1.X, C ja M esitasid Maardu Linnavalitsusele 08.11.2023 taotlused määrata toimetulekutoetus 2023. a novembri eest.
2.Maardu Linnavalitsus jättis 16.11.2023 otsusega menetluses nr 23267009503 M le sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel toimetulekutoetuse määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 875,87 euro ulatuses.
3-23-2690
3.Maardu Linnavalitsus jättis 16.11.2023 otsusega menetluses nr 23267009808 Cile SHS § 131 lg 2 alusel toimetulekutoetuse määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lgtes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 803,56 euro ulatuses.
4.Maardu Linnavalitsus selgitas Xile saadetud 22.11.2023 kirjas nr 10-1.7/3864 „Otsuse põhjendus“, et Ci ja Mi taotlused jäid rahuldamata SHS § 134 lg 4 p 7 alusel. Üürikulu ei võetud toimetulekutoetuse määramisel arvesse. SHS § 133 lg 8 kohaselt ei võeta arvesse üüri, kui üürijaks on esimese või teise astme alaneja või üleneja sugulane. X on Ci esimese astme üleneja ja Mi teise astme alaneja sugulane. X andis oma eramu enda juhitava MM (MM) kasutusse ja sõlmis MM näiliku üürilepingu, vältimaks SHS § 133 lg 8 kohaldamist. X esitas koos toimetulekutoetuse taotlusega üüriarve, mis sisaldas ka katuse remondi kulu. Remondikulud on tõendamata. Kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole rahastada eraisikute eramute remonditöid. Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel esitas X kindlustusseltsi arve, mille järgi on tema kodune vara kindlustatud. Seega võib X pöörduda kindlustusseltsi poole kindlustusjuhtumi algatamiseks. Tegemist pole vajadusega teha vältimatuid remonditöid, mida saaks rahastada toimetulekutoetuse abil (SHS § 133 lg 61). Ci ja Mi pangakontode väljavõtted on esitatud filtreeritud kujul ning nende põhjal ei saa veenduda, kas perekonna käsutuses on piisavalt vara perekonna toimetulekuks. Xi taotluse menetlusega ei saa infosüsteemis STAR edasi minna, sest sissetulekute kogusumma on negatiivne. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) selgitas, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse reaalselt makstud elatise suurust, mitte seda, mida isik tahaks või peaks maksma. X näitab taotluses elatist oma tegelikust sissetulekust suuremana.
5.X, C ja M esitasid Tallinna Halduskohtule 28.11.2023 kaebuse, milles palusid tühistada Maardu Vallavalitsuse 16.11.2023 otsused, millega Cile ja Mile jäeti toimetulekutoetus määramata, ning kohustada vastustajat tegema uued otsused, millega rahuldada toimetulekutoetuse määramise taotlused; samuti tunnistada õigusvastaseks vastustaja viivitus Xi toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. X on Ci eestkostja, mistõttu teda ei saa lugeda toimetulekutoetuse määramisel Xi perekonnaliikmeks (SHS § 131 lg 12). Vastustaja jättis Ci ja Mi taotluste lahendamisel ebaõigesti arvesse võtmata elatisega seonduva. Pole selge, kust tuleneb nende kaebajate netosissetulek 510 eurot. Küttekulusid ei ole vastustaja üldse arvestanud. Vastustaja 16.11.2023 otsused ja 22.11.2023 kirjas antud selgitused on vastuolus. Üürikulu on jäetud ebaõigesti arvesse võtmata. Etteheide näilikust tehingust ei ole põhjendatud. Tehing ei ole tühine pelgalt selle tõttu, et X kuulub MM juhatusse ja on üürileandja esindaja. Isegi kui üürileping oleks tühine, elavad C ja M ikkagi Xile kuuluvas elamus ning neil on sellest tulenevalt kasutuseelis, millel on rahaline väärtus. X ei pea ainuisikuliselt kandma kõiki elamuga seotud kulusid ning tal on õigus arvestada ja nõuda teistelt kaebajatelt kasutuseeliste hüvitamist. Pärast kasutuseelise tasumist jääb Cile alles 48 eurot ja Mile 120 eurot kommunaalkuludeks ja esmatarbekaupade soetamiseks. Xil on lisaks üks alaealine laps, kellele tuleb anda ülalpidamist. Selleks tuleb Xil teistelt kaebajatelt kasutuseelised sisse nõuda, s.t teha kõik, et alaealise lapse vajadused oleksid rahuldatud. Kasutuseelised nõutakse sisse üürilepingu alusel üürimaksete tasumise kaudu. Kui X ei nõua teistelt kaebajatelt kasutuseeliseid rahas sisse, on tegemist neile makstava elatisega, mis tuleb Xi sissetulekutest maha arvestada. Vastustaja ei saa ise ka aru, kuidas sellist olukorda lahendada ning ei ole andnud kaebajatele selgeid juhiseid. SKA on samuti kinnitanud, et kasutuseelised tuleb elatisena sissetulekust maha arvestada. Vastustajal puudus õigus nõuda Mi pangakonto terviklikku väljavõtet. Vastustaja on Xi 08.11.2023 taotluse lahendamisel ületanud SHS § 134 lg-s 2 ettenähtud tähtaega. Takistuseks ei saa olla infosüsteemi puudused. 2(6)
3-23-2690 Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada vastustajat lahendama Xi taotlus ja edastama see Xile 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Toimetulekutoetus on mõeldud puudust kannatavale isikule või perekonnale esmavajaduste rahuldamiseks, sh toiduks ja elukohaks. Kaebajate sissetulekust ei piisa eluasemekulude katmiseks. Üürileandjaks on MM, kes on tulnud üürikulude tasumise osas vastu, kuid maja on seotud pangalaenuga, mida saab tasuda toimetulekutoetusest. Kui kaebajad ei suuda tasuda üüri- ja kommunaalkulusid, tuleb neil leida uus eluase, elektriarve tasumata jätmise korral võidakse elekter välja lülitada jne. Xi kasutuses on praegu ainult 14 senti.
6.Maardu Linnavalitsus jättis 30.11.2023 otsusega nr 10-1/73861-1 Xile 2023. a novembri eest toimetulekutoetuse määramata, tuginedes SHS § 133 lg 91 p-le 3 ja § 133 lg-le 1. Makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ja see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Toimetulekutoetuse määramisel tuleb võtta arvesse reaalselt makstud elatise suurust. Kui X, olles toimetulekutoetuse saaja, maksab elatist 1720 eurot, kuid tema enda sissetulek on üksnes 765,20 eurot, siis on tal olemas vara, mille arvelt ta saab sellist elatist maksta. Toimetulekutoetuse määramisel saab makstud elatisena maksimaalselt arvesse võtta 765,20 eurot. X maksab elatiseks vabatahtlikult ära nõutust suurema summa, jäädes selliselt ise abivajajaks.
7.Maardu linn palus 01.12.2023 vastuses lõpetada esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise menetlus, sest Xi toimetulekutoetuse taotlus on lahendatud. Vastustaja märkis, et 22.11.2023 kiri nr 10-1.7/3864 oli Xi puhul käsitatav keelduva haldusaktina, kuid selguse huvides vormistas vastustaja Xi taotluse kohta 30.11.2023 uue haldusakti.
8.X muutis 01.12.2023 avalduses esialgse õiguskaitse taotlust, paludes kohustada vastustajat maksma temale välja toimetulekutoetus 610,19 eurot, mis koosneb eluaseme hüvitatavatest kuludest (394,44 eurot), toimetulekupiirist (200 eurot) ja kaebaja sissetulekute summast (-15,75 eurot). Pole arusaadav, millisest kindlustusest vastustaja räägib. Vastustaja on 30.11.2023 otsuses ilmselt segi ajanud praeguse vaidluse ja haldusasjas nr 3-23-2046 vaidluse all olevad küsimused. Praeguses asjas ei arvesta vastustaja ka miinimumelatist, sest sissetulek muutub negatiivseks (-15,75 eurot). SHS-st ei tulene, et sissetulekud ei tohi olla negatiivsed.
9.Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, arvates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2). Xi 28.11.2023 taotluse osas on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Muudetud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada vastustajat maksma viivitamatult välja toimetulekutoetus jääb rahuldamata. Tuleb eeldada, et taotluse aluseks on asjaolu, et Xil ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseta majanduslikult võimalik hakkama saada. Samas ei muuda see kohtuotsuse hilisemat täitmist keeruliseks või võimatuks. Xile ei teki pöördumatuid tagajärgi. Kaebusel puuduvad ka ülekaalukad eduväljavaated. Xil on võimalik esitada nõue tühistada vastustaja 30.11.2023 otsus, millega jäeti temale toimetulekutoetus määramata, ja kohustada vastustajat taotluse uueks läbivaatamiseks. Cil ja Mil on õigus nõuda neid puudutava 16.11.2023 otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist taotluse uueks läbivaatamiseks. Vastustaja 22.11.2022 kiri ei ole haldusakt, vaid seda tuleb hinnata koos eeltoodud haldusaktidega. Xil tuleb kaebust täiendavalt põhjendada ja tõendada oma õigust esindada Mit.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. 3(6)
3-23-2690 Toimetulekutoetuse mittesaamine paneb Xi raskesse olukorda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ongi leevendada ajutise meetmena abi vajava isiku materiaalset puudust ja tagada talle minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetus määratakse üksnes jooksvaks kuuks ja see tuleb lahendada kiiresti (SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Tasumata arved tähendavad üldjuhul elektri puudumist, külma maja ja kesist toidulauda. Majas elab kaks liikumispuudega isikut. Selliseid tagajärgi ei ole võimalik hiljem kohtuotsusega heastada. X on vastanud kõigile temale esitatud küsimustele. Vastustaja 30.11.2023 otsus on nõuetekohaselt põhjendamata.
11.Maardu linn palus jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohus leidis samasugustel asjaoludel tehtud 25.10.2023 määruses nr 3-23-2046, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest X suurendab õigusvastaselt oma kulusid ja soovib seeläbi saada toimetulekutoetust suuremas ulatuses, kui tal on seaduse järgi õigus. Toimetulekutoetuse määramisel on arvestuse perioodiks kalendrikuu ja oluliseks kriteeriumiks Xi enda sissetulek konkreetsel kuul, mida tal on võimalik kulutada. Xil ei tohiks olla võimalik maksta ülemäärast elatist ja üüri oma sissetulekutest suuremas ulatuses. Vaidlusalusel perioodil deklareeris X oma sissetulekuteks 765,24 eurot. Kõigi kaebajate esmavajaduste rahuldamine on tagatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab Xi määruskaebuse halduskohtu 05.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
14.Määruskaebuse menetluses on vaidluse all see, kas on alust kohustada vastustajat maksma Xile juba enne kohtumenetluse lõppu välja toimetulekutoetus 2023. a novembri eest (Xi taotluse kohaselt 610,19 eurot). Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral saavutaks X kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist.
15.Kohtupraktika järgi ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine iseenesest välistatud ka siis, kui kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-5914, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra tekitamist. Praeguse vaidluse puhul tuleb mh silmas pidada, et toimetulekutoetuse eesmärk ongi ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad 4(6)
3-23-2690 vajadused. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, mis võib õigustada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrus nr 3-21-704, p 11; 24.11.2023 määrus nr 3-23-2201, p 10).
16.Xi selgituste kohaselt ei suuda ta esialgse õiguskaitse kohaldamiseta tasuda oma eluaseme (Maardus Xxx asuva elamu) eest; elektri- või veearvete tasumata jätmise korral võidakse need teenused välja lülitada. Asja materjalidest ei nähtu aga sellist vahetut ohtu. Kaebuse lisades on Xile esitatud arved 2023. a oktoobris tarbitud elektri, prügiteenuse ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest (dtl 22, 23, 28, 38), mille tasumise tähtajad olid novembris. Arvetelt ei nähtu, et teenuste eest tasumisel oleks jäänud varasematest perioodidest võlgnevusi (sh põhjusel, et vastustaja ei ole varem maksnud kaebajatele piisavalt toimetulekutoetust). Ühe kuu arve tasumisega hilinemise korral ei ole tõenäoline, et elekter või vesi lülitatakse elamus välja. Kaebusele lisatud tõendite järgi on MM esitanud 08.11.2023 arve, mille järgi on mh Xil kohustus tasuda Xxx elamu kasutamise eest üüri 510,00 eurot ning kaebajatel ühiselt katuse remondi eest täiendavalt 840 eurot (dtl 24). Katuse remondi kuludega seoses ei ole esitatud mingeid täpsemaid selgitusi ega tõendeid. Kohtule seni esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas ning kui jah, siis millal ja milliste vahendite arvelt on X seni MTÜle MM üüri tasunud. MM esitatud arvelt ei nähtu, et Xil oleks tekkinud üüri tasumisel võlgnevusi. Puuduvad ka muud tõendid, et MM oleks nõudnud Xilt võlgnevuste tasumist või ähvardaks nende tasumata jätmise korral üürilepingu ülesütlemisega. Lisaks on X selgitanud, et kuna tegemist on tema enda juhitava ühinguga, on MM üüri tasumisel kaebajatele seni vastu tulnud. Seejuures tuleb silmas pidada, et elamu, kus kaebajad elavad, kuulub tegelikult Xile, kes on selle väidetavalt andnud enda juhitava MM kasutusse, kes omakorda esitab kaebajatele üüriarveid. Eeltoodud asjaoludel ei ole tõenäoline, et 2023. a novembri eest toimetulekutoetuse maksmata jätmise korral ähvardaks Xit või tema perekonda kodu kaotus või kommunaalteenuste katkemine.
17.Kaebuse lisaks oleva pangakonto väljavõtte järgi oli 28.11.2023 seisuga Xi Swedbank ASs asuva pangakonto jääk 0,14 eurot (dtl 21) ja ka 08.11.2023 seisuga oli pangaarvel 0 eurot (dtl 39), kuid puudub võimalus hinnata pangaarvel toimunud liikumisi. X on vastustajale 08.11.2023 taotluses kinnitanud, et 2023. a oktoobris andis ta elatist oma alaealisele pojale 700 eurot, Cile 510 eurot ja Mile 510 eurot (dtl 29). Need summad kokku on suuremad kui Xi 2023. a oktoobri sissetulek, mis nähtub vastustaja 30.11.2013 otsusest (töötuskindlustushüvitis 640,20 eurot, lapsetoetus 80 eurot, muu sissetulek sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist 45,00 eurot, kokku 765,24 eurot). See lubab arvata, et Xil on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud.
18.Xi perekonnaliikmeks saab lugeda Mi, kelle sissetulekuteks 2023. a oktoobris oli vastustaja 16.10.2023 otsuse kohaselt (dtl 43) vanaduspension 630,31 eurot ja Xilt saadud elatis 510,00 eurot ning kulutused eluasemekuludele olid seejuures 64,44 eurot. Isegi kui jätta sissetulekute hulgast välja elatis 510,00 eurot, mille X on arvestanud Mi poolt elamu kasutamise eest tasutavaks üüriks, jääb Mi kasutusse sellegipoolest esmavajaduste rahuldamiseks piisav sissetulek vanaduspensioni näol.
19.Kokkuvõttes ei ole seni kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal pole alust arvata, et Xit ähvardaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral oht, et ta kaotab oma kodu, elamus katkestatakse kommunaalteenuste osutamine või ta ei suuda rahuldada oma esmavajadusi, s.o esineks ülekaalukas vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et X saavutaks kaebuse eesmärgi 2023. a novembri toimetulekutoetusega seonduvalt juba enne asja sisulist lahendamist.
5(6)
3-23-2690
20.Eeltoodut arvestades puudub vajadus hinnata Xi kaebuse perspektiivi. See oleks praeguses määruskaebemenetluses ka keeruline, sest faktilised asjaolud on ebaselged ning kohtule ei ole veel esitatud kõiki tõendeid, mille põhjal saaks täpsemalt kontrollida, kas vastustaja on Xile 2023. a novembri eest toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtnud õiged andmed Xi ja tema perekonna sissetulekute ja väljaminekute kohta. Ringkonnakohus märgib siiski, et hindas praeguse vaidlusega sarnaseid asjaolusid 25.10.2023 määruses nr 3-23-2046, kus oli vaidluse all kaebajatele toimetulekutoetuse maksmine 2023. a juuni kuni augusti eest.
21.Asjaolude olulise muutumise korral võib X esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 253 lg 1).
22.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
23.Kaebajate eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed, kaebajatega seotud mittetulundusühingu nimi ja kaebajate elukoha aadress tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.