X kaebus Rahapesu Andmebüroo 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/187-2, 28.02.2023 ettekirjutuste nr 3-1/195-2 ja nr 3-1/200-2 ning 01.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/208-2 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindajad vande-advokaadid Paul Keres ja Joonas Põder Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-856 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Tagastada haldusasjas nr 3-23-856 Advokaadibüroo LEVIN OÜ poolt 08.01.2024 tasutud riigilõiv 15 eurot ja kanda see Advokaadibüroo LEVIN OÜ arvelduskontole nr EE187700771001826350.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 1).
Rahapesu Andmebüroo (RAB) 22.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/187-2 kohustati AS-i LHV Pank kehtestama X arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevale varale summas 20 373,97 eurot käsutuspiirang kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 lg 2 alusel ei märgitud ettekirjutusse selle faktilisi asjaolusid, vaid need on kajastatud RAB-i 22.02.2023 dokumendis nr 3-1/187-1.
3-23-856
2.RAB-i 28.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/195-2 kohustati Luminor Bank AS-i kehtestama X arvelduskontol nr NNNNNNNNNNNNNN olevale varale summas 23 214,53 eurot käsutuspiirang kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 27.02.2023 dokumendis nr 3-1/195-1.
3.RAB-i 28.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/200-2 kohustati AS-i LHV Pank kehtestama X investeerimiskontole nr KKKKKKKKKKKKKKKKKKKK käsutuspiirang kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui 1 aasta. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 28.02.2023 dokumendis nr 3-1/200-1.
4.RAB-i 01.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/208-2 kohustati AS-i LHV Pank kehtestama X investeerimiskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCCC olevale varale käsutuspiirang kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 01.03.2023 dokumendis nr 3-1/208-1.
5.X esitas 19.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tühistada RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/187-2, 28.02.2023 ettekirjutused nr 3-1/195-2 ja nr 31/200-2 ning 01.03.2023 ettekirjutus nr 3-1/208- 2 või alternatiivselt tuvastada nende õigusvastasus.
6.RAB esitas 12.12.2023 vastuse kohtu nõudele. Vastusele olid lisatud vaidlustatud ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldavad 22.02.2023 dokument nr 3-1/187-1, 27.02.2023 dokument nr 3-1/195-1, 28.02.2023 dokument nr 3-1/200-1 ja 01.03.2023 dokument nr 31/208-1. RAB taotles, et kohus piiraks osaliselt kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu 12.12.2023 vastusele (p-d 2.15–2.21 ja 3.3) ja selle lisadele. RAB esitas ühtlasi nendest dokumentidest osaliselt kinnikaetud versioonid kaebajale ja tema esindajatele avaldamiseks. RAB selgitas, et võib edastada andmeid halduskohtule, kui lahendatakse RAB-i toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust (RahaPTS § 60 lg 3). Kaebaja õigused on piisavalt tagatud sellega, et ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldava teabega ja taotlusega on võimalik kohtul tutvuda, kohus saab asja sisulisel lahendamisel kõiki dokumente ise vahetult hinnata. Asjas esinevad RahaPTS § 55 lg 3 teises lauses koosmõjus p-dega 1–3 sätestatud erandid keelamaks kaebajal dokumentidega tutvuda RahaPTS § 55 lg 3 esimese lause alusel. Kuna kaebajale ja tema esindajatele on praeguseks avalike allikate või teiste kohtuasjade kaudu juba suures osas algselt varjatud teavet teatavaks saanud, tugineb RAB juurdepääsupiirangu alusena RahaPTS § 55 lg 3 p-le 2. Ülejäänud teabe, mis ei hõlma välisriigi teabevahetust ja selle alusel RAB-i kokkupandud analüüsi tulemusi ja mis on kaebajale juba teatavaks saanud, on RAB avalikustanud. Konfidentsiaalsuskohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelistest soovitustest, mida Eesti Vabariik on kohustatud järgima. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik. FATF soovituse 29 p-i D kohaselt peavad RAB-i andmed peavad olema turvaliselt kaitstud ning konfidentsiaalsed. Rahapesu andmebüroosid ühendav EGMONT Group on sisuliselt ainuvõimalikuks kanaliks rahapesu ja terrorismi rahastamise alase teabe kogumiseks ja edastamiseks. EGMONT Groupi põhimõtetest tulenevalt on rahapesu andmebüroode vaheline infovahetus konfidentsiaalne. Lisaks on Euroopa Liidus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reguleerimiseks antud direktiivid, mis neid standardeid täpsustavad: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849 ning seda täpsustav direktiiv 2018/843, mis on Eesti õigusesse üle võetud RahaPTS-ga. Juba ainuüksi fakti, et RAB on küsinud ja saanud infot välisriikide rahapesu andmebüroolt, on keelatud avaldada nii kaebajale kui ka tema esindajale. Vastasel juhul võib RAB kaotada oma usaldusväärsuse ning edaspidi ei soovita enam jagada 2(6)
3-23-856 RAB-iga informatsiooni, mis on rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks hädavajalik. See võib mitte üksnes Eesti mainet kahjustada, vaid ka õõnestada kogu Eesti rahapesu tõkestamise süsteemi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise võimalikkus hõlmab suures ja olulises mahus asjaolu, kas välisriikide pädevad asutused jagavad infot ja asjakohast teavet või mitte. Lisaks RahaPTS § 55 lg 3 p-le 2 kohaldub taotluses välja toodud punktide osas juurdepääsupiirang RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel. RAB-i vastuses ja selle lisades toodud teabe põhjal võib isik teha järeldusi RAB-i menetluse taktika, meetodite ja isikute kohta, kelle kontosid RAB on täiendavalt kontrollinud. RAB-ile on teada, et kaebaja on kuritegelikul teed saadud vara üritanud muundada läbi erinevate isikute ja jurisdiktsioonide, mistõttu tuli RAB-il täiendavalt analüüsida ka teiste isikute pangakontosid, kellega tehinguid tehti, et välistada rahapesukahtlust. Sellise teabe avaldamine võib aidata ka teistel isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist. Seeläbi on ohustatud avalik kord ning Eesti majandusruum tervikuna.
7.Tallinna Halduskohus kuulutas 22.12.2023 määrusega menetluse kinniseks vastustaja 12.12.2023 menetlusdokumendi ja selle lisade 1–4 osas (kohtute infosüsteemis dokument nr 17s) (resolutsiooni p 1) ning piiras kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu nimetatud dokumentidele (resolutsiooni p 2). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 37–42. Vastavalt TsMS § 38 lg 1 p-le 1 kuulutab kohus menetluse või selle osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kuna RAB-i 12.12.2023 vastuse nr 1.2-1/37-5 p-d 2.15–2.21 ja 3.3 sisaldavad põhjendusi, miks on vajalik piirata teiste menetlusosaliste ning nende esindajate juurdepääsu RAB-i 12.12.2023 vastuse nr 1.2-1/37-5 lisadele 1–4, siis tuleb ka piirata kaebaja ja tema esindajate õigust tutvuda kõnealuse vastuse terviktekstiga (HKMS § 79 lg 1 ja § 88 lg-d 2 ja 7). Kaebajale ja tema esindajale on RAB-i 12.12.2023 vastus tehtud kättesaadavaks vastustaja esitatud osaliselt kinnikaetud kujul.
8.Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2024 otsusega X kaebuse rahuldamata.
9.X esitas halduskohtu 18.01.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tagastas 05.04.2024 määrusega läbivaatamatult, sest kaebaja ei kõrvaldanud apellatsioonkaebuse puudust, mis takistas selle menetlusse võtmist. Ringkonnakohtu 05.04.2024 määrus jõustus 25.04.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X vaidlustab 08.01.2024 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni p-i 1. Halduskohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja 12.12.2023 menetlusdokumendi ja selle lisade kaebajale nähtavaks tehtud osad ei võimalda kaebajal teostada efektiivset õiguskaitset oma vara käsutamise õiguse piiramise suhtes. Nähtavaks tehtud põhjendustest või andmetest ei ole võimalik järeldada asjaolusid, mis võiksid anda alust varale RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 või 6 alusel käsutuspiirangu seadmiseks. Piisab vaid selle tuvastamisest, et vastustajal puudus haldusakti andmisel põhjendatud kahtlus, et kaebaja piiratud kontodel asuv vara ei kuulu tegelikkuses temale, vaid mõnele teisele isikule. See tähendaks asjaolude tuvastamist, mille kohaselt kaebaja käitub mõne kolmanda isiku kasuks variomanikuna ja/või mingil põhjusel hoiustaks enda nimele avatud kontodel võõrast vara. Asjaolusid, mis võimaldaks sellisele seisukohale asuda, kaebajale nähtavaks tehtud dokumentidest ei nähtu. Kaebuse alusel tema omandiõiguse 3(6)
3-23-856 piiramise õigustamiseks esitatud materjali tutvumisõiguse piiramine riivab intensiivselt kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tulenevat õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Kohtumäärusest ei nähtu üldse põhjendusi, milliseid meetmeid on halduskohus lisaks juurdepääsupiirangute rakendamisele määranud, et neid tasakaalustada. Kui kaebaja ei tea, milles RAB-i kahtlused üldse seisnevad, ei saa mõistlikult oodata, et ta suudaks neile sisuliselt vastu vaielda. Määruse põhjendavast osast puudub igasugune analüüs juurdepääsu piiramise eelduste kohta. Ehkki RAB-i põhjendused on kaebaja eest varjatud, väidab RAB, et samad asjaolud on kaebajale teatavaks tehtud kohtumääruse kaudu kriminaalasjas nr 1-23-4190, mis on üsna detailne ja halduskohtu initsiatiivil võetud asja materjalide juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas on määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. Kuna seaduse kohaselt ei saa esitada määruskaebust menetluse kinniseks kuulutamise peale ja ka määruskaebuse väidetest nähtuvalt soovib kaebaja halduskohtu määruse tühistamist üksnes osas, milles halduskohus keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda toimikuga, tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb halduskohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist.
12.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset (HKMS § 79 lg 1 p 1). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Seejuures ei õigusta juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses. Kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut. Kohtul tuleb HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-31-8-17, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-21-2779, p 14 ja sealsed viited). Toimikuga tutvumise õigust piiratakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3).
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on 22.12.2023 määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Halduskohus on toimikule juurdepääsu piiramist põhjendanud üksnes viidetega õigusnormidele, kuid ei ole sisuliselt hinnanud RAB-i taotluse põhjendatust, s.o saladuse hoidmise vajadust ega ka selle kaalukust võrreldes kaebaja õigusega kohtutoimikuga tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see praegu siiski halduskohtu määruse tagasi saatmist esimese astme kohtule, sest nimetatud rikkumist on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses (HKMS § 199 lg 2 p 2 ja § 203 lg 2).
4(6)
3-23-856
14.RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt ei märgita RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ning ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RahaPTS § 55 lg-st 3 tulenevalt võib isik, kelle vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga, kuid RAB-il on õigus selle võimaldamisest keelduda sama lõike p-des 1–3 sätestatud alustel. RAB on juurdepääsupiirangut taotledes tuginenud eeskätt RahaPTS § 55 lg 3 p-le 2. Selle sätte järgi on RAB-il õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. RAB-ile antud õigust piirata juurdepääsu koostatud dokumentidele või andmekogule aitab sisustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a direktiiv 2015/849, mis samuti rõhutab teabevahetuse konfidentsiaalsust ja teabe kaitsmise vajadust. Viidatud direktiivi põhjenduspunkt 46 ja art 41 lg 4 rõhutavad, et osal juhtudel on oluline varjata teavet andmesubjekti eest (vt täpsemalt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p-d 11 ja 18). RAB ei taotlenud 22.12.2023 vastuse ja selle lisade kogu ulatuses kaebaja eest varjamist, vaid soovis, et kaebajale ei avaldataks osaliselt 22.12.2023 vastuse punkte 2.15–2.21 ja 3.3 ning osaliselt ettekirjutuste faktilisi põhjendusi (22.02.2023 dokumendi nr 3-1/187-1 p-d 5, 8, 10, 11 ja osaliselt p-d 6 ja 7; 27.02.2023 dokumendi nr 31/195-1 p-d 8–10, 13–15 ja osaliselt p 16; 28.02.2023 dokumendi nr 3-1/200-1 p-d 9, 10 ja 12 ning osaliselt p-d 4, 12–14; 01.03.2023 dokumendi r 3-1/208-1 p-d 9, 13, 15 ja 16 ning osaliselt p-d 4, 11 ja 12).
15.Riigikohus selgitas 23.05.2024 määruses asjas nr 3-23-671 (p 16), kus samuti oli vaidlustatud isiku pangakontole käsutuspiirangu seadnud RAB-i käskkirja, et kaebajal ei ole oma õiguste kaitseks vältimatult vaja teada ettekirjutuse faktiliste asjaolude seda osa, milles on esitatud suhtlus teiste riikide rahapesu andmebüroodega ning millest nähtuvad eelkõige RAB-i uurimiskohustuse täitmiseks tehtud pingutused. Kuivõrd dokument oli kaebajale avalikustatud mahus, mis annab talle teabe omandi käsutamise piirangu põhjustest ning tegevustest ja dokumentidest, millel RAB-i järeldus põhineb, sõltub kaebuse edukus sellest, kas kaebaja suudab esitatud faktidele tuginevat rahapesu kahtlust kummutada ning raha legaalset päritolu põhjendada. Ringkonnakohtu hinnangul on ka praeguses asjas avalikustatud RAB-i ettekirjutuste faktilised põhjendused kaebajale sellises mahus, et tal on olemas teave omandi käsutamise piirangu põhjustest ning tegevustest ja dokumentidest, millel RAB-i järeldus põhineb. Kaebaja eest varjatud osas on esitatud asjaolud, mis puudutavad RAB-i teabevahetust teiste riikide rahapesu andmebüroodega. Sellise teabe avalikustamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks tingimata vajalik. Vastupidist ei järeldu üksnes kaebaja väitest, et tema hinnangul ei esinenud praegusel juhul selliseid asjaolusid, mis oleks lubanud kontodele käsutuspiirangu seada. Kaebaja sellekohast väidet tuleb hinnata põhiasja lahendamisel, arvestades muu hulgas ka nende faktiliste asjaoludega, mida kaebaja eest on varjatud. Ühtlasi ei tingi RAB-i dokumentide varjatud osa avalikustamist see, et faktilisi asjaolusid on kaebajale saanud teatavaks ka kriminaalasjas nr 1-23-4190 tehtud määruse kaudu. RAB on praeguses asjas taotlenud teabe varjamist eeskätt põhjusel, et avalikuks ei tuleks asjaolud, mis puudutavad teabevahetust teiste riikide rahapesu andmebüroodega, mitte varjamaks üldiselt käsutuspiirangu aluseks oleva varaga seotud ja sh Harju Maakohtu 24.08.2023 määruses nr 1-23-4190 kajastatud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on RABi selgitused, miks taotletud osas on teabe varjamine avalikes huvides vajalik, põhjendatud. Lisaks tuleb arvestada, et siinses asjas on praeguseks põhivaidlus lõppenud, mistõttu ei ole toimikuga tutvumine kaebaja PS § 24 lg-s 2 sätestatud õiguse kaitseks enam vajalik. Menetlusosalise kaitstavaks huviks kohtuasja lahendamisel ei saa olla varjatud teabele juurdepääsu saamine iseenesest. Vastasel juhul tekiks võimalus kasutada kohtumenetlust ära selle tegelikule eesmärgile (isiku õiguste kaitse) mittevastavalt (kaitstud informatsiooni saamiseks) (vt ka Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 323-671, p 12). Eelnevast tulenevalt võib seega kokkuvõttes asuda seisukohale, et praegusel 5(6)
3-23-856 juhul on saladuse hoidmise vajadus kaalukam kaebaja õigusest RAB-i ettekirjutuste faktiliste alustega täies mahus tutvuda. Kuna RAB on 22.12.2023 menetlusdokumendi p-des 2.15–2.21 ja 3.3 kajastanud neid faktiliste asjaolusid, mille varjamist ta taotles, on ühtlasi põhjendatud ka juurdepääsu piiramine 22.12.2023 menetlusdokumendi p-dele 2.15–2.21 ja 3.3.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.12.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
17.Määruskaebuselt on tasutud ringkonnakohtule riigilõivu 15 eurot. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus tagastab makstud riigilõivu Advokaadibüroo LEVIN OÜ arvelduskontole nr EE187700771001826350. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.