X, W, Y ja C kaebused Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 227 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kaebajad W, Y ja C, esindaja advokaat Helen Hääl Vastustaja Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja AL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N, S, Z, Õ ja R määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse N, S, Z, Õ ja R määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2038.
2.Jätta N, S, Z, Õ ja R määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määrus muutmata.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebajate ning N, S, Z, Õ ja R nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X, W, Y ja C kaebused Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 227 (07.09.2023 korraldus) tühistamiseks.
2.N, S, Z, Õ ja R (taotlejad) esitasid halduskohtule 02.10.2023 taotluse enda kaasamiseks menetlusse kolmandate isikutena. Taotlejad on esitanud X suhtes algatatud kriminaalasjas
3-23-2308 taotluse kaasata nad kannatanutena kriminaalmenetlusse ja tsiviilhagid X vastu. X väljasaatmise otsustamine puudutab vahetult taotlejate õigusi. X väljaandmise korral USA-le jäävad taotlejad ilma võimalusest neile tekitatud kahju hüvitamise nõudeid maksma panna. On tõenäoline, et USA kriminaalmenetluses nad ei saa hüvitist, sest kannatanute arv on väga suur, hüvitise kindlaksmääramine oleks keeruline ja raskendaks või pikendaks karistuse määramise protsessi. USA kohtupraktika ei toeta kriminaalmenetluses Eesti kannatanutele hüvitise maksmist. Kannatanutena tunnistatakse üksnes USA kodanikke. Taotlejatel on Eesti kodanikena keeruline esitada USA tsiviilkohtusüsteemis edukat tsiviilhagi. Kogu rahapesu objektina käsitatav vara konfiskeeritakse USA kasuks, mille tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eestis siinsete kannatanute nõudeid rahuldada.
3.X toetas 03.10.2023 avalduses taotlejate kaasamise taotlust. USA kohtumenetluses on välismaalastele kahju hüvitise väljamõistmine võimatu. Eesti seadused ei kvalifitseeri kannatanuid päritolu alusel ja Eestis saaksid kannatanuna kriminaalmenetluses osaleda ka USA kodanikud. Kõik kaebaja ja tema ettevõtete varad on arestitud USA kasuks, seega puudub vara, mille arvelt rahuldada taotlejate väidetavaid nõudeid Eestis pärast kaebaja USA-le väljaandmist.
4.W, Y ja X toetasid 04.10.2023 avalduses taotlejate kaasamise taotlust.
5.Vabariigi Valitsus ei toetanud 04.10.2023 seisukohas taotlejate kaasamise taotlust. Riigiprokuratuuri 03.10.2023 selgituse järgi on USA nõustunud kriminaalasja täiemahulise ülevõtmisega ja Eesti prokuratuur lõpetab selles kriminaalasjas menetluse, kui jõustuvad X ja teise kahtlustatava USA-le väljaandmise otsused. USA õiguskaitseasutused, FBI ja Föderaalprokuratuur, on Eesti prokuratuuriga kokku leppinud, et kõik kannatanud, kes pöörduvad Eesti prokuratuuri poole tsiviilhagiga, suunatakse nende juurde. Riigiprokuratuur andis selleks ka juhised. Praegusel juhul on tegu väljaandmise menetlusega, kus Vabariigi Valitsuse väljaandmise otsusele on eelnenud väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamine kriminaalkohtus, kaebaja suhtes on taotlevas riigis pooleli kriminaalmenetlus ning kaebaja väljaandmist taotletakse selle kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Olemuslikult on tegemist küsimusega kaebaja suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisest ja tema kriminaalvastutusele võtmisest. Küsimus, milline riik kaebaja suhtes kriminaalmenetlust läbi viib, ei saa olla kolmandate isikute õiguste ja kohustuste vahetuks esemeks. Võimalik võlaõiguslik suhe Xga ei tingi vajadust olla kaasatud siinsesse menetlusse kolmanda isikuna.
6.Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2023 määrusega rahuldamata N, S, Z, Õ ja R taotluse kaasata nad menetlusse kolmandate isikutena. HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Praegusel juhul ei ole taotlus põhjendatud. Vaidluse all on 07.09.2023 korraldus, millega vastustaja otsustas anda X USA-le välja õigusega süüdistada teda kuritegude toimepanemises. Kohus ei otsusta praeguses asjas selle üle, kas X on talle esitatud süüdistuses välja toodud kuriteod toime pannud ja kas tal on kohustus hüvitada kannatanutele väidetavalt tekitatud kahju. Need otsused tehakse kriminaalmenetluses. Kahju hüvitamise üle võidakse otsustada ka tsiviilkohtumenetluses. Seega ei puuduta praeguses asjas tehtav otsus kolmandate isikute õigusi. Kannatanutel on võimalik taotleda enda kaasamist kriminaalmenetlusse või esitada kaebaja vastu tsiviilhagi. Riigiprokuratuur on kinnitanud kriminaalmenetluses osalemise võimalust, seega pole kahjuhüvitise saamine võimatu, kuigi see võib olla raskem kui Eestis. Hüvitise saamisega seotud küsimused ei õigusta kaebaja USA-le välja andmata jätmist. Tegemist ei ole asjaoluga, millega peab isiku väljaandmise üle otsustamisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 438–456 järgi arvestama. Praeguses asjas kaitstavaks õiguseks ei saa olla see, et võlausaldajatel oleks võimalikult lihtne oma võlaõiguslikke nõudeid maksma panna. 2(5)
3-23-2308
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.N, S, Z, Õ ja R paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määrus ja teha uus määrus, millega kaasata nad haldusasja menetlusse kolmandate isikutena. Kui isik vastab HKMS §-s 20 sätestatud kolmanda isiku tunnustele, on tema kaasamine menetlusse kohustuslik. Kohtupraktika järgi ei mõjuta isiku menetlusse kaasamise kohustust võimalik kolmandate isikute arv. Jättes taotlejad menetlusse kaasamata, rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse normi. Taotlejate menetlusse kaasamise eeldused on täidetud. Isiku menetlusse kaasamise eelduseks on, et kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Sellena tuleb mõista olukorda, kus kohtulahendiga võidakse määrata tema subjektiivsete õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine. Määravaks on kohtuotsuse võimalik resolutsioon. Kohtupraktika kohaselt ei nõua kolmanda isiku kaasamine täit kindlust, et kohtuotsusega tema õiguste või kohustuste üle ka tegelikult otsustatakse. Halduskohtumenetluses ei eristata iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandaid isikuid. HKMS § 20 lg-t on 1 kohtupraktikas kohaldatud ka olukorras, kus küsimuse all võib olla isiku õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile. Seega on kolmandate isikute menetlusse kaasamise lävend võrdlemisi madal. Väär on halduskohtu selgitus, et haldusasjas tehtav otsus ei puuduta kolmandate isikute õigusi, sest neile tekkinud kahju hüvitamine ei ole vaidluse esemeks. Vaidluse esemeks on X väljaandmise otsuse õiguspärasus. 07.09.2023 korraldus on kaalutlusotsus, mille õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega. Kui kaebus jääb rahuldamata, kaotavad taotlejad õigusliku ja faktilise võimaluse nõuda kaebajalt oma nõuete täitmist. Kui kaebaja antakse USA-le välja, tema üle mõistetakse kohut USA-s ja ta mõistetakse süüdi, on tõenäoline, et taotlejad ei saa USA kriminaalmenetluses hüvitist, arvestades sealset seadusandlust, kohtupraktikat ja praeguse asja faktilisi asjaolusid. Eesti kriminaalmenetlusse on aga prokuratuuri tõlgenduse kohaselt jäetud taotlejad kaasamata, sest Eestis algatatud kriminaalmenetlus kavatsetakse USA-le üle anda. Taoline kannatanute põhiõiguste piiramine on ilmselge põhiseaduse (PS) §-i 15 rikkumine. Kaalutlusotsuse tegemisel viidatud asjaoludega mittearvestamine viitab KrMS-i regulatsiooni vastuolule PS-ga. Lisaks konfiskeeritakse kogu rahapesu objektina käsitatav vara USA kasuks, mille tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eestis kannatanute nõudeid rahuldada. Sellest tulenevalt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et taotlejatel jääb võimalus kaitsta end tsiviilkohtumenetluse kaudu. Lisaks annab määruskaebuses esitatu aluse rahvusvahelisest koostööst keeldumiseks KrMS § 436 lg 1 p 2 alusel. Juhul, kui isikud ei saa kahtlustatavate USA-le väljaandmise korral sisuliselt oma õigusi efektiivselt kaitsta, tuleb sellist olukorda hinnata Eesti õiguse üldpõhimõtetega vastuolus olevaks asjaolude kogumiks. Kui eespool toodud asjaolud ei ole KrMS § 436 või § 440 mõttes kaalutlusotsustuse aluseks, tuleb neid sätteid või KrMS-i tervikuna pidada PS-ga vastuolus olevaks. Halduskohus on omistanud põhjendamatult suure tähenduse sellele, et nõuete maksmapanek ei pruugi olla võimatu. Tegelikkuses on taotlejate nõuete maksmapanek USA-s äärmiselt ebatõenäoline ning sisuliselt välistatud. Kohus tugines ka asjakohatule seisukohale, et mõju kolmandate isikute nõuete maksmapanemise võimalikkusele ei ole asjaoluks, millega peab isiku väljaandmise üle otsustamisel KrMS §-dest 438–456 tulenevalt arvestama. Kolmanda isikuna kaasamise õigus on iseseisvaks PS § 24 lg-st 2 tuleneva oma kohtuasja juures olemise õiguse väljenduseks. Halduskohus tugines vääralt asjaolule, et taotlejatel on õigus taotleda enda kaasamist kriminaalmenetlusse või esitada kaebaja vastu tsiviilhagi. See ei mõjuta taotlejate õigust olla kaasatud haldusasja menetlusse. Kolmandate isikute menetlusse kaasamise vajadus tuleneb kaebaja kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud hüveolukorra
3(5)
3-23-2308 taastamise vajadusest, mida haldusasja esemeks olev 07.09.2023 korraldus otseselt takistab. Tegemist on eraldiseisvate ja üksteisest sõltumatute menetlustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 21 lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Asja kiireloomulisust arvestades lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kaebajatelt ja vastustajalt täiendavaid seisukohti küsimata ning arvestab nende varasemaid avaldusi kolmanda isiku kaasamise küsimuses.
9.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes selline isik, kelle olukord (õiguste ja kohustuste sisu või ulatus) võiks kaebuse rahuldamise korral halveneda. Kui vaidlusalune haldusakt on isikule üksnes koormav ja võimalik kohtulahend saaks tema õigusi ja kohustusi mõjutada ainult soodsalt, ei oleks tema kolmandate isikutena kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks isikul soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise halduskohtule kaebust esitades (vt Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 17). PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmandate isikutena tuleks kohtuasja kaasata kõik sellised isikud, kes võiksid põhimõtteliselt olla samuti huvitatud vaidlustatud haldusakti tühistamisest.
10.Taotlejad väidavad, et X väljaandmine USA-le ja sellega ka Eestis toimuva kriminaalmenetluse lõpetamine ei võimalda taotlejatel kriminaalmenetluses kannatanutena oma õigusi maksma panna või oleks see ülemäära keeruline. Kui kohus rahuldab kaebajate kaebused ja tühistab 07.09.2023 korralduse, siis taotlejate positsioon paraneb, sest HKMS § 177 lg 2 kohaselt kehtib kohtuotsus haldusakti tühistamise osas kõigi isikute kohta. Kaebuste rahuldamata jätmise korral taotlejate õiguste ja kohustuste sisu ja ulatus ei muutuks. Seega kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-21-150, ei ole taotlejate kolmandate isikutena menetlusse kaasamine põhjendatud. Taotlejate viidatud Riigikohtu 12.11.2019 määrus nr 3-19874 ei ole praeguses vaidluses asjakohane, sest selle asjaolud olid teistsugused. Viidatud asjas pidas Riigikohus enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotlenud äriühingu taotlust põhjendatuks, sest äriühing oli huvitatud kõnealuses kohtuasjas vaidlustatud ettekirjutuse kehtima jäämisest ja kaebuse rahuldamine (s.o ettekirjutuse tühistamine) oleks äriühingu olukorda halvendanud. Praeguses asjas ei ole taotlejad huvitatud 07.09.2023 korralduse kehtima jäämisest ja kaebuse rahuldamine ei halvenda nende olukorda.
11.Taotlejatel tulnuks oma õiguste kaitsmiseks esitada ise halduskohtule kaebus 07.09.2023 korralduse tühistamiseks. Selles kaebuses olnuks taotlejatel võimalik esile tuua, miks X väljaandmine USA-le rikuks nende subjektiivseid õigusi, sh saanuks nad kaebuses põhjendada, miks väljaandmismenetlust puudutavad õigusnormid ei võimalda neil kannatanutena oma õigusi efektiivselt kaitsta ning need normid on seetõttu PS-ga vastuolus. Ringkonnakohus ei võta seisukohta, kas taotlejatel oleks 07.09.2023 korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus ja kas muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud, sest määruskaebuse lahendamine sellest ei sõltu – kolmandate isikutena kaasamist ei saaks iseseisvalt õigustada mh see, et taotlejate õiguste riive ei pruugi olla kaebeõiguse tekkimiseks piisav või kaebetähtaeg on juba möödunud.
12.Eeltoodut arvestades jättis halduskohus põhjendatult N, S, Z, Õ ja R haldusasja kolmandate isikutena menetlusse kaasamata. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
4(5)
3-23-2308
13.Kaebajate ja taotlejate õiguste kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.