Xi kaebus Harju Maakohtu viivitusega 16.10.2019 määruse AS-le Telia Eesti teatavaks tegemisel tsiviilasjas nr 2-192441 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Xi, esindajad Rober Sarv ja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas esitas koos teise isikuga 15.02.2019 Harju Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluses kostjate andmete kindlakstegemiseks ja tõendite kogumiseks. Nad palusid kohustada taotluses nimetatud meediaettevõtjaid väljastama nende veebilehtedel avaldatud artiklite kommenteerimise alale kirjutanud isikute tuvastamist võimaldava teabe. Kui meediaettevõtjatelt laekunud vastused ei võimalda isikuid üheselt tuvastada, palusid avaldajad koguda andmeid sideettevõtjatelt, kellele kuulub kommentaari autori IP-aadress, ning nõuda neilt välja samade kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavad andmed. Samuti palusid avaldajad koguda samadelt meediaettevõtjatelt andmed, mitu autentset kasutajat iga kommentaari vaatas.
2.Harju Maakohus algatas 22.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2441 eeltõendamismenetluse ning kohustas meediaettevõtjaid väljastama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates artiklite kommenteerimise alale kirjutanud isikute tuvastamist võimaldava teabe, samuti andmed, mitu korda kommentaare vaadati.
3.Harju Maakohus lõpetas 18.04.2019 määrusega tsiviilasja menetluse, sest meediaettevõtjate vastused olid avaldajatele kätte toimetatud. Avaldajad esitasid selle määruse peale määruskaebuse. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.09.2019 määrusega Harju Maakohtu 18.04.2019 määruse ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldajad olid taotlenud meediaettevõtjate vastuste ebapiisavuse korral andmete kogumist sideettevõtjatelt ning olid avalduses märkinud, et pärast veebilehtede haldajatelt kommenteerijate IP-aadresside teadasaamist täpsustavad nad sideettevõtjate andmeid. Seepärast oleks tulnud jätta avaldajate taotlus vajaduse korral käiguta ja anda neile tähtaeg taotluse täpsustamiseks, et saavutada avalduses taotletud eeltõendamismenetluse eesmärk.
5.Avaldajad esitasid 07.10.2019 Harju Maakohtule taotluse teatud sideettevõtjatelt, sealhulgas AS-lt Telia Eesti, taotluses nimetatud IP-aadresse kasutavate klientide nimede jm andmete väljanõudmiseks.
6.Harju Maakohus kohustas 16.10.2019. a määrusega samasid sideettevõtjaid esitama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg 3 p-des 1-10 loetletud andmed, seejuures eelkõige andmed, kelle nimele olid väljastatud määruses loetletud IP-aadressid. Määruse resolutsiooni p 12 kohaselt tuli määrus saata täitmiseks sideettevõtjatele ning teadmiseks avaldajatele.
7.Harju Maakohus kohustas 16.10.2019 kohtunõudega avaldajaid esitama 14 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates maakohtu 16.10.2019 määruse tõlked inglise ja soome keelde, et kohus saaks edastada määruse avaldajate taotletud isikutele, sealhulgas välismaal registreeritud sideettevõtjatele, andmete väljanõudmiseks.
8.Avaldajad esitasid 29.10.2019 maakohtule taotluse pikendada tõlgete esitamise tähtaega 29.11.2019. Nad selgitasid, et välismaa äriühingutelt teabe nõudmiseks tuleb avaldajatel teada saada, kas andmed on säilitatud ja veel kättesaadavad. Selleks on avaldajad saatnud
välismaa telekommunikatsioonifirmadele kirju, kuid vastused pole veel laekunud. Avaldajad otsustaksid pärast välismaiste sideettevõtjate vastuste laekumist, milliseid tõlkeid oleks mõistlik 16.10.2019 määrusest teha. Tähtaja pikendamine ei too kaasa menetluse venimist. Maakohus rahuldas taotluse. Avaldajad 29.11.2019 tõlkeid ei esitanud.
9.12.12.2019 tegi Harju Maakohus 16.10.2019 määruse teatavaks Eestis registreeritud sideette-võtjatele.
10.AS Telia Eesti vastas 13.12.2019, et 10. ja 12.12.2018 kommentaaride kohta ei ole võimalik andmeid väljastada, sest tulenevalt ESS § 1111 lg-s 4 sätestatud kohustusest on ta need side toimumise ajast ühe aasta möödumise järel kustutanud. AS Telia Eesti esitas andmed viie kohtu nõutud IP-aadressi kohta.
11.X esitas 28.02.2020 Justiitsministeeriumile taotluse hüvitada tekitatud varalise ja mittevaralise kahju 13 788 eurot. Kohus ei suutnud mõistliku aja jooksul seadusest tulenevaid ülesandeid täita. Esmalt pikenes menetlusaeg põhjendamatult maakohtu 18.04.2019 määruse tõttu ning seejärel hilines kohus 16.10.2019 määruse edastamisega ligi kaks kuud. Kohtu viivituse tõttu kaotas nõude esitaja võimaluse nõuda tema kohta kommentaare kirjutanud isikutelt tema isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju ja õigusabikulude hüvitamist.
12.Justiitsministeerium jättis kahju hüvitamise taotluse 28.04.2020 rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel on võimalik mõista kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitis välja üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Seda pole tuvastatud.
13.X esitas 28.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Justiitsministeeriumi 28.04.2020 kirja tühistada, mõista Justiitsministeeriumilt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgses määras viivis alates hagi (kaebuse) esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
14.Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. X palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2021 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. X palus kassatsioonkaebuses tühistada kohtute otsused ning rahuldada kaebus või alternatiivselt rahuldada kaebus ja saata asi madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 22.12.2022 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsuse ja Tallinna Halduskohtu 26.03.2021 otsuse ning saatis asja Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Tallinna Halduskohus võttis Xi kaebuse 06.01.2023 menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebuse põhjendus. Harju Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-t 7, kui edastas 16.10.2019 määruse Teliale alles 12.12.2019 e-kirjaga. Kui kohus oleks määruse 16.10.2019 Teliale e-toimikus kättesaadavaks teinud või selle muul viisil edastanud, oleks Telia pidanud vastama hiljemalt 05.11.2019 ning kõik kaebajale vajalikud andmed oleksid alles olnud. Kohtu hooletusest tingitud viivituse tõttu kaotas kaebaja võimaluse nõuda kommentaatoritelt kahju
hüvitamist, samuti õigusabikulude kompenseerimist. Riigil lasub kohustus tekkinud kahju hüvitada. Kahju tekkimine pidi olema ettenähtav, sest riigile (sealhulgas kohtule) on teada, et seaduses sätestatud tähtaja möödumisel andmed kustutatakse ning kohus ei saa teha menetlust lõpetavat lahendit enne kõigi andmete kogumist. Kohtule pidi olema ettenähtav, et kohtunõude edastamisega viivitamine takistab Telial kommentaatorite andmeid väljastada ning seetõttu kaotab kaebaja võimaluse nõuda kommentaatoritelt kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja vastutusest vabanemise aluseid ei esine. RVastS § 15 ei takista nõude rahuldamist, sest kohtu toiming dokumendi edastamisel ei ole õigusemõistmise osaks. See on kohtuhaldust puudutav küsimus. Kui tegemist on õigusemõistmisega, ei ole vastutuse niivõrd range piiramine põhiseaduse §-dega 15 ja 25 kooskõlas. Harju Maakohtu 16.10.2019 määruse tühistamine pole vajalik. Samuti ei ole ohustatud kohtuniku sõltumatus, sest nõue on esitatud riigi vastu. Kommentaatorite vastu esitatavate mittevaralise kahju hüvitamise nõuete eduväljavaated oleksid olnud vaieldamatud.
17.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi kaitsenormile, mida kohus väidetavalt rikkus. Vastustaja ega kohus ei pea omal algatusel otsima kaebajat kaitsta võivat normi ega võtma ilma kaebaja taotluseta seisukohta, kas mõni selline kaitsenorm on olemas ning kas see kuulub kohaldamisele. VÕS § 1045 lg 2 p 2 alusel kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega. Tähtaja pikendamise taotluse esitamise ja kohtuga edasine suhtlemata jätmine osundab sellele, et kannatanul puudus piisav huvi andmete kätte saamiseks ning nõustus, et sideettevõtetel ei pruugi olla võimalik kohtule nõutud andmeid esitada ning sellega seonduvalt jäävad kommenteerijad ehk võimalikud kahju tekitajad välja selgitamata ja seetõttu nendelt isikutelt ei oleks võimalik edaspidi nõuda kahju hüvitamist. RVastS § 8 lg 1 teise lause kohaselt hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohtu tehtud hilisema toimingu tõttu oli ja on kaebajal jätkuvalt võimalik väidetavat kahju ka ära hoida. Juhul, kui kohus oleks määruse välja saatnud viivitamata, siis ei saanuks tsiviilasja 2-19-2441 menetluses tuvastada isikuid dünaamiliste IPaadresside taga, seega kaebajal ei oleks olnud võimalik esitada kellegi vastu kahju hüvitamise taotlust. Kaebajal on jätkuvalt võimalik välja selgitada võimalikud väidetava kahju tekitajad, kui isikud kasutasid kommentaaride kirjutamise hetkel staatilisi IP-aadresse.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Riigikohtu tõlgenduse järgi on kaebus on esitatud Harju Maakohtu viivitusega 16.10.2019 määruse AS-le Telia Eesti teatavaks tegemisel tsiviilasjas nr 2-19-2441 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu 22.12.2022 otsuse p-d 22-25). Kaebaja pole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud (vt ka kohtu 08.09.2023 määruse p 1). Kaebaja leiab, et kuna Harju Maakohus ei teinud kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-19-2441 AS-le Telia Eesti mõistliku aja jooksul kättesaadavaks, jäid kaebajal üheksa kommentaatori andmed saamata ja kaebaja kaotas sellega võimaluse nõuda nimetatud isikutelt tema isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (vt kaebaja 28.05.2023 menetlusdokumendi p 14).
19.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 19.1 Varalise kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tuleb tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 eelkõige tuvastada, kas kaebajal on tekkinud kahju, kas väidetav kahju on tekkinud
haldusorgani õigusvastase teo tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel esineb põhjuslik seos. Kasvõi ühe aluse puudumisel kahjunõue rahuldamisele ei kuulu ning kohus võib juhul kui on ühe aluse puudumise tuvastanud, ülejäänud aluste esinemist mitte kontrollida. 19.2 Käesoleval juhul pole kaebaja kahju tekkimist tõendanud. Õige pole kaebaja väide, et ta on kaotanud võimaluse tuvastada talle väidetavalt kahju tekitanud isikuid ja sellega võimaluse nõuda nimetatud isikutelt kahju hüvitamist. Juhul kui kõnealuste kommentaaride autorid kasutasid kommentaaride kirjutamise hetkel staatilisi IPaadresse (st IP-aadresse, mis ajas ei muutu), on internetiteenuse pakkujal võimalik identifitseerida kasutajad nendele määratud IPaadresside kaudu ka pärast ESS § 1111 lg 4 ls-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Nimelt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel, milleks on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping (vt ESS § 91 lg-d 1 ja 2). Liitumislepingut ei sõlmita, kui isik ei ole andnud oma identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi (vt ESS § 93 lg 2). Nimetatud lepinguid on sideettevõtja kohustatud säilitama seitse aastat (vt raamatupidamise seaduse § 12 lg 2). Seega pole kestvuslepingu alusel kliendi kasutusse antud staatilise IP-aadressi number teave, mis kuulub ESS § 1111 lg 4 kohaselt kustutamisele aasta möödumisel side toimumise ajast. Seega leiab vastustaja õigesti, et sideettevõtjal on jätkuvalt võimalik identifitseerida kasutajad vastavalt liitumislepingutele ja nendele seeläbi määratud IPaadressidele. Seega on kaebajal jätkuvalt võimalik AS-lt Telia Eesti vaidlusaluseid andmeid saada, kui talle väidetavalt kahju tekitanud isikuid kasutasid kommentaaride kirjutamisel staatilisi IP-aadresse, ning esitada kahjunõue nimetatud isikute vastu. Asjas puudub teave, kas kommentaaride kirjutamisel kasutati staatilisi või dünaamilisi IP-aadresse. Asjaolu, et üldjuhul eraldab internetiteenuse pakkuja kasutajale internetiühenduseks dünaamilise IP-aadressi (vt kaebaja 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa), ei tähenda veel, et ka käesoleval konkreetsel juhul olid IP-aadressid dünaamilised. Kaebaja vastavasisuline järeldus on oletuslik. 19.3 Kahju hüvitamise asjades uurimisprintsiip täiel määral ei rakendu. Kohus ei pea kaebaja asemel koguma kahju olemasolu ja suurust kinnitavaid tõendeid. Kui kaebaja kahju tekkimist tõendada ei suuda jääb kaebus rahuldamata. 19.4 Kuna kahju tekkimine kaebajal pole tõendatud, puudub kahjunõudel alus ning ühtlasi vajadus hinnata Harju Maakohtu vaidlusaluse toimingu (viivitus tsiviilasjas nr 2-19-2441 16.10.2019 määruse AS-le Telia Eesti teatavaks tegemisel) õiguspärasust.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.