Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-2749 28. veebruar 2023 Maria Lõbus Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes (rikki läinud teler Schaub Lorenz) Kaebaja – Arseni Jakovlev Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Arseni Jakovlevi kaebus rahuldamata.
2.Jätta Arseni Jakovlevile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. märts 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-2749 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Arseni Jakovlev (edaspidi kaebaja) esitas 17. juunil 2020 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/94-1. Kaebaja selgitas, et tal oli laos töökorras teler. 23. märtsil 2020 toodi laost tema teler ning kui ta ühendas teleri elektrivõrku, avastas ta, et teler on katki ega lähe käima. Kaebaja teavitas sellest kohe valvurit ja palus leida lahenduse probleemile. Kaebaja pöördus veel mitu korda ametnike poole, kuid keegi tema probleemi ei lahendanud. Kaebaja nõudis, et kompenseeritaks talle tekitatud materiaalne kahju summas 180 eurot, et ta saaks osta uue teleri.
2.Viru Vangla rahuldas 6. oktoobri 2020. a otsusega nr 6-16/94-2 kaebaja kahjunõude nr 6-16/94-1 osaliselt ning otsustas, et kaebajale tekkinud kahju tuleb kõrvaldada vangla kulul uue teleri ostmisega. Vangla nentis, et kaebaja teler ei tööta, kuid samas ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millal ja kuidas teleri rike tekkis. Vangla möönis, et välistatud ei ole, et teleri rike tekkis vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vangla võttis vastutuse teleri rikkumise eest. Vangla leidis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lõikele 3 tuginedes on mõistlikum kaebajale rahalise hüvitise maksmise asemel osta uus teler.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõude seoses teleri kahjustamisega. See nõue koos muude nõuetega registreeriti haldusasjana nr 3-20-1596. Kohus eraldas 22. novembri 2021. a otsusega asjast nr 3-20-1596 kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude, mis seondub rikki läinud teleriga Schaub Lorenz. Eraldatud nõue registreeriti haldusasjana nr 3-21-2749.
4.Kohus otsustas 5. jaanuari 2023. a määrusega asjas nr 3-21-2749 korraldada ekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks TELEX AV OÜ-le. Ekspert esitas eksperdiarvamuse
26.jaanuaril 2023. Ekspert selgitas, et teleri vastuvõtmisel tehtud visuaalse vaatluse käigus ei tuvastanud ta teleri korpusel mingeid füüsilisi vigastusi, sh kukkumise, löögi vms jälgi. Näha olid ainult kosmeetilised kriimud-kraapsud, mis tekivad tavaliselt teleri loomuliku kasutamise tagajärjel. Teleri vooluvõrku ühendamisel süttis punane ooterežiimi tuluke. Kui ekspert üritas telerit puldist või juhtnuppudest sisse lülitada, siis süttis roheline tuluke, mis peaks näitama, et teler on sisse lülitatud ja teleri ekraanile peaks ilmuma pilt, kuid teleri ekraanile pilti ette ei tulnud ning teler ei kuuletunud enam ei juhtpuldile ega juhtnuppudele. Seega esmasel vaatlusel ei saanud telerit kasutada. Teleri lahtimonteerimisel (st tagumise kaane eemaldamisel) ning seesmise elektroonika visuaalsel vaatlusel ei tuvastanud ekspert mingeid löömisest või raputamisest tingitud purustusi, samuti puudusid viited niiskusest tekkivale korrosioonile vms. Samuti puudusid viited ja jäljed selle kohta, et telerit oleks varem lahti võetud või üritatud remontida (seesmised kaablite kinnitusteibid tehase poolt paigaldatud ja rikkumata). Tegu võib olla teleri loomuliku kulumisega, sh sellisega, mis võib avalduda isegi siis, kui telerit ei kasutata. Praktika kinnitab, et enamus elektroonikast kipubki n-ö seismise ajal rikki minema. Rikke tekkimise aega ei ole võimalik tuvastada. Rike on kõrvaldatav ja kõrvaldamise hind jääb vahemikku 35−85 eurot, millele lisandub varuosade maksumus. Praktika põhjal võib öelda, et peale 2−3 aastat kasutamist kipuvad telerid remonti-hooldust vajama. Teleri maksimaalne turuväärtus seisuga 31. august 2018 võis kasutatuna olla 50 eurot, sest tegu oli vana mudelinumbriga ning tehniliselt juba ajale jalgu jäänud teleriga (madala pildiresolutsiooniga, ei oma seesmist T2 digitüünerit, smartfunktsioone jne). Pärast parandamist võib teleri
3-21-2749 maksimaalne turuväärtus praeguse hetke seisuga olla 30−40 eurot. Ekspertiisi käigus eemaldati teleri tagumine kaas ja mõned signaalikaablid ühenduspistikutest, et kontrollimiseks ligi pääseda põhiplaadile, ning seejärel pandi teler tagasi kokku. Pärast kokkupanekut telerit uuesti kontrollides tuvastas ekspert, et teler on taastanud oma n-ö normaaloleku, st teler on töökorras ja kõik funktsioonid töötavad. Sellest võib teha järelduse, et teleri vahepealse mittetöötamise üheks võimalikuks põhjuseks võis olla signaalikaablite pistikute ja põhiplaadil olevate kaablite ühenduspesade vaheline kehv kontakt, mis tavaliselt tekib ajapikku metalsete pindade tuhmumise tõttu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja ei ole rahul talle asenduseks ostetud teleriga ja nõuab tema teleri kahjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist rahas, et ta saaks osta uue teleri. Kaebaja nõuab hüvitist summas 220 eurot. 1) Hüvitise asemel ja kaebaja tahte vastaselt osteti talle madalama hinnakategooria teler e-Star. E-Star on ebausaldusväärne. Selle ainus eelis on suur diagonaal, aga heli, monitori kvaliteet ja töökindlus on halvemad. Selline teler kaua ei tööta. 2) Televiisori tööaeg ei saa olla 5−6 aastat. Just nii kaua kaebaja oma televiisorit kasutas. Seetõttu on absurdsed vangla väited, et teler läks katki vanglast sõltumatutel asjaoludel. 3) Kaebaja pidi andma teleri valvurile, sest kaebaja paigutati kambrisse, kus tema kambrikaaslasel oli juba teler. Kambris ei ole lubatud kaks televiisorit. Kaebaja ei tea, mis valvur televiisoriga tegi, kuidas ta teleri lattu toimetas. On fakt, et valvurid suhtuvad kinnipeetavate asjadesse hoolimatult. Televiisorit võidi lüüa, raputada, hoida sobimatus kohas (niiske ruum). Samuti võidi seda sisse lülitada, kasutada või kontrollimiseks lahti võtta. 4) Kaebajal on kaks tehnilist elukutset − elektrik ja elektrikeevitaja. Nende erialade õppeprogrammi kuulub elektrotehnika ja materjaliõpetus. Kaebaja kui selles valdkonnas diplomeeritud professionaal ei nõustu kõigi eksperdi järeldustega. Telerile tekivad kriimud ja kraapsud mehaanilisel mõjutamisel siis, kui seda ümber paigutatakse, mitte siis, kui see kohapeal seisab. See tähendab, et televiisorit mõjutati jõuga ning ei saa välistada, et tegu oli löökidega, raputamisega, tõugetega. Sellistest löökidest piisab, et mingi kontakt lahti läheks. Ekspert on rääkinud rikke „võimalikust põhjusest“, mis tähendab, et ekspert pole endas kindel ja põhjuseks võis olla ka muu asjaolu, mida ei tuvastatud. Metallpindade tuhmumine ei saa toimuda 2−3 aastaga, selleks on vaja pikemat aega ja tingimusi, mis ei vasta toa tavalisele niiskusele ja temperatuurile.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1) Kaebaja teler paigutati lattu 31. augustil 2018 ja siis vangla ei kontrollinud teleri korrasolekut. Ei ole teada, mis tingis selle, et kaebaja teler 2020. aastal enam ei töötanud (kas oli tegu loomuliku amortiseerumisega, kas oli tekkinud rike varem jne). Väliseid füüsilisi kahjustusi teleril ei olnud. Kaebaja teler oli pärit aastast 2014. Seega oli see olmeelektroonika mõttes vana. Elektroonikaseadmete väärtus ajas väheneb, samuti amortiseeruvad elektroonilised komponendid. Amortiseerumine toimub isegi siis, kui seadet ei kasutata. Aja jooksul on elektroonikaseadmete tootmine muutunud soodsamaks ehk võrreldes mõne aasta taguse ajaga on samaväärne (või sarnaste omadustega) uus elektroonikaseade võimalik soetada
3-21-2749 odavamalt. Kasutatud ja umbes 20-tollise ekraaniga telerite turuväärtus on suurusjärgus 50 eurot. Kaebajale kuulunud Schaub Lorenz väikese diagonaaliga teler oli tavapärane olmeelektroonika. Kuna kaebajale määratud karistuse tähtaeg lõpeb 2030. aastal, isikliku teleri kasutamise võimalus on kinnipeetavale oluline mugavus, kinnipeetaval endal ei ole praktiliselt võimalik uut samaväärset telerit soetada ning teleri rikke kindlakstegemine (ekspertiisi tegemine) oleks olnud uue teleri hinda arvestades ebamõistlikult kulukas, otsustas vangla kasutada RVastS § 11 lõikes 3 sätestatud võimalust ja asendada kaebaja teleri uuega, mille tehnilised omadused ei jää vanale alla, sh on tegemist suurema diagonaaliga teleriga. 2) Ei ole põhjust kahelda eksperdi hinnangus, et teleril olnud kriimud olid tavapärase olmelise tekkega. Vanglas tuleb vangil telerit paratamatult liigutada kambrite vahel, teleri paigutamisel lattu, kontrollil jne. Tegu on tavapärase olmeriski ja kulumisega. Ei ole põhjust kahelda eksperdi järelduses, et teleri mittetöötamine ei olnud tingitud mingist ekstreemsest mõjutusest (löök, kukkumine vms). Sellise mõjutuse puudumine välistab juba iseenesest vangla vastutuse kahju tekkimise eest RVastS § 7 lõike 1 ja § 8 lõike 1 järgi (õigusvastase teo puudumine).
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Vaidluse all on, kas vastustaja oli õigustatud kaebaja väidetud kahju kõrvaldamiseks kaebaja tahte vastaselt ostma kaebajale uue teleri rahalise hüvitise maksmise asemel või kas vastustaja peaks väidetava kahju hüvitamiseks maksma kaebajale rahalise hüvitise.
8.Kui vangla otsustas 6. oktoobri 2020. a otsuses kaebajale väidetavalt tekkinud kahju kõrvaldada vangla kulul uue teleri ostmisega, tugines vangla RVastS § 11 lõikele 3, mis sätestab, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Vangla põhjendas RVastS § 11 lõikele 3 tuginemist järgmiste kaalutlustega: ei ole teada, millal ja kuidas teleri rike on tekkinud; ei saa välistada, et teler oli katki juba lattu andes või oli tegu teleri tavapärase kulumisega, aga ei saa välistada ka seda, et teleri rike on tekkinud vangla laos; kaebaja eesmärgiks oli töökorras teleri omamine; kaebajal puudus igasugune kaalukas põhjus nõuda uue teleri asemel rahalist hüvitist; kaebaja nõutud hüvitis 180 eurot vastab varem vangla kaupluses müügil olnud telerite maksumusele; vangla otsuse tegemise ajal maksis vangla kaupluses müüdav teler 159,84 eurot; vangla jaoks on rahalise hüvitise maksmine kulukam kui kaebajale uue teleri ostmine; vanglal on võimalik soetada teler mujalt kauplusest veel soodsama hinnaga; kui tekib vajadus kohaldada piiranguid seoses Covid-19 viirusega, on ennetava meetmena asjakohane, et kaebajal on töökorras teler olemas, et vangla ei peaks ise kaebajale telerit ostma juhul, kui kaebaja ei kasuta rahalist hüvitist uue teleri soetamiseks.
9.Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib RVastS § 11 lõike 3 alusel kannatanu tahtest sõltumata hüvitise maksmise asemel kõrvaldada toimingu kahjulikud tagajärjed üksnes erandjuhtudel. Selleks tuleb haldusorganil tuvastada, et rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ning kannatanul ei ole kaalukat põhjust rahalist hüvitist nõuda. Kahju hüvitamist taotlev isik ei pea omal algatusel esile tooma kaalukaid põhjuseid, miks ta nõuab just rahalist hüvitist. Esitades taotluse kahju hüvitamiseks rahas, saab isik RVastS § 11 lõikest 3 tulenevalt eeldada, et haldusorgan asub lahendama esmajoones tema taotlust kahju hüvitamiseks rahas. Kui haldusorgan leiab, et selles olukorras võib olla mõistlikum tagajärgede kõrvaldamine, on haldusorgani kohustus selgitada eelnevalt välja see, kas isikul on
3-21-2749 kaalukas põhjus nõuda kahju hüvitamist just rahas. (Vt asjas 3-12-1184 Tartu Halduskohtu 11. juuli 2012. a otsus, punkt 14 ja Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2014. a otsus, punktid 15 ja 17.)
10.Esmalt märgib kohus, et vangla ei ole enne 6. oktoobri 2020. a otsuse tegemist kaebaja poole pöördunud ega uurinud, kas tal võib olla kaalukas põhjus nõuda just rahalist hüvitist. Vangla on hoopis omaalgatuslikult ostnud kaebajale teleri, millega kaebaja rahul ei ole. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et soovib rahalist hüvitist, et endale ise sobiv teler osta.
11.Järgmisena analüüsib kohus, kas täidetud on eeldus, et rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest. Kuna RVastS ei sisalda konkreetseid juhiseid, kuidas määrata kindlaks rahalise hüvitise suurus asja kahjustamise korral, tuleb juhinduda RVastS § 7 lõikest 4, mis sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lõige 3 sätestab: „Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.“ VÕS § 132 lõige 1 sätestab: „Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.“ Seega tuleb võimaliku rahalise hüvitise suuruse määramisel kõigepealt lähtuda VÕS § 132 lõikest 3. Vangla ei ole enne 6. oktoobri 2020. a otsuse tegemist VÕS § 132 lõike 3 kohaselt välja selgitanud, millised võiksid olla teleri parandamise mõistlikud kulud ning kas ja millises ulatuses võinuks teleri väärtus olla vähenenud ka pärast selle parandamist. Eksperdiarvamuse kohaselt olid kaebaja teleri rikke kõrvaldamise kulud vahemikus 35−85 eurot, millele lisandub varuosade maksumus. Praegusel juhul ilmnes, et kaebaja teleri rikke kõrvaldamiseks ei olnudki vaja detaile välja vahetada, mis tähendab, et varuosade maksumust konkreetsel juhul ei lisanduks. Eksperdi hinnangul võis kaebaja teleri turuväärtus enne lattu andmist olla maksimaalselt 50 eurot, kui teler oli töökorras ja kasutatud veidi üle nelja aasta. Eksperdi sõnul oleks praegu pärast parandamist teleri turuväärtus maksimaalselt 40 eurot. Seega oleks teleri turuväärtus pärast parandamist vähenenud 10 eurot. Kokkuvõtlikult oleks VÕS § 132 lõike 3 järgi arvestatud hüvitis vahemikus 45−95 eurot. Praegusel juhul olid tagajärgede kõrvaldamise kulud 119,90 eurot. Seega ei olnud VÕS § 132 lõike 3 järgi arvestatud rahaline hüvitis üldsegi suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest. Ka siis, kui hüvitist arvestada VÕS § 132 lõike 1 järgi, ei oleks rahaline hüvitis tagajärgede kõrvaldamise kuludest suurem. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 132 lõikes 1 kasutatud mõiste „uus samaväärne asi“ ei tähenda, et isikule tuleks alati hüvitada uhiuue asja hind.1 Kui kahju hüvitamist nõudva isiku asi oli kasutatud, on seda võimalik hüvitise suuruse määramisel arvestada, hinnates, kui palju maksavad samaväärsed kasutatud asjad. Vangla on internetist kättesaadavatele andmetele tuginedes kohtumenetluses märkinud, et kasutatud ja 20-tollise ekraaniga telerite turuväärtus on suurusjärgus 50 eurot. Ka ekspert on leidnud, et enne lattu andmist ehk enne teleri võimalikku kahjustada saamist oli kaebaja teleri turuväärtus maksimaalselt 50 eurot, arvestades, et tegu oli kasutatud teleriga. Vangla on 6. oktoobri 2020. a otsuses ekslikult kõrvutanud tagajärgede kõrvaldamise kulusid uue teleri hinnaga, osutades sellele, et vangla kaupluses maksab uus teler 159,84 eurot. Täiendavalt märgib kohus, et ka
Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 699, K. Seina kommentaar.
3-21-2749 rahalist hüvitist suuruses 159,84 eurot ei saaks kohtu hinnangul pidada oluliselt suuremaks tagajärgede kõrvaldamise kuludest. Kohtu arvates ei ole 40 eurot ehk umbes 33% suurem rahaline hüvitis oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest. RVastS § 11 lõike 3 kohaldamiseks ei piisa lihtsalt sellest, et rahaline hüvitis on tagajärgede kõrvaldamise kuludest suurem, vaid tegu peab olema olulise vahega.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul ei olnud RVastS § 11 lõikes 3 sätestatud eeldused täidetud. Kui RVastS § 11 lõike 3 kohaldamiseks alust ei ole, tuleb kohtul kontrollida, kas on täidetud eeldused kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmiseks.
13.RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 1 alusel hüvitatakse muu hulgas otsene varaline kahju (RVastS § 7 lõige 3). RVastS § 8 lõige 1 sätestab: „Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.“
14.Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei töötanud kaebaja teler eksperdi juurde saabudes. Teleri vooluvõrku ühendamisel süttis punane ooterežiimi tuluke. Kui ekspert üritas telerit puldist või juhtnuppudest sisse lülitada, siis süttis roheline tuluke, mis peaks näitama, et teler on sisse lülitatud ja teleri ekraanile peaks ilmuma pilt, kuid teleri ekraanile pilti ette ei tulnud ning teler ei kuuletunud enam ei juhtpuldile ega juhtnuppudele. Ekspertiisi käigus eemaldas ekspert teleri tagumise kaane ja mõned signaalikaablid ühenduspesadest, et kontrollimiseks ligi pääseda põhiplaadile. Kui ekspert seejärel teleri kokku pani ja seda uuesti kontrollis, hakkas teler tööle ja kõik funktsioonid toimisid. Ekspert järeldas, et teleri vahepealse mittetöötamise üheks võimalikuks põhjuseks võis olla signaalikaablite pistikute ja põhiplaadil olevate kaablite ühenduspesade vaheline kehv kontakt, mis tavaliselt tekib ajapikku metalsete pindade tuhmumise tõttu.
15.Kaebaja väited selle kohta, et teleri lattu viimisel või laos hoidmise ajal võisid vanglaametnikud tema telerit lüüa, raputada, hoida sobimatus kohas (niiske ruum) või kontrollimiseks lahti võtta, ei leidnud ekspertiisi tegemise käigus kinnitust. Kui ekspert teleri kätte sai, kontrollis ta seda kõigepealt visuaalselt. Ekspert tuvastas, et teleril on ainult kosmeetilised kriimud ja kraapsud, mis tekivad tavaliselt teleri loomuliku kasutamise tagajärjel. Ekspert ei tuvastanud teleri korpusel kukkumise, löögi vms jälgi. Vastustaja on ka kohtule edastanud kaebaja telerist pildid, mis on tehtud pärast väidetavat teleri kahjustamist. Piltidelt ei nähtu samuti jälgi teleri löömisest, kukkumisest vms. Telerile võivad tekkida kriimud ja kraapsud ka õrnast riivamisest teise asja vastu. Eriti kergesti tekivad kriimud plastile, sest see on pehmem materjal. Seejuures ei saa välistada, et kriimud ja kraapsud põhjustas kaebaja ise, kui näiteks telerit kambris oma kohale sättis. Seega ei saa üksnes kriimudest ja kraapsudest teha järeldust teleri tugeva füüsilise jõuga mõjutamise kohta. Ka teleri sisemust uurides ei tuvastanud ekspert jälgi teleri löömisest või raputamisest. Seega ei viita miski sellele, et ühendus signaalikaablite pistikute ja põhiplaadil olevat ühenduspesade vahel oleks halvenenud löökide, raputuste, tõugete vms tagajärjel. Ei ole eluliselt usutav, et telerit oleks saanud lüüa, tõugata või raputada nii, et see oleks halvendanud ainult signaalikaablite pistikute ja põhiplaadil olevat ühenduspesade vahelist ühendust, kuid muul viisil sellest teleri välimusse ja/või sisemusse jälgi poleks jäänud. Samuti ei tuvastanud ekspert jälgi niiskes ruumis hoidmise kohta. Ka puudusid viited ja jäljed selle kohta, et telerit oleks varem lahti võetud (seesmised
3-21-2749 kaablite kinnitusteibid olid tehase poolt paigaldatud ja rikkumata). Eluliselt usutav ei ole, et vanglaametnikud oleksid kaebaja telerit lihtsalt niisama sisse lülitanud või seda kasutanud.
16.Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku põhjust kahelda eksperdi järelduses, et tõenäoliselt oli teleri vahepealse mittetöötamise põhjuseks metalsete pindade tuhmumise tõttu halvenenud kontakt signaalikaablite pistikute ja põhiplaadil olevate kaablite ühenduspesade vahel. Kaebaja väide selle kohta, et tal on diplom elektrotehnika ja materjaliõpetuse valdkonnas, on paljasõnaline ja tõendamata. Seetõttu ei ole kohtul alust pidada kaebaja väiteid usaldusväärsemateks kui eksperdi omasid. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja teler oli lattu andmise ajaks üle nelja aasta vana ja laost kambrisse saamise hetkel veidi alla kuue aasta vana. Seega ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et metallpindade tuhmumine ei saa toimuda 2−3 aastaga.
17.Kuna ei ole tuvastatud, et kaebaja teleri rikke võinuks põhjustada vastustaja õigusvastane tegevus, ei ole täidetud üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest. Kui juba üks eeldus on täitmata, tingib see kahjunõude rahuldamata jätmise ning puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata, mis tähendab, et kaebaja ei saavuta talle rahalise hüvitise väljamõistmist.
18.Kohus selgitab selguse huvides järgmist. Kuna vastustajal ei olnud alust RVastS § 11 lõike 3 kohaldamiseks ja ka kaebaja ei ole selle sätte kohaldamisega nõus olnud, on vastustajal õigus enda 6. oktoobri 2020. a otsus kehtetuks tunnistada ja see tagasi täita, st kaebajale ostetud teler tagasi võtta. Asjaolu, et kaebaja kaebus rahalise hüvitise saamiseks jääb rahuldamata, ei anna kaebajale õigust nõuda talle õigusvastaselt ostetud teleri enda omandisse jätmist.
19.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.