X. X. kaebus Rahapesu Andmebüroo 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/187-2, 28.02.2023 ettekirjutuste nr 3-1/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/208-2 tühistamisnõudes, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja X. X. (i.k. xxxxxxxxxxx), volitatud esindajad vadv. Paul Keres ja adv Joonas Põder Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindajad Sirle Kalma ja Merlin Suurna
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22. detsembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Võtta asja materjalide juurde Harju Maakohtu 24.08.2023 määrus nr X-XX-XXXX
(RP6-11/22/249).
3.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-23-856 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Rahapesu Andmebüroo (RAB) 22.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/187-2 kohustati AS-i LHV Pank kehtestama X. X. arvelduskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi konto nr 082) olevale varale summas 20 373,97 eurot käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta.
RAB 28.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/195-2 kohustati Luminor Bank AS-i kehtestama X. X. arvelduskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi konto nr 764) olevale varale summas 23 214,53 eurot käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta.
RAB 28.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/200-2 kohustati AS-i LHV Pank kehtestama X. X. investeerimiskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi konto nr 224) käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta.
RAB tegi 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/208-2, millega kohustas AS-i LHV Pank kehtestama kaebaja investeerimiskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (edaspidi konto nr 496) olevale varale käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.
X. X. esitas 19.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud 24.05.2023), mille lõplikeks nõueteks jäid: 1) tühistada RAB 22.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/187-2, 2) tühistada RAB 28.02.2023 ettekirjutused nr 3-1/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 3) tühistada RAB 01.03.2023 ettekirjutus nr 3-1/208-2. Alternatiivselt taotleb kaebaja vaidlusaluste ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja leiab, et vaidlusalused ettekirjutused on õigusvastased, kuivõrd ettekirjutusi pole sisuliselt põhjendatud, täitmata on RahaPTS § 57 lg 6 eeldused.
6.1.Kaebaja ei tea ettekirjutust põhistavaid asjaolusid, sest ettekirjutused neid ei sisalda. Ettekirjutuste põhjendustega ei ole kaebajal võimalik tutvuda.
2(11)
3-23-856
6.2.Vastustaja on andnud kaebaja õigusi piirava haldusakti, mille mõjul ei ole tal võimalik oma vara käsutada. Haldusakt on antud RahaPTS § 57 lg 6 alusel ja saab seetõttu tugineda väitele, et kaebaja ei ole vaidlusalustes ettekirjutustes nimetatud vara omanik. Haldusaktis peab sisalduma selle faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2), ilma milleta on haldusakt õigusvastane (HMS § 54). RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt esitatakse sellised põhjendused eraldi dokumendis. Tõendamata on viimati nimetatud dokumentide olemasolu. Tegemist on täielikult põhjendamata haldusaktidega.
6.3.Vastustaja ei seleta, milliste tõendite pinnalt jõuti järeldusele, et „on teada, et kuritegelikku päritolu vahendeid liigutati läbi nn Burfa üksuste“ ega seda, milliseid toiminguid on tehtud ja mida on saadud teada „täiendavate asjaolude tuvastamise“ käigus. Kaebajale on ilmne, et selliseid tõendeid vastustajal ei ole ning mistahes täiendavate asjaolude tuvastamist ei ole aset leidnud – vähemasti ei ole RAB sellistele käesolevas menetluses viidanud.
6.4.Kaebaja on enda vaidlusaluse vara saanud Burfa Capital OÜ-lt, mis sai need varad omakorda Burfa Media OÜ-lt, Burfa Media OÜ osas on RAB leidnud, et nende varade päritolu seaduslikkus asub väljaspool kahtlust. Kaebaja on Burfa Capital OÜ osanik ning talle kuulub 40% ettevõtte osalusest. Burfa Capital OÜ tasus 2017. a dividende 1 000 000 eurot; Burfa Capital tasus 2018. aastal dividende 1 000 000 eurot; Burfa Capital OÜ tasus 2019. a dividende 1 000 000 eurot ja 2020. a dividende 1 000 000 eurot. 40% nimetatud dividendidest kuulub kaebajale.
6.5.Burfa Capital OÜ on Burfa Media OÜ ainuosanik. 2017. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 500 000 eurot dividende; 2018. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 500 000 eurot dividende; 2019. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 1 000 000 eurot dividende; 2020. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 500 000 eurot dividende; 2021. a sai Burfa Media OÜ osanik Burfa Capital OÜ 1 047 762 eurot dividende. Ühing on teeninud järjepidevalt kasumit ja vaieldamatult omab piisavaid vahendeid, et kõnealune laenuleping sõlmida ja seda täita. Burfa Media OÜ majandustegevusest saadud tulu on seaduslik ja seda on vastustaja varasemalt kinnitanud. RAB on eelnevalt 2018. a piirangud Burfa Media OÜ Tallinna Äripanga AS-i kontol olnud vara käsutamist. Toona, 2018. a, edastasid Burfa Media OÜ esindaja vastustajale selgitused Burfa Media OÜ vara päritolu ja majandustegevuse sisu kohta. Selgituste andmise järel ei pikendanud vastustaja Burfa Media OÜ varakäsutuse piiranguid. Sellest järeldub üheselt, et RAB-i kahtlused Burfa Media OÜ vara päritolu õiguspärasuse osas kadusid. Burfa Media OÜ majandustegevus ja tuluallikad ei ole võrreldes toonase ajaga märkimisväärselt muutunud. Kaebaja nõustub Burfa Media OÜ 31.10.2018 seisukohtadega ja tugineb nendele ka käesolevas menetluses. Selle tõttu soovib kaebaja tugineda ka Burfa Media OÜ 31.10.2018 seisukohtades viidatud tõenditele. Kaebajal ei ole nendele tõenditele ligipääsu, kuivõrd kaebaja, viibides kinnipidamisasutuses, ei saa ligipääsu enda arvutile, milles kõnealused dokumendid paiknevad. Need tõendid on vastustaja valduses.
6.6.Kõik Burfa Media OÜ vara ei saanud ka 2022. a olla kuritegeliku päritoluga, st mh seda, et vähemalt see 7 713 836 eurot, mis 2018. a Burfa Media OÜ-l oli, ei pärinenud rahapesukahtlusega allikatest. RAB ei ole selle vara õiguspärast päritolu kahtluse alla seadnud. Kõnealusest varast piisas ka kaebajale dividendide maksmiseks, mistõttu on ilmne, et kaebaja vara pärineb õiguspärastest allikatest.
6.7.Kaebaja on esitanud alternatiivselt vaidlusaluste ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise taotluse. Kaebajal on õigustatud huvi vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise suhtes, kuivõrd sellisel juhul ei saa vastustaja samadele asjaoludele tuginedes 3(11)
3-23-856 tulevikus kaebaja vara käsutamist piirata. Samuti on nende õigusvastasuse tuvastamine oluline kaebaja menetluskulude hüvitamise soovist tingitult.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse ese ja alus. Tallinna Ringkonnakohus on oma mitmes lahendis nr 3-23-716, p 9.2 ja 3-23-643 p 12 leidnud, et kaebaja ei saaks küll tugineda väitele, et halduskohus andis loa õigusvastaselt, kuid halduskohus saab ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas ettekirjutuse tegemisel on järgitud loa piire ning kaebajal on võimalik esitada sisulised vastuväited ja tõendid RAB-i hinnangutele, et tegemist pole kaebaja omandiga ning kontol oleva vara tegelik kasusaaja ei ole teada; samuti on kaebajal võimalik väita, et rahapesu kahtlus pole põhjendatud. Vastustaja saab Tallinna Ringkonnakohtu suunistest aru, et halduskohus asub käesolevas asjas hindama, kas RAB on vaidlusaluste ettekirjutustega järginud loa piire ja kaebajal on võimalik esitada vastuväited ja omapoolsed tõendid RAB-i seisukohale, et kontol oleva vara tegelik omanik on just kaebaja. Lisaks on kaebajal RahaPTS § 57 lg 10 alusel õigus esitada kohtule ja haldusmenetluses RAB-le tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-s 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.
7.2.Kuna kaebaja ei ole kaebuses mitte ühtegi tõendit ega väidet vara legaalse omandiõiguse tõendamise osas esitanud, siis selles osas on kaebus jäänud tõendamata. Kaebaja on üksnes väitnud, et kuna ettekirjutused piiravad kaebaja vara kasutamist ja käsutamist, rikuvad need kaebaja õiguseid, kuid ei ole põhjendatud ega tõendatud, et vara, mida soovitakse piirangu alt vabastada, on legaalse päritoluga ja vara omandiõigus kuulub kaebajale.
7.3.Vastutaja on vaidlusaluste ettekirjutuste andmisel järginud kohtu loa piire.
7.4.Tõendite kogumise taotlus pole põhjendatud. Burfa Capital OÜ pole esitanud majandusaasta aruannet.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole ületanud loa piire, vaidlusalustes ettekirjutustes on toodud asjaolud, mis viitavad kahtlusele, et kaebaja vaidlusalustel kontodel olev vara on seotud rahapesuga ning RahaPTS § 55 lg 2 alusel antud dokumentides on toodud põhjendused, et käsutuspiirang on vajalik vara säilimise tagamiseks; kaebaja pole tõendanud vara legaalset päritolu.
Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt ja jagab menetluskulud (II). I
10.HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
11.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt keeldus kohus kogumast kaebaja 15.12.2023 taotluses loetletud tõendeid. Kohus jääb oma 4(11)
3-23-856 22.12.2023 määruses nr 3-23-856 toodud seisukohtade juurde, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Kohus ei asu tuvastama, kas rahapesu on aset leidnud või mitte. Kohus vaid kontrollib, kas haldusmenetluses on kaebaja suutnud kõrvaldada kahtluse, et vara ei pärine legaalsest allikast. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid RAB-le.
12.Ka sisuliselt on tegemist tõenditega, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kaebaja on põhistanud tõendite kogumise taotlust asjaoluga, et soovib tõendada, et kõik Burfa Media OÜ vara ei saanud ka 2022. a olla kuritegeliku päritoluga, st mh seda, et vähemalt 7 743 836 eurot, mis 2018. a Burfa Media OÜ-l oli, ei pärinenud rahapesukahtlusega allikatest. Käesoleval juhul on vaidlustatud RAB-i 22.02.2023 ettekirjutust nr 3-1/187-2, 28.02.2023 ettekirjutusi nr 31/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 01.03.2023 ettekirjutust nr 3-1/208-2.
13.Vaidlusaluste ettekirjutuste aluseks olnud dokumentides (vastavalt 22.02.2023 nr 3-1/1871, p 2; 27.02.2023 nr 3-1/195-1, p 4; 28.02.2023 nr 3-1/200-1, p 1 ning 01.03.2023 nr 3-1/2081, p 1) on märgitud, et teadaolevalt suunati kuritegelikul teel saadud tulu äriühingute Burfa Capital OÜ (12504237), Burfa Tech OÜ (12490015; endine HashCoins OÜ) ja Burfa Media OÜ (12495372) kasutusse. See tähendab, et isegi kui eeldada kaebaja väite õigsust, et osaliselt oli Burfa Media OÜ-l 2018. a varasid, mis pärinesid legaalsest allikast, siis ei tõenda kaebaja taotletud tõendid, et just nimelt legaalsest allikast kantud vara laekusid kaebaja vaidlusalustele kontodele. Taotletud tõenditel puudub otsene põhjuslik seos allikate legaalsest päritolust ning kaebaja kontodele laekunud summadest. Olukorras, kus väidetavalt oli Burfa Media OÜ-l varasid nii legaalsetest allikatest kui ka kuritegelikul teel saadud allikatest ei ole piisav väidetavalt legaalsetest allikatest pärit vara tõendavate dokumentide esitamisest, järeldamaks, et kaebaja vaidlusalustele kontodele on just nendest allikatest pärit vara kantud. Nimelt ei saa olla vaidlust selles, et Burfa Media OÜ kontol olevad varad moodustavad ühtse terviku. Veelgi enam, kaebaja vaidlusalustele kontodele ei ole varad liikunud otse Burfa Media OÜ-lt, vaid läbi teiste äriühingute (sh Burfa Capital OÜ) ning seejärel kaebaja ja ka teiste isikute kontode (vt RAB-i 22.02.2023 dokument nr 3-1/187-1, p 3; 27.02.2023 dokument nr 3-1/195-1, p 6; 28.02.2023 dokument nr 3-1/208-1 p-d 6, 13-14; 01.03.2023 dokument nr 3-1/208-2, punktid 2, 6, 10-11). Vaidlusalustele pangakontodele on seatud käsutuspiirangud seonduvalt 2022. a kaebaja vaidlusalustele kontodele toimunud laekumistega. Sellest johtuvalt ei saa asjakohased olla tõendid, mis tõendavad 2017-2021 väidetavalt Burfa Media OÜ poolt dividendide maksmist Burfa Capital OÜ-le, kuivõrd eelkõige on vaidluse all küsimus, millistest allikatest on pärit vara, mis on kantud 2022. a kaebaja vaidlusalustele kontodele. Äriloogikaga ei ole kooskõlas, et äriühing hoiab saadud dividende oma pangakontol, ilma likviidsematesse varadesse investeerimata. See tähendab, et ka juhul kui eeldada kaebaja väidete õigsust, et Burfa Capital OÜ-le tasus 2021. a dividende Burfa Media OÜ, siis ei ole usutav, et Burfa Capital OÜ on nimetatud väidetavaid dividende hoidnud aasta aega pangakontol ning alles 19.10.2022. aastal on kandnud kaebaja kontole. Veelgi enam, kaebuse täienduses on kaebaja väitnud, et on enda vaidlusaluse vara saanud Burfa Capital OÜ-lt, mis tasus dividende 2017-2020 (vt kaebaja 15.12.2023 menetlusdokument, punktid 4-7). Kaebaja ei ole väitnud, et ka 2022. a on Burfa Capital OÜ dividende kaebajale tasunud. Seejuures ei ole ka majandusaasta aruannet, mis tõendaks dividendide väljamaksmist aastal 2022.
14.Vastustaja seisukoht 2018. a ei saa kuidagi mõjutada hinnangut ajaliselt hilisemalt toimunud ülekannete/tehingute. Seetõttu ei oma käesolevas asjas tähtsust vastustaja 2018. a kujundatud seisukoht ega Burfa Media OÜ 31.10.2018 vastus koos nende lisadega.
5(11)
3-23-856
15.Seega ka juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja tõendite kogumise taotluse, ei kummutaks kaebaja loetletud tõendid vastustaja kahtlust, et 2022 tehtud ülekannete puhul on tegemist kuritegelikul teel saadud varaga.
16.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja vastuväite rahuldamata.
17.Vastustaja on 02.01.2024 teatanud, et RAB-i 28.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/200-2 on tunnistatud 29.12.2023 kehtetuks (RahaPTS § 57 lg 5). Arvestades, et kaebaja on esitanud alternatiivnõudena RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/200-2 õigusvastasuse tuvastamisnõude, siis analüüsib kohus alljärgnevalt ka RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuse nr 31/200-2 õigusvastasust. II
18.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud kaebaja vara suhtes käsutuspiiranguid RahaPTS § 57 lg 6 alusel.
19.Tulenevalt RahaPTS § 57 lg-st 6 kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.
20.Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud sättega seoses selgitanud järgmist: „Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-352/8, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476/9, p 6). „RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2-3). See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (nt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).“ (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476/9, p 8).
21.Eeltoodust tulenevalt ei saa RahaPTS § 57 lg 6 sisustamisel lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest, vaid tuleb arvestada ka sätte eesmärki ning kasutada süstemaatilist tõlgendamist.
22.RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas on märgitud RahaPTS § 57 kohta mh järgmist: „Kui vara legaalset päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult 6(11)
3-23-856 luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.“ 1 Seega ei ole RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise esmaseks eelduseks, et ei ole õnnestunud vara omanikku või tegelikku kasusaajat kindlaks teha, vaid esmane eeldus on, et RAB-il esineb kahtlus vara legaalsest päritolust.
23.Seega tuleb alljärgnevalt kontrollida, kas vaidlusaluste ettekirjutuste andmiseks olid täidetud järgmised eeldused: 1) esineb kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga; 2) käsutuspiirang on vajalik vara säilimise tagamiseks; 3) rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu ning 4) RAB-l või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. Küsimust, et vastustaja oleks ületanud Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-371, 23.02.2023 määrusega nr 3-23-401, 22.02.2023 määrusega nr 323-387 ja 27.02.2023 määrusega nr 3-23-417 antud lubade piire, menetlusosalised tõstatanud ei ole. Ka kohtule selliseid asjaolusid ei nähtu, mistõttu puudub vajadus asuda detailsemalt analüüsima, kas haldustoiminguks antud loa piire on vastustaja järginud. Ühtlasi tähendab eelnev ka seda, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole üksnes küsimus, kas haldustoimingu sooritamiseks antud loa piire on vastustaja järginud, vaid kohus kontrollib vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasust ka sisuliselt, st kas on täidetud RahaPTS § 57 lg 6 materiaalsed tingimused.
24.Kaebaja hinnangul on vaidlusalused ettekirjutused õigusvastased, kuivõrd ei sisalda põhjendusi. Kuigi HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, näeb RahaPTS § 55 lg 2 ette erinormi. Viidatud sätte kohaselt RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Seega ei pidanudki vaidlusalustes ettekirjutustes olema kajastatud faktilised asjaolud.
25.HMS § 56 lg 1 teine lause näeb ka ette võimaluse, et haldusakti põhjendus esitatakse menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul on vaidlusalustes ettekirjutustes viidatud dokumentidele, kus on esitatud faktilised asjaolud: 1) RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuses nr 3-1/187-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis (22.02.2023 nr 31/187-1) (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 13); 2) RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuses nr 31/195-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis (27.02.2023 nr 3-1/195-2) (dtl 79); 3) RAB-i 28.02.2023 ettekirjutuses nr 3-1/200-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis (28.02.2023 3-1/200-1) (dtl 81); 4) RAB-i 01.03.2023 ettekirjutuses nr 3-1/208-2 on märgitud, et ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis (3-1/208-1, 01.03.2023) (dtl 15). Nimetatud dokumendid on kohtule esitatud ning osaliselt kaebajale ka nähtavaks tehtud (RahaPTS § RahaPTS eelnõu
3-23-856 55 lg 3; dtl-d 147-167). Kuigi vaidlusalustes ettekirjutustes oleks võinud õiguslik argumentatsioon olla põhjalikum ja selge, siiski ei too see kaasa haldusaktide õigusvastasust.
26.Kohtu hinnangul on vaidlusalused ettekirjutused õiguspärased, kuivõrd haldusakti andmise ajal olid RahaPTS § 57 lg 6 tingimused täidetud.
27.Kaebaja ei ole vastu vaielnud järgmistele faktilistele asjaoludele (ning seda ka peale 12.12.2023, mil kaebajale tehti nähtavaks vaidlusaluste ettekirjutuste aluseks olevad dokumendid): 1) 19.10.2022 laekus kaebaja AS LHV Pank kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX Burfa Capital OÜ kontolt nr CHXXXXXXXXXXXXXXXXXX, 400 000 eurot selgitusega
„DIVIDENDS“;
2) 31.10.2022 ja 02.11.2022 kanti kaebaja kontolt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX vastavalt 25 000 eurot ja 50 000 eurot selgitusega „Payment“ kaebaja kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank). 3) 05.11.2022 kanti kaebaja kontolt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX, 12 000 eurot ja 9000 eurot selgitusega „Perevod“ kaebaja Luminor Bank AS kontole nr
EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
4) Lisaks oli varasemalt (09.09.2022) kaebaja kontolt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud 6000 eurot selgitusega „perevod“ kaebaja kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 5) RAB-le sai teatavaks kaebaja investeerimiskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank 22.11.2022 seisuga vara turuväärtuses 418 680,82 eurot. Analüüsi käigus tuvastati, et varade esialgsel soetamisel (s.o investeerimisel virtuaalvääringutesse bitcoin ja ether) u 150 400 euro eest on kasutatud kas tervenisti või osaliselt Dalmeron Projects LP vara; kahtlustuse kohaselt oli Dalmeron Projects LP variäriühing, mille kaudu kanti kuritegelikul teel saadud tulu äriühingute Burfa Capital OÜ, Burfa Tech OÜ (endine HashCoins OÜ) ja Burfa Media OÜ kasutusse. 6) RAB-le sai teatavaks kaebaja investeerimiskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank seisuga 22.12.2022 olnud vara turuväärtuses 42 436,68 eurot; analüüsi käigus tuvastati, et varade esialgsel soetamisel on kasutatud kas osaliselt või täielikult Burfa Capital OÜ vara; nimelt laekus 19.10.2022 X. X. kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX Burfa Capital OÜ Šveitsi kontolt 400 000 eurot, mis segunes konto jäägiga 87 352,43 eurot, mis moodustus suures osa I. T. ja A. A.enti poolt varasemalt üle kantud varadest; kontolt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX tehti 22.10.2022 50 000 euro suurune ülekanne kaebaja investeerimiskontole 26.10.2022, ostes selle eest erinevaid aktsiaid /.../ ja 9900,99 eurot 28.10.2022, ostes /.../ osakuid.
28.Samuti puudub vaidlus, et haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks 2022. a toimunud tehingute esemeks olnud vara legaalset päritolu. Kaebaja poolt 15.12.2023 esitatud tõendid seonduvad Burfa Media OÜ äritegevusega 2018. a ning ei saa kuidagi kõrvaldada kahtlust, et kaebaja vaidlusalustel kontodel olev vara on saadud kuritegelikul teel (vt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punkte 11-15).
8(11)
3-23-856
29.Rahapesu mõiste on toodud RahaPTS §-s 4. Vastavalt RahaPTS § 4 lg-le 1 on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas on rahapesu definitsiooni osas selgitatud järgmist: „Mõiste on sarnane kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatuga ja tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist [direktiiv 2015/849]. Rahapesu mõistel on oluline roll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sisustamisel, sest kohustatud isikud, järelevalveasutused ja rahvusvahelised koostöö-partnerid lähtuvad oma tegevuse sisustamisel samuti sellest mõistest. /.../ Rahapesu ning rahapesu kokkulepe on karistatavad ka kuriteona (vastavalt KarS §-d 394 ja 3941). Karistusseadustikus ei ole rahapesu mõistet eraldi defineeritud, mistõttu sisustatakse seda läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (vt nt RKKKo 13.12.2010, nr 3-1-1-68-10, p 11). Seega juhinduvad RahaPTS-s sätestatud rahapesu mõistest ka uurijad, prokurörid ja kohus. Karistusõiguslik rahapesu mõiste ei pruugi siiski täielikult RahaPTS-s sätestatud rahapesu definitsiooniga kokku langeda.“ 2 Samas on Riigikohus aastate jooksul korduvalt rahapesukuriteo grammatilist tõlgendust kitsendanud (vt nt RKKKo 27.06.2005, 3-1-1-34-05, p 25; RKKKo 03.06.2011, nr 3-1-1-41-11, p 23.3; RKKKo 13.12.2020 nr 3-1-1-68-10, p-d 1215; RKKKo 03.05.2011, nr 3-1-1-21-11, p 13). 3 Eelnev tähendab, et olukorras, kus kriminaalmenetluses on tuvastatud, et esineb põhjendatud kuriteokahtlus (rahapesu toimepanekuks), siis olukorras, kus uusi faktilisi asjaolusid ei esine käesolevas asjas, ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale RahaPTS § 57 lg-dest 1, 3 ja 6 tuleneva kahtluse sisustamisel. On ilmne, et kui kitsama tõlgenduse kohaselt esineb samadel faktilistel asjaoludel rahapesu kahtlus, siis laiema tõlgendusega haldusmenetluses, kus ei ole esitatud uusi tõendeid, saab esimese eelduse täidetust ilmselgelt jaatada.
30.Ilmestamaks võrdlust viitab kohus Harju Maakohtu 24.08.2023 määruses nr X-XXXXXX leitule. Kohus võtab nimetatud määruse asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, milles toodud alljärgnevate õiguslike hinnangutega kohus nõustub ka käesolevas asjas.
31.Harju Maakohtu 24.08.2023 määruse nr X-XX-XXXX (jõustunud 29.11.2023) punktis 11 on leitud järgmist: „Varasemas kohtumääruses ammendavalt käsitletud küsimustes, mille osas ei ole uusi olulisi fakte ilmunud, võib kohus piirduda viitega varasemale määrusele (vt RKKKm nr 3-1-1-21-15 p 16). Seega ei hakka kohus käesoleval juhul täiendavalt analüüsima õigusabitaotluses esitatud kuriteokahtluse põhjendatust, vaid nendib, et Eesti Vabariigis toimuva väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluse käigus on leidnud kinnitust, et Ameerika Ühendriikides esitatud kahtlustuse pinnalt on X. X.t ja /.../ teod karistatavad Ameerika Ühendriikide seadustiku 18. jaotise § 1349 järgi kuritegeliku kokkuleppena elektroonilise kelmuse toimepanekuks, 18. jaotise § 1343 järgi elektroonilise kelmusena ja 18. jaotise § RahaPTS eelnõu
Markus Kärner. Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Juridica 7/2019, lk 520.
9(11)
3-23-856 1956(h) järgi kuritegeliku kokkuleppena rahapesu toimepanekuks. Eesti karistusseadustiku järgi on nimetatud teod kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p-de 3, 4 ja 5; § 211 lg 1 ja § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Seega tegemist on kuritegudega, mis on karistatavad nii õigusabitaotluse välja andnud riigis kui ka Eesti Vabariigis.“ Seega on maakohus lugenud täidetuks eelduse, et esineb põhjendatud kuriteo kahtlus. Seejuures on maakohus leidnud sama määruse punktis 15, et Ameerika Ühendriikide õigusabitaotlusest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et just X. X. ja I. T. eelpool välja toodud kuritegelikust tegevusest pärineb ka rahapesu objektiks olev vara ja et sihtmärkvara (taotluses nimetatud sihtmärkkontod) on rahapesuga seotud. Kuigi nimetatud maakohtu määruses on resolutsioonis nimetatud üksnes kaebaja kontot nr-ga EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX, siiski on kõikide vaidlusaluste kontode puhul tegemist varaga, mis pärineb 19.10.2022 Burfa Capital OÜ-lt.
32.Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et pelgalt asjaolu, et vaidlusalustel kontodel olev vara on kaebaja valduses, ei tähenda automaatselt, et tegemist on legaalse päritoluga kaebaja omandiga. See on sätestatud ka RahaPTS § 57 lg-s 8. Eelnevalt on kohus leidnud, miks on käesoleval juhul täidetud eeldus, et esineb kahtlus, et vaidlusalune vara on seotud rahapesuga. Seetõttu ei saa vaikimisi eeldada, et kontol olev vara on legaalset päritolu, vaid kahtluse esinemisel peab vara legaalset päritolu tõendama kaebaja. Veelgi enam, vaidlusalustest ettekirjutustest nähtuvad asjaolud, miks selline kahtlus vastustajal esineb. Lisaks on Euroopa Kohus selgitanud, et ka rahapesukuriteo eest saab karistada eelkuriteo toimepanijat (vt Euroopa Kohtu 02.09.2021 kohtuasjas C-790/19, p 72). Sisuliselt tähendab eelnev, et ka juhul, kui kaebaja on seotud rahapesu kahtlusega tehingutega, kuid kannab vara äriühingute kontolt oma isiklikele kontodele, ei tähenda see, et kaebaja on saanud vara oma isiklikuks tarbeks ning automaatselt on tegemist legaalset päritolu varaga. Vastustaja kahtluste kummutamiseks on vaja selgeid tõendeid, kuidas on vara liikunud erinevatelt kontodelt kaebaja kontodele. Sest rahapesu eesmärk ongi varjata kuritegelikul teel saadud vahendeid ning jätta mulje, et tegemist on legaalsest allikast pärit varaga (vt RahaPTS § 4).
33.Vastustaja on põhjendanud kahtlust, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/187-2 aluseks oleva 22.02.2023 dokumendi nr 3-1/187-1 punktides 4, 6, 7, 10; 28.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/195-2 aluseks oleva 27.02.2023 dokumendi nr 3-1/195-1 punktides 4, 7, 11, 15; 28.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/200-2 aluseks oleva 28.02.2023 dokumendi nr 3-1/200-1 punktides 2, 3, 8, 14 ning 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/208-2 aluseks oleva 01.03.2023 dokumendi nr 3-1/208-1 punktides 2, 11, 12, 14-15. 34. Kuigi kaebaja on väitnud, et osaliselt vähemalt peaks olema varad legaalset päritolu, siiski nähtub vaidlusaluste ettekirjutuste aluseks olevatest dokumentidest, et vastustaja on teinud pingutusi selgitamaks välja vara tegelikku omanikku, kuid kahjuks tulemusteta (vt 22.02.2023 dokumendi nr 3-1/187-1 punktid 5, 8,11; 27.02.2023 dokumendi nr 3-1/195-1 punktid 8-10, 13, 16; 28.02.2023 dokumendi nr 3-1/200-1 punktid 9-10, 12-13 ja 15; 01.03.2023 dokumendi nr 3-1/208-1 punktid 9 ja 16). Kaebaja kohustuseks on tõendada, milline osa kontodel olevast varast pärineb legaalsest allikast. Seda kaebaja tõendanud ei ole, mistõttu on tõendamata kaebaja väited, et osaliselt on vara legaalset päritolu.
35.Vaidlust ei saa olla selles, et olukorras, kus esineb kahtlus, et vara ei ole legaalset päritolu, käsutuspiiranguta vara ei säiliks. Asja materjalist nähtub, et kaebaja on teinud mitmeid tehinguid ja ülekandeid erinevate kontode vahel, mistõttu on tõenäoline, et kui käsutuspiirangut ei kohaldataks, vaidlusalune vara ei säiliks. Seega on täidetud ka teine eeldus.
10(11)
3-23-856
36.Kahtluse olemasolu viitab selgelt asjaolule, et tõendamata ja ebaselge on, kes on vara tegelik omanik. Ekslik on seejuures kaebaja lähenemine, et kuivõrd kontol oleva vara suhtes on kaebajal nõudeõigus panga ees, siis ei saa olla tegemist olukorraga, kus teadmata on vara tegelik omanik. RahaPTS § 57 lg 8 sõnaselgelt välistab sellise eelduse, mistõttu nõuab tegeliku omaniku selgitamine kindlaid tõendeid vara päritolu kohta, kui on täidetud RahaPTS § 57 lg 6 esimene eeldus (kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga). Käesoleval juhul selliseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Seega on täidetud ka viimane eeldus.
37.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, siis jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad võimalikud vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.