Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.01.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2305
Haldusasi
Menetlusosalised
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2022 otsuse nr E12302-1 ja 28.09.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/39887-2 tühistamiseks Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Rober Suir Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2305 muutmata.
Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xu kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 429 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-22-2305 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 07.08.2022 avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 alusel päästeteenistujana. Kaitseväeteenistuse tunnistuse nr 450 alusel oli kaebaja ajateenistuses 02.07.1997–02.07.1998. Päästeamet kinnitas 14.07.2022 tõendis nr 3.1.5.1/4823-1, et kaebaja töötamise aeg päästeteenistujate ametikohtadel oli 07.08.2022 seisuga 23 aastat, 11 kuud 29 päeva, sealhulgas 10.08.1998–06.04.2011 Päästeameti sõjaväestatud päästeüksuse eridemineerimistalituse spetsialistina, 07.04.2011–07.08.2022 Päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi vanemspetsialisti, juhtivdemineerija, vanemdemineerija ja demineerijana. Lisaks kinnitas Päästeamet, et kaebaja oli ajateenistuses Jõhvi Üksik-Päästekompaniis ajavahemikul 02.07.1997–02.07.1998. Töötamise registri (TÖR) andmetel oli kaebaja töötamine peatatud 21.06.2017–21.08.2022 seoses lapsehoolduspuhkusega.
2.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 01.09.2022 otsusega nr E12302-1 otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ajateenistuse aeg 02.07.1997–02.07.1998 ja töötamise perioodid päästeteenistuja ametikohtadel 10.08.1998–20.06.2017, kokku 19 aastat 10 kuud ja 12 päeva, aga ei arvata lapsehoolduspuhkusel viibimise aega alates 21.06.2017 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 07.08.2022, kokku 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ainult Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 207 (määrus nr 207) kinnitatud „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korras“ (määrusega nr 207 kinnitatud kord) nimetatud ametikohtadel töötatud perioodid. Kõnealune kord ei näe ette, et väljateenitud aastate pensioni saamise õigusliku staaži hulka tuleks arvata ka aeg, mil isik ei olnud tööl päästeasutuses, vaid viibis lapsehoolduspuhkusel. 01.07.2014 jõustus maksukorralduse seaduse (MKS) muudatus, millega loodi TÖR ja MKS-i lisati jagu 31. Selles jaos sisalduva § 251 lg 3 p 5 kohaselt peatub töötamine, kui töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel. VAPS § 1 kohaselt ei arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka VAPS-iga ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg. Seega on väljateenitud aastate pension seotud töötamisega konkreetsel ametikohal või tingimustes, mis võivad kahjustada isiku tervist. See tähendab, et seaduse kehtestamisel on eeldatud, et väiksema koormusega töötamine ei mõju tervisele sellises ulatuses, et isik peaks saama varem pensionile. Seetõttu ei saa lapsehoolduspuhkusel oldud aega lugeda väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, kuna kokkupuude selle tööga või tingimustega sel ajal üldse puudub, v.a juhul, kui seadus ei sätesta erisusi. Lapsehoolduspuhkusel oldud ajavahemikud võetakse arvesse vanaduspensioni määramisel üldistel alustel.
2(9)
3-22-2305
3.X esitas SKA 01.09.2022 otsuse peale vaide, mille SKA jättis 28.09.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/399887-2 rahuldamata. Väljateenitud aastate pensioni määramise otsustamisel tuleb teha vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži vahel. Lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg arvestatakse üldise pensionistaaži hulka, aga mitte väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus nr 3-19-1118, p 10). Sama põhimõte kehtib ka avaliku teenistuse staaži arvutamisel (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 107). Avaliku teenistusstaaži hulka saab arvata nii päästeteenistujana töötamise kui ka muus avalikus teenistuses töötatud aja. Lapsehoolduspuhkusel viibimise aega väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ATS-i alusel ei arvata. Lähtudes VAPS §-st 1 on väljateenitud aastate pensioni eesmärk kompenseerida konkreetsel ametikohal või tingimustes töötamise raskust. Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal aga puudub kokkupuude selle tööga või tingimustega, v.a juhul, kui seadus ei sätesta erisusi. Määrusega nr 207 on kinnitatud erinevatele kutsealadele ja ametikohtadele väljateenitud aastate staaži arvutamise korrad. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ainult nendes nimetatud ametikohtadel töötatud perioodid. Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise korras on sätestatud erand, mis lubab arvata nende väljateenitud aastate staaži hulka lapsehoolduspuhkuse aja. Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele pole sellist erandit kehtestatud.
4.X esitas 27.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 01.09.2022 otsuse nr E12302-1 ja 28.09.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/39887-2 tühistamiseks. Kaebaja lahkus Päästeametist 21.08.2022. Selleks ajaks oli tal enda ja Päästeameti arvutuste kohaselt täitunud 25 aastat päästeteenistuse staaži. Kaebaja ei vaidlusta, et viibis sealhulgas kahe järjestikuse lapsega lapsehoolduspuhkusel 21.06.2017– 21.08.2022. Samas oli kaebaja ka lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal päästeteenistuja ühes ja samas asutuses – Siseministeeriumi alluvuses olevas Päästeametis. Seisukoht, mille kohaselt katkeb lapsehoolduspuhkusel päästja seos oma tööga, on eluvõõras. Päästeteenistuse pommikoera Brixi juhina on kaebaja ka lapsehoolduspuhkusel igapäevaselt temaga tegelenud. Kaebaja on selle koeraga käinud korduvalt kohtumajas politseile ametiabi osutamise raames pommiohutust tagamas. Alates lapsehoolduspuhkusele jäämisest 21.06.2017 kuni veebruarini 2020 maksti kaebajale ka pommikoera eest toiduraha. Alates märtsist 2020 kanti koer vanaduse tõttu maha ja kaebaja sai ta lõplikult endale. Ehkki kaebaja oli lapsehoolduspuhkusel perekondlikult kohustatud kodus lastega olema, siis ATS-i tähenduses olid tal ka lapsehoolduspuhkuse ajal päästjana kohustused riigi ees ning häda korral oleks saadud kaebajat teenistusse tagasi kutsuda. VAPS-i eesmärk ei ole tõrjuda lapsi planeerivaid perekondi töötamiselt päästeteenistuses. Põhiseaduse kohaselt peavad isiku õigusi piiravad normid olema seaduses selgelt kirjas. VAPSis ei ole lapsehoolduspuhkust üldse mainitud, sealhulgas ei ole selgelt sätestatud, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg ei lähe arvesse. Seega ei ole seadusandja näinud ette, et lapsehoolduspuhkusel oldud aeg jääb arvestusest välja. SKA piirav tõlgendus rikub kaebaja õigusi. Määruse nr 207 ajalooline tõlgendamine kinnitab, et isiku ametis olek nimetatud kõrgendatud nõuetega ja ohtlikel aladel annab juba iseenesest õiguse väljateenitud aastate pensionile VAPS-i alusel. Määrusega nr 207 kinnitatud korra p-s 2 ei olnud algses ega ole ka praegu kehtivas redaktsioonis sätestatud ammendavat loetelu sellest, mida arvatakse päästeteenistuja väljateenitud aastate staaži hulka ja mida mitte, vaid üksnes täiendav ja täpsustav loetelu. SKA tõlgendus motiveeriks päästjaid lapse saamise edasi lükkama ajani, mil see ei ole enam ohutu, või sunniks päästjaid vanemas eas tööle naasma. Päästeteenistujana
3(9)
3-22-2305 töötamise staatus ei peatu lapsehoolduspuhkuse ajaks, kui isik ei ole üle viidud muule ametikohale. SKA viidatud MKS § 251 lg 3 p 5 puudutab üksnes TÖR-i ülesehitust ja toimimist MKS kohaldamisalas. VAPS ei ole MKS-iga kuidagi seotud. Ei ole vaidlust selles, et pommide demineerijana on kaebaja teinud päästeteenistuja tööd VAPSi eesmärgi tähenduses. Päästeameti 14.07.2022 tõendis nr 3.1-5.1/4823-1 on kinnitatud, et kaebaja oli seisuga 07.08.2022 olnud 9124 päeva päästeteenistuja päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 5 lg 1 ja 2 tähenduses. Seega töölt lahkumise ajaks 21.08.2022 oli kaebajal päästeteenistujana staaži üle 25 aasta. Hea halduse tava kohaselt oleks SKA vajadusel saanud paluda kaebajal allkirjastada taotlus pensioni määramiseks pärast 25 aastat staaži täitumist 08.08.2022 ning SKA oleks saanud 01.09.2022 teha otsuse kaebaja taotluse rahuldamise kohta.
5.SKA palus jätta kaebus rahuldamata. VAPS §-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. Väljateenitud aastate pension on eripension riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud riiklike pensionide suhtes ning selle määramise otsustamisel tuleb teha vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži vahel. Pensionistaaži mõiste RPKS-i mõistes on laiem mõiste, mille hulka arvatakse lisaks väljateenitud aastate pensioni õiguslikule staažile ka muu tööl või teenistuses oldud aeg või sellega võrdsustatud aeg. Tulenevalt VAPS-i eesmärgist arvestatakse VAPS-i alusel tööstaaži hulka vaid töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Lisaks on VAPS-i alusel antud määrus nr 207, milles nimetatud aeg arvutatakse samuti väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Lapsehoolduspuhkusel või vanemapuhkusel olemise aega ei ole selles nimetatud. Lapsehoolduspuhkusel oleku aega ei saa automaatselt võrdsustada töötamisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei töötanud täistööajaga päästeteenistujana ajal, mil ta oli lapsehoolduspuhkusel. VAPS § 1 tähenduses saab arvesse võtta vaid täistööajaga töötamise aega, mis tähendab, et seadusandja on otsustanud, et osalise ajaga töötamine ei lähe arvesse. Järelikult ei ole peetud osalise tööajaga töötamist kutsealast töövõimet niivõrd oluliselt mõjutavaks asjaoluks, et laiendada sellele VAPS-i.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.03.2023 otsusega kaebuse ja mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1155,96 eurot, jättes ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. VAPS §-s 2 on märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni ning töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (VAPS § 2). Kaebaja soovib, et talle määrataks pension VAPS § 12 alusel kui päästetöötajale, kes on töötanud päästeteenistuses väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal vähemalt 25 aastat. Määrusega nr 207 kinnitatud korra p 1 alap 3 kohaselt on õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel PäästeTS § 5 lg-tes 1 ja 2 nimetatud ametnikel. Korras on sätestatud ka töötamise loetelu, mis lisaks arvatakse väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajaliku staaži juurde. Mingeid täiendavaid erisusi staaži arvestamiseks VAPS ega määrus nr 207 päästeteenistujatele ette ei näe. Puudub vaidlus selles, et kaebaja töötas ametikohal, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensionile. Väljateenitud aastate pension on oma olemuselt eripension RPKS sätestatud riiklike pensionide suhtes. Seadusandja on selle sätestanud teatud isikute grupile ette nähtud soodustusena üldise riikliku pensioni kõrvale. Seega on põhimõtteliselt õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei 4(9)
3-22-2305 ole RPKS-s sätestatud vanaduspensioni ja VAPS-is sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul tegemist kattuvate mõistetega ning mõlema pensioni liigi puhul on staaži arvestamisel oma erisused. Samas ei näe VAPS päästeteenistujana töötatud aastate arvestuses eelkirjeldatud reeglist erandi tegemist ette nende aastate kohta, mil töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Vastustaja tõlgendus, mille kohaselt peaks määrus nr 207 nägema sõnaselgelt ette, et väljateenitud pensionide saamise õigusliku staaži hulka tuleb arvata ka aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, ei ole õige. Selleks et välistada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusest aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, oleks taoline erisus pidanud seaduses või määruses nr 207 sõnaselgelt kirjas olema. VAPS-is ei ole staaži arvestuse erisusena mainitud lapsehoolduspuhkusel oleku perioodi ega muid perioode, mil teenistussuhe on peatunud, s.t isik on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Samuti ei ole sätestatud, et teenistusstaaži arvestamisel ei lähe lapsehoolduspuhkusel oldud aeg arvesse. See tähendab, et seadusandja ei näinud ette, et lapsehoolduspuhkusel oldud aeg jääb väljateenitud aastate pensioni staaži arvestusest välja. Seega tuleneb VAPS-i sõnastusest, et lapsehoolduspuhkusel oldud aastaid võetakse päästeteenistujana töötatud aastate arvestamisel arvesse samamoodi nagu kõiki teisi aastaid. Vastustaja viide asjaolule, et vanemapuhkuse ajaks peatub MKS § 251 lg 3 p 5 kohaselt tööd tegeva isiku töötamine, jääb arusaamatuks, kuivõrd vastustaja ei väida, et väljateenitud aastate pensioni staaži arvestusest tuleks välja arvata mistahes aeg, mil töö- või teenistussuhe on peatunud (nt puhkuse ja haiguse aeg). Seega ei ole arusaadav, miks näeb vastustaja erisust olukorras, kus teenistussuhe on peatunud lapsehoolduspuhkusel oleku ajal, aga mitte tavapärase puhkuse ajal. Ka puhkuse ajal katkeb isiku tavapärane side tööga. Seega on vastustaja argumentatsioon lünklik. Väidet, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, toetab ka asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aega loetakse teenistusstaaži hulka ATS § 107 lg 1 p 2 alusel viitega ATS § 83 p-le 2. Nende sätete järgi peatub avaliku võimu teostamine puhkuse ajaks, kuid see loetakse ikkagi staaži hulka. Ka töölepingu seaduse (TLS) alusel ei too lapsehoolduspuhkusel viibimine kaasa töösuhte lõpetamist, vaid peatumise. Peatumine ei ole töösuhte lõpp, vaid tööstaaž kulgeb edasi. Lapsehoolduspuhkus/vanemapuhkus ei erine tavalisest puhkusest, mida arvatakse tööstaaži hulka. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-10-2425 ei vaidlustanud SKA asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg tuleb lugeda pensioniõigusliku staaži hulka. Asjas oli tegemist olukorraga, kus isiku tööraamatust ei nähtunud tema üleviimist teisele ametikohale ning töösuhe jätkus ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Seega on tegemist olukorraga, mis on sarnane siinse haldusasjaga. Ka praeguses asjas ei ole kaebajat viidud üle teisele ametikohale, vaid tema ametikohaks oli ka lapsehoolduspuhkusel oleku ajal päästeteenistuja ametikoht. Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-1118 toodud asjaolud erinevad oluliselt nii praeguse vaidluse kui ka haldusasja nr 3-10-2425 asjaoludest. Haldusasjas nr 3-19-1118 oli kaebaja seoses rasedusega lennutöödest vabastatud ja viidud üle teisele tööle. VAPS § 12 ei sätesta erisust lapsehoolduspuhkuse aja arvestamise või mittearvestamise kohta. Kuna lapsehoolduspuhkus ei lõpeta töösuhet avalikus teenistuses ega töölepingulises suhtes, vaid toimub töösuhte peatumine koos jätkuva staaži arvestamisega, tuleb lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Seega tuleb SKA 01.09.2022 otsus tühistada. Tuleb möönda, et isegi kui arvestada lapsehoolduspuhkusel oleku aeg 21.06.2017 kuni pensioniavalduse esitamise päevani, kokku 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva, kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, siis täituks kaebajal 25 aasta staaži nõue 5(9)
3-22-2305 08.08.2022. Kaebaja saatis pensioniavalduse 07.08.2022 õhtul. Vastustaja ei ole aga väitnud, et nimetatud puudus oleks aluseks jätta kaebajale väljateenitud aastate pension määramata. Puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis lapsehoolduspuhkusel kuni 21.08.2022. Ka kohtumenetluses ei vaidle vastustaja kaebusele vastu põhjusel, et pensioniavaldus esitati ennatlikult. VAPS § 7 kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension pensionitaotluse esitamise päevast. Seega on vastustajal edasises menetluses võimalik otsustada, millisest kuupäevast kaebajale väljateenitud aastate pension määrata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.SKA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 06.03.2023 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. VAPS §-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pension on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda kutsealase töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. VAPS § 11 kohaselt kohaldatakse väljateenitud aastate pensionile RPKS-i sätteid, arvestades VAPS-i erisusi. Osa seaduses toodud ametikohtade töötajate ja spetsialistide puhul on seaduses sätestatud nii üldise pensionistaaži nõue kui ka asjaomasel ametikohal töötamise staaži nõue. Väljateenitud aastate pensioni määramise otsustamisel tuleb neil vahet teha. Üldist pensionistaaži arvutatakse RPKSi alusel ning väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestamist reguleerib VAPS. See tähendab, et väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvutatakse VAPS-i ja selle alusel kehtestatud määruse nr 207 kohaselt. Pensionistaaž RPKS-i mõttes on laiem mõiste, mille hulka arvatakse lisaks väljateenitud aastate pensioni staažile ka muu tööl või teenistuses oldud aeg või sellega võrdustatud aeg. Nii arvatakse RPKS-i alusel pensioniõigusliku staaži hulka ka nt riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg (RPKS § 28 lg 2 p 8) ja kaks aastat iga lapse kohta, keda lapsevanem on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat (RPKS § 28 lg 2 p 12). Väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestatakse tööperioodide summana (VAPS § 51). Tulenevalt seaduse eesmärgist (VAPS § 1), VAPS §-st 51 ja ka päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensioni võimaldavast VAPS §-st 12, arvestatakse väljateenitud aastatele õigust andva staaži hulka töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Määrusega nr 207 kinnitatud korra p-s 1 on loetletud päästeteenistuja väljateenitud aastate pensionile õigust andvad ametikohad ning p-s 2 muu töötamise või teenistuse aeg, mis arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka lisaks p-s 1 nimetatud ametikohtadele. Nii on selle alusel arvestatud kaebaja staaži hulka lisaks töötamise ajale ka ajateenistuses oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel olemise aega ei ole päästeteenistujate staaži arvestuse korras nimetatud. Samas kui tsiviillennundustöötajate ja katselendurite väljateenitud aastate pensioni staaži arvutamise korras on lennukoosseisu töötajate ja katselendurite puhul lapsehoolduspuhkuse aega nimetatud kui väljateenitud aastate staaži hulka arvatavat aega. Kuni 01.01.2006 arvestati määruse kohaselt lennukoosseisu töötajatest ja katselenduritest vaid naistel lapsehoolduspuhkus väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Alates 01.01.2006 muudeti sõnastust ning edaspidi arvestati kõigil sellel ametikohal töötavatel isikutel lapsehoolduspuhkuse aeg väljateenitud aastate staaži hulka. Ühegi teise kutseala töötaja või spetsialisti puhul ei ole sellist täpsustust. Juhul kui seadusandja oleks pidanud silmas kõigi kutsealade töötajate ja spetsialistide väljateenitud aastate staaži hulka lapsehoolduspuhkuse aja arvamist, siis puuduks vajadus lisada sellist täpsustust kahe kutseala staaži juurde.
6(9)
3-22-2305 Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust (TLS § 19 p 1). Samuti peatub puhkuse ajaks avaliku võimu teostamise õigus (ATS § 83 p 2). MKS mõttes peatub tööd tegeva isiku töötamine vanemapuhkuse ajaks (MKS § 251 lg 3 p 5). Järelikult ei saa lapsehoolduspuhkusel/vanemapuhkusel olemist automaatselt võrdsustada töötamisega. Töötajatel ja ametnikel on õigus põhipuhkusele ning see laieneb kõigile töötajatele/ametnikele. Tegemist on ka suhteliselt ettenähtava ajalise kestusega ning sellega on tõenäoliselt ka VAPSi luues arvestatud. Lapsehoolduspuhkuse/vanemapuhkuse kasutamise õigus sõltub laste olemasolust ja ka vanemate valikust (samal ajal ei saa mõlemad vanemad olla lapsehoolduspuhkusel ning kõik ei kasuta seda puhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Samuti oli/on lapsehoolduspuhkus/vanemapuhkus märksa pikaajalisem, sest seda võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (TLS § 62 lg 1). Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata VAPS-is ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg (VAPS § 1). Seega ei ole põhjust arvata, et selle staaži hulka tuleks arvata aeg, mil päästeteenistuja oma ametikohal reaalselt täistööajaga ei töötanud. Halduskohtu otsuse tulemusena tekib 20 aastat päästeteenistujana töötanud ja 5 aastat lapsehoolduspuhkusel olnud päästeteenistujal õigus väljateenitud aastate pensionile samamoodi nagu 25 aastat päästeteenistujana tegelikult töötanud isikul. Samas kui sellist õigust ei teki päästeteenistujal, kes on töötanud nt 24 aastat päästeteenistujana ega ole kasutanud lisaks lapsehoolduspuhkust. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsuse nr 3-191118 asjaolud erinevad oluliselt praeguse juhtumi asjaoludest. Nimetatud otsuse p 10 viimases lauses jõudis kohus järeldusele, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg arvestatakse pensioniõigusliku staaži, mitte väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.
8.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise korras on lennukoosseisu töötajate ja katselendurite puhul selge sõnaga märgitud, et väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse samuti lapsehoolduspuhkuse aeg, sest nende väljateenitud aastate pensioni staaž on üldreegli kohaselt otseses sõltuvuses aastasest lennutundide arvust ning vastasel juhul jääksid lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad ebaõiglaselt väljateenitud aastate pensioni staažita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on kohaldanud õigesti õigusnorme ning halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid kõike üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.VAPS § 1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Isikud, kellel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni, on sätestatud VAPS § 2 lg 1 p-des 2–10. Täpsemad kutsealad ja ametikohad, millel töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (VAPS § 2 lg 2). Õigus väljateenitud aastate pensionile tekib siis, kui isik on neil kutsealadel või ametikohtadel töötanud vähemalt VAPS-is ettenähtud aja. Mõnel juhul on lisaks vajalik 7(9)
3-22-2305 omada teatud ulatuses RPKS-i alusel arvutatavat üldist pensionistaaži. Päästeteenistujate puhul annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni see, kui päästeteenistuja on töötanud päästeteenistuses sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat (VAPS § 12). VAPS § 51 kohaselt arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži tööperioodide summana. Seda, kas nimetatud staaži hulka tuleb arvestada ka perioodid, mil isiku teenistussuhe on peatunud (mh nt lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu) või ta tegelikult töökohustusi ei täida, VAPS täpsemalt ei reguleeri. Sama küsimust ei reguleeri üldjuhul ka määrus nr 207 (erandi osas vt allpool).
11.Vastustaja hinnangul tuleks jätta lapsehoolduspuhkusel oleku aeg väljateenitud aastate pensioni staaži hulka arvestamata eeskätt põhjusel, et sel ajal isik tegelikult nimetatud pensionile õigust andvat tööd ei teinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et on arusaamatu, miks sel juhul tuleks staaži hulka jätta arvestamata üksnes lapsehoolduspuhkuse aeg, aga mitte muu puhkuse või ajutise töövõimetuse aeg, mil inimene samuti oma tööülesandeid tegelikult ei täida. Asjakohane on halduskohtu osutus avaliku teenistuse staažile, mille hulka loetakse ATS § 170 lg 1 p-st 1 ja ATS § 83 p-dest 2–6 tulenevalt ka aeg, mil avaliku võimu teostamine peatub puhkuse ajaks või ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses. ATS ei erista avaliku võimu peatumisel eri liiki puhkuseid, vaid hõlmatud on kõik TLS §-des 54–71 sätestatud puhkuse liigid, sh vanemapuhkus1, ema- ja isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus (vt ATS § 43). Seejuures ei ühti ka avaliku teenistuse staaž RPKS-i alusel arvutatava üldise pensionistaažiga, vaid tegemist on erinevatel alustel kujuneva staažiga. Olukorras, kus VAPS-is ei ole sätestatud täpsemaid norme selle kohta, kas väljateenitud aastate pensioni staaži hulka tuleks arvestada ka tegelik töölt eemal viibimise aeg, on põhjendamatu jätta staaži hulka arvestamata üksnes üks puhkuse liik. Selle põhjuseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et lapsehoolduspuhkus kestab pikemat aega ning seda ei kasuta kõik ametnikud ja töötajad ühtemoodi. Ka mitme muu puhkuse kasutamine (nt õppepuhkus, lapsepuhkus) või töölt eemalviibimise aeg nt ajutise töövõimetuse tõttu sõltub konkreetsetest asjaoludest ja isikust. Vastustaja aga ei ole väitnud, et väljateenitud aastate pensioni staaži hulka tuleks jätta arvestamata ka ajavahemikud, kus isikud ei ole tööülesandeid täitnud muud liiki puhkuse või ajutise töövõimetuse tõttu.
12.Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et määruses nr 207 on üksnes tsiviillennundustöötajate ja katselendurite väljateenitud aastate pensioni staaži arvutamise korras eraldi sätestatud, et lennukoosseisu töötajate ja katselendurite puhul arvestatakse lapsehoolduspuhkuse aeg väljateenitud aastate staaži hulka. Vastustaja hinnangul järeldub sellest, et teiste ametikohtade ja kutsealade puhul ei ole seega lapsehoolduspuhkuse staaži hulka arvestamist vajalikuks peetud. Samas ei ole vastustaja selgitanud, mis põhjusel on selline soodustav erand kehtestatud ainult lennukoosseisu töötajatele ja katselenduritele. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kõnealune täpsustus on määrusesse nr 207 lisatud tõenäoliselt seetõttu, et erinevalt teistest VAPS-is nimetatud ametialadest arvutatakse lennukoosseisu töötajate ja katselendurite väljateenitud aastate staaž mh olenevalt kogunenud lennutundide arvust (vt määrusega nr 207 kinnitatud „Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise kord“) ning vastasel juhul jääks väljateenitud aastate staažist välja aeg, mil isikul ei kogunenud staažiks vajalikke lennutunde lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast, et määruse andja sooviks oli kõnealuse täpsustusega just rõhutada, et lisaks teistele VAPS-is 01.04.2022 jõustunud TLS redaktsioonis lapsehoolduspuhkuse regulatsiooni.
asendas
vanemapuhkus
varasemas
õiguses
kehtinud
8(9)
3-22-2305 nimetatud isikutele tuleb ka lennukoosseisu töötajate ja katselendurite puhul arvestada väljateenitud aastate pensioni staaži hulka lapsehoolduspuhkuse aeg. On mõistlik eeldada, et sellise rõhutuse eesmärgiks oli vältida olukorda, et väljateenitud aastate pensioni staaži täitumiseks lükatakse laste saamist edasi või loobutakse sellest sootuks.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasja nr 3-19-1118 asjaolud erinevad praeguse vaidluse asjaoludest. Haldusasjas nr 3-19-1118 leidis ringkonnakohus, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aega ei arvestata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, kuna kaebaja puhul oli tõendatud, et ta oli selleks ajaks viidud üle teisele tööle, s.t lapsehoolduspuhkuse ajal ei jätkunud tema töösuhe samal ametikohal. Seda on ringkonnakohus viidatud otsuse p-s 11 ka selgitanud. Siinses kohtuasjas ei ole aga vaidluse all, et kaebaja ametikoht oli ka lapsehoolduspuhkuse ajal päästeteenistuja ametikoht, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensionile.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb 429 euro suuruse esindajakulu hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kulu on vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.