Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 26. märts 2024, Tartu 3-20-1058
Haldusasi
Tiit Soa (FIE Kihusalu talu) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/929 ja 3. veebruari 2020. a otsuse nr 126/20/142 osaliseks tühistamiseks, 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 tühistamiseks ning 30. aprilli 2020. a vaideotsuste nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus Tiit Soa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Tiit Soa Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus osas, milles Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatis. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsus nr 12-6/19/929, 3. veebruari 2020. a otsus nr 12-6/20/142 ja 9. detsembri 2019. a otsus nr 12-6/19/947 osas, milles Tiit Soa (FIE Kihusalu talu) toetusetaotlusi ei rahuldatud (välja arvatud põlluraamatutega ning põllu nr 117 osa 2 ja põlluga 134 seonduvas osas). Kohustada vastustajat tühistatud osas toetusetaotlusi uuesti lahendama ühe kuu jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Tühistada 30. aprilli 2020. a vaideotsused nr 124/20/13-2 ja 12-4/20/98-1.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametilt Tiit Soa kasuks välja menetluskulu 1290 eurot.
Võtta asjas esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 25. aprill 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiit Soa (ärinimi FIE Kihusalu talu) taotles 2019. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvat põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust. PRIA rahuldas toetusetaotlused osaliselt, määrates toetused järgnevalt: - ühtset pindalatoetust 6. detsembri 2019 otsusega nr 12-6/19/929 summas 70 477,36 eurot; - kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 9. detsembri 2019. a otsusega nr 126/19/947 summas 38 546,33 eurot; - mahepõllumajandusega jätkamise toetust 3. veebruari 2020. a otsusega nr 12-6/20/142 summas 76 629,40 eurot.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaided jäeti rahuldamata PRIA 30. aprilli 2020. a vaideotsustega nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-1) esitas T. Soa kaebuse, milles palus ühtse pindalatoetuse osalise määramise otsuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalise määramise otsuse osalist tühistamist, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osalise määramise otsuse ja vaideotsuste täielikku tühistamist. Kaebuse kohaselt rikuti toetuste osalisel määramisel haldusmenetluse põhimõtteid, põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust, samuti ei tuvastatud asjaolusid õigesti.
3.Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rikkunud.
3.2.Põlluraamatu kanded ei saa ümber lükata kontrolliametnike seisukohti.
3.3.Osas, milles ei ole kontrolli läbiviimist täpsemalt reguleeritud, kohaldub haldusmenetluse vormivabaduse põhimõte. PRIA on erinevate kontrollide läbiviimiseks koostanud juhendmaterjale, kuid neis ei saagi olla üheselt fikseeritud kõik kontrollitavad üksikasjad, muuhulgas näiteks see, kui pika rohustu korral hinnatakse põld hooldamata rohumaaks või mis värvi selline rohustu täpselt on jms.
3.4.Kontrolli läbi viinud ametnike pädevus on tõendatud nende põllumajandusliku haridusega. Vastustaja on kinnitanud, et ametnikud läbivad regulaarselt asjakohaseid koolitusi.
3.5.Fotod on haldusmenetluses lubatud tõenditeks. Neile ega kasutatavale fototehnikale ei ole kehtestatud eraldi nõudeid.
3.6.Kaebajal oli võimalus viibida kontrolli juures, talle anti võimalus esitada märkusi ja selgitusi. Otsustest nähtuvad nende andmise õiguslikud alused ning põhilised asjaolud pindalade ja summade ning ühikumäärade näol. Seega oli ärakuulamisõigus tagatud ning haldusaktide põhjendus on kooskõlas PRIA otsuste puhul kohtupraktikas võetud lähenemisega (nt RKHKo 33-1-16-14, p-d 18-20).
3.7.Toetuste määramise aluseks on maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrusega nr 32 kehtestatud „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32). Selle määruse § 3 lg-st 2 tuleneb, et põllumajandusmaal peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning § 4 lg 2 järgi vastab maa § 3 lg-s 2 esitatud nõuetele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Määruse nr 32 § 4 lg 4 järgi peab niide olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kokku 21 põldu ei
olnud 20. augustiks hooldatud. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et neid põlde ei olnud varem sel vegetatsiooniperioodil üldse hooldatud.
3.8.Seda järeldust ei kummuta kaebaja põlluraamatu kanded. Vastustaja on ka välja toonud, et põlluraamatu kanded pole täielikud.
3.9.Valdavalt toimus põldudel kontroll vaid napilt kuu pärast 20. augustit. Inspektorid on pädevad hindama rohttaimede kasvufaasi ning mõistma, kas ja millal on rohumaid hooldatud.
3.10.Osadel põldudel toimus hekseldamine vahetult enne kontrolli või kontrolli ajal. Heksli koguse ning asjaolu tõttu, et heksel koosnes puitunud ja kolletanud rohttaimedest, tuvastati, et rohumaid ei olnud enne hekseldamist niidetud ega hekseldatud.
3.11.Kohapealse kontrolli õigsust näitavad ka fotod, millelt nähtub väga kõrge rohttaimestik, samuti kolletunud ja koltunud taimede esinemine põldudel.
3.12.Kaebaja on ette heitnud seda, et fotod ei kata kogu põllumassiivi. Kohus leidis, et kaebaja etteheited fotode põhjal tehtud järelduste ekslikkusest ei ole veenvad. Põllumassiivi 100protsendiline fotografeerimine oleks liigselt koormav ja poleks proportsionaalne, arvestades, et järeldusi saab põllu kohta teha ka juba siis, kui tuvastatud on vähemalt osaline hooldamata jätmine.
3.13.Põldudel nr 56, 200-1 ja 200-2 tuvastati küll karjatamisele viitavaid asjaolusid, kuid karjatamine polnud kaasa toonud niitmisega sarnast hooldustulemust, nagu nõuab määruse nr 32 § 4 lg 4.
3.14.Seoses kaebaja väitega, et pole sätestatud, mitu korda tuleb niita või karjatada ning et näiteks maikuus karjatamise puhul kasvabki 20. augustiks rohumass, nõustus kohus vastustajaga, et hooldusnõue peab olema täidetud 20. augustiks ning inspektorid kontrollivad nõude täitmist selleks kuupäevaks.
3.15.Põldude nr 117-2 ja 134 kasutamiseks puudus kaebajal õiguslik alus. Ta ei teinud taotluses selle puuduse kõrvaldamiseks vajalikke muudatusi õigeaegselt.
3.16.Põldu nr 93 ei kasutanud kaebaja, vaid seda haris naaberpõllu kasutaja.
3.17.Tõendatud pole kaebaja väide põldude nr 1 ja 148 osas, et sinna tehti kaera otsekülv ja kaer koos heintaimedega tehti siloks.
3.18.Mahepõllumajandusega jätkamise toetust vähendati ka seetõttu, et põlluraamatusse ei olnud tehtud kandeid kõikide kaebaja põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Terve rea põldude kohta puudusid kanded üldse ning osade põldude kohta ei olnud tehtud kandeid kõikide või osade 2019. aastal tehtud tööde kohta. Asjaolu, et Põllumajandusamet ja Keskkonnaamet ei olnud varem teinud etteheiteid põlluraamatute täitmise osas, ei välista, et PRIA kohaldab sellega seotud õiguslikke tagajärgi.
3.19.Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses täiendavalt vaideotsuses esitatud tabelit kohustuste vähenemise kohta põllumassiivide kaupa. Kaebaja ei ole nende osas täiendavaid seisukohti esitanud. Kaebaja väide, et põllumassiivide pindalade muutmine on toimunud haldusaktidega, ei pea paika. Tegemist oli ühe etapiga menetluses, mille lõplik eesmärk oli toetuse õiguspärases ulatuses maksmine.
3.20.PRIA-l oli õigus kasutada kontrolliks ortofotosid.
3.21.PRIA-l puudus kaalumisruum, kui oli kindlaks tehtud, et maa ei vasta toetusõiguslikkuse tingimustele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.T. Soa apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Subjektiivne rohumaade hindamine ei saa olla aluseks toetuse määramisel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 1 sätestatud vormivabadus ei anna alust teostada kohapealset kontrolli subjektiivsetel alustel. Halduskohus pole kõigile sellega seotud kaebaja seisukohtadele tähelepanu pööranud.
4.2.HMS §-s 5 sätestatud vormivabadusest ei tulene, et fotosid võib teha oma suva järgi vastavat fotokoolitust mitteomav isik ja fotode jäädvustamisel ja dokumenteerimisel ei ole kohustust kasutatud fotoaparaati ja seadeid dokumenteerida. Ei saa välistada, et fotod on manipuleeritud. Väide inspektori fotokoolitusel osalemise kohta on tõendamata.
4.3.Asjakohane pole seisukoht, nagu oleks kaebajal olnud võimalus viibida kontrolli juures. Kontroll toimus 26. septembrist kuni 4. novembrini 2020. Kaebaja harib ca 1000 ha maad ning kasvatab üle 500 lihaveise, mistõttu pole tal igapäevatoimetuste tõttu võimalik igal hetkel kontrollide juures viibida.
4.4.PRIA otsuses oleks tulnud märkida volitusnorm, mille alusel PRIA toetust tagasi nõuab (RKHKo 3-18-305, p 9).
4.5.Seoses tähtajaks hooldamata jäänud rohumaadega ei ole halduskohus arvestanud kaebaja 7. septembri ja 23. oktoobri seisukohtadega.
4.6.Kohus pole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes on järeldatud, et karjatamine ei toonud kaasa niitmisega sarnast hooldustulemust. Kaebaja selgitas, et karjatamine toimus maikuus. See ei ole keelatud.
4.7.PRIA-l puudub hindamiskriteerium, mille alusel on võimalik objektiivselt hinnata rohu kasvu enne 20 augustit või pärast 20 augustit. Meelevaldne on väide, et kaebajal oli ka nõuetekohaselt hooldatud põlde ning vahe hooldamata põldudega oli märgatav. Erinevatel aegadel hooldatud põllud ja rohumaad ongi visuaalselt erinevad.
4.8.Seoses õigusliku aluseta kasutatava põlluga nr 134 oli PRIA teadlik sellest, sellele taotlevad toetust 2 taotlejat ning seega oli teadlik ka sellest, et kaebaja taotluses võib esineda vigu. Ühepäevane hilinemine põllu nr 134 kõrvaldamisel toetusetaotlusest ei ole proportsioonis kohaldatud halduskaristusega. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et hilinemise mõjuva põhjusena ei tule arvesse jaanipäev ja heinaaeg. Kohus ei arvestanud kaebaja sellekohaseid selgitusi.
4.9.Põllu nr 93 osa 2 puhul on ebaõige järeldus, et kaebaja sellelt loomadele talvesööta ei varunud. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja sellekohased selgitused.
4.10.Põllu nr 1 ja 148 osas ei ole kohus arvestanud kaebaja esitatud seisukohtadega.
4.11.Kehtestatud nõudeid ei ole rikutud sellises ulatuses, nagu leiab PRIA.
4.12.Hindamistulemused ei ole õiged, kuna hindamismaatriks ei ole läbipaistev.
4.13.Põllumajandusamet ega Keskkonnaamet ei olnud põlluraamatutes enne PRIA kontrolli puudusi leidnud. Ebaloogiline on kohtu poolt nõustuda üksnes PRIA seisukohaga, kui kaks haldusorganit ja kaebaja on vastupidisel seisukohal.
4.14.Halduskohus jättis tähelapanuta kaebaja viite Riigikohtu lahendile asjas 3-18-305. PRIA tegevus ei ole läbipaistev, kui ta muudab põllumassiive jooksvalt uute ortofotode saamisel ning asjaomastele isikutele saadetakse üksnes e-kiri, et mingeid põllumassiivi piire on muudetud. Halduskohus pole tuvastanud, kas põllumassiivide vähendamine oli õiguspärane. Lisaks pole ePRIA keskkonnas võimalik eristada väikesemahulisi, näiteks 0,01 ha suurusi põllumassiivide muutusi, mistõttu kaebajal sisuliselt puudub võimalus avastada PRIA poolt tehtud põllumassiivide vähendusi.
4.15.Vastustajal oli kaalumisruum, kuna pole kindlaks tehtud, et maa ei vastanud toetusõiguslikkuse tingimustele. Vastustaja ei ole ära näidanud kaalutluste õiguslikke aluseid ja kriteeriume. Vaideotsus ei ole arusaadav. Tegemist on põhjendamispuudusega, mis tingib vaidlustatud otsuste tühistamise.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Halduskohus on käsitlenud kõiki kaebaja seisukohti.
5.2.Haldusmenetluses kasutatavate fotode jaoks ei ole kehtestatud erinõudeid. Inspektor on fikseerinud kõikide fotode asukohad ja suunad, seega on need kontrollitavad. Fotode värvigamma ei võimalda väita, et inspektor oleks fotode tegemisel kasutanud erisätteid, mis moonutaksid
rohustu värvust. Inspektor pole osalenud eraldiseisval fotokoolitusel, kuid on osalenud PRIAsisestel inspektorite koolitustel, kus käsitleti ka pildistamist.
5.3.Kaebajal oli võimalus kontrolli juures viibida. See, kas kohalviibimine oli talle isiklikult võimalik, ei ole määrav. Kohapealse kontrolli juures viibimine ei ole õigusaktide kohaselt nõutav.
5.4.Riigikohtu otsuses asjas 3-18-305 käsitleti tagasinõudmise otsuste õiguslikke aluseid, ent vaidlusalusest kolmest otsusest on toetust tagasi nõutud vaid ühega ning seal on õiguslikele alustele viidatud.
5.5.Lubatav on rohumaa niitmine ja karjatamine ka varasuvisel perioodil, kuid rohumaa hooldamine peab olema visuaalselt tuvastatav.
5.6.Seoses põlluga nr 93 ei ole vastustaja väitnud, nagu kaebaja poleks kogu seda põldu harinud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kasutuses ei olnud põllu nr 93 osa 2, pindalaga 0,38 ha. See osa põllust oli haritud naaberpõllu kasutaja poolt.
5.7.Asjaolu, et põlluraamatutega on tutvunud ka Põllumajandusamet ja Keskkonnaamet, ei saa tõendada, et kõik nõutud andmed olid põlluraamatusse kantud. Need haldusorganid ei teosta samasugust põlluraamatu kontrolli nagu PRIA.
5.8.Kaebaja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks selgitusi seoses vastustaja esitatud kaartidega kaebaja kohustusealuste pindade vähenemise kohta. Arusaamatu on, miks pidanuks kohus hindama igat kaarti eraldi, kui kaebaja neile ise vastuväiteid ei esitanud.
6.Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2023. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ning tehti asjas uus otsus, millega rahuldati kaebus ning tühistati PRIA otsused osas, milles kaebaja toetusetaotlusi ei rahuldatud ning kohustati PRIA-t taotlusi uuesti lahendama.
7.Riigikohtu 10. veebruari 2023. a otsusega rahuldati PRIA kassatsioonkaebus, tühistati Tartu Ringkonnakohtu otsus osaliselt osas, millega kaebus rahuldati ning saadeti asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
7.1.Kuigi määruse nr 32 § 4 lg 4 sõnastuse järgi on 20. august tähtajaks üksnes niite kokkukogumisele, mitte aga põllumaa muul viisil hooldamisele, saab määruse muudest sätetest siiski järeldada, et see tähtaeg kohaldub hoolduskohustuse täitmisele tervikuna (otsuse p 17);
7.1.Riigikohus polnud veendunud ringkonnakohtu seisukoha õigsuses, mille järgi on usutav kaebaja väide, et olukorras, kus taimestikku on vaid ühe korra maikuus karjatatud või niidetud, jõuab taimestik suve lõpuks saavutada ikkagi oma maksimaalse kasvu (p 18);
7.2.Kuna määruses nr 32 ei ole hoolduskohustuse täitmise algusaega kindlaks määratud, võib toetuse taotleja valida, millal ta vegetatsiooniperioodi kestel hoolduskohustuse täidab. Siiski tuleb hoolduskohustuse täitmisel lähtuda meetme eesmärgist: välistada tuleb põllumajandusmaal ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta (määruse nr 32 § 3 lg 2). Seega pole hoolduskohustuse täitmiseks määrav ainuüksi asjaolu, et põllumaad on kasvuperioodi jooksul hooldatud. Hoolduskohustuse saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui põllumaa on hooldatud seisundis ka 20. augustil. Üksnes sellisel juhul on määruse kohaselt tagatud, et rohumaad saab järgmisel kasvuperioodil kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks samas mahus ja ilma lisakuludeta (p 19);
7.3.Seepärast tuleb pooltel tõendada ning kohtul hinnata, kas kaebaja rohumaad olid hooldatud
20.augusti seisuga. Kuna ringkonnakohus lähtus hoolduskohustuse täitmise hindamisel selle tähtaja asemel PRIA kohapealse kontrolli tegemise ajast, tuleb ringkonnakohtul tõendeid uuesti hinnata ning anda menetlusosalistele võimalus asjaolude kohta oma arvamust avaldada (p 20);
7.4.Hoolduskohustuse täitmine tuleb välja selgitada eelkõige visuaalse vaatluse käigus. Visuaalse vaatluse tulemusi saavad kinnitada kohapeal tehtud fotod. Samuti on asjakohaseks tõendiks põlluraamatu kanded, kuid nende abil saab tõendada eelkõige põllutööde tegemist, mitte hilisemat hooldustulemust. Põlluraamatu kande ja kohapealse kontrolli käigus visuaalselt tuvastatud asjaolude vastuolu korral on kaalukamaks tõendiks visuaalse kontrolli vaatlustulemused.
Olukorras, kus kogutud tõendid ei võimalda teha kindlat järeldust hoolduskohustuse täitmise kohta
20.augusti seisuga ega ole võimalik koguda mõistlikult ka täiendavaid tõendeid, määrab asja lahenduse tõendamiskoormus HKMS § 59 järgi (p 23);
7.5.Ringkonnakohtu otsus jäi jõusse osas, milles rahuldati kaebus seoses PRIA seisukohaga, et põld nr 93 polnud kaebaja kasutuses.
8.Tartu Ringkonnakohus andis määrusega pooltele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks seoses eeltoodud Riigikohtu lahendiga.
9.PRIA seisukohtades märgitakse järgmist.
9.1.Arvestades Eesti kliimat, sh vegetatsiooniperioodi ja põllumajandustootmise aastaringi on vegetatsiooniperioodi lõpus septembris-oktoobris võimalik visuaalselt tuvastada, kas rohumaid on vegetatasiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord hooldatud, kui hooldamine on toimunud kooskõlas tavapäraste agrotehniliste võtete ja tavadega. On üldteada, et heintaimedel toimub kiire kasv ja areng ust vegetatsiooniperioodi algul ning selle teises pooles aeglustub heintaimede kasv ja areng olulisel määral. Kultuurrohumaadel valmib seeme (sõltub taimest) juuni lõpust (aasrebasesaba) augusti alguseni (timut). Peale seemne valmimist taim sureb, s.t. ta on kuivanud olekus küll füüsiliselt olemas, aga söödaväärtust temas pole. Looduslikul rohumaal, mida harva hooldatakse, kasvab looduslik taimik ning seal on rohelisi või õitsvaid taimi enamasti kuni septembrini välja. Sügise saabudes igal juhul ädala massi juurdekasv aeglustub ja heintaimede arengufaas jääb peaaegu muutumatuks. S.t pärast 20. augustit rohumaadel olulist rohttaimede juurdekasvu ei toimu.
9.2.Eluliselt usutav ei ole olukord, kus 20. augusti seisuga hooldatud seisundis oleval, s.o madala rohustuga rohumaal ei olnud veidi üle kuu hiljem võimalik enam selle hooldust visuaalsel vaatlusel tuvastada.
9.3.Vaidlusaluse 21 põllu visuaalne olukord erines oluliselt kaebaja teistest rohumaapõldudest, millel sama kohapealse kontrolli raames hoolduskohustuse täitmine tuvastati. Seda tõendavad ka kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod, millelt nähtub põldudel pikk, õitsemisfaasi jõudnud ja puitunud taimestik.
9.4.PRIA lisas vastusele 26. septembrist 4. novembrini 2019 toimunud kontrollis tehtud fotod nende põldude kohta, mis olid loetud nõuetekohaselt hooldatuks, ning põlluraamatu väljavõtted nende põldude kohta, millest nähtus, et neil oli tehtud hooldustegevusi enam-vähem samal ajal. Hooldatud rohumaadest tehtud fotod eristuvad selgelt vaidlusalustest hooldamata põldudest tehtud fotodest.
9.5.Osadel põldudel, mida kaebaja väitel oli 2019. a mais karjatatud, ei suudetud tuvastada karjatamise jälgi. On tõenäoline, et piisava karjatamiskoormuse korral oleks septembris näha põldudel loomade väljaheiteid ning näha oleks olnud jootmisplatsi ning lisasöötmiskoha asukohad.
9.6.Osade põldude kohta on olemas ka Maa-ameti poolt 2019. a juuni alguses tehtud aerofotod, millelt pole ühelgi põllul näha loomi ega karjatamise jälgi. Samuti pole näha jälgi selle kohta, et 2019. a mais oleks põldudel viibinud suurem kogus loomi (näha oleksid olnud rajad, platsid, joogikohad).
9.6.Rohumaade hooldamata jätmist tõendavad ka Sentineli satelliidi pildid, mis võimaldavad määrata kindlaks maakasutust ja selle muutusi, samuti annavad andmeid biomassi ja selle muutuste kohta. Satelliidipiltidelt nähtub, et viidatud põldudel ei ole toimunud rohumaade hooldamisega kaasnevat biomassi muutust.
9.7.Kaebaja põlluraamatu kanded olid puudulikud ega tõenda põldude hooldamist.
10.Kaebaja seisukohtades märgitakse järgmist.
10.1.Arvestades seda, et Eesti klimaatilistes tingimustes on võimalik vegetatsiooniperioodi jooksul koguda 3-4 niidet silo, siis on õige seisukoht, et olukorras, kus taimestikku on vaid ühe
korra maikuus karjatatud või niidetud, jõuab taimestik hiljemalt suve lõpupoole saavutada taas oma maksimaalse kasvu.
10.2.PRIA pole kusagil väitnud, et vaidlusalused rohumaad olnuks põllumajanduslikus mõttes ebasobivas olukorras ja et neid rohumaid poleks olnud võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Vaidlusalused põllud on olnud põllumajanduslikus kasutuses nii enne kui pärast 2019. aastat ning seda maad on olnud võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ka Riigikohus rõhutas, et pooltel tuleb tõendada, et 20. augusti seisuga esines/ei esinenud vaidlusalusel põllumajandusmaal ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad oli/ei olnud võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Kaebaja on järjepidevalt selgitanud, et tema maadel ei olnud ebasoovitava taimestiku levikut.
10.3.Määruse nr 32 § 4 lg 8 järgi ei olnud püsirohumaa niitmise otsest iga-aastast kohustust tavatootjal 2019. aastal ja mahetootjal alates 2023. aastast. Kui õigusnormidest nähtub eeldus, et püsirohumaa ühel aastal niitmata jätmise korral ei saa järgmisel aastal esineda seal ebasoovitava taimestiku laiaulatuslikku levikut, siis on PRIA järeldus, nagu viitaks pikk taimik püsirohumaal määruse nr 32 § 3 lg 2 rikkumisele, õigusvastane.
10.4.Ebamõistlik on eeldada, et kaebaja saaks tõendada seda, milline seis oli kaebaja põldudel 4 aastat tagasi 20. augustil.
10.5.Kaebaja on üritanud teha PRIA-ga koostööd, kuid PRIA ei soovinud teha koostööd kaebajaga.
10.6.PRIA oleks pidanud esitama protseduuri, kuidas inspektori poolt tehtud fotode põhjal saab üheselt väita, et hooldustingimusi on rikutud. PRIA on tõdenud, et sellist protseduuri neil kasutusel pole, mistõttu on PRIA hinnang rikkumise kohta subjektiivne.
10.7.PRIA on kirjeldanud oma vastuses külvikultuuride arengut, kuid kaebaja põllud olid püsirohumaad.
10.8.PRIA poolt võrdluseks esitatud fotod teistest põldudest ei ole asjakohased, sest neil ei ole tegemist püsirohumaadega.
10.9.Aerofotodelt ei pruugi olla loomi näha seetõttu, et päevasel ajal on nad varjunud metsaaladele. Joogiplatse pole näha seetõttu, et karjamaadel on looduslikud veekogud. Loomade karjamaale viimise mõte ongi selles, et neile ei peaks enam lisasööta andma, mistõttu ei saa imelikuks pidada seda, et aerofotodel söödaplatse ei nähtu. Võrdluseks toodud põldudel on loomad viibinud alates 2012. aastast ning seal on nende viibimisjäljed paremini nähtavad.
10.10.On kaheldav, et kontroll üldse üritas leida karjamaadel jälgi loomade karjatamisest.
10.11.PRIA on ise selgitanud, et põllumassiivide veebikaartide vahendusel kuvatud info niitmise kohta on informatiivne ja selle põhjal hooldamiskohustuse täitmise kohta otsust ei tehta. Sentineli satelliidipiltide kohta puudub igasugune info, kuidas need on loodud ja mis on nende täpsust mõjutavad tegurid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
12.Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja 185-le põllule, mis moodustasid kokku 948,50 hektarit. Kontrollimisel luges PRIA nn kindlaksmääratud pindalaks 857,9 hektarit. Kokku 21 põllu puhul heideti ette seda, et need ei olnud tähtaegselt hooldatud.
13.Asja esmakordsel lahendamisel leidis ringkonnakohus, et õigusaktidest ei tulene tähtaega, mis ajal enne 20. augustit peab toetusetaotleja hoolduskohustuse täitma. Samuti leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus rohumaid hooldati karjatamise teel maikuus, ei tõenda PRIA poolt 26. septembrist
kuni 4. novembrini läbiviidud visuaalne kontroll ning selle käigus tehtud fotod seda, et rohumaade hooldamist karjatamise teel maikuus ei ole toimunud. Seda põhjusel, et maikuise karjatamise korral võisid rohttaimed saavutada kontrolli ajaks ikkagi maksimaalse kasvu.
14.Riigikohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt kohaldas Riigikohus koostoimes määrusest nr 32 eeskätt kahte normi - § 3 lg-t 2 ja § 4 lg-t 4 (vaidlustatud otsuste andmise ajal kehtinud redaktsioonis). Määruse nr 32 § 3 lg 2 sätestas, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 § 4 lg 4 sätestas, et põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. PRIA kassatsioonkaebust rahuldades seostas Riigikohus eeltoodud normid selliselt, et leidis, et hoolduskohustuse täitmisel tuleb lähtuda meetme eesmärgist: välistada tuleb põllumajandusmaal ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta (määruse nr 32 § 3 lg 2). Seega saab hoolduskohustuse täidetuks lugeda üksnes juhul, kui põllumaa on hooldatud seisundis 20. augustil (Riigikohtu otsuse p 19). Seega tuleneb Riigikohtu seisukohtadest, et kriteeriumiks, kas hoolduskohustus on nõuetekohaselt täidetud, on see, kas 20. augustil on põllumaa hooldatud selliselt, et sellel oleks välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja et seda oleks võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Järgnevalt kontrollibki ringkonnakohus seda küsimust.
14.1.Seoses hooldatuse tõendamisega pidas Riigikohus visuaalse vaatluse tulemusi kõige kaalukamaks tõendiks (Riigikohtu otsuse p 23). Uusi fotosid vaidlusalustest põldudest ei ole ringkonnakohtule asja teistkordsel lahendamisel esitatud. Seega on keskseks tõendiks jätkuvalt fotode kogum, mis on asjas esitatud juba varem (dtl 626-726). Fotodelt nähtuvalt on nende tegemise aeg olnud 26., 27. ja 30. september ning 3., 4.,
11.ja 15. oktoober 2019. Ringkonnakohus leidis asja esimesel lahendamisel, et neilt fotodelt nähtub tõepoolest kõrge rohttaimestik, kuid need fotod ei tõenda seda, et vaidlusaluseid põlde ei ole 2019. a kevadel niidetud, karjatatud või muul moel hooldatud. Kaebaja on selgitanud, et ta hooldas neid põlde karjatamise teel 2019. a maikuus. Ringkonnakohus ei näe alust kaebaja väites kahelda. Maikuus toimunud karjatamise puhul ei saa välistada, et septembri lõpuks-oktoobri alguseks jõuab rohi uuesti kõrgeks kasvada.
14.2.Täiendavalt selgus ringkonnakohtu istungil, et karjatamise toimumisele viitab ka see, et kohati on näha fotodel üksikuid, muust taimestikust mõnevõrra kõrgemaid taimi (nt dtl 674). See näitab, et põllul on toimunud karjatamine, kuna teatud indikaatorliike (nt ohakaid) loomad nii meelsasti ei söö (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 8).
14.3.Samuti selgitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et karjatamisel olid loomad vaidlusalustel põldudel piiratud elektrikarjusega (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 5). PRIA ei seadnud seda asjaolu kahtluse alla. Seegi asjaolu näitab, et karjatamine pidi 2019. aastal vaidlusalustel põldudel toimuma. Pole usutav, et kaebaja oleks rajanud vaidlusaluste maade ümber elektrikarjuse, kuid jätnud reaalselt karjatamise ellu viimata. Sellisel juhul oleks elektrikarjuse rajamine olnud asjatu kulu.
14.4.Karjatamise toimumist on kajastatud ka kaebaja põlluraamatutes (dtl 743 – 834). Ehkki PRIA on osade põldude puhul osutanud kannete puudulikkusele (nt tl 78p-79, kd II), on enamik karjatamistöödest põlluraamatutes kajastatud ning see kinnitab samuti, et karjatamine leidis vaidlusalustel põldudel aset. Lisaks ei tõenda põlluraamatu puudulikkus seda, et töid tegelikult ei tehtud.
14.5.Ka ringkonnakohtu istungil asus PRIA esindaja seisukohale, millest on väljaloetav, et PRIA ei sea enam täielikult kahtluse alla seda, et vaidlusalustel põldudel maikuus vähemalt osaliselt karjatamine toimus (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 5).
15.Eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebaja hooldas 2019. aastal vaidlusaluseid põldusid karjatamise teel.
16.Järgnevalt tuleb Riigikohtu seisukohti arvestades vastata küsimusele, kas põllud olid hooldatud seisundis ka 20. augustil 2019. Ringkonnakohtu hinnangul olid põllud ka 20. augustil 2019 hooldatud seisundis. Nagu ülal märgitud, on Riigikohtu seisukohti arvesse võttes hooldatuse määratlemisel määravaks kriteeriumiks see, kas põllumaad on hooldatud selliselt, et sellel oleks välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ja et seda oleks võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Kaebaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et vaidlusalused põllud olid 2019. aastal püsirohumaad, millest enamuse haris ta järgmiseks aastaks üles ning hakkas seal teravilja kasvatama. Kaebaja soovis mahetootjana tõsta neil maadel mulla viljakust, mistõttu karjatas ta seal sõnniku tekitamise ja biomassi (rohu ja puude võrsete) allasurumise eesmärgil 2019. a maikuus veiseid. Seejärel laskis ta haljasväetise saamise eesmärgil rohttaimedel kõrgemaks kasvada, hekseldas selle siis sügisel ning kündis sisse. Tegemist on aktsepteeritud võttega mahepõllumajanduses mullaviljakuse suurendamiseks. Kaebaja kinnitas, et ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut põllul ei tekkinud ning mingeid lisakulusid järgmisel aastal põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks samuti ei tekkinud. Kulud oleksid olnud ühesugused nii kirjeldatud viisil karjatatud maa puhul kui ka niidetud maa puhul. Need maad, mis jäid püsirohumaadeks, võeti järgmisel aastal samuti ilma lisakuludeta kasutusse (ringkonnakohtu istungi protokolli lk 1-3). Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalused maad jäid ka pärast 2019. aastat toetusõiguslikeks põllumaadeks ning PRIA ei lükanud ümber ka kaebaja selgitusi, et neid maid kasutati järgmisel aastal kaebaja kirjeldatud viisil. Ringkonnakohus ei näe alust kahelda kaebaja selgitustes, et vaidlusaluste maade kasutus põllumajanduslikuks tegevuseks järgmisel kasvuperioodil jätkus ilma lisakuludeta ning et ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ei tekkinud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Riigikohtu poolt ette kirjutatud kriteerium – et maad on 20. augustil hooldatud seisundis siis, kui ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik on välistatud ja maad on võimalik kasutada järgmisel aastal põllumajanduseks ilma lisakuludeta – oli vaidlusaluste maade puhul täidetud.
Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluste maade puhul olid toetusõiguslikkuse kriteeriumid täidetud ning PRIA väidetud määruse nr 32 § 4 lg 4 rikkumist ei esinenud. PRIA jättis alusetult vaidlusaluste põldude eest kaebajale toetuse maksmata.
17.PRIA on seoses väidetava määruse nr 32 § 4 lg 4 rikkumisega rõhutanud eriliselt seda, et vastavalt sellele normile peab hooldamine olema toimunud viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse.
17.1.Selle väitega seoses märgib ringkonnakohus esiteks seda, et Riigikohus pidas, nii nagu ringkonnakohus Riigikohtu seisukohti mõistab, oluliseks siiski eeskätt seda, et rohumaad saaks kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks samas mahus ja ilma lisakuludeta (otsuse p 19). Riigikohus ei rõhutanud, et karjatatud maa peab välja nägema samasugune nagu niidetud maa.
17.2.PRIA seevastu näib lähtuvat eeldusest, et karjatatud maa peab nägema visuaalselt välja samasugune nagu niidetud maa. Samas on selge, et sageli see nii ei ole, sest nagu ülal juba märgitud (vt p 14.2), ei pruugi loomad kõiki taimi ühtemoodi süüa ning vastavalt ei pruugi visuaalselt olla karjatamise tulemuseks ühtlane ja ühesuguse kõrgusega taimestik. Juba sellepärast ei saa mõistet „niitmisega sarnane tulemus“ tõlgendada selliselt, et tulemus peab olema visuaalselt niitmisega sarnane.
17.3.Ringkonnakohus leiab, et mõistet „niitmisega sarnane tulemus“ tuleb tõlgendada mitte selliselt, et karjatamise tulemus peab olema niitmisega visuaalselt sarnane, vaid et karjatamine peab andma põllumajandusmaa jätkuva kasutatavuse kontekstis samasuguse tulemuse nagu niitmine – st, et karjatamise tulemusena peab maa olema hooldatud viisil, et seda saaks järgmisel kasvuperioodil kasutada ilma lisakuludeta põllumajanduslikuks tegevuseks.
17.4.Seoses muu hooldamisviisi tulemuse visuaalse sarnasusega niitmisele märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu istungil ei suutnud PRIA esindaja vastata küsimusele, millist lisaväärtust oleks vaidlusaluste põldude puhul andnud see, kui neid põldusid oleks pärast karjatamist veel üle niidetud. Ka ringkonnakohus ei näe sellist lisaväärtust. Pigem vastupidi, üldteadaolevaks saab lugeda seda, et liiga sage niitmine kahjustab elurikkust. Tarbetu (st juba niigi hooldatud maa) täiendav niitmine põllumajandusmasinatega saastab vastavalt ka keskkonda tarbetult. Lisaks põhjustab see ettevõtjale lisakulu. Kaebaja refereeritud selgitusi arvestades saab asuda seisukohale, et niisugune tarbetu niitmine oleks ka agrotehniliselt kahjulik, sest siis ei tekiks piisavas koguses haljasmassi, mida haljasväetisena maa sisse künda. Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus mingit mõistlikku põhjust selleks, miks tuleks nõuda, et kord karjatamise teel juba hooldatud maa tuleks veelkord üle niita. Ainuüksi asjaolu, et siis oleks tulemus visuaalselt sarnasem niitmise tulemusele, ei ole selliseks mõistlikuks põhjuseks, eriti arvestades seda, et selline käitumine oleks eeltoodud põhjustel hoopiski kahjulik.
17.5.PRIA on küll märkinud, et kui karjatamise tulemus on ebapiisav, tuleks maa hiljem üle niita või hekseldada. Samas ei suutnud PRIA esindaja ringkonnakohtu istungil viidata õigusnormile, kust selline kohustus selgesõnaliselt tuleneb (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 3). Määruse nr 32 § 4 lg 4 sellist kohustust ette ei näe. Ainuüksi asjaolu, et selle sätte järgi peab muu hooldamise tulemus olema niitmisega sarnane, ei anna alust nõuda juba hooldatud maa teistkordset niitmist, kui juba esimese hooldamisega (nt karjatamisega) on saavutatud tulemus, mis võimaldab seda maad ka järgmisel aastal ilma lisakuludeta kasutada.
17.6.PRIA esindaja väljendas ringkonnakohtu istungil ka seisukohta, et kui niitmisega sarnast tulemust (visuaalses mõttes) mitte nõuda, siis võikski justkui jätta rohumaad mõneks aastaks hooldamata (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 6). Sellist võrdlust ringkonnakohus asjakohaseks ei pea. Nagu ülal märgitud, asus ringkonnakohus tõendite põhjal seisukohale, et kaebaja oli vaidlusaluseid põldusid karjatamise teel hooldanud. Ta oli kandnud sellega seoses kulusid juba elektrikarjuse rajamise ja loomade soetamise näol. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik oleks põllud täielikult hooldamata jätnud ning nõudnud nende maade eest toetust. Kuna kaebaja on hooldamisega seoses kulutusi kandnud, on igati õiglane talle selle eest toetust maksta.
17.7.Seoses ebasoovitava taimestiku ulatusliku levikuga märgib ringkonnakohus veel, et ehkki piltidelt võib näha ka mõningaid umbrohtusid (nt ohakad), ei saa seda pidada veel ebasoovitava taimestiku ulatuslikuks levikuks. Ebasoovitava taimestiku ulatuslikust levikust saab rääkida määruse nr 32 § 3 lg-t 2 arvestades siis, kui selliselt tekkinud taimestiku tõrjeks on vaja teha lisakulutusi. Kaebaja on kinnitanud, et käesoleval juhul seda teha polnud vaja ning vaidlusaluseid põlde sai kasutada jätkuvalt lisakuludeta. See, et kaebaja võttis suure osa püsirohumaadest kasutusele teraviljapõldudena, ei tähenda lisakulutuste tegemist määruse nr 32 § 3 lg 2 kontekstis, sest selliseid kulutusi (eeskätt kündmist) oleks tulnud teha ka siis, kui tegemist oleks olnud niidetud püsirohumaaga. Samuti selgitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et ainuke ebasoovitav taimestik saab olla üksnes võsa, kuid seda polnud põldudel tekkinud ning selle tekkimine võtab aega (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 3).
18.PRIA on apellatsioonkaebuses esitanud mitmeid täiendavaid tõendeid, mille ringkonnakohus vastavalt istungil juba väljendatule võtab asja materjalide juurde. Siiski nendib ringkonnakohus, et need tõendid ei kinnita PRIA seisukohtade õigsust. Üldistatult märgib ringkonnakohus, et ükski neist tõenditest ei tõenda seda, milline oli vaidlusaluste rohumaade seisund 20. augustil 2019. PRIA ei ole suutnud haldusorganina täita tal lasuvat tõendamiskoormist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59) ega ära näidata, et
20.augustil 2019 olid vaidlusalused rohumaad hooldamata seisundis (vrd RKHKo 3-20-1058, p 23).
19.PRIA on kirjeldanud mõningaid rohttaimi näiteks tuues seda, kuidas toimub taime areng vegetatsiooniperioodil. Samuti väidab ta, et pärast 20. augustit rohumaadel olulist rohttaimede juurdekasvu ei toimu. Samas jätab PRIA tähelepanuta selle, et käesoleval juhul ei ole keegi hinnanud vaidlusalustel põldudel üksikute rohttaimede näitel seda, kas neid taimi on vegetatsiooniperioodi jooksul korra niidetud või kärbitud ega kogunud selleks vajalikke tõendeid. PRIA piirdus tõendamiskohustuse täitmisel kohtumenetluses kuni käesoleva apellatsioonimenetluseni põhimõtteliselt ainult kohapealses kontrollis tehtud fotodega. Fotod näitavad aga reeglina ainult põlde suures plaanis ning neilt pole tuvastatav üksikute taimede areng. Lisaks on kaebaja selgitanud, et PRIA poolt esitatud seisukohtades ning viidatud allikates käsitleti kultuurrohttaimede (st külvatud rohttaimede) arengut kultuurrohumaadel ning need seisukohad ei ole otseselt laiendatavad püsirohumaale ja seal kasvavatele taimedele (kaebaja 22. septembri 2023. a seisukohtade p 5).
20.PRIA leiab, et usutav pole olukord, kus 20. augusti seisuga hooldatud rohumaa puhul ei ole üle kuu aja hiljem võimalik selle hooldatust enam visuaalsel vaatlusel tuvastada. Samuti väidab ta, et pärast 20. augustit rohumaadel olulist rohttaimede juurdekasvu ei toimu. PRIA need seisukohad lähtuvad jätkuvalt eeldusest, et rohumaa hooldatus tähendab seda, et maa on visuaalselt sarnane niidetud rohumaaga. Nagu ringkonnakohus ülal selgitas, ei pea see eeldus paika. Oluline on see, kas maad on võimalik kasutada ilma lisakuludeta põllumajandusmaana ka järgmisel kasvuperioodil.
21.Kaudse tõendina on PRIA viidanud ka sellele, et vaidlusaluse 21. põllu visuaalne olukord erines oluliselt teistest rohumaapõldudest, mille puhul leiti hoolduskohustus olevat täidetud. Kaebaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et võrdluseks toodud põllud olid kultuurrohumaad, mida hooldati niitmise teel ja seetõttu on mõistetav, miks nende visuaalne väljanägemine erinev oli.
22.PRIA väidab ka seda, et osadel põldudel ei olnud näha karjatamise jälgi (loomade väljaheited, lisasöötmis- ja jootmiskohad, loomade rajad). Ringkonnakohtu hinnangul on usutavad kaebaja selgitused, et maikuised loomade väljaheited ei pruugi ollagi septembris-oktoobris tuvastatavad; et loomarajad ei kujune välja nii lühikese karjatamisajaga; et lisasöötmis- ja jootmiskohad polnud vajalikud, kuna looduslikke veekogusid oli karjatamisalal piisavalt ning et looduslikku sööta oli loomade jaoks rohumaadel niigi piisavalt (kaebaja 22. septembri 2023. a seisukoha p 9, ringkonnakohtu istungi protokolli lk 5).
23.PRIA heidab ette ka seda, et osade põldude kohta esitatud aerofotodel ei ole loomi näha. Samas on PRIA ise nimetanud neid fotosid juuni alguses tehtud fotodeks (PRIA 1. septembri 2023. a seisukohtade p 7), st fotod olid tehtud ajal, kui karjatamise ajaks olnud maikuu oli möödunud. Ka kaebaja juhtis ringkonnakohtu istungil tähelepanu sellele, et maikuu kohta oli fotosid vähe (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 7). Arvestades seda, et karjatamise ajaks olnud maikuud kajastavaid fotosid oli vähe ning kaebaja selgitusi, miks loomi näha pole (palava ilmaga otsivad loomad puude alt varju ning neid pole näha), ning samuti asjaolu, et aerofotod kajastavad vaid kaheksat põldu vaidlusalusest 21-st, ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellest, et aerofotodel pole näha loomi, teha järeldust, et karjatamist ei toimunud.
24.Samuti on PRIA esitanud nn Sentineli satelliidi pildi, mis võimaldavad väidetavalt kindlaks määrata maakasutust ja annavad andmeid biomassi muutuste kohta. Sellega seoses osutab ringkonnakohus esiteks, et ringkonnakohtu istungil ei osanud PRIA esindaja selgitada, kust tuleneb, et Sentineli satelliidi pildid tõepoolest kajastavad andmeid biomassi muutuse kohta ning võimaldavad muuhulgas hinnata isegi seda, kas rohumaad on hooldatud või mitte. Siit tõusetub küsimus, kas need tõendid tõendavad ikka seda, mida PRIA väidab. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks seda küsimust edasi lahendada, sest ringkonnakohtu hinnangul on esitatud Sentineli satelliidi pildid mõistetavad ka selliselt, et need sobituvad ülejäänud asjaoludega. Nimelt väidab PRIA, et karjatatud põldudelt nähtus Sentineli piltide järgi justkui, et mais põldudel midagi eriti ei kasvanudki ja biomass tekkis alles mai lõpus – juuni alguses. PRIA hinnangul näitavat see, et mais ei olnud põldudel loomade toitmiseks väga palju rohtu. Samas võivad need muutused Sentineli piltidel näidata hoopis seda, et maikuus sõid loomad rohtu piisava
intensiivsusega ja tõhusat rohu juurdekasvu seetõttu ei tekkinudki. Alles hiljem, kui loomad põllult ära viidi, sai rohi vabamalt kasvama hakata ning satelliidipilt muutus. See sobituks hästi kaebaja väidetud karjatamisega ning sellega klapivad ka ülejäänud eelnevalt käsitletud asjaolud. Ringkonnakohtu istungil PRIA esindaja sellisele võimalikule selgitusele vastu ei vaielnud (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 7).
25.Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohus oma esialgse otsuse resolutsiooni juurde ning leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tühistab PRIA 6. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/929, 3. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/142 ja 9. detsembri 2019. a otsuse nr 126/19/947 osas, milles kaebaja toetusetaotlusi ei rahuldatud ja mis pärast Riigikohtu otsust jätkuvalt kehtivad on (Riigikohtu otsusega ei rahuldatud PRIA kassatsioonkaebust põllu nr 93 osas). Samuti tühistatakse 30. aprilli vaideotsused ning ringkonnakohus kohustab PRIA-t toetusetaotlusi uuesti läbi vaatama. Halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta on jõustunud osas, milles ringkonnakohus eelmise otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jättis (põllu nr 117 osa 2 ja põllu nr 134 ning põlluraamatutega seonduvas osas). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 tuleb PRIA-lt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 850 eurot (st eelmise apellatsioonimenetluse lõpuks kantud menetluskulu), 120 eurot (õigusabikulu Riigikohtus) ning 320 eurot (õigusabikulu teises apellatsioonimenetluses). Kokku tuleb PRIA-lt seega kaebaja kasuks välja mõista 1290 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.