Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 16. detsember 2021, Tartu 3-20-1058
Haldusasi
Tiit Soa (FIE Kihusalu talu) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/929 ja 3. veebruari 2020. a otsuse nr 126/20/142 osaliseks tühistamiseks, 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 tühistamiseks ning 30. aprilli 2020. a vaideotsuste nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus Tiit Soa apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Tiit Soa Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsus nr 12-6/19/929, 3. veebruari 2020. a otsus nr 12-6/20/142 ja 9. detsembri 2019. a otsus nr 12-6/19/947 osas, milles Tiit Soa (FIE Kihusalu talu) toetusetaotlusi ei rahuldatud (välja arvatud põlluraamatutega ning põllu nr 117 osa 2 ja põlluga 134 seonduvas osas). Kohustada vastustajat tühistatud osas toetusetaotlusi uuesti lahendama. Tühistada 30. aprilli 2020. a vaideotsused nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-1.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametilt Tiit Soa kasuks välja menetluskulu 850 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 17. jaanuar 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiit Soa (ärinimi FIE Kihusalu talu) taotles 2019. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvat põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust. PRIA rahuldas toetusetaotlused osaliselt, määrates toetused järgnevalt: - ühtset pindalatoetust 6. detsembri 2019 otsusega nr 12-6/19/929 summas 70 477,36 eurot; - kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 9. detsembri 2019. a otsusega nr 126/19/947 summas 38 546,33 eurot; - mahepõllumajandusega jätkamise toetust 3. veebruari 2020. a otsusega nr 12-6/20/142 summas 76 629,40 eurot.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaided jäeti rahuldamata PRIA 30. aprilli 2020. a vaideotsustega nr 12-4/20/13-2 ja 12-4/20/98-1) esitas T. Soa kaebuse, milles palus ühtse pindalatoetuse osalise määramise otsuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalise määramise otsuse osalist tühistamist, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osalise määramise otsuse ja vaideotsuste täielikku tühistamist. Kaebuse kohaselt rikuti toetuste osalisel määramisel haldusmenetluse põhimõtteid, põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust, samuti ei tuvastatud asjaolusid õigesti.
3.Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rikkunud.
3.2.Põlluraamatu kanded ei saa ümber lükata kontrolliametnike seisukohti.
3.3.Osas, milles ei ole kontrolli läbiviimist täpsemalt reguleeritud, kohaldub haldusmenetluse vormivabaduse põhimõte. PRIA on erinevate kontrollide läbiviimiseks koostanud juhendmaterjale, kuid neis ei saagi olla üheselt fikseeritud kõik kontrollitavad üksikasjad, muuhulgas näiteks see, kui pika rohustu korral hinnatakse põld hooldamata rohumaaks või mis värvi selline rohustu täpselt on jms.
3.4.Kontrolli läbi viinud ametnike pädevus on tõendatud nende põllumajandusliku haridusega. Vastustaja on kinnitanud, et ametnikud läbivad regulaarselt asjakohaseid koolitusi.
3.5.Fotod on haldusmenetluses lubatud tõenditeks. Neile ega kasutatavale fototehnikale ei ole kehtestatud eraldi nõudeid.
3.6.Kaebajal oli võimalus viibida kontrolli juures, talle anti võimalus esitada märkusi ja selgitusi. Otsustest nähtuvad nende andmise õiguslikud alused ning põhilised asjaolud pindalade ja summade ning ühikumäärade näol. Seega oli ärakuulamisõigus tagatud ning haldusaktide põhjendus on kooskõlas PRIA otsuste puhul kohtupraktikas võetud lähenemisega (nt RKHKo 33-1-16-14, p-d 18-20).
3.7.Toetuste määramise aluseks on maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrusega nr 32 kehtestatud „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32). Selle määruse § 3 lg-st 2 tuleneb, et põllumajandusmaal peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning § 4 lg 2 järgi vastab maa § 3 lg-s 2 esitatud nõuetele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Määruse nr 32 § 4 lg 4 järgi peab niide olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kokku 21 põldu ei olnud 20. augustiks hooldatud. Vastustaja on jõudnud järeldusele, et neid põlde ei olnud varem sel vegetatsiooniperioodil üldse hooldatud.
3.8.Seda järeldust ei kummuta kaebaja põlluraamatu kanded. Vastustaja on ka välja toonud, et põlluraamatu kanded pole täielikud.
3.9.Valdavalt toimus põldudel kontroll vaid napilt kuu pärast 20. augustit. Inspektorid on pädevad hindama rohttaimede kasvufaasi ning mõistma, kas ja millal on rohumaid hooldatud.
3.10.Osadel põldudel toimus hekseldamine vahetult enne kontrolli või kontrolli ajal. Heksli koguse ning asjaolu tõttu, et heksel koosnes puitunud ja kolletanud rohttaimedest, tuvastati, et rohumaid ei olnud enne hekseldamist niidetud ega hekseldatud.
3.11.Kohapealse kontrolli õigsust näitavad ka fotod, millelt nähtub väga kõrge rohttaimestik, samuti kolletunud ja koltunud taimede esinemine põldudel.
3.12.Kaebaja on ette heitnud seda, et fotod ei kata kogu põllumassiivi. Kohus leidis, et kaebaja etteheited fotode põhjal tehtud järelduste ekslikkusest ei ole veenvad. Põllumassiivi 100protsendiline fotografeerimine oleks liigselt koormav ja poleks proportsionaalne, arvestades, et järeldusi saab põllu kohta teha ka juba siis, kui tuvastatud on vähemalt osaline hooldamata jätmine.
3.13.Põldudel nr 56, 200-1 ja 200-2 tuvastati küll karjatamisele viitavaid asjaolusid, kuid karjatamine polnud kaasa toonud niitmisega sarnast hooldustulemust, nagu nõuab määruse nr 32 § 4 lg 4.
3.14.Seoses kaebaja väitega, et pole sätestatud, mitu korda tuleb niita või karjatada ning et näiteks maikuus karjatamise puhul kasvabki 20. augustiks rohumass, nõustus kohus vastustajaga, et hooldusnõue peab olema täidetud 20. augustiks ning inspektorid kontrollivad nõude täitmist selleks kuupäevaks.
3.15.Põldude nr 117-2 ja 134 kasutamiseks puudus kaebajal õiguslik alus. Ta ei teinud taotluses selle puuduse kõrvaldamiseks vajalikke muudatusi õigeaegselt.
3.16.Põldu nr 93 ei kasutanud kaebaja, vaid seda haris naaberpõllu kasutaja.
3.17.Tõendatud pole kaebaja väide põldude nr 1 ja 148 osas, et sinna tehti kaera otsekülv ja kaer koos heintaimedega tehti siloks.
3.18.Mahepõllumajandusega jätkamise toetust vähendati ka seetõttu, et põlluraamatusse ei olnud tehtud kandeid kõikide kaebaja põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Terve rea põldude kohta puudusid kanded üldse ning osade põldude kohta ei olnud tehtud kandeid kõikide või osade 2019. aastal tehtud tööde kohta. Asjaolu, et Põllumajandusamet ja Keskkonnaamet ei olnud varem teinud etteheiteid põlluraamatute täitmise osas, ei välista, et PRIA kohaldab sellega seotud õiguslikke tagajärgi.
3.19.Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses täiendavalt vaideotsuses esitatud tabelit kohustuste vähenemise kohta põllumassiivide kaupa. Kaebaja ei ole nende osas täiendavaid seisukohti esitanud. Kaebaja väide, et põllumassiivide pindalade muutmine on toimunud haldusaktidega, ei pea paika. Tegemist oli ühe etapiga menetluses, mille lõplik eesmärk oli toetuse õiguspärases ulatuses maksmine.
3.20.PRIA-l oli õigus kasutada kontrolliks ortofotosid.
3.21.PRIA-l puudus kaalumisruum, kui oli kindlaks tehtud, et maa ei vasta toetusõiguslikkuse tingimustele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.T. Soa apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Subjektiivne rohumaade hindamine ei saa olla aluseks toetuse määramisel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 1 sätestatud vormivabadus ei anna alust teostada kohapealset kontrolli subjektiivsetel alustel. Halduskohus pole kõigile sellega seotud kaebaja seisukohtadele tähelepanu pööranud.
4.2.HMS §-s 5 sätestatud vormivabadusest ei tulene, et fotosid võib teha oma suva järgi vastavat fotokoolitust mitteomav isik ja fotode jäädvustamisel ja dokumenteerimisel ei ole kohustust
kasutatud fotoaparaati ja seadeid dokumenteerida. Ei saa välistada, et fotod on manipuleeritud. Väide inspektori fotokoolitusel osalemise kohta on tõendamata.
4.3.Asjakohane pole seisukoht, nagu oleks kaebajal olnud võimalus viibida kontrolli juures. Kontroll toimus 26. septembrist kuni 4. novembrini 2020. Kaebaja harib ca 1000 ha maad ning kasvatab üle 500 lihaveise, mistõttu pole tal igapäevatoimetuste tõttu võimalik igal hetkel kontrollide juures viibida.
4.4.PRIA otsuses oleks tulnud märkida volitusnorm, mille alusel PRIA toetust tagasi nõuab (RKHKo 3-18-305, p 9).
4.5.Seoses tähtajaks hooldamata jäänud rohumaadega ei ole halduskohus arvestanud kaebaja 7. septembri ja 23. oktoobri seisukohtadega.
4.6.Kohus pole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes on järeldatud, et karjatamine ei toonud kaasa niitmisega sarnast hooldustulemust. Kaebaja selgitas, et karjatamine toimus maikuus. See ei ole keelatud.
4.7.PRIA-l puudub hindamiskriteerium, mille alusel on võimalik objektiivselt hinnata rohu kasvu enne 20 augustit või pärast 20 augustit. Meelevaldne on väide, et kaebajal oli ka nõuetekohaselt hooldatud põlde ning vahe hooldamata põldudega oli märgatav. Erinevatel aegadel hooldatud põllud ja rohumaad ongi visuaalselt erinevad.
4.8.Seoses õigusliku aluseta kasutatava põlluga nr 134 oli PRIA teadlik sellest, sellele taotlevad toetust 2 taotlejat ning seega oli teadlik ka sellest, et kaebaja taotluses võib esineda vigu. Ühepäevane hilinemine põllu nr 134 kõrvaldamisel toetusetaotlusest ei ole proportsioonis kohaldatud halduskaristusega. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et hilinemise mõjuva põhjusena ei tule arvesse jaanipäev ja heinaaeg. Kohus ei arvestanud kaebaja sellekohaseid selgitusi.
4.9.Põllu nr 93 osa 2 puhul on ebaõige järeldus, et kaebaja sellelt loomadele talvesööta ei varunud. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja sellekohased selgitused.
4.10.Põllu nr 1 ja 148 osas ei ole kohus arvestanud kaebaja esitatud seisukohtadega.
4.11.Kehtestatud nõudeid ei ole rikutud sellises ulatuses, nagu leiab PRIA.
4.12.Hindamistulemused ei ole õiged, kuna hindamismaatriks ei ole läbipaistev.
4.13.Põllumajandusamet ega Keskkonnaamet ei olnud põlluraamatutes enne PRIA kontrolli puudusi leidnud. Ebaloogiline on kohtu poolt nõustuda üksnes PRIA seisukohaga, kui kaks haldusorganit ja kaebaja on vastupidisel seisukohal.
4.14.Halduskohus jättis tähelapanuta kaebaja viite Riigikohtu lahendile asjas 3-18-305. PRIA tegevus ei ole läbipaistev, kui ta muudab põllumassiive jooksvalt uute ortofotode saamisel ning asjaomastele isikutele saadetakse üksnes e-kiri, et mingeid põllumassiivi piire on muudetud. Halduskohus pole tuvastanud, kas põllumassiivide vähendamine oli õiguspärane. Lisaks pole ePRIA keskkonnas võimalik eristada väikesemahulisi, näiteks 0,01 ha suurusi põllumassiivide muutusi, mistõttu kaebajal sisuliselt puudub võimalus avastada PRIA poolt tehtud põllumassiivide vähendusi.
4.15.Vastustajal oli kaalumisruum, kuna pole kindlaks tehtud, et maa ei vastanud toetusõiguslikkuse tingimustele. Vastustaja ei ole ära näidanud kaalutluste õiguslikke aluseid ja kriteeriume. Vaideotsus ei ole arusaadav. Tegemist on põhjendamispuudusega, mis tingib vaidlustatud otsuste tühistamise.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Halduskohus on käsitlenud kõiki kaebaja seisukohti.
5.2.Haldusmenetluses kasutatavate fotode jaoks ei ole kehtestatud erinõudeid. Inspektor on fikseerinud kõikide fotode asukohad ja suunad, seega on need kontrollitavad. Fotode värvigamma ei võimalda väita, et inspektor oleks fotode tegemisel kasutanud erisätteid, mis moonutaksid rohustu värvust. Inspektor pole osalenud eraldiseisval fotokoolitusel, kuid on osalenud PRIAsisestel inspektorite koolitustel, kus käsitleti ka pildistamist.
5.3.Kaebajal oli võimalus kontrolli juures viibida. See, kas kohalviibimine oli talle isiklikult võimalik, ei ole määrav. Kohapealse kontrolli juures viibimine ei ole õigusaktide kohaselt nõutav.
5.4.Riigikohtu otsuses asjas 3-18-305 käsitleti tagasinõudmise otsuste õiguslikke aluseid, ent vaidlusalusest kolmest otsusest on toetust tagasi nõutud vaid ühega ning seal on õiguslikele alustele viidatud.
5.5.Lubatav on rohumaa niitmine ja karjatamine ka varasuvisel perioodil, kuid rohumaa hooldamine peab olema visuaalselt tuvastatav.
5.6.Seoses põlluga nr 93 ei ole vastustaja väitnud, nagu kaebaja poleks kogu seda põldu harinud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kasutuses ei olnud põllu nr 93 osa 2, pindalaga 0,38 ha. See osa põllust oli haritud naaberpõllu kasutaja poolt.
5.7.Asjaolu, et põlluraamatutega on tutvunud ka Põllumajandusamet ja Keskkonnaamet, ei saa tõendada, et kõik nõutud andmed olid põlluraamatusse kantud. Need haldusorganid ei teosta samasugust põlluraamatu kontrolli nagu PRIA.
5.8.Kaebaja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks selgitusi seoses vastustaja esitatud kaartidega kaebaja kohustusealuste pindade vähenemise kohta. Arusaamatu on, miks pidanuks kohus hindama igat kaarti eraldi, kui kaebaja neile ise vastuväiteid ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Kaebaja vaidlustatud kolme PRIA otsusega määrati kaebajale toetust taotletust väiksemas määras. Täpsemalt sai kaebaja vähem ühtset pindalatoetust (6. detsembri 2019. a otsus), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (9. detsembri 2019. a otsus) ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust (3. veebruari 2020. a otsus). Ringkonnakohus käsitleb neid järgnevalt alajaotustes I-III ning formuleerib viimasena oma lõppseisukohad (osa IV). I
6.detsembri 2019. a ühtse pindalatoetuse määramise otsus
8.Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja 185-le põllule, mis moodustasid kokku 948,50 hektarit. Kontrollimisel luges PRIA nn kindlaksmääratud pindalaks 857,9 hektarit. Toetust ei arvestanud ta põldude nr 21, 93, F, 132 ja 117-2 eest (tl 16, kd 1). Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus nende põldudega seotud küsimusi lähemalt. Rohumaapõldude tähtaegne hooldamine
9.Kokku 21 põllu puhul heideti ette seda, et see ei olnud 20. augustiks hooldatud. Õiguslikuks aluseks sellele etteheitele on määruse nr 32 § 4 lg 4, mis sätestab, et põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil.
10.Ringkonnakohus märgib selle sättega seoses esmalt, et see norm ei sätesta ajalisi piire, millal tuleb niitmist või hooldamist läbi viia. Samuti ei sätesta see norm, mis hetkel tuleb niitmise või hooldamise kontrolli läbi viia. Vastustaja ei ole viidanud ka muudele normidele, mis selliseid ajalisi raame reguleeriksid. Ainsa ajalise piirina sätestatakse see, et niide peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil, kuid sellest ei saa järeldada, et keelatud on niitmine või niitmisega sarnasel viisil hooldamine varem ning vastavalt niite olemasolul ka selle varasem kokkukogumine. Seetõttu ei pruugi selle normi õiguspärane rakendamine tähendada seda, et 20. augustil on
kontrollitaval maal äsja niidetud rohumaa. Niitmine ja hooldamine võivad olla toimunud ka oluliselt varem ning see ei tähenda, et isik oleks käitunud õigusvastaselt.
11.Kaebaja üks keskseid väiteid on, et kontrolli läbiviimise ajal (26. september – 4. november 2019, tl 23p) ei olnud võimalik hinnata, kas rohumaid oli varem sellel vegetatsiooniperioodil hooldatud või mitte. Kaebaja on selgitanud, et rohumaade karjatamine ja niitmine toimus varakevadel (maikuus) ning et kui kontroll viidi läbi septembris, siis selleks ajaks võibki taimestik olla kõrge ja puitunud (nt tl 170p, kd I; tl 17p, kd II). Ringkonnakohtu jaoks on kaebaja seisukoht põhjendatud ja veenev. PRIA selgitustest jääb arusaamatuks, kuidas tuvastas PRIA ainuüksi visuaalse vaatluse põhjal selle, et rohumaid ei olnud 2019. aasta kevadel-suvel niidetud ega karjatatud. On üldteada, et rohttaimed kasvavad Eesti tingimustes kevadel ja varasuvel (st mais-juunis) kiiresti ning samal ajal ei vaja suur osa rohttaimi täiskõrguse saavutamiseks väga pikka kasvuperioodi, saavutades niitmata jätmisel oma täiskõrguse üldjuhul hiljemalt juulikuus. Olukorras, kus taimestikku on vaid ühe korra maikuus karjatatud või niidetud, on ringkonnakohtu jaoks igati usutav, et selline taimestik jõuab hiljemalt suve lõpupoole saavutada samuti oma maksimaalse kasvu. Seda põhjusel, et maikuise niitmise korral võivad rohttaimed olla enne seda aktiivselt kasvanud ca kuu-poolteist ning kui niitmata taimestiku kasv tipneb juulis, võib soodsate ilmastikuolude korral mais niidetud taimestik jõuda samuti suve lõpupoole oma kasvus maksimaalsele tasemele. Lisaks on õige kaebaja väide, et heintaimede kasv sõltub veel paljudest tingimustest, sh sademetest, temperatuurist, mulla boniteedist jne (tl 16, kd II).
12.PRIA on vastuses kaebusele selgitanud, et põldude niitmata või karjatamata jätmine tuvastati kohapealses kontrollis visuaalsel vaatlusel ning et inspektorid on pädevad hindama rohttaimede kasvufaasi ja mõistma, kas ja millal on rohumaid hooldatud (tl 39p-40, kd I). Samuti viitas PRIA sellele, et põldudel, millel kontrolli läbiviimise ajal või mõni aeg enne seda hekseldati, koosnes heksel puitunud ja kolletanud rohttaimedest, mis PRIA hinnangul viitas sellele, et seda rohtu polnud varem hekseldatud. Oma väite kinnituseks viitas PRIA vastuse lisadeks olevatele fotodele (lisad 85-88, viide tl 40p, kd I). Neilt fotodelt (dtl 697-700) nähtub tõepoolest kõrge rohttaimestik, kuid ringkonnakohus ei näe võimalust ainuüksi nende fotode alusel nõustuda seisukohaga, et seda maad ei ole 2019. a kevadel niidetud, karjatatud või muul moel hooldatud. Fotodelt nähtuvalt on pildistamise aeg olnud 26. september 2019. Ringkonnakohus ei näe alust välistada võimalust, et see maa võis olla 2019. a mais karjatatud või niidetud ning suve jooksul kasvas rohi uuesti kõrgeks ning nägi septembri lõpul välja selline, nagu fotodel paistab.
13.Mis puudutab väidet, et heksel koosnes puitunud ja kolletanud rohttaimedest, siis seda ringkonnakohtu hinnangul viidatud fotodelt üheselt ei nähtu. Mõned osutatud fotodest on küll üldtoonilt küllaltki heledad, kuid see võib viidata pigem foto ülevalgustusele (ülesärile), mitte niivõrd eriliselt kolletunud rohule (vt nt dtl 689). Põhjendatuks saab pidada ka kaebaja 7. septembri 2020. a seisukohas osutatut, et nt põllu 159 puhul nähtub fotodelt enamasti roheline taimestik ja selle hekseldamisel maha jäänud heksel on samuti roheline (tl 131, kd I, vt fotosid dtl 697-700) ning et mitmest põllust tehtud fotodelt nähtuv taimestik on pigem madal (tl 131p, vt fotosid dtl 636-638 ja 737).
14.Lisaks märgib ringkonnakohus, et üldteadaolevalt on Eestis septembris-oktoobris rohttaimede vegetatsiooniperiood niikuinii lõppemas või lõppenud ning nii kõrgeks kasvanud rohu heledaks muutumine on sel ajal loomulik, sõltumata sellest, kas rohtu kevadel niideti või mitte.
15.Veel on vastustaja viidanud kontrolli käigus tehtud fotokogumile tervikuna, väites, et neilt nähtub, et põldudel kasvas väga kõrge rohttaimestik, mida ei olnud ilmselgelt 2019. aastal üldse
niidetud (tl 40p, kd I). Ringkonnakohus möönab, et valdavalt on vastustaja esitatud fotodel (dtl 630 - 739) kõrge rohttaimestik. Ringkonnakohus kordab aga siinkohal, et maikuus hooldatud rohumaa võibki septembriks-oktoobriks, mil fotod tehti, sellise väljanägemisega olla. PRIA ei ole esitanud peale fotode ja väite, et põldude niitmata jätmine tehti kindlaks visuaalselt kohapealse kontrolli käigus, esitanud muid selgitusi, muuhulgas nt seda, et põldude niitmata jätmist tuvastades oleks kasutatud täiendavaid erialateadmisi või hinnatud mingeid spetsiifilisi asjaolusid. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus võimalikuks nõustuda PRIA-ga, et rohumaid ei olnud 2019. aastal kordagi niidetud ega karjatatud. Ringkonnakohus kordab, et kui karjatamine või niitmine leidis aset maikuus, nagu väidab kaebaja, siis võiski rohumaa septembris-oktoobris selline välja näha.
16.Eeltoodut arvestades omandavad tõendina märksa kaalukama väärtuse kaebaja poolt peetud põlluraamatud, kus kaebaja on fikseerinud põldude hooldamisega seotud tööd. Vastustaja on küll iseenesest põhjendatult leidnud, et põlluraamatusse kantud andmeid ei saa ilma kahtlusteta tõeseks lugeda (tl 40, kd I), kuid olukorras, kus vastustaja vastupidine seisukoht põhineb samuti ilmselgelt ebapiisavatel tõenditel (sügisel rohumaa visuaalsel hindamisel), on põlluraamatusse tehtud kanded arvestatavateks tõenditeks, mis kinnitavad kaebaja seisukohti, et vaidlusaluseid rohumaid kevadel hooldati. Asjaolu, et põlluraamatute andmed on osade põldude kohta ebapiisavad (tl 40, kd I), ei anna alust põlluraamatute tõendina täielikult kõrvalejätmiseks. Nende põldudega seotud tööd, mis põlluraamatus ei kajastu, võivad vajada täpsustusi või selgituste küsimist, kuid vastustaja ei ole seda teinud, vaid on põlluraamatud tõendina täielikult kõrvale jätnud, pidades ainsaks asjakohaseks tõendiks sügisel läbi viidud visuaalset vaatlust. Selle tulemusena on vastustaja üle tähtsustanud ebapiisavaid tõendid (sügisene visuaalne kontroll ja selle käigus tehtud fotod) ning jätnud tähelepanuta ning kogumata asjakohased tõendid (põlluraamatud ning sellega seotud kaebaja selgitused).
17.Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kaebaja on andnud põldude osas, mille kohta tehtud kanded olid vastustaja hinnangul ebapiisavad, 7. septembril 2020 omapoolsed selgitused (tl 130p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada neid selgitusi asjakohatuteks.
18.Ringkonnakohus nendib, et olukorras, kus rohumaade puhul kohustuslikud hooldustööd (määruse nr 32 § 4 lg 4) viiakse läbi oluliselt varem, kui toimub hiljem niitmise kohapealne kontroll, ei ole välistatud, et visuaalse kontrolliga, kus hinnatakse ainuüksi rohttaimestiku kõrgust, võibki PRIA-l olla raske tõendada seda, et rohtu ei ole sel aastal varem niidetud või muul moel hooldatud. Kui PRIA jätab kasutamata võimalused niitmise toimumise tõhusamaks kontrollimiseks (tehes seda kas ajaliselt varem, vegetatsiooniperioodil korduvalt või kasutades täiendavaid erialateadmisi, mitte ainult rohu kõrguse visuaalset hindamist), siis võtab PRIA ise riski, et kontrollitulemuste vaidlustamisel võib kohus pidada PRIA poolt kogutud tõendeid ebapiisavateks. Maa kasutamise õigusliku aluse puudumine
19.PRIA on 6. detsembri 2019. a otsuses jätnud määramata toetuse põldude nr 134 ja 117-2 eest seetõttu, et nende kasutamiseks puudus taotlejal õiguslik alus (tl 16, kd I). Täpsemaid faktilisi põhjendusi selles otsuses ei esitatud. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et kaebaja ei vaidlusta seda, et tal puudus õiguslik alus nende põldude kasutamiseks ning kaebaja soovis isegi põllule nr 134 toetuse taotlemisest loobuda, kuid jäi sellekohase avaldusega hiljaks – kaebajale anti 14. juunil 2019 võimalus teha seda kuni 26. juunini 2019, kuid kaebaja esitas avalduse alles 27. juunil 2019 (tl 41, kd I). Kaebaja ei ole eeltoodud asjaolusid ümber lükanud, kuid leiab, et jaanipäevaperioodi ja kiire heinateoaja tõttu oleks tulnud tähtaeg ennistada ning ühepäevane hilinemine ei ole karistusega proportsioonis (tl 132, kd I).
20.Ringkonnakohus kaebajaga selles küsimuses ei nõustu. Võidupüha ja jaanipäev, st 23.-24. juuni on küll riiklikud pühad, kuid 2019. aastal langesid need vastavalt pühapäevale ja esmaspäevale. Kaebajal oli aega tähtaegseks avalduse esitamiseks veel kaks tööpäeva, st 25.-26. juuni. Seega ei saanud riiklikud pühad mõjutada taotluse õigeaegset esitamist. Väidetavad kiired heinatööd võisid muuta avalduse esitamiseks aja leidmise küll keerulisemaks, kuid seda ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaksid muudatuse tegemise tähtaja ennistamist. Lisaks toimus asja materjalidest nähtuvalt muudatuse tegemine elektrooniliselt. PRIA oli kaebajale üldjoontes selgitanud, kuidas e-PRIA keskkonnas muudatust teha (tl 48, kd I) ning kaebaja on suutnud selle teha, kusjuures tema selgitus tehtud muudatuse kohta oli ainult ühelauseline (tl 55). Pole alust arvata, et selle muudatuse tegemine võttis kaebajalt nii palju aega või oli niivõrd keeruline, et kaebaja jaoks oli võimatu teha seda päev varem. Seega ei nähtu põhjuseid, mis õigustaksid muudatuse esitamise tähtaja ennistamist ning vastavalt ei ole võimalik PRIA-le ette heita seda, et ta kaebaja poolt hilinenult esitatud muudatusavaldust ei aktsepteerinud. Maa, mis ei olnud kaebaja kasutuses
21.Põlluga nr 93 seoses on PRIA 6. detsembri 2019. a otsuses märgitud, et toetust ei arvestata põllu või selle osa kohta, mis ei olnud 2019. aastal taotleja kasutuses. Muid täpsustusi sellega seoses PRIA oma otsuses ei esitanud (tl 16, kd I). Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et see põld oli jagatud kaheks lahustükiks, millest suuremat osa kasutas küll kaebaja, kuid teist osa „pindalaga 0,38 ha haris naaberpõllu kasutaja ning et see nähtub ortofotost. /.../ Sellest tulenevalt on kõnealune teise isiku kasutuses olev maa 0,23 ha ulatuses (s.o põllul nr 93 deklareeritud pindala 16,33 ha ning lahustüki 1 pindala (16,10 ha) vahe) arvatud taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse hulka“ (tl 41-41p, kd I). Nagu sellest selgitusest nähtub, käsitas PRIA algul teise isiku poolt kasutatava maana 0,38 ha suurust tükki, seejärel aga 0,23 ha suurust maatükki, selgitamata arusaadavalt, kuidas selline erisus kujunes. Alles pärast seda, kui kaebaja oli kohtumenetluses sellele tähelepanu juhtinud (tl 132p, kd I), selgitas vastustaja 13. oktoobril 2020 arusaadaval viisil, et põllu nr 93 osa 2 pindala oli määratletud 0,38 ha suuruseks, kuid kuna sama põllu osa 1 pindalaks mõõdeti 16,10 ha ning toetusetaotluses oli põllu kogusuuruseks 16,33 ha, siis loeti osa 2 suuruseks 0,23 ha (tl 3p, kd II).
22.Selle alles mitmendas dokumendis esmakordselt lahti selgitatud ebaselgusega seoses märgib ringkonnakohus kõrvalmärkuse korras, et tegelikult peaksid sellised olulised küsimused olema selgelt väljaloetavad ning arusaadavad juba algsest haldusaktist endast, st antud juhul PRIA 6. detsembri 2019. a otsusest. Hoolimata sellest, et kohtupraktikas on tehtud mööndusi PRIA haldusaktide põhjendamiskohustuse osas, ei saa järeleandmised põhjendustes viia selleni, et PRIA otsused muutuvad täiesti arusaamatuks ning lõplik selgus saabub alles mitmendast kohtumenetluses esitatud dokumendist.
23.Tulles tagasi väidetava põlluosa teise isiku poolt kasutamise küsimuse juurde, siis vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et põllu osaline kasutamine teise isiku poolt nähtub ortofotost (tl 41, kd I). Kuid ka selle, kuidas see täpselt ortofotost nähtub, on vastustaja veidi arusaadavamalt lahti kirjutanud alles 13. oktoobri 2020. a dokumendis, kus ta selgitab, et ortofotol (esimese vastuse lisa nr 28, dtl 640) nähtub põllu nr 93 osa 2 hooldamine osana naaberpõllust seeläbi, et fotol on näha põllu nr 93 allosas riba, mida on haritud omakorda selle riba all oleva põllu koosseisus (tl 4, kd II). Kokkuvõttes on ringkonnakohtul võimalik järeldada, et põllust 93 (ortofotol suur heleroheline ala silopallidega) on vaidlusalune 0,23 ha suurune ala eristatud ortofoto allosas sinise läbikriipsutatud
joonega ja on tähistatud numbriga 2. Võimalik on aru saada, et PRIA hinnangul näeb see ala välja samasugune nagu ortofoto allosas olev teine põld (sellel on number 28), mida haris teine isik.
24.Ringkonnakohus nõustub, et kõnealune eraldi tähistatud ala tähistusega 2 näeb välja samasugune nagu numbrit 28 kandev põld (mõlemad on hallikasmusta värvi ja ilmselt äsja küntud) ning on visuaalselt erinev põllu nr 93 suuremast osast, mis on roheline ja valgete silopallidega. See võib viidata tõepoolest sellele, et seda põlluosa on faktiliselt kasutanud teine isik, mitte kaebaja. Samas on kaebaja halduskohtu istungil selgitanud, et praktikas juhtub, et naaber kogemata künnab ekslikult teise isiku põllule sisse, kuid see pole põhjus toetuse mittemaksmiseks (tl 171p, kd I). Hiljem on kaebaja selgitanud, et asjaolu, et naabertalunik ekslikult 0,23 ha suuruse põlluosa üles kündis ja sinna ise ristiku ja heintaimede segu külvas, ei muuda asjaolu, et põllul kasvasid selle kogusuuruses (16,33 ha) algselt rohttaimed ning et esitatud pole tõendeid selle kohta, nagu kaebaja ei oleks seda maad harinud (tl 18p, kd I). Ringkonnakohtu arvates on tegemist kaaluka seisukohaga. Kokkuvõttes on võimalik kaebaja seisukohtadest sündmuste käigu kohta aru saada, et kaebaja haris oma põldu 16,33 ha suuruses püsirohumaana, kuid naaberpõllu kasutaja kündis ekslikult tema põllust 0,23 ha suuruse osa üles ning külvas sinna 80% ulatuses ristikut ja 20% ulatuses heintaimi (vrd ka tl 4, kd II), mistõttu PRIA luges, et kaebaja ei ole vaidlusaluses 0,23 ha osas oma põldu kasutanud. PRIA ei ole võtnud seisukohta, kas kaebaja versioon on tõene. Juhul, kui kaebaja selgitused paika peavad, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks peab naabri eksitusega (võõra põlluosa üleskündmine) seotud negatiivsed tagajärjed kandma kaebaja. Olukorras, kus ühte maad hakkavad üksteise järel harima erinevad isikud, ei näe ringkonnakohus ühtegi õiguslikku alust ega põhjendust selleks, et algselt maad harinud isik jääb teise isiku poolt tehtud eksliku üleharimise tõttu toetusest ilma. Seetõttu ei saa ringkonnakohus vaidlustatud 6. detsembri 2019. a otsust selles osas õiguspäraseks pidada. Lisaks ülal viidatud motiveerimispuudustele on selles küsimuses üheselt välja selgitamata faktilised asjaolud ning tegemata neist lähtuv ja asjakohasel õiguslikul alusel põhinev ja vastavate õigusnormidega kooskõlas olev otsustus. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras omab iseäranis suurt kaalu menetlusosalise ärakuulamine ning kui asjakohased normid võimaldavad teha kaalutlusotsuse, siis ka nõuetekohase kaalumise läbiviimine ning kaalutlusotsuse arusaadav põhjendamine haldusaktis. Taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu kohaldatud karistus
25.Vaidlustatud 6. detsembri 2019. a otsusest on võimalik järeldada, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli 89,16 hektarit ning kuna erinevus oli suurem kui 2 hektarit või moodustas kindlaksmääratud pindalast üle 3%, siis vähendati toetust pindalaerinevuse 1,5kordses ulatuses tulenevalt komisjoni määruse nr 640/2014 art 19a lg-st 1 (tl 16, kd I), st kindlaksmääratud pindalast (857,9 hektarit) lahutati omakorda 133,74 ha (89,16x1,5=133,74) ning määrati toetus järgijäänud pindala järgi (tl 41p, kd I).
26.Nagu ülal ilmnes, ei ole veenvalt tuvastatud, et kaebaja jättis 2019. aastal 21 põldu niitmata või sellega sarnast tulemust andval viisil hooldamata. Ebaselge on ka see, kas kaebajale saab ette heita põllu nr 93 teise osa hooldamata jätmist. Seetõttu ei ole õiguspärane ka pindalaerinevuse 1,5 kordses määras toetuse vähendamine.
27.Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud ühtse pindalatoetuse määramise otsus valdavas osas õigusvastane. II
9.detsembri 2019. a otsus kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavate toetuse kohta
28.Kõnealuses otsuses on märgitud, et toetus määratakse osaliselt (tl 17p). Miks täpselt toetus kaebajale osaliselt määrati, ei ole otsusest lihtsalt arusaadaval moel võimalik mõista. PRIA puhul tavapärases tabelis on märkuste lahtris märgitud üksnes „Taotletud pindala kokku“ ning „Toetuse määramisel aluseks olev kliima- ja keskkonnatoetuse pindala ja summa“ ning neile vastavad hektaritena vastavalt 948,5 ja 857,9 hektarit ning lahtris „Summa“ vastavalt 42673,02 ja 38596,92. Alles võrrelduna eelnevalt käsitletud 6. detsembri 2019. a pindalatoetuse määramise otsusega (seal on taotletud pindalaks ning kindlaksmääratud pindalaks märgitud samasugused numbrid), ning arvestades samuti seda, et vastustaja vastuses käsitletakse neid haldusakte üheskoos ning esitatakse ülal juba käsitletud seisukohad, on võimalik järeldada, et tegelikult võeti 9. detsembri 2019. a otsuses pindala vähendamisel aluseks samad asjaolud, millest lähtuti 6. detsembri 2019. a otsuses taotletud pindala vähendamisel.
29.Seega kehtivad kõik eeltoodud ringkonnakohtu seisukohad ka PRIA 9. detsembri 2019. a otsuse suhtes ning see on neil põhjendustel samuti õigusvastane.
III
3.veebruari 2020. a otsus mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramise kohta Põldude nr 1 ja 48 osad 2
30.Põllu nr 1 osa 2 ja põllu nr 48 osa 2 kohta on 3. veebruari 2020. a otsuses märgitud, et toetust ei arvestata, kuna kohapealses kontrollis on tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur (tl 20p, kd I). PRIA vastuses kaebusele selgitatakse, et kaebaja taotluse järgi oli neil põldudel kasvatatavaks kultuuriks kaer (toetuse määr 125 eurot hektari kohta), kuid põllul nr 1 oleval 0,69 ha suurusel põlluosal ja põllul nr 148 kasvasid 0,94 ha suurusel tükil rohttaimed, mis ei ole kaeraga samas toetusmääragrupis (tl 42, kd I). PRIA seisukohtadest nähtub, et asjaolu, et neil põlluosadel kaera ei kasvanud, on tuvastatud jällegi kohapealses kontrollis 2019. a sügisel ning tõendamiseks on esitatud fotod vaidlusalustest põlluosadest ja ülejäänud põllust, kus kaera kasvatati. PRIA tugineb eeskätt sellele, et vaidlusalustel põlluosadel ei olnud näha kaera kõrretüüd, samas kui ülejäänud põllul nähtus kaera kasvatamine koristamisest järgi jäänud kõrretüüst (tl 42p, kd I).
31.Tõepoolest on fotodel neist põldudest (dtl 626-628 ja 650-651) selgesti eristatavad kõrgema kollaka kõrretüüga alad ning madala rohelise rohttaimestikuga kaetud alad. Samas on kaebaja selgitanud, et vaidlusalustel maatükkidel tehti kaera külv erinevalt ülejäänud põlluosast otsekülvina heintaimede kamarasse ja suvel niideti sealt kaer koos heintaimedega madalalt loomasöödaks, mistõttu ei olnudki võimalik kontrolli hetkel visuaalselt kaeratüüd näha (dtl 133). Halduskohtu istungil lisas kaebaja, et kombainiga vilja lõigates on lõikekõrgus 10-15 cm, niidukiga lõigates aga 1-2 cm, sinna ei jää palju kõrretüüd ning sügiseks kasvab sellest ädal läbi (tl 171p, kd I). Täiendavalt selgitas kaebaja kohtumenetluses, et otsus esimesele põlluosale kaera otsekülvina külvata ning suvel seda ala niita tulenes vajadusest neis põlluosades masinatega liikuda ja seal ajutiselt põllutöömasinaid hoida. Teise alaga käituti samamoodi seetõttu, et sellel põlluosal on turbamuld, mis muutub kaera koristamise ajal septembris pehmeks (tl 18p, kd II) ja seal vajub kombain läbi, mistõttu ei ole mõistlik sinna kombainiga minna ja lihtsam on suvel hein ära teha (tl 171p, kd I). Ringkonnakohtu jaoks on need selgitused usutavad. Jällegi tuleb arvestada ajalist vahet kaebajate poolt tehtud tööde ja kontrolli toimumise aja vahel. Viidatud fotodelt nähtuvalt tehti fotod
vaidlusalustest põlluosadest vastavalt 15. ja 3. oktoobril 2019. Otsekülviga kaera ja heina niitmise ajana on kaebaja nimetanud suve, seda täpsemalt määratlemata, ent eelduslikult pidi see toimuma tavapärasel heina tegemise ajal, st hiljemalt juuni lõpus-juuli alguses. Kaera koristamise ajana nimetas kaebaja septembrit. On usutav, et oktoobris põldu kontrollides on septembris, st ühe kuu eest koristatud kaera kõrretüü nähtav palju paremini kui 3-4 kuud tagasi koos heinaga niidetud kaerataimede tüü, arvestades siinjuures ka kaebaja selgitust, et kaera koristamisel toimub taimede lõikamine oluliselt kõrgemalt kui heina niitmisel. Lisaks on kaebaja põhjendatult märkinud, et pärast kaera ja heina niitmist sai hein ülejäänud suve edasi kasvada ning seetõttu oligi sügisel näha neil aladel vaid rohttaimestikku. Kaebaja põhjendusi kinnitab asjaolu, et põllu nr 1 puhul on vaidlusalusel alal näha põllutöömasinaid ja nende liikumisjälgi (dtl 626-627), mis sobitub kaebaja selgitustega, et seda alati kasutati masinate liikumiseks ja hoidmiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kaera koos rohttaimedega siloks tegemine on kajastatud ka kaebaja põlluraamatus (tl 42p, kd I).
32.Veel on kaebaja esitanud võrdluseks foto teise ettevõtja põllust, kuhu külvati oder koos liblikõieliste alakülviga, oder koristati juulis ja 6. septembril 2020 tehtud fotol ei ole samuti näha odra kõrretüüd (tl 133 ja 143, kd I). Tõepoolest ei ole sellel fotol kõrretüüd näha, sarnaselt fotodega vaidlusalustest aladest kaebaja põllul. See näitab, et selliselt haritud maa puhul ei ole vähemalt selliselt kauguselt tehtud fotodelt võimalik enam sügisel kõrretüüd tuvastada.
33.PRIA ei ole eeltoodud kaebaja põhjenduste osas kohtumenetluses valdavalt seisukohta võtnud ega ära näidanud, miks need ebausutavad on. PRIA on kohtumenetluses rõhutanud järjekindlalt üksnes seda, et kaebaja põldudest tehtud fotodelt on näha selge erinevus kõrretüüga ja ilma selleta fotode vahel (tl 42p, 171p, kd I; tl 4, kd II), kuid kaebaja selgituste osas seisukohta ei võeta. Vaid kaebaja poolt esitatud foto osas on PRIA selgitanud, et oder oli külvatud koos allakülviga, st odra koristamise järgselt hakkas põllul kasvama allakülv, mille tõttu ei olegi kaugelt vaadates enam kõrretüüd näha (tl 4, kd II). Samas jätab PRIA sealjuures tähelepanuta, et kaebaja oli teinud otsekülvi otse rohukamarasse, mistõttu hakkasid ka seal pärast niitmist kasvama rohttaimed. Seega on olukorrad sarnased.
34.Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus pidada tõendatuks seda, et vaidlusalustele põlluosadele kaebaja kaera ei külvanud, nagu on leidnud PRIA. Maa kasutamise õigusliku aluse puudumine ja teise isiku kasutuses olnud maa
35.Sarnaselt ühtse pindalatoetuse määramise otsusega (eelnevalt käsitletud 6. detsembri otsus) on ka mahepõllumajandustoetuse määramata jätmisel tuginetud põldude nr 117-2 ja 134 puhul sellele, et selle maa kasutamiseks puudus õiguslik alus, ning põllu nr 93 osa 2 puhul sellele, et seda maad kasutas teine isik. Nende põldudega seotud küsimusi käsitles ringkonnakohus ülal p-des 19-23, ning jääb selle juurde, et põldude nr 117-2 ja 134 osas on PRIA seisukohad õiged, kuid põllu nr 93 osa 2 puhul pole PRIA tuvastanud olulisi asjaolusid ning selle põlluosa arvestamata jätmine ei ole seega õige. Põlluraamatute puudused
36.PRIA 3. veebruari 2019. a otsuses vähendati toetust 0,29% seetõttu, et kaebaja ei olnud kandnud põllumajandusmaal tehtud tegevusi põlluraamatusse. Õigusliku alusena viidatakse maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) §-le 10 (sätestab põlluraamatu pidamise kohustuse) ja §-le 24 (teeb viite erinevatele Euroopa Liidu määrustele, mis võimaldavad PRIA-l toetust vähendada, tl 21, kd I). Kohtumenetluses selgitas PRIA, et paljude põldude andmed ei olnud üldse põlluraamatusse kantud ning osade põldude kohta ei olnud põlluraamatusse kantud tehtud töid (tl 43). Kaebaja poolt esitatud põlluraamatud on PRIA esitanud ka kohtule (dtl 7401251).
37.Põlluraamatute osas ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. PRIA on selgitanud, kuidas kujunes põlluraamatute puuduste eest määratud vähenduse määr 0,29%, viidates vastavale hindamismaatriksile. Selle järgi on põlluraamatu pidamise nõude rikkumise korral rikkumise raskuse koefitsiendiks alati 0,2, kuna andmed ei vasta reaalsele olukorrale ning puudub ülevaade põldudel tehtud töödest, ning kestuseks 0,2, kuna andmeid ei ole võimalik taastada. Toetuse vähendus sõltub eelkõige rikkumise ulatusest, st kui mitme põllu osas on nõuet rikutud ning kas kanded puuduvad täielikult või osaliselt (tl 43, kd I). Ringkonnakohus ei näe alust pidada sellist vähendust ebaproportsionaalseks. PRIA on viidanud, et andmed puudusid 15 põllu kohta ning ja kanded olid mittetäielikud 11 põllu osas (samas). Seda arvestades ei saa pidada rikkumise tõttu toetuse vähendamist 0,29% võrra (summas 227,96 eurot) ebaproportsionaalseks.
38.Asjaolu, et põlluraamatuid oli kaebaja kinnitusel kontrollitud varem Põllumajandusameti poolt ning viimane rikkumisi ei tuvastanud, ei tähenda, et puudusi ei saanud tuvastada ka PRIA. Ühe haldusorgani kontroll ei välista seda, et teise haldusorgani kontrollis puudusi siiski leitakse. Lisaks on PRIA selgitanud, et tema ja Põllumajandusameti kontrollide eesmärgid on erinevad (tl 43, kd I).
39.Kaebaja väidab, et ta on põlluraamatud koos kannetega PRIA-le esitanud ja et kuna dokumentide üleandmise-vastuvõtu akti ei sõlmitud, siis on kõigi põlluraamatute üleandmist keeruline tõendada ning et vastustaja on osad põlluraamatud kas tahtlikult või kogemata ära kaotanud (tl 19, kd II). See väide on paljasõnaline. PRIA on selgitanud, et kaebaja tõi põlluraamatud PRIA büroosse ja neist tehti koopiad (tl 4, kd II). Seega peaksid põlluraamatute originaalid olema kaebaja valduses. Kaebajal oleks lihtne oma väite tõendamiseks puuduvad põlluraamatud esitada, kuid ta ei ole seda teinud. Lisaks ei heidetud kaebajale ette mitte ainult osade põlluraamatute puudumist, vaid ka seda, et osade põldude kohta tehtud kanded ei olnud täielikud (tl 43, kd I). On ilmne, et kanded ei saanud põlluraamatutest PRIA-s osaliselt kaduma minna. Mahetoetuse tagasinõudmine
40.PRIA 3. veebruari 2020. a otsusega nõuti 2017. ja 2018. aastal makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra oli kohustusealuse maa pindala vähenenud (tl 21, kd I). Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et määruse nr 53 § 20 lg 1 järgi võib mahepõllumajandusliku kohustuse aluse maa pindala väheneda ainult määruse nr 1305/2013 art 47 lg-tega 2-4 ning kui kohustuse vähenemine ei ole tingitud neis normides viidatud asjaoludest, on taotleja saanud eelmistel kohustuseaastatel toetust alusetult ning see tuleb vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 111 lg-le 1 tagasi nõuda. Suur osa kohustuse vähenemisest tulenes kohapealse kontrolli tulemustest, kuna kohapealses kontrollis kindlaks tehtud põldude piirid ja pindalad ei kattunud kohustusealuste maade piiride ja pindaladega. Kaebajal oli võimalik tutvuda kohustuse andmetega e-PRIA teenuses „Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine ja üleandmine“. Põldude kontrolllehel oli kõikide põldude osas mõõtmisviisiks märgitud „ORTO“, mis põldude kontrolllehe viimasel leheküljel toodud selgituste kohaselt tähendab seda, et põllud on mõõdetud kontrolliaastal pildistatud ortofotolt. 2019. aasta ortofoto alusel on kindlaks tehtud 2019. aastal kaebaja kasutuses ning põllumajanduslikuks tootmiseks sobivate alade piirid. GPS-seadmega põlde ei mõõdetud (tl 43p, kd I).
41.Kaebaja on omakorda välja toonud selle, et vastustaja ei ole selgitanud, mis asjaolud tingisid põldude pindalade vähendamise. Kuna GPS-seadet ei kasutatud, jääb arusaamatuks, kuidas
kohapealset kontrolli teostav inspektor on fikseerinud kohustusealuste maade vähenemise. Kaebaja kasutas toetusetaotlust esitades e-PRIA-s paika pandud põllumassiive, mida kaebaja ise muuta ei saa, mistõttu puudus kaebajal võimalus taotlust esitades pindala vähendamist vältida. Ortofotode põhjal pole võimalik objektiivselt hinnata põllumassiivide vähenemist, kuna ortofotodelt nähtuvad puud ja päikesevarjud võivad oluliselt moonutada põllumassiivide piire (tl 135, kd I). Kaebaja on kinnitanud ka seda, et ta ei saanud teavitust põllumassiivide vähenemise kohta ega ka selgitust selle kohta, miks põldude pindala vähendati (tl 172).
42.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et põldude pindala vähendamise põhjused on ebaselged. Vaideotsuses on esitatud tabel selle kohta, kui palju ühe või teise põllumassiivi pindala 2019. aastal vähenes, kuid seal ei ole esitatud selgitusi selle kohta, mis põhjusel vähenemine aset leidis. Lahtrisse „Kohustuse vähenemise ja toetuse tagasinõudmise põhjus“ on märgitud sellistel juhtudel selgituseks üksnes „2019. a mõõtmine“ (tl 28-29, kd I). Selgust küsimuses, mis põhjustel täpselt vaidlusaluseid põllumassiive 2019. aasta ortofotode põhjal vähendati, ei tulnud ka halduskohtu istungil. Seal arutleti küll selle üle, kas põhjuseks võis olla võsa juurdekasv, kuid selget seisukohta PRIA esindaja ei esitanud (tl 172-173, kd I). Pärast kohtuistungit esitas PRIA kaardid põllumassiivide kohta, kus kaebaja poolt taotletud ala piir on tähistatud tumesinise joonega ning 2019. a kontrolli tulemusena kindlaks määratud toetusõigusliku ala piir on tähistatud punasega. PRIA väitel nähtuvad punase piirjoone ja sinise joone erinevusest alad, mille osas on kohustusealune pind vähenenud (tl 175-223, kd I). Pärast kaartide esitamist on PRIA veel selgitanud, et ta ei pea vajalikuks kommenteerida kõiki põllumassiive ja nendelt nähtuvat maa piiride erinevust ning selgitus esitati vaid kahe põllumassiivi osas, millest esimese puhul nähtuvat, et vähenemine toimus võsastunud/põllumajanduslikust kasutusest välja läinud pindade arvelt ning teise puhul liivakarjääri arvelt (tl 4p, kd 2). Viidatud kahest põllumassiivi kaardist (dtl 1374 ja 1338) on viimase puhul tõesti selgelt näha see, et osal maa-alast ei ole rohelist taimkatet ja selle asemel on heledat värvi pinnas, mis võib tõepoolest viidata liivakarjäärile. Esimese kaardi puhul saab küll möönda seda, et välja jäetud aladel on näha üksikuid puid või põõsaid, kuid suur osa välja jäetud aladest nähtub kaardilt lihtsalt heledama rohelisena ning eristub aktsepteeritud põllupindalast, mis on pigem pruunikasroheline. Samas ei ole vähemalt ringkonnakohtule esitatud kaardiväljavõtte puhul võimalik ka kaarti suurendades tõsikindlalt otsustada, kas see heleroheline ala on võsa või lihtsalt muu põlluga võrreldes niitmata jäetud või kõrgemalt niidetud hein. Ringkonnakohus kordab, et üksikud puud ja põõsad on küll sageli väljajäetud aladelt nähtavad, kuid need ei ole tuvastatavad kogu väljajäetud ala ulatuses. Sama nähtub ka mitmelt teiselt kaardiväljavõttelt, kus mõnikord on küll arusaadav, et väljajäetud alal kasvavad mõned kõrgemad taimed (põõsad või noored puud), ent seda mitte kogu alal. Esineb ka alasid, kus väljajäetud alal pole üldse võimalik tuvastada puid või põõsaid (vt nt dtl 1349, eriti selle lõuna ja edela suunas olev väljajäetud ala).
43.Seega jääb isegi PRIA poolt kohtumenetluses antud selgitustest ja esitatud kaardiväljavõtetest ringkonnakohtu jaoks ebaselgeks, miks täpsemalt vaidlusalused maa-alad ikkagi kohustusealusest pindalast välja arvati. PRIA poolt rõhutatud asjaolu, et määruse nr 809/2014 art 38 lg-te 3-4 ja art 40 järgi on lubatud põldude mõõtmisel kasutada kaugseiret, ei vabasta PRIA-t põhjendamis- ja tõendamiskohustusest, mis võimaldaks tema seisukohti haldus- ja kohtumenetluses kaebajal ja kohtul mõista ja kontrollida.
Ringkonnakohus kordab siinkohal jällegi, et ehkki PRIA puhul on aktsepteeritud kohtupraktikas vähendatud põhjendamiskohustust võrreldes teiste haldusorganitega, siis käesolevas asjas ei ole ei algses haldusmenetluses, vaidemenetluses ega tegelikult ka mitte kohtumenetluses üheselt arusaadavalt selgunud see, miks kaebaja poolt toetusetaotlustes märgitud maa pindala vähendati. On ilmne, et selles küsimuses on PRIA jätnud oma põhjendamiskohustuse täitmata.
44.Lisaks on kaebaja põhjendatult osutanud Riigikohtu lahendile, kus käsitleti analoogilisi küsimusi (RKHKo 3-18-305) ning selgitati, et isik ei ole toetust taotledes kohustatud üle kontrollima, kas PRIA on õigesti määratlenud toetusõigusliku pindala, mis isikule toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas eeltäidetuna kuvatakse. Sellisel juhul ei saa taotlejale ette heita eeskirjade eiramist ega hooletust ning sellisel juhul ei ole ELÜPS § 111 lg-s 1 viidatud toetuse tagasinõudmise õiguslikud alused täidetud (otsuse p-d 11.1-11.2). Kaebaja kinnitusel lähtus ta ka käesolevas asjas toetust taotledes PRIA poolt eeltäidetud kaardiandmetest (tl 19, kd II). Seega saab sellest seisukohast lähtuda ka käesolevas asjas. PRIA ei ole esitanud asjas selgitusi, miks see Riigikohtu seisukoht käesolevas asjas kohalduma ei peaks. PRIA on vastuses apellatsioonkaebusele küll arutlenud toetuse tagasinõudmise õiguslike aluste üle, kuid viidatud Riigikohtu seisukoha kohaldatavust kahtluse alla ei seata (vastuse p 11).
45.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põldude piiride muutmise põhjuseid ei ole PRIA arusaadavalt lahti selgitanud ega tõendanud ning lisaks on neil asjaoludel toetuse tagasinõudmine vastuolus Riigikohtu praktikaga. Seega on 3. veebruari 2020. a otsus õigusvastane ka selles osas.
46.Täiendavalt märgib ringkonnakohus siin, et kaebaja taotluse uuel lahendamisel võivad asjakohased olla ka Riigikohtu poolt viidatud lahendis antud juhised selle kohta, kuidas arvata toetusõiguslikust maast välja puudega kaetud alasid. Vaidlusalused otsused on tehtud enne nimetatud Riigikohtu lahendit ning vastavalt ei pruugi olla seal Riigikohtu seisukohtadega arvestatud. Mahetoetuse tagasinõudmine põllu nr 117 osa 2 ja põllu nr 134 osas
47.Kaebaja on eraldi põllu nr 117 osa 2 ja põllu nr 134 osas leidnud, et nende osas puudus PRIAl alus toetuse tagasinõudmiseks ka seetõttu, et nende põldude kasutuse lõppemine ei sõltunud kaebajast, sest lõppes riigiga sõlmitud ajutise kasutusvalduse leping (tl 133, kd I). Samade põldude osas esitas kaebaja teate toetusetaotlusest loobumiseks hilinenult (ülal p-d 19-20). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et puudub õiguslik alus sellisel juhul erandi tegemiseks ja toetuse tagasinõudmisest loobumiseks (tl 4p, kd II). Sellisele õiguslikule alusele pole viidanud ka kaebaja. Seetõttu ei ole selle väitega seoses kaebuse rahuldamiseks alust. IV Lõppseisukohad
48.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus enamikus haldusaktides lahendatud küsimustes rahuldamisele. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebaja seisukohtadega vaid põllu nr 117 osa 2 ja põllu nr 134 ning põlluraamatutega seotud osas. Nende osas jääb kaebus rahuldamata ning vaidlustatud haldusaktid tühistamata. Ülejäänud osas kuulub kaebus rahuldamisele ning PRIA otsused tühistatakse osas, milles taotlusi ei rahuldatud. Arvestades kaebuse rahuldamisele kuuluva ning rahuldamata jääva osa proportsioone (sh ei taotlenud ka kaebaja ise põllu nr 117 osaga 2 seonduvalt otsuste tühistamist, vt tl 3-3p, kd I), on ringkonnakohus seisukohal, et olukord on sisuliselt samaväärne kaebuse täieliku rahuldamisega ning menetluskulude jagamiseks proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 alusel pole vajadust. Märkimist väärib, et menetluskulud on asja mahtu ja keerukust arvestades niikuinii oluliselt väiksemad kui tavapäraselt sarnase mahu ja keerukusega asjades (vt allpool p 51).
49.Toetusetaotluse osalise rahuldamisega keeldus PRIA sisuliselt samal ajal ka taotluse täielikust rahuldamisest. Keelduva otsuse tühistamise nõue hõlmab endas Riigikohtu järjekindla praktika järgi ka asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuet (vt nt RKÜKo 3-3-1-59-07, p 22; RKHKo 33-1-51-02, p 22; RKHKm 3-3-1-67-05, p 7). Seetõttu loeb ringkonnakohus, et kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude ning see kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kohustab PRIA-t kaebaja toetusetaotlusi uuesti lahendama.
50.Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebus kuulus rahuldamisele juba eeltoodud põhjendustel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kõiki apellatsioonkaebuses ja kaebaja hilisemates seisukohtades esitatud seisukohti.
51.HKMS § 108 lg 1 järgi on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid õigusabikulud 570 eurot (tl 9, kd II) ja riigilõiv 15 eurot (tl 31, kd I), apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulud 250 eurot (dtl 1427), kokku seega 850 eurot. Need menetluskulud kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele.
52.Kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Istungit on taotlenud vaid kaebaja, vastustaja on soovinud asja lahendamiseks kirjalikku menetlust. Kuna ringkonnakohus niikuinii kaebuse rahuldab ja sellega saavutab kaebaja oma eesmärgi, ei näe ringkonnakohus vajadust asjas istungi korraldamiseks. Lisaks võimaldab asja lahendamine kirjalikus menetluses lahendada asja märksa kiiremini ning säästab samal ajal ka vastustajat, kes ei ole asja lahendamiseks istungit soovinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Riigikohtu 10.02.2023 lahendiga osaliselt jõustunud.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2021. a otsus osas, milles ringkonnakohus rahuldas kaebuse ja tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
6.detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/929, 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12-6/19/947 ja
30.aprilli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/13-2 ning kohustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit nende otsustega seotud taotlusi uuesti lahendama, välja arvatud põllu nr 93 osas. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.
3.Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.