1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna reisisadamas 13.10.2023 kinni X (puudutatud isik), kes esitas PPA-le kontrollimiseks võltsimistunnustega Itaalia isikutunnistuse. Pärast kinnipidamist esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 14.10.2023 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Puudutatud isik tunnistas, et kasutas võltsitud dokumente. Ta ütles, et on tegelikult X (sündinud XX.XX.XXXX Kamerunis). Ta tuli Eestisse eesmärgiga jõuda Soome ja sealt edasi
3-23-2289 Saksamaale, mistõttu ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset Lätis. Puudutatud isiku Kameruni pass jäi väidetavalt Venemaale (see võeti temalt ära). Puudutatud isik lahkus Kamerunist, sest seal käib sõda. Ta andis politseile üles inimesed, kes tapeti ja selle tõttu tahetakse nüüd tappa ka puudutatud isikut. Puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on vajalik tema isikusamasuse ja kodakondsuse ning Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning siin viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. Puudutatud isik esitas PPA-le võltsitud dokumendi ja tal ei ole mitte ühtki muud dokumenti oma isikusamasuse tõendamiseks (sh passist tehtud fotot telefonis vms). Puudutatud isik on praegu tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel. Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, ei saa tema isikut tuvastada Kameruni saatkonna kaudu ning puudutatud isik peab ise aitama kaasa oma isiku tuvastamisele (nt fotode vms info küsimine pereliikmetelt, mille põhjal saaks tuvastada õige nime, sünniaja ja kodakondsuse). Samuti on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Puudutatud isiku puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 pdes 2, 3 ja 6 nimetatud põgenemise oht. Puudutatud isik kasutas võltsitud dokumenti, saabus Schengeni alale ebaseaduslikult ning tema reisi eesmärk ei olnud jõuda Eestisse, vaid liikuda edasi teistesse riikidesse. On alust kahelda puudutatud isiku kodakondsuses ja isikusamasuses. Tema senist käitumist arvestades puudub kindlus, et ta andis PPA-le enda nime ja päritoluriigi kohta õigeid andmeid. On alust arvata, et puudutatud isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu tõttu ei oleks muud järelevalvemeetmed tõhusad.
3.Puudutatud isik vaidles 14.10.2023 kohtuistungil PPA taotlusele vastu ning kinnitas, et ta jääb rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks Eestisse, sest Eesti on turvaline riik.
4.Tallinna Halduskohus andis 14.10.2023 määrusega loa puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 14.12.2023 (resolutsiooni p 1). Taotlus tuleb rahuldada VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 ning § 362 lg 2 alusel. PPA taotluse kohaselt on puudutatud isik tuvastatud üksnes tema ütluste alusel, sest puudutatud isikul ei olnud ühtki ehtsat isikut tõendavat dokumenti. Ka puudutatud isiku kodakondsuse kohta puuduvad usaldusväärsed dokumendid. Puudutatud isiku andmete ja kodakondsuse kontrollimine on vältimatult vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks. Samuti peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav muude rahvusvahelise kaitse menetluse seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Üldjuhul viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad vabaduses. Erandina on lubatav nende kinnipidamine kinnipidamiskeskuses, kui isiku kohta teada olevad asjaolud lubavad mõistlikult kahtlustada, et vabaduses viibides võib isik põgeneda ega ole seega rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses kättesaadav. Puudutatud isiku poolt PPA-le antud teave lubab järeldada, et ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult. Ta ei esitanud varjupaigataotlust esimeses turvalises riigis Schengeni alal (Lätis) ega plaaninud seda algselt esitada ka Eestis, vaid kavatses liikuda siit edasi. Samuti ei olnud puudutatud isikul kehtivat reisidokumenti ning ta esitas kontrollimisel võltsitud dokumendi teise isiku nimega. Seega on puudutatud isik käitunud valelikult. Neil asjaoludel on PPA-l põhjust kahelda tema isikusamasuses ja kodakondsuses, mis tähendab, et esineb põgenemise oht VRKS § 361 lõike 21 ja VSS § 68 p 3 tähenduses. Pidades silmas puudutatud isiku eelnevat ebaausat käitumist, ei pruugi õiged olla ka tema väited rahvusvahelise kaitse vajadusest. Neid väiteid tuleb PPA-l edasises menetluses kontrollida, ent juhul, kui isik on esitanud teadlikult valeväiteid, on võimalik, et ta ei jääks vabaduses viibides ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist, vaid püüaks Eestist lahkuda. Vältimaks enda võimalikku väljasaatmist rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise korral, võib isik püüda põgeneda teistesse Euroopa riikidesse, kus tal on kas sotsiaalsed sidemed või kus tal 2(6)
3-23-2289 oleks muul põhjusel end lihtsam varjata. Puudutatud isikul võib olla huvi Eestist lahkuda eelkõige juhul, kui ta aimab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus võidakse jätta rahuldamata. Otsus isiku kinnipidamise vajalikkuse kohta tuleb teha lähtudes prognoosist, mille aluseks on tema varasem käitumine. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist. Nende meetmete kohaldamine eeldab teatavat usaldust ning oleks puudutatud isiku varasemat käitumist silmas pidades mõeldav juhul, kui esineksid asjaolud, mis veenaksid, et isik tõesti jääb kogu menetluse ajaks Eestisse. Puudutatud isiku puhul ei esine selliseid asjaolusid. Puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole ebaproportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 27.10.2023 taotluse, milles soovis riigi õigusabi halduskohtu 14.10.2023 määruse peale määruskaebuse esitamiseks.
6.Ringkonnakohus andis 01.11.2023 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus tõlgendas puudutatud isiku taotlust puudustega määruskaebusena halduskohtu 14.10.2023 määruse peale ja jättis selle käiguta.
7.Puudutatud isik esitas 07.11.2023 täiendatud määruskaebuse, milles taotles halduskohtu 14.10.2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik mõistab, et kõigepealt peab ta ise esitama asjakohased faktid enda olukorra kohta, sh isikut tõendava dokumendi. Rahvusvahelise kaitse menetluses on aga tavapärane, et taotlejal ei ole võimalust esitada dokumentaalseid tõendeid ning enamasti ei ole päritoluriigist põgenenud isikul isegi isikutunnistust. On ilmselge, et puudutatud isiku erilise olukorra tõttu esineb tal tõendamisraskusi. PPA ja kohus on rakendanud tõendamiskohustust põhjendamatult rangelt, pannes mh puudutatud isikule kohustuseks esitada tõend, mida tal ei ole. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd. Puudutatud isiku kaasaaitamiskohustus ei vabasta haldusorganit uurimisprintsiibi rakendamisest. PPA on koostanud puudutatud isiku tuvastamise protokolli, millel on PPA ametniku allkiri. Sellega tunnistas PPA õigeks puudutatud isiku isikuandmed ehk tuvastas tema isiku. Lisaks on puudutatud isiku kohta täidetud ankeet tema lähedaste sugulaste ja pereliikmete kohta, isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses ja viidud läbi küsitlus. Puudutatud isiku andmed nimetatud dokumentides kattuvad. Seega on arusaamatu PPA seisukoht, et puudutatud isik on endiselt tuvastamata ja teda tuleb sellel eesmärgil hoida kinnipidamiskeskuses. Ei olnud asjakohane spekuleerida varjupaigamenetluse tulemuse üle, sest siinse haldusasja põhiküsimuseks ei ole puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatus. Halduskohus ei ole välja toonud ühtegi riiki, kuhu puudutatud isik võiks hüpoteetiliselt põgeneda. Kohus ega PPA pole selgitanud, millistele puudutatud isiku tegevustele või käitumisele tuginedes on põhjust arvata, et puudutatud isikul on selge põgenemissoov. Seega on põgenemisoht teoreetiline. Isegi kui puudutatud isiku põgenemisohtu saab mingil määral jaatada, siis pole kohus tuvastanud, et väidetav oht oleks piisavalt suur, et piirata puudutatud isiku vabadust. Piisav pole pelgalt PPA usaldamatus isiku vastu, sest põgenemisoht peab olema objektiivne. Kuna puudutatud isiku puhul ei ole tehtud nõuetekohast põgenemisohu prognoosi, siis on ebapiisav kohtu käsitus, mis puudutab leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kohtupraktika kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine äärmuslik abinõu, mida võib kasutada vaid siis, kui muud järelevalvemeetmed ei ole piisavalt tõhusad. Hinnang tuleb anda igal üksikjuhtumil kõiki taotlejaga seotud asjaolusid arvestades. Kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et on nõus jälgimisseadmega, mis ei ole küll VRKS §-s 29 nimetatud järelevalvemeede, kuid väljendab valmisolekut alluda PPA täielikule kontrollile väljaspool kinnipidamiskeskust. 3(6)
3-23-2289 Halduskohtu istung oli väga lühike. Sisuliselt piirdus kohus ühe formaalse küsimusega, mille püstitus eeldas üksnes jah/ei vastust. Kohus ei arvestanud, et puudutatud isik oli vahetult kinni peetud ja šokiseisundis, mistõttu ei suutnud ta oma seisukohti põhjalikult esitada. Puudutatud isikult ei küsitud, mida ta soovis kohtule avaldada seoses kinnipidamisega või kas ta soovis öelda midagi sellist, mida teised isikud ei tohiks kuulda. Seega ei olnud tal kohtuistungil sisuliselt võimalust esitada kõiki enda argumente. Seetõttu tuleb määruskaebust arutada kohtuistungil, et puudutatud isik saaks esitada suuliselt kõik enda argumendid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse arutada määruskaebust kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Määruskaebuse kohaselt ei saanud puudutatud isik halduskohtu istungil esitada enda seisukohti piisava põhjalikkusega, sest ta oli kinnipidamise tõttu šokiseisundis, ning halduskohus küsitles teda vaid formaalselt. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Halduskohtu istungi helisalvestiselt ja protokollist selgub, et kohus andis puudutatud isikule võimaluse avaldada oma seisukoht kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohta ning uuris, kas isik jääks vabaduses viibides Eestisse või mitte. Kuigi puudutatud isik vastas lühidalt, ei nähtu, et kohus poleks võimaldanud tal selgitada olulisi asjaolusid (nt katkestades puudutatud isiku sõnavõttu). Lisaks polnud halduskohtu esitatud küsimused formaalsed, vaid puudutasid PPA taotluse lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid. Seega kuulas halduskohus isiku ära piisava põhjalikkusega. Määruskaebuses on täiendavalt kajastatud puudutatud isiku seisukohti, mida ringkonnakohus saab määruskaebuse lahendamisel arvestada.
10.Halduskohus leidis 14.10.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p-i 3 järgi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
11.VRKS § 361 lg 2 p‐d 1 ja 2 võimaldavad paigutada isiku kinnipidamiskeskusesse isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja isik ja kodakondsus on tõsikindlalt tuvastamata. Puudutatud isik tunnistas, et kasutas reisimiseks võltsitud dokumente, ning tema isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud üksnes tema enda ütluste põhjal. Kuigi puudutatud isiku esitatud andmed erinevates PPA koostatud dokumentides kattuvad, ei ole mingeid muid tõendeid (dokumente, fotosid tegelikest isikut tõendavatest dokumentidest vms), mis kinnitaks puudutatud isiku väidete õigsust. Õige on PPA selgitus, et puudutatud isiku esitatud andmeid tuleb kontrollida ka teistest allikatest, sest isiku senist käitumist arvestades ei saa välistada, et ta esitas ebaõigeid andmeid, et saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Neid asjaolusid ei olnud võimalik kontrollida 48 tunni jooksul. Praegu puudub alus arvata, et täiendavate tõendite kogumine määruskaebuse esitaja isiku ja kodakondsuse kohta ei ole võimalik, nt puudutatud isiku perekonnaliikmete või tuttavate abi kasutades.
13.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). 4(6)
3-23-2289 Sellised asjaolud ei hõlma isikusamasust ega kodakondsust, sest need on hõlmatud VRKS § 361 lg 2 p-dega 1 ja 2. Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.
14.Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning menetlus on veel algusjärgus. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi asjakohase päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. Ringkonnakohus nõustub siiski puudutatud isikuga, et halduskohtu hinnang, mille kohaselt isiku senise käitumise pinnalt ei pruugi õiged olla ka tema väited, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse vajadust, on ennatlik. Haldusasja toimikus ei ole selliseid materjale, mille põhjal hinnata praeguses menetlusstaadiumis puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadust ja tagakiusamist puudutavate väidete usutavust. Nende asjaolude väljaselgitamiseks peabki puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.
15.Kuna ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Ka VRKS § 361 lg 2 p‐de 1 ja 2 kohaldamist saab õigustada isiku põgenemise ohuga (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike. Loa andmine on kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas prognoosotsus, st ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud. Kuna esmakordsel paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 12 ja 14).
16.Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p 3 kohaselt, sest eksisteerib põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses ja kodakondsuses. Nagu eespool märgitud, on puudutatud isiku isikusamasus ja kodakondsus määratletud vaid tema enda ütluste põhjal ning neid asjaolusid tuleb põhjalikumalt kontrollida. Isiku senised selgitused võimaldavad järeldada, et ta tuli Schengeni alale ebaseaduslikult ning ei soovinud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis, s.o esimeses turvalises riigis, ega tegelikult ka Eestis, vaid reisida Soome ja sealt edasi Saksamaale. Vabaduses viibides on oht, et puudutatud isik jätkab reisi soovitud sihtkohta. Neil asjaoludel saab puudutatud isiku puhul jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist kaheks kuuks, tagamaks puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemisohu puhul ei ole vaja täpselt kindlaks teha, millistesse riikidesse võib isik põgeneda, oluline on vaid tuvastada, et Eestist lahkumise oht on piisavalt suur.
17.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et halduskohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Puudutatud isik ei ole määruskaebemenetluses välja toonud asjaolusid, mis põgenemisohtu vähendaks või millega on 5(6)
3-23-2289 jäetud arvestamata. Tal puuduvad Eestiga sotsiaalsed sidemed. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Määruskaebuses viidatud jälgimisseadeid ei ole võimalik järelevalvemeetmena kasutada (vt VRKS § 29 lg 1).
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
19.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.