Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1033 22. detsember 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi X kaebus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2021. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
26.märtsi 2021. a otsus.
3.Saata asi Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Tagastada kautsjon.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
1.X esitas koos teise isikuga 15. veebruaril 2019 Harju Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluses kostjate andmete kindlakstegemiseks ja tõendite kogumiseks. Nad palusid kohustada taotluses nimetatud meediaettevõtjaid väljastama nende veebilehtedel avaldatud artiklite kommenteerimise alale kirjutanud isikute tuvastamist võimaldava teabe. Kui meediaettevõtjatelt laekunud vastused ei võimalda isikuid üheselt tuvastada, palusid avaldajad koguda andmeid sideettevõtjatelt, kellele kuulub kommentaari autori IP-aadress, ning nõuda neilt välja samade kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavad andmed. Samuti palusid avaldajad koguda samadelt meediaettevõtjatelt andmed, mitu autentset kasutajat iga kommentaari vaatas.
2.Harju Maakohus algatas 22. märtsi 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2441 eeltõendamismenetluse ning kohustas meediaettevõtjaid väljastama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates artiklite kommenteerimise alale kirjutanud isikute tuvastamist võimaldava teabe, samuti andmed, mitu korda kommentaare vaadati.
3.Harju Maakohus lõpetas 18. aprilli 2019. a määrusega tsiviilasja menetluse, sest meediaettevõtjate vastused olid avaldajatele kätte toimetatud. Avaldajad esitasid selle määruse peale määruskaebuse. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3-20-1033
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. septembri 2019. a määrusega Harju Maakohtu
18.aprilli 2019. a määruse ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldajad olid taotlenud meediaettevõtjate vastuste ebapiisavuse korral andmete kogumist sideettevõtjatelt ning olid avalduses märkinud, et pärast veebilehtede haldajatelt kommenteerijate IP-aadresside teadasaamist täpsustavad nad sideettevõtjate andmeid. Seepärast oleks tulnud jätta avaldajate taotlus vajaduse korral käiguta ja anda neile tähtaeg taotluse täpsustamiseks, et saavutada avalduses taotletud eeltõendamismenetluse eesmärk.
5.Avaldajad esitasid 7. oktoobril 2019 Harju Maakohtule taotluse teatud sideettevõtjatelt, sealhulgas AS-lt Telia Eesti (Telia), taotluses nimetatud IP-aadresse kasutavate klientide nimede jm andmete väljanõudmiseks.
6.Harju Maakohus kohustas 16. oktoobri 2019. a määrusega samasid sideettevõtjaid esitama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg 3 p-des 1-10 loetletud andmed, seejuures eelkõige andmed, kelle nimele olid väljastatud määruses loetletud IP-aadressid. Määruse resolutsiooni p 12 kohaselt tuli määrus saata täitmiseks sideettevõtjatele ning teadmiseks avaldajatele.
7.Harju Maakohus kohustas 16. oktoobri 2019. a kohtunõudega avaldajaid esitama 14 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates maakohtu 16. oktoobri 2019. a määruse tõlked inglise ja soome keelde, et kohus saaks edastada määruse avaldajate taotletud isikutele, sealhulgas välismaal registreeritud sideettevõtjatele, andmete väljanõudmiseks.
8.Avaldajad esitasid 29. oktoobril 2019 maakohtule taotluse pikendada tõlgete esitamise tähtaega
29.novembrini 2019. Nad selgitasid, et välismaa äriühingutelt teabe nõudmiseks tuleb avaldajatel teada saada, kas andmed on säilitatud ja veel kättesaadavad. Selleks on avaldajad saatnud välismaa telekommunikatsioonifirmadele kirju, kuid vastused pole veel laekunud. Avaldajad otsustaksid pärast välismaiste sideettevõtjate vastuste laekumist, milliseid tõlkeid oleks mõistlik 16. oktoobri 2019. a määrusest teha. Tähtaja pikendamine ei too kaasa menetluse venimist. Maakohus rahuldas taotluse. Avaldajad 29. novembriks 2019 tõlkeid ei esitanud.
9.12. detsembril 2019 tegi maakohus 16. oktoobri 2019. a määruse teatavaks Eestis registreeritud sideettevõtjatele.
10.Telia vastas 13. detsembril 2019, et 10. ja 12. detsembri 2018. a kommentaaride kohta ei ole võimalik andmeid väljastada, sest tulenevalt ESS § 1111 lg-s 4 sätestatud kohustusest on ta need side toimumise ajast ühe aasta möödumise järel kustutanud. Telia esitas andmed viie kohtu nõutud IP-aadressi kohta.
11.X esitas 28. veebruaril 2020 Justiitsministeeriumile taotluse hüvitada tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest 13 788 eurot. Kohus ei suutnud mõistliku aja jooksul seadusest tulenevaid ülesandeid täita. Esmalt pikenes menetlusaeg põhjendamatult maakohtu 18. aprilli 2019. a määruse tõttu ning seejärel hilines kohus 16. oktoobri 2019. a määruse edastamisega ligi kaks kuud. Kohtu viivituse tõttu kaotas nõude esitaja võimaluse nõuda tema kohta kommentaare kirjutanud isikutelt tema isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju ja õigusabikulude hüvitamist.
12.Justiitsministeerium jättis kahju hüvitamise taotluse 28. aprilli 2020. a vastusega rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel on võimalik mõista kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitis välja üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Seda pole tuvastatud. 2(7)
3-20-1033
13.X esitas 28. mail 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Justiitsministeeriumi
28.aprilli 2020. a kirja tühistada, mõista Justiitsministeeriumilt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgses määras viivis alates hagi (kaebuse) esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kaebuse kohaselt rikkus Harju Maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-t 7, kui edastas 16. oktoobri 2019. a määruse Teliale alles
12.detsembril 2019 e-kirjaga. Kui kohus oleks määruse 16. oktoobril 2019 Teliale e-toimikus kättesaadavaks teinud või selle muul viisil edastanud, oleks Telia pidanud vastama hiljemalt
5.novembril 2019 ning kõik kaebajale vajalikud andmed oleksid alles olnud. Kohtu hooletusest tingitud viivituse tõttu kaotas kaebaja võimaluse nõuda kommentaatoritelt kahju hüvitamist, samuti õigusabikulude kompenseerimist. Riigil lasub kohustus tekkinud kahju hüvitada. Kahju tekkimine pidi olema ettenähtav, sest riigile (sealhulgas kohtule) on teada, et seaduses sätestatud tähtaja möödumisel andmed kustutatakse ning kohus ei saa teha menetlust lõpetavat lahendit enne kõigi andmete kogumist. Kohtule pidi olema ettenähtav, et kohtunõude edastamisega viivitamine takistab Telial kommentaatorite andmeid väljastada ning seetõttu kaotab kaebaja võimaluse nõuda kommentaatoritelt kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja vastutusest vabanemise aluseid ei esine. RVastS § 15 ei takista nõude rahuldamist, sest kohtu toiming dokumendi edastamisel ei ole õigusemõistmise osaks. See on kohtuhaldust puudutav küsimus. Kui tegemist on õigusemõistmisega, ei ole vastutuse niivõrd range piiramine põhiseaduse (PS) §-dega 15 ja 25 kooskõlas. Harju Maakohtu
16.oktoobri 2019. a määruse tühistamine pole vajalik. Samuti ei ole ohustatud kohtuniku sõltumatus, sest nõue on esitatud riigi vastu. Kommentaatorite vastu esitatavate mittevaralise kahju hüvitamise nõuete eduväljavaated oleksid olnud vaieldamatud.
14.Tallinna Halduskohus jättis 26. märtsi 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus. Kohtuvaidluses on keskseks küsimuseks, kas kohus (kohtunik) käitus süüliselt ning rikkus seadust, mille tõttu võis kaebajale tekkida mittevaraline kahju. Halduskohtul puudub pädevus sisuliselt hinnata maakohtu menetlustoiminguid, sealhulgas nende õiguspärasust ja tähtaegsust. Kohus saab vaid tugineda dokumendile, millest nähtuks kohtuniku süülise tegevuse tuvastamine. Vastustaja ei ole sellist tegevust tuvastanud. Ka Harju Maakohtu esimehe vastus kohtule ei sisalda ühtegi etteheidet kohtuniku menetlustoimingutele. Vastuses leiti, et kohtunik oli teinud kõik õigesti. Asjas tuleb kohaldada RVastS § 15. Õigusemõistmisena võib käsitada kohtu tegevust kohtuvaidluse lahendamisel, mis hõlmab muu hulgas ka menetlusdokumentide edastamist kohtu korraldusel menetlusosalistele ning vajaduse korral ka menetlusvälistele isikutele. Vastustaja kohaldas RVastS § 15 lg 1 õigesti ning jättis kahju hüvitamise nõude põhjendatult rahuldamata. Kaebajal on võimalik nõuda kahju hüvitamist tema väidetavatelt laimajatelt. Nagu vastustaja selgitas, on kaebajal võimalik saada Telialt soovitud infot ning siduda kommentaatorite IP-aadressid konkreetsete isikutega (kui tegemist on staatiliste IP-aadressidega). Sideettevõtjatel on võimalik identifitseerida lõppkasutajad nendele määratud IP-aadresside alusel ka pärast ühe aasta möödumist vastavalt sõlmitud liitumislepingutele.
15.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
16.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. novembri 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) kahjunõude rahuldamise üheks eelduseks on kahju tekkimine. Kaebaja väidetest järeldub, et ta on mittevaralise kahju tekkimise sidunud sellega, et maakohtu õigusvastase tegevuse tulemusena jäi ta ilma võimalusest esitada üheksa kommentaatori vastu rahalise nõudega hagi ja nõuda neilt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju ja õigusabikulude hüvitamist. Selle võimaluse kaotusest ei järeldu, et maakohus oleks tekitanud kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest 3(7)
3-20-1033 saaks järeldada, et maakohus oleks rikkunud kaebajaga lahutamatult seotud õigusi ja seeläbi põhjustanud talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kommentaatorite tekitatud väidetavat mittevaralist kahju ei ole õige siduda maakohtu tegevusega, sest maakohus ei osalenud väidetavate ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute loomisel või avalikustamisel. Kuna kohus pole kaebajale mittevaralist kahju tekitanud, puudub vajadus analüüsida, kas RVastS § 15 lg 1 välistab kaebaja esitatud nõude rahuldamise; 2) isegi juhul, kui kaebaja tahteks oleks siduda isikuga lahutamatult seotud õiguse rikkumine maakohtu väidetavalt õigusvastase viivitusega tema avalduse lahendamisel, ei saaks ka selle alusel mittevaralise kahju tekkimist jaatada. Kuigi maakohus oleks saanud korraldada 16. oktoobri 2019. a määruse sideettevõtjatele kättetoimetamise ka teisiti, ei järeldu sellest, et maakohtu menetlus tsiviilasja nr 2-19-2441 lahendamisel oleks olnud ebamõistlikult pikk kohtu tegevuse tulemusena. Maakohtule ei ole etteheidetav, et ta otsustas 16. oktoobri 2019. a määruse teha kõigile sideettevõtjatele teatavaks 12. detsembril 2019. Isikutele kohtulahendi kättetoimetamine kas erinevatel kuupäevadel või ühel ajal puudutab kohtumenetluses tehtavate menetlustoimingute otstarbekust, mille üle on kohtul endal õigus otsustada, välja arvatud, kui menetlusnormid näevad ette kindla tegutsemisviisi. Praegusel juhul oli kohtul õigus kättetoimetamise üle ise otsustada. Halduskohus tugines õigesti maakohtu seisukohale, et maakohus ei rikkunud TsMS § 3111 lg-t 7. Eeltõendamismenetluses ei ole sideettevõtjad, kellelt kohus otsustab tõendeid koguda, menetlusosalised TsMS § 198 lg 1 mõttes. Sideettevõtja ei ole tsiviilvaidluses pool, kolmas isik, avaldaja ega asjast muud moodi puudutatud isik. Selles, et maakohus edastas 16. oktoobri 2019. a määruse Teliale 12. detsembril 2019, on oluline osa ka kaebaja esindaja tegevusel. Talle oli teada, et andmeid tuleb koguda ka 10.-11. detsembril 2018 avaldatud kommentaaride autorite kohta, ning temalt kui õigusteadmistega isikult võis eeldada, et ta viib end ESS § 1111 lg-ga 4 kurssi. Avaldajad ei andnud kohtule märku, et kohtumäärus tulnuks edastada sideettevõtjatele teisiti kui ühel ajal. Puudub alus väita, et maakohus oleks oma tööd ilmselgelt ebamõistlikult korraldanud ja menetlus oleks seetõttu ebamõistlikult pikaks osutunud ning see kahjustanuks kaebaja õigusi. Seepärast puudub vajadus analüüsida, kas RVastS § 15 lg 1, mis ei näe ette õigust nõuda ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamist, vastab põhiseadusele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada kohtute otsused ning rahuldada kaebus või alternatiivselt rahuldada kaebus ja saata asi madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) ringkonnakohus tegi üllatusliku otsuse, kui leidis, et kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju, kuid ei teinud kaebajale ettepanekut nõuda mittevaralise kahju asemel hüvitist varalise kahju eest. Kaebajale tekitatud kahju on algsel kujul kahtlemata mittevaraline. Samas võib ringkonnakohtuga nõustuda, et vastustaja tekitatud kahju on võimalik käsitada ka varalise kahjuna, täpsemalt saamata jäänud tuluna (kaebaja kaotas võimaluse nõuda hüvitist tema isikuõigusi rikkunud isikutelt). Kaebust ei saanud jätta üksnes sel põhjusel rahuldamata. Kahju liigitamine varaliseks või mittevaraliseks ei muuda nõude aluseks olevaid asjaolusid, vaid tegemist on õigusliku tõlgendamisega, mille puhul ei ole kohus kaebaja seisukohtadega seotud. Kohus oleks pidanud tegema kaebuse muutmise ettepaneku; 2) Telia oli tsiviilasjas nr 2-19-2441 puudutatud isikuks ja nii on selle tsiviilasja e-toimikus ka märgitud. Isegi kui TsMS § 3111 lg 7 ei kohaldu, tuli määrus edastada Teliale viivitamatult või vähemalt mõistliku aja jooksul. Kahte kuud ei saa pidada mõistlikuks ajaks; 3) kaebaja taotlus tõlgete esitamise tähtaja pikendamiseks ei tinginud 16. oktoobri 2019. a määruse Teliale edastamisega viivitamist. Määruse tõlkimisega seonduv ei puutu asjasse, sest Telia tarbeks polnud vaja määrust tõlkida. Kaebaja ei osanud ette näha, et kui ta taotleb tõlgete esitamise tähtaja pikendamist, siis jätab kohus määruse edastamata ka neile sideettevõtjatele, kelle jaoks polnud tõlget vaja; 4(7)
3-20-1033 4) kaebaja ei esitanud kaebust tsiviilasja nr 2-19-2441 üleüldise kestuse kohta. Seepärast ei ole ringkonnakohtu seisukoht tsiviilasja menetluse kestuse mõistlikkuse kohta asjassepuutuv; 5) RVastS § 15 lg 1 välistab vastutuse üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk õigusemõistmise käigus tekitatud kahju eest. Dokumentide edastamine ei ole kohtu tuumikfunktsioon. Ringkonnakohus ei analüüsinud RVastS § 15 lg 1 kohaldamise võimalust.
18.Vastustaja seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegiumi hinnangul on kohtud materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning jätnud sellest tulenevalt kaebuses nõude põhjendamiseks esile toodud asjaolud olulisel määral kontrollimata. Seepärast rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1). Kuna asjas on vaja uurida tõendeid, saadab kolleegium asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule (HKMS § 230 lg 5 p 3).
20.Kolleegium annab esmalt hinnangu, kas halduskohus kvalifitseeris kahju hüvitamise nõude õigesti (I), ning seejärel analüüsib, kas kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III). I
21.Kaebajal on kaebuse esitamisel kohustus märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 (HKMS § 38 lg 1 p 5). Kohus peab siiski tõlgendama kaebust, lähtudes kaebaja tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kahtluse korral saab kohus enne kaebuse menetlusse võtmist kaebaja tahet täpsustada. Nõude õiguslik kvalifitseerimine vastavalt kaebaja tahtele on kohtu ülesanne (HKMS § 158 lg 1; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-1903/69, p 24).
22.Kaebaja esitas kaebuses taotluse, et kohus mõistaks vastustajalt mittevaralise kahju tekitamise eest välja hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Ta väitis, et kohtu viivituse tõttu kaotas ta võimaluse nõuda veebis avaldatud kommentaaride autoritelt kahju hüvitamist ning riigil lasub tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Kohtud käsitasid kaebuses esitatud nõuet mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Vaatamata kaebuse nõude sõnastusele, ei ole kaebaja siiski väitnud, et kohus oleks tekitanud talle määruse sideettevõtjatele edastamise viivitamisega mittevaralist kahju. Kaebusest nähtub piisava selgusega, et kaebaja hinnangul peab riik hüvitama kahju, mis tekkis põhjusel, et tal ei õnnestunud maakohtu viivituse tõttu saada hüvitist isikutelt, kes olid talle väidetavalt mittevaralist kahju tekitanud. Selline kahju on käsitatav varalise kahjuna. Eeltoodust tulenevalt on kaebuses esitatud varalise kahju hüvitamise nõue. II
23.Sõltumata kaebaja väidetest, otsustab kohaldatava õigusnormi üle kohus (HKMS § 158 lg 1; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-21-14, p 19). Kolleegium ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et asjas tuleb kohaldada RVastS § 15 lg-t 1.
24.RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg 1 tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et see säte piirab PS §-s 25 sätestatud põhiõigust 5(7)
3-20-1033 nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 15 peamine eesmärk on tagada res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõtte järgimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-70-15, p 20), mis aitab saavutada õiguskindluse ja taastada õigusrahu. Eeltoodust järeldub, et selle sätte eesmärk ei ole piirata riigi vastutust kohtuniku mis tahes õigusvastase, kohtumenetluse käigus toime pandud teo eest. Riigi vastutust kohtu õigusvastase tegevuse eest on põhjendatud erinormiga piirata üksnes niivõrd, kuivõrd seda õigustab kohtu eripärane funktsioon, õigusemõistmine. Seepärast tuleb kolleegiumi hinnangul RVastS § 15 lg-t 1 kohaldada juhul, kui kohtule etteheidetav tegevus on käsitatav õigusemõistmisena PS § 146 tähenduses. Sellele osutab ka RVastS § 15 pealkiri.
25.Kolleegium nõustub kaebajaga, et ta pidas kaebuses endale kahju tekitanud teoks üksnes Harju Maakohtu viivitust
16.oktoobri 2019. a määruse Teliale teatavakstegemisel, mitte eeltõendamismenetluse kestust tervikuna. Maakohus korraldas 16. oktoobri 2019. a määrusega eeltõendamismenetluses tõendite kogumist. Määruse resolutsiooni p 12 kohaselt tuli määrus saata täitmiseks Teliale ja teistele sideettevõtjatele ning teadmiseks avaldajatele. Maakohus ei osutanud määruse teatavakstegemist reguleerivale normile ega täpsustanud määruse teatavakstegemise aega. Haldusasja toimikus puudub teave, et maakohus oleks 16. oktoobri 2019. a määruse teatavakstegemise aja määranud hiljem muu määrusega. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et 16. oktoobri 2019. a määruse teatavakstegemise aja pidi määrama kohtunik. Kõiki menetlustoimingud ei pea tegema kohtunik (vt nt TsMS § 221 lg 3) ning kõiki menetlustoiminguid ei pea tegema määrusega. Kohtulahendi teatavakstegemine on olemuslikult tehniline toiming (vrd Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-29-13, p-d 43.3, 43.9 ja 48) ning selle toimingu tegemine ei nõua kohtuniku eriteadmiste rakendamist. Kui seadus ei näe ette, et määruse teatavakstegemise aja peab määrama kohtunik, puudub alus pidada määruse teatavakstegemise aja kindlaksmääramist õigusemõistmise lahutamatuks osaks. Eeltoodust tulenevalt ei saa Harju Maakohtu viivitust 16. oktoobri 2019. a määruse Teliale teatavakstegemisel käsitada õigusemõistmisena RVastS § 15 lg 1 tähenduses. Seega pole tegemist teoga, millega tekitatud kahju hüvitamine tuleks lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel. Kohaldada tuleb riigivastutuse seaduse 3. peatüki üldsätteid. Eeltoodu ei mõjuta kohtuniku distsiplinaarvastutuse aluseid. Kui kohtunikul on kohustus teha kohtuteenistuja tegevuse üle järelevalvet ja ta seda kohustust süüliselt rikub, on tegemist distsiplinaarsüüteoga (kohtute seaduse § 87 lg 2).
26.Kuna kolleegium tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused, tuleb halduskohtul asja uuel läbivaatamisel anda muu hulgas hinnang maakohtu vaidlusaluse toimingu õiguspärasusele. Kolleegium peab sellega seoses vajalikuks märkida, et eeltõendamismenetluses tuleb tõendite kogumise määrus teha isikule, kes peab tõendid koguma, üldjuhul teatavaks viivituseta. TsMS § 329 lg 3 teise lause kohaselt aitab kohus menetluse igas staadiumis kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Nii nagu hagi tagamise toimingutele, on ka eeltõendamismenetlusele omane kiireloomulisus: selle kaudu on võimalik kiiresti koguda tõendeid, mis võivad kaduda või mille kasutamine võib raskeneda (TsMS § 244 lg 1). Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut (TsMS § 244 lg 5; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 2-21-5736/29, p 15). TsMS § 239 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui tõendi uurimiseks on vaja koguda tõendeid, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Kuigi eeltõendamismenetlust reguleerivas TsMS 26. peatükis, tõendite 6(7)
3-20-1033 kogumist reguleerivas TsMS 25. peatükis ega dokumentaalse tõendi kogumist reguleerivas TsMS 29. peatükis ei ole täpsustatud, et tõendite kogumise määrus tuleb teha adressaadile teatavaks viivitamata (vrd TsMS § 387 lg 1), tuleb eeltõendamismenetluses tõendite kogumise määruse edastamise õigeaegsuse hindamisel lähtuda eeltõendamismenetluse iseloomust. Seega, kui määruses ei ole viidatud normile, mille kohaselt tuleb määrus teatavaks teha kindla tähtpäeva saabumisel, ning kohtunik ei ole määruse teatavakstegemise aega määranud, tuleb eeldada, et kohtuametnik korraldab määruse teatavakstegemise viivituseta (TsMS § 244 lg-d 1 ja 5 ning § 239 lg 1). III
27.Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb kassaatorile tagastada (kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 107 lg 4). Muud menetluskulud tuleb jaotada asja uuel läbivaatamisel. Riigikohtus oli kaebaja menetluskuluks 646 eurot 80 senti.
28.Kolleegium asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.