X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2022 otsuse nr E12302-1 ja 28.09.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/39887-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Robert Suir
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MM Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulud summas 1155,96 (käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.04.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07.08.2022 esitas X (kaebaja) avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 alusel päästeteenistujana.
2.Kaitseväeteenistuse tunnistuse nr 450 alusel oli kaebaja ajateenistuses alates 02.07.1997 kuni 02.07.1998. Päästeamet kinnitas 14.07.2022 tõendis nr 3.1.5.1/4823-1, et kaebaja töötamise aeg päästeteenistujate ametikohtadel oli 07.08.2022 seisuga 23 aastat, 11 kuud 29 päeva, sealhulgas : alates 10.08.1998 kuni 06.04.2011 Päästeameti sõjaväestatud päästeüksuse eridemineerimistalituse spetsialist; alates 07.04.2011 kuni 07.08.2022 Demineerimiskeskuste Põhja- Eesti pommigrupi vanemspetsialist, juhtivdemineerija, vanemdemineerija ja demineerija. Lisaks kinnitas Päästeamet, et X oli ajateenistuses Jõhvi Üksik-Päästekompaniis ajavahemikul 02.07.199702.07.1998. Töötamise registri (TÖR) andmetel oli kaebaja töötamine peatatud alates 21.06.2017 kuni 21.08.2022 seoses lapsehoolduspuhkusega. 1(6)
3.Sotsiaalkindlustusameti (SKA/vastustaja) 01.09.2022 otsusega nr E12302-1 otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvati ajateenistuse aeg alates 02.07.1997 kuni 02.07.1998 ja töötamise perioodid päästeteenistuja ametikohtadel alates 10.08.1998 kuni 20.06.2017, kokku 19 aastat 10 kuud ja 12 päeva. TÖR andmetel oli kaebaja töötamine peatatud seoses lapsehoolduspuhkusel olekuga alates 21.06.2017 kuni 21.08.2022. Kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvestatud lapsehoolduspuhkusel viibimise aega alates 21.06.2017 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 07.08.2022, kokku 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva.
4.03.09.2022 esitas kaebaja SKA 01.09.2022 otsusele nr E12302-1 vaide. SKA 28.09.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/399887-2 jäeti vaie rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 27.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 01.09.2022 otsuse nr E123021 ja 28.09.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/39887-2 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 10.11.2022 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 6.1 Kaebaja lahkus Päästeametist 21.08.2022. See tähendab, et selleks ajaks on 25 aastat päästeteenistuse staaži kaebajal tema enda ja Päästeameti arvutuste kohaselt täitunud. Kaebaja ei vaidlusta, et viibis sealhulgas kahe järjestikuse lapsega lapsehoolduspuhkusel perioodil 21.06.2017 kuni 21.08.2022. Samas oli kaebaja ka lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal päästeteenistuja ühes ja samas asutuses- Siseministeeriumi alluvuses olevas Päästeametis. 6.2 Seisukoht, mille kohaselt katkeb lapsehoolduspuhkusel päästja seos oma tööga, on eluvõõras. Päästeteenistuse pommikoera Brixi juhina on kaebaja ka lapsehoolduspuhkusel igapäevaselt temaga tegelenud. Koer oli kaebaja elu lahutamatu osa ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Nimetatud koeraga on kaebaja korduvalt käinud politseile ametiabi osutamise raames pommiohutust tagamas kohtumajas. Alates lapsehoolduspuhkusest 21.06.2017 kuni veebruarini 2020 maksti kaebajale ka toiduraha pommikoer Brixi eest, see tähendab, pea 2,5 aastat alates lapsehoolduspuhkuse algusest. Alates märtsist 2020 kanti koer vanaduspensioni tõttu maha ja kaebaja sai ta lõplikult endale. Kaebaja leiab, et ehkki ta oli lapsehoolduspuhkusel perekondlikult kohustatud kodus lastega olema, siis ATS tähenduses olid tal ka lapsehoolduspuhkuse ajal päästjana kohustused riigi ees ning häda korral oleks saadud kaebajat teenistusse tagasi kutsuda. 6.3 Ei ole vaidlust selles, et pommide demineerijana on kaebaja teinud päästeteenistuja tööd VAPS eesmärgi tähenduses. Päästeameti 14.07.2022 tõendis nr 3.1-5.1/4823-1 on kinnitatud, et kaebaja oli seisuga 07.08.2022 9124 päeva päästeteenistuja PäästeTS § 5 lg 1 ja 2 tähenduses. Seega töölt lahkumise ajaks 21.08.2022 oli kaebajal päästeteenistujana staaži üle 25 aasta. Hea halduse tava kohaselt oleks SKA vajadusel saanud paluda kaebajal allkirjastada taotlus pensioni määramiseks pärast 25 aastat staaži täitumist 08.08.2022 ning SKA oleks saanud 01.09.2022 teha otsuse kaebaja taotluse rahuldamise kohta. 6.4 VAPS eesmärk ei ole tõrjuda lapsi planeerivaid perekondi töötamiselt päästeteenistuses. Põhiseaduse kohaselt peavad isiku õigusi piiravad normida olema seaduses selgelt kirjas. VAPS-is ei ole lapsehoolduspuhkust üldse mainitud, sealhulgas ei ole selgelt sätestatud, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg ei lähe arvestusse. Seega ei ole seadusandja näinud ette, et lapsehoolduspuhkusel oldud aeg jääb arvestusest välja. SKA lõi ebaõigesti kaebaja õigusi piirava tõlgenduse. Õige tõlgendus on leitav VAPS alusel kehtestatud 2(6)
Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 207 (määrus nr 207) ajaloolise tõlgendamise kaudu, millest järeldub, et isiku ametis olek nimetatud kõrgendatud nõuetega ja ohtlikel aladel juba iseenesest annab õiguse pretendeerida väljateenitud aastate pensionile VAPS alusel. Korra punktis 2 ei sätestatud ammendavat loetelu sellest, mida arvatakse väljateenitud aastate staaži hulka ja mida mitte, vaid üksnes täiendav ja täpsustav loetelu. Ka hetkel kehtivas „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“ punktis 2 on analoogne sõnastus. Seetõttu ongi käesolevas asjas määrava tähtsusega mõistefraasi „päästeteenistuja ametikohal töötamise aeg“ tõlgendamine kooskõlas VAPS ja põhiseadusega. 6.5 SKA tõlgendus motiveeriks päästjaid lapse saamise hetke edasi lükkama hetkeni, mil see ei ole enam ohutu või siis sunniks päästjaid vanemas eas naasma tööle. Seega viib SKA tõlgendus absurdse ja põhiseadusvastase tulemuseni, mille korral päästjate laste planeerimine ja saamine töötab VAPS eesmärgile vastu. 6.6 Päästeteenistujana töötamise staatus ei peatu lapsehoolduspuhkuse ajaks, kui isik ei ole üle viidud muule ametikohale. Avalik kohtupraktika ei toeta SKA vastupidist tõlgendust. SKA viide Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsusele haldusasjas nr 3-19-1118 ei ole asjakohane. Käesolevas asjas on olukord nimetatud lahendis kirjeldatust erinev. VAPS § 6 ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Käesolevas asjas kohaldub VAPS § 51. 6.7 Kaebaja ei nõustu SKA tõlgendusega, mis tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) sätetele TÖR kohta. SKA viidatud MKS § 251 lg 3 p 5 puudutab üksnes TÖR ülesehitust ja toimimist MKS kohaldamisalas. VAPS ei ole MKS-ga mistahes viisil seotud. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 7.1 VAPS §-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. Vanaduspensioni ea saabudes on kõigil õigus pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, kuid kõigil kutsealadel ei pruugi inimesed olla võimelised kuni vanaduspensioni eani töötama. 7.2 Väljateenitud aastate pension on eripension RPKS-s sätestatud riiklike pensionide suhtes ning selle määramise otsustamisel tuleb teha vahet üldise pensionistaaži ja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži vahel. Tegemist ei ole sisult kattuvate mõistetega. Üldist pensionistaaži arvutatakse RPKS-i alusel ning väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvutamist reguleerib VAPS. Pensionistaaži mõiste RPKS-i mõistes on laiem mõiste, mille hulka arvatakse lisaks väljateenitud aastate pensionile õiguslikule staažile ka muu tööl või teenistuses oldud aeg või sellega võrdsustatud aeg (näiteks töötu abiraha saamise aeg, kaks aastat iga lapse kohta, keda vanem on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat). 7.3 Tulenevalt VAPS eesmärgist arvestatakse VAPS-i alusel tööstaaži hulka vaid töötamise aeg väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Lisaks on VAPS alusel antud 16.07.1992 määrus nr 207, milles nimetatud aeg samuti väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvutatakse. Lapsehoolduspuhkusel/vanemapuhkusel olemise aega ei ole selles nimetatud. Lapsehoolduspuhkusel oleku aega ei saa automaatselt võrdsustada töötamisega. Vastustaja arvates ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei töötanud igapäevaselt täistööajaga päästeteenistujana ajal, mil ta oli lapsehoolduspuhkusel/vanemapuhkusel. VAPS § 1 tähenduses saab arvesse võtta vaid täistööajaga töötamise aega, mis tähendab, et seadusandja on otsustanud, et 3(6)
osalise ajaga töötamine ei lähe arvesse. Järelikult ei ole peetud osalise tööajaga töötamist kutsealast töövõimet niivõrd oluliselt mõjutavaks asjaoluks, et laiendada VASP-i osalise tööajaga töötamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.SKA 01.09.2022 otsusega nr E12302-1 arvati kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ajateenistuse aeg alates 02.07.1997 kuni 02.07.1998 ja töötamise perioodid päästeteenistujate ametikohtadel alates 10.08.1998 kuni 20.06.2017, kokku 19 aastat 10 kuud ja 12 päeva. Kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvestatud lapsehoolduspuhkusel viibimise aega alates 21.06.2017 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 07.08.2022, kokku 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebaja lapsehoolduspuhkusel/vanemapuhkusel viibitud aeg 21.06.2017-21.08.2022 tuleb arvata VAPS § 12 nimetatud 25 aasta hulka, st väljateenitud aastate staaži arvestusse. Olukorras, kus nimetatud periood ei lähe väljateenitud aastate pensioni staaži arvestamisel arvesse, ei ole kaebaja puhul täidetud väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav 25- aastane staaži nõue.
11.Kaebaja soovib, et talle määrataks pension VAPS § 12 alusel ehk kui päästetöötajale, kes on töötanud päästeteenistuses väljateenitud aastate pensionile õigust andval kutsealal võiametikohal vähemalt 25 aastat.
12.VAPS § 1 lg 1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töö kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on muu hulgas päästeteenistujatel, kes on töötanud päästeteenistuses sellele pensionile õigust andval ametikohal vähemalt 25 aastat (VAPS § 12). VAPS § 2 p-s 3 on märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud määrusega nr 207 (VAPS § 2 lg 2).
13.Määruse nr 207 p 1 alapunkti 3 kohaselt on õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel päästeteenistuse seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametnikel. Määruse nr 207 punktis 3 on sätestatud töötamise loetelu, mis lisaks punktis 3 nimetatud töötamisele arvatakse väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajaliku staaži juurde. Mingeid täiendavaid erisusi staaži arvestamiseks VAPS ega määrus nr 207 päästeteenistujatele ette ei näe. Puudub vaidlus selles, et kaebaja töötas ametikohal, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensioni saamiseks.
14.Väljateenitud aastate pension on oma olemuselt eripension RPKS sätestatud riiklike pensionide suhtes. Seadusandja on selle sätestanud teatud isikute grupile ette nähtud soodustusena üldise riikliku pensioni kõrvale. Seega on põhimõtteliselt õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei ole RPKS-s sätestatud vanaduspensioni ja VAPS- s sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul tegemist kattuvate mõistetega ning mõlema pensioni liigi puhul on staaži arvestamisel oma erisused. Samas ei näe VASP päästeteenistujana töötatud aastate arvestuses eelkirjeldatud üldreeglist erandi tegemist ette nende aastate puhul, kus töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Vastustaja tõlgendus, mille kohaselt peaks määrus nr 207 nägema sõnaselgelt ette, et väljateenitud pensionide saamise õigusliku staaži hulka tuleb arvata ka aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, ei ole õige. Kohus nõustub kaebajaga, et selleks, et välistada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusest aeg, mil isik viibis lapsehoolduspuhkusel, oleks vastav erisus pidanud seaduses või määruses nr 207 sõnaselgelt kirjas olema. VASP-is ei ole staaži arvestuse erisusena mainitud ei lapsehoolduspuhkusel oleku perioodi ega ka muid perioode, mil 4(6)
teenistussuhe on peatunud, st isik on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Samuti ei ole sätestatud, et teenistusstaaži arvestamisel ei lähe lapsehoolduspuhkusel oldud aeg arvesse. Seega on õige kaebaja tõlgendus, mille kohaselt tähendab eeltoodu, et seadusandja ei näinud VASP vastu võtmisel ette, et lapsehoolduspuhkusel oldud aeg jääb väljateenitud aastate pensioni staaži arvestusest välja. Seega tuleneb VASP sõnastusest, et lapsehoolduspuhkusel oldud aastaid võetakse päästeteenistujana töötatud aastate arvestamisel arvesse samamoodi nagu kõiki teisi aastaid.
15.Nimetatud tõlgendust ei toeta vastustaja viide asjaolule, et vanemapuhkuse ajaks peatub maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 p 5 kohaselt tööd tegeva isiku töötamine. Vastustaja viide jääb arusaamatuks, kuivõrd vastustaja ei väida, et mistahes aeg, mil töö- või teenistussuhe on peatunud (nt puhkuse ja haiguse aeg) tuleks arvata väljateenutud aastate pensioni staaži arvestusest välja. Seega ei ole aru saadav, miks näeb vastustaja erisust olukorras, kus teenistussuhe on peatunud lapsehoolduspuhkusel oleku ajal, aga mitte tavapärase puhkuse ajal. Ka puhkuse ajal katkeb isiku tavapärane side tööga, mistõttu ei tohiks ka puhkusel oldud aeg minna VAPS tähenduses staaži arvestamise arvesse. Seda vastustaja aga ei väida. Seega on vastustaja argumentatsioon lünklik.
16.Kohtu hinnangul toetab väidet, et lapsehoolduspuhkusel oleku aeg arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ka asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aega loetakse teenistusstaaži hulka avaliku teenistuse seaduse § 107 lõige 1 punkti 2 alusel (mis viitab § 83 punktile 2 – puhkuse ajaks peatub avaliku võimu teostamine, kuid see loetakse ikkagi staaži hulka). Ka töölepingu seaduse alusel ei ole lapsehoolduspuhkusel viibimine töösuhte lõpetamine, vaid peatumine. Peatumine ei ole töösuhte lõpp, vaid tööstaaž kulgeb edasi. Lapsehoolduspuhkus/vanemapuhkus ei erine tavalisest puhkusest, mida arvatakse tööstaaži hulka.
17.Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-10-2425 ei vaidlustanud SKA asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg tuleb lugeda pensioniõigusliku staaži hulka. Asjas oli tegemist olukorraga, kus isiku tööraamatust ei nähtunud tema üleviimist teisele ametikohale ning töösuhe jätkus ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Seega on tegemist olukorraga, mis on sarnane käesoleva haldusasjaga. Ka praeguses asjas ei ole kaebajat viidud üle teisele ametikohale, vaid tema ametikohaks oli ka lapsehoolduspuhkusel oleku ajal päästeteenistuja ametikoht. Vastustaja poolt käesolevas asjas viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-1118 toodud asjaolud erinevad oluliselt nii praeguse vaidluse kui ka haldusasja nr 3-10-2425 asjaoludest. Haldusasja nr 3-19-1118 asjaoludest tuleneb, et kaebaja oli seoses rasedusega lennutöödest vabastatud ja viidud üle teisele tööle. Seega ei ole vastustaja viide nimetatud kohtulahendile asjakohane.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat (VASP § 12). Eelnimetatud paragrahvis ei sätestata erisust lapsehoolduspuhkuse aja arvestamise või mittearvestamise kohta. Kuna lapsehoolduspuhkus ei lõpeta töösuhet avalikus teenistuses ega töölepingulises suhtes, vaid toimub töösuhte peatumine koos jätkuva staaži arvestamisega, siis tuleb lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg arvestada väljateenitus aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige SKA 1.09.2022 otsus, millega otsustati mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni, kuna pensioniavalduse esitamise kuupäeva seisuga (07.08.2022) oli tõendatud pensioni määramiseks nõutavast staažist 19 aastat 10 kuud ja 12 päeva. Seega kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele. 5(6)
19.Kohus möönab, et isegi kui arvestada lapsehoolduspuhkusel oleku aeg 21.06.2017 kuni pensioniavalduse esitamise päevani, kokku 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva, kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, siis täituks kaebajal 25 aasta staaži nõue 08.08.2022. Kaebaja saatis pensioniavalduse 07.08.2022 õhtul. Vastustaja ei ole aga väitnud, et nimetatud puudus oleks aluseks jätta kaebajale väljateenitud aastate pension määramata. Puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis lapsehoolduspuhkusel kuni 21.08.2022. Vastustaja väidab vaidlustatud otsuse hoopis, et kaebajale tuleb jätta väljateenitud aastate pension määramata põhjusel, et lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg ei lähe staaži arvestamisel arvesse. Ka kohtumenetluses ei vaidle vastustaja kaebusele vastu põhjusel, et pensioniavaldus esitati ennatlikult. VAPS § 7 kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension pensionitaotluse esitamise päevast. Seega on vastustajal edasises menetluses võimalik otsustada, millisest kuupäevast kaebajale väljateenitus aastate pension määrata.
20.Kuivõrd kohus leidis, et SKA 01.09.2022 otsus ei ole õiguspärane, siis tuleb tühistada ka 28.09.2022 vaideotsus nr 5.2-3/39887-2, millega jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb vastustajalt mõista välja menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja 13.01.2023 esitatud menetluskulude taotluse kohaselt palub kaebaja mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 1187,16 eurot koos käibemaksuga. Taotluse ja taotlusele lisatud arvete kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi ca 8 tunni ulatuses. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud osas, milles see hõlmab menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisega seotud kulusid summas 26 eurot, koos käibemaksuga 31,20 eurot. Tegemist ei ole otseselt õigusabi osutamisega seotud kuluga. Ülejäänud osas on taotlus arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 1155,96 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.