X. X-i, C. C ja Y. Y kaebus nõudes tühistada Maardu Linnavalitsuse otsused osas, millega ei rahuldatud kaebajate toimetulekutoetuste taotlusi soovitud mahus või ei vaadatud neid läbi ning nõudes kohustada Maardu Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi Kaebaja I – X. X,
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja II – C. C, seaduslik esindaja X. X Kaebaja III – Y. Y, volitatud esindaja X. X Kaebajate volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindajad Neeme Sild ja Olga Jevdokimova
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungitel 13.03.2024 ja 26.03.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Maardu Linnavalitsuse otsused X. X-ile toimetulekutoetuse määramise kohta X. X-i sissetulekust maha arvatava elatise osas järgmiselt:
06.07.2023 otsus (menetluse nr 23263972606) ja 15.08.2023 korraldus nr 537 (vaideotsus);
2.2.27.07.2023 otsus (menetluse nr 23264417264) ja 15.08.2023 korraldus nr 538 (vaideotsus);
2.3.30.08.2023 otsus (menetluse nr nr 23265136823);
3.Kohustada Maardu linna vaadata X. X-i toimetulekutoetuse taotlused perioodi juuni-september 2023 kohta uuesti läbi ning teha X. X-i taotluse osas uued otsused, arvestades käesolevas kohtulahendis antud juhiseid.
4.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3-23-2046 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.05.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Toimetulekutoetuse taotluste esitamine ja taotluste osas tehtud otsused ja vaideotsused juuni – august 2023:
1.1.X. X esitas 09.06.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuni eest. Maardu Linnavalitsus jättis 15.06.2023 otsusega X. X-ile toimetulekutoetuse määramata. X. X esitas 26.06.2023 uue toimetulekutoetuse taotluse. Maardu Linnavalitsus tunnistas 04.07.2023 korraldusega nr 432 (vaideotsus) 15.06.2023 otsuse kehtetuks ja määras 06.07.2023 otsusega X. X-ile 2023. a juuni eest toimetulekutoetuse 490,27 eurot. X. X esitas 06.07.2023 otsuse peale vaide, mille Maardu Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 537 rahuldamata.
1.2.X. X esitas 24.07.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus määras 27.07.2023 otsusega X. X-ile 2023. a juuli eest toimetulekutoetuse 42,37 eurot. X. X esitas 27.07.2023 otsuse peale vaide, mille Maardu Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 538 rahuldamata.
1.3.C. C, kelle eestkostja on X. X, esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega C. C-le 2023. a juuli eest toetuse määramata.
1.4.X. X, C. C ja Y. Y (volitatud esindaja on X. X ) esitasid 17.08.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augusti eest. Maardu Linnavalitsus määras 30.08.2023 otsustega X. X-ile 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning jättis Y. Y-le ja C. C-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata. Maardu Linnavalitsuse 30.08.2023 otsuste põhjendused on esitatud 31.08.2023 kaaskirjas.
2.X. X, C. C ja Y. Y esitasid 18.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 19.09.2023) tühistada Maardu Linnavalitsuse 06.07.2023, 27.07.2023 ja 30.08.2023 otsused osas, millega ei rahuldatud kaebajate toimetulekutoetuse taotlusi soovitud mahus, ning kohustada Maardu Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-232046).
2.1.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus nõudega kohustada Maardu Linnavalitsust maksma kaebajatele toimetulekutoetust kokku 3776,35 eurot (kaebajale I 2161,83 eurot, kaebajale II 880,27 eurot ja kaebajale III 734,25 eurot).
2.2.Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2023 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.10.2023 määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
3.X. X, X. X ja Y. Y esitasid 10.09.2023 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse määramiseks 2023. a septembri eest. XXX jättis 21.09.2023 otsusega C. C ja Y. Y taotlused rahuldamata ning rahuldas X. X taotluse summas 536,19 eurot. 2(24)
3-23-2046
4.X. X , C. C ja Y. Y esitasid 23.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 323-2369) tühistada Maardu Linnavalitsuse 21.09.2023 otsused, millega keelduti kaebajatele toimetulekutoetuse maksmisest või ei rahuldatud taotlust soovitud ulatuses ning kohustada XXXa taotlused uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused, millega rahuldada taotlused täies ulatuses. Kaebajad palusid tunnistada õigusvastaseks XXXavalitsuse viivituse toetuste taotluse lahendamisel.
4.1.Tallinna Halduskohus võttis 10.11.2023 määrusega kaebused juuni-september toimetulekutoetuse asjades menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-23-2046 ja 3-23-2369 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-23-2046.
5.X. X, C. C ja Y. Y esitasid 08.11.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a novembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 16.11.2023 otsustega C. C-le ja Y. Y-le toimetulekutoetuse määramata. Otsuse põhjendused esitati 16.11.2023 kirjas, kus selgitati mh, et X. X-i 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotlust ei saa menetleda. Selguse huvides vormistas Maardu Linnavalitsus X. X-i taotluse kohta 30.11.2023 uue haldusakti, jättes X. X-i 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata.
6.X. X , C. C ja Y. Y esitasid 28.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 16.11.2023 toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuste tühistamiseks C. C ja Y. Y osas ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks lahendama X. X-i toimetuleku taotlus (haldusasi nr 3-23-2690).
6.1.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks lahendama esialgse õiguskaitse korras X. X-i toimetulekutoetuse taotlus 24h jooksul määruse tegemisest. X. X muutis 01.12.2023 avalduses esialgse õiguskaitse taotlust, paludes kohustada vastustajat maksma temale välja toimetulekutoetus 610,19 eurot, mis koosneb eluaseme hüvitatavatest kuludest (394,44 eurot), toimetulekupiirist (200 eurot) ja kaebaja sissetulekute summast (-15,75 eurot).
6.2.Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2023 määrusega X. X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2023 määrusega X. X-i määruskaebuse rahuldamata.
7.X. X, Y. Y ja C. C esitasid 06.12.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a detsembri eest.
8.Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega X. X-i ja C. C toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata. Otsuste põhjenduste kohaselt on X. X-i ja C. C taotlustega esitatud pangakonto väljavõtted filtreeritud (ei sisalda kõiki perioodi tehinguid) ning väljavõtetel puudub alg- ja lõppsaldo. Taotlejad keeldusid nõuetele vastava pangakonto väljavõtte esitamisest. Y. Y-le jättis Maardu Linnavalitsus 14.12.2023 otsusega toimetulekutoetuse määramata.
9.X. X, C. C ja Y. Y esitasid 17.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Y. Y osas tehtud Maardu Linnavalitsuse 14.12.2024 ja 15.12.2023 otsuse ja kohustada vastustajat vaatama tema toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-232921).
9.1.X. X ja C. C taotlesid kaebuses vastustaja kohustamist esialgse õiguskaitse korras lahendama X. X-i ja C. C toimetulekutoetuse taotlused ning edastama otsus kaebajatele 24 tunni jooksul määruse tegemisest.
9.2.Tallinna Halduskohus võttis 21.12.2024 määrusega X. X-i, C. C ja Y. Y 28.11.2023 ja 17.12.2023 kaebused menetlusse (haldusasjad 3-23-2690 ja 3-23-2921), liitis kaebuse ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-23-2046. ja jättis X. X-i ja C. C 17.12.2023 esialgse õiguskaitse 3(24)
3-23-2046 taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.01.2024 määrusega X. X-i ja C. C määruskaebuse rahuldamata.
9.3.Tallinna Ringkonnakohus edastas 08.01.2024 halduskohtule lahendamiseks Y. Y esialgse õiguskaitse taotluse Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata Y. Y toimetulekutoetuse taotlus 2023.a. detsembrikuu osas uuesti läbi ning kohustada vastustajat toimetulekutoetust maksma. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2024 määrusega Y. Y esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.Eeltoodust tulenevalt Linnavalitsuse otsused:
on
käesolevas
haldusasjas
vaidlustatud
järgmised
Maardu
10.1.Periood 2023.a juuni: Maardu Linnavalituse 06.07.2023 otsus, millega määrati X. X-ile 2023. a juuni eest toimetulekutoetus 490,27 eurot ning 15.08.2023 korraldus nr 537 (vaideotsus), millega jäeti X. X-i vaie rahuldamata.
10.2.Periood 2023.a. juuli:
10.2.1.Maardu Linnavalitsuse 27.07.2023 otsus, millega määrati X. X-ile 2023. a juuli eest toimetulekutoetus 42,37 eurot ning 15.08.2023 korraldusega nr 538 (vaideotsus), millega jäeti X. X-i vaie rahuldamata.
10.2.2.Maardu Linnavalitsuse 30.08.2023 otsus, millega jäeti C. C-le 2023. a juuli eest toimetulekutoetus määramata.
10.3.Periood 2023. a august: Maardu Linnavalitsuse 30.08.2023 otsused, millega määrati X. Xile 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning jäeti Y. Y-le ja C. C-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata.
10.4.Periood 2023 september: Maardu Linnavalitsuse 21.09.2023 otsused, millega jäeti Y. Y-le ja C. C-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata ja määrati X. X-ile toimetuleku toetus 536,19 eurot.
10.5.Periood 2023.a. november: Maardu Linnavalitsuse 16.11.2023 otsused, millega jäeti C. Cle ja Y. Y-le toimetulekutoetuse määramata ning 30.11.2023 otsus, millega jäeti X. X-i toimetulekutoetuse taotlus rahuldamata.
10.6.Maardu Linnavalitsuse 14.12.2024 otsus, millega jäeti Y. Y-le toimetulekutoetus määramata ja 15.12.2023 otsused, millega jäeti Y. Y ja C. C toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata.
11.Käesolev haldusasi ei puuduta Maardu Linnavalituse 17.10.2023 otsuseid kaebajatele 2023.a. oktoobrikuu toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta, selles osas esitasid kaebajad vastustajale vaided, mille Maardu Linnavalitsus lahendas 19.12.2023 korraldustega nr 804, 805 ja 803. Kaebajad pöördusid eelpoolmainitud vastustaja otsuste vaidlustamiseks halduskohtusse 17.01.2024 ning kaebused menetletakse haldusasjas numbriga 3-24-166.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused on õigusvastased ja paluvad need tühistada ning kohustada vastustajat vaatama kaebajate toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi.
13.Kaebusest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on kaebajate seisukohad järgmised:
4(24)
3-23-2046
13.1.XXXavalitsus on toimetulekutoetuse maksmise otsustamisel ekslikult jätnud X. X-i tuludest maha arvestamata makstud elatise, piirates maha arvestatud elatise summat täiesti põhjendamatult miinimumelatisega perekonnaseaduse (PKS) § 101 mõttes.
13.1.1.Kehtivast perekonnaseadusest ei tulene, et elatist tuleb maksta alati ja igal juhul ainult miinimummääras. Tegelikult makstud elatis oli oluliselt suurem tulenevalt elatise saatjate vajadustest. Vastustaja ei ole isegi üritanud välja selgitada, millised olid elatise saajate vajadused. Ülalpeetavate tavalist elulaadi (PKS § 99 lg 1) ja tegelikke vajadusi pole üldse arvestatud. Linnavalitsus on üksnes viidanud väga ammusele riigikohtu lahendile, mille sisuks ei ole toimetulekutoetuse maksmine ning arvestanud kummagi ülalpeetava elatiseks baassumma + 3% ehk 260,33 eurot.
13.1.2.X. X tasub pojale Q. Qile elatist vastavalt vajadusele. Q. Q on terve elu elanud kahes linnas eramajades ja tema kulud ongi tavapärasemast suuremad. Mingit eriarvestust kulude osas vanemate vahel ei toimu ega ole ka kunagi toimunud, kuna vanemate eramud on sarnaste suurustega ja kulud lapsele ka sarnased, laps elab mõlemas kohas. C. C on sügava puudega 24aastane noormees, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus (mida sissetulekuna ei arvestata).
13.1.3.Vastustaja heidab ette, et neile ei ole esitatud kohtuotsust elatise väljamõistmise kohta, ega vanemate kokkulepet. Elatise kokkulepe on suuline. C. C puhul aga peaks linnavalitsuse arvates kohus andma loa talle elatist maksta. Kohus on aga seisukohal et see ei kuulu tema pädevusse (kohtumäärus asjas nr 2-23-239). Ainuüksi kasutuseelised, mida ülalpeetavad saavad ja mida kohus peaks elatisena ka välja mõistma (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-69-13 p 16-21), ületavad arvestatud elatise summa.
13.2.Samal ajal, kui X. X-i sissetulekutest ei ole maha arvatud makstud elatist täies mahus, on C. C ja Y. Y sissetulekutena elatise summa täies ulatuses arvesse võetud.
13.3.Perioodidel august, september, november ja detsember on kõikide isikute puhul jäetud arvestamata MTÜ-le Musti makstud üür.
13.3.1.Vastustaja viitab, et sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 8 kohaselt üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja andis väidetavalt enda juhitavale MTÜ-le enda isikliku kinnistu/hoone kasutusse ning tegemist on näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõttes. Tulenevalt PKS § 188 lg 1 p 6 ja 9 eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist ja teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks. Sama seaduse § 207 lg 2 p 2 kohaselt eestkostja vajab kohtu nõusolekut ka üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
13.3.2.Kaebajale on arusaamatu, kust või millest järeldab Maardu linnavalitsus et tegemist on PKS § 188 lg 1 p 6 ja 9 või § 207 lg 2 p 2 nimetatud olukorraga. Maardu linnavalitsus ei ole ka kaebaja sellekohasele päringule vastanud. Samuti on eestkostja veendunud, et eeskostetavale elukoha tagamine ei ole eestkostetava huvidega vastuolus.
13.3.3.Maardu Linnavalitsus märgib ka ise et üürileandjaks on ühing, mitte X. X . Asjaolu et X. X juhatusse kuulub ja on ühingu seaduslik esindaja, ei ole oluline. X. X on ja jääb juhatusse kuni üldkoosolek teisiti otsustab. Oma vara teistele isikutele üle andmine ei ole ebaseaduslik. Leping ei ole tühine ainult selle tõttu, et X. X on üürileandja esindaja.
13.3.4.Isegi kui leping oleks tühine, ei muudaks see põhimõtteliselt olukorda seoses toimetulekutoetuse taotlemisega. C. C ja Y. Y elavad X. X-ile kuuluvas majas, kusjuures C. 5(24)
3-23-2046 C-d ei saa SHS 131 lg 12 alusel käsitleda perekonnaliikmena. See tähendab, et C. C-l ja Y. Yl on kasutuseelis, millel on rahaline väärtus. X. X ei pea ainuisikuliselt kandma kõiki kulusid ja tal on õigus arvestada ja nõuda kasutuseeliseid C. C-lt ja Y. Y-lt , kusjuures ülalpidamist on nad õigustatud saama viimastena (PKS § 98) ja sellest piskust neile ilmselgelt ei jätku. Peale kasutuseeliste/üüri tasumist jääb C. C-le Ja Y. Y-le kommunaalkuludeks ja esmatarbeks alles väga väike summa ning selline olukord on ilmselgelt vastuolus nii Põhiseaduse, Euroopa Sotsiaalharta, ÜRO inimõiguste konventsiooni kui ka veel ilmselt terve rea välislepingutega.
13.3.5.Tsiviilkohtute pika ja järjepideva praktika kohaselt tuleb lapsevanemal oma lapsele vajaliku ülalpidamise andmiseks oma varalised õigused sisse kasseerida ning teha kõikvõimalik et lapse, käesoleval juhul Q. Qi, vajadused oleks rahuldatud. See tähendab, et X. X on sisuliselt sunnitud C. C-l ja Y. Y-lt kasutuseeliseid nõudma ja üürilepingu vormis on see kõikide suhtes mõistlik, kuivõrd kasutuseelise andjal ei ole kasutuseelise saajate ees mingeid kohustusi, üürileandjal aga küll.
13.3.6.Juhul, kui X. X ei kasseeri C. C-lt ja Y. Y-lt kasutuseeliseid rahas, on tegemist neile antava elatisega, mis tuleb X. X-i sissetulekutest maha arvestada. Seega tuleks selles osas toetus välja maksta.
13.3.7.X. X-ile on hüvitatud osaliselt eluasemelaen, mitte üür, kuigi maksuamet nõuab ka X. X-ilt üüri tasumist kui ta kasutab ühingu vara.
13.4.X. X-i sissetulekuks on arvestatud peretoetus (lapsetoetus) 80 eurot, kuigi laps (Q. Q) elab Maardu linna arusaamise kohaselt isaga ja toetus ei laeku ka X. X kontole, seega ei saa see olla X. X-i sissetulek. Isegi kui see laekuks X. X kontole, on isal võrdne õigus X. X-iga seda kasutada.
13.5.Vastustaja on kohati jätnud arvestamata kaebajate poolt esitatud kuludokumentides toodud eluasemekulud ning ei ole selgitanud, miks kulutused on jäetud arvesse võtmata.
14.X. X-i taotlust novembrikuu osas ei ole õigeaegselt lahendatud. Maardu Linnavalitsus teavitas 17.11.2023 X. X-i asjaolust, et STAR (elektroonne töökeskkond sotsiaaltöö spetsialistidele klientidega tehtava töö korraldamiseks ja dokumenteerimiseks) ei võimalda tema taotluse menetlemisega edasi minna, kuna sissetulekute kogusumma on negatiivne. Riigi programmide puudused ega töökord ei ole selline asjaolu, mis õigustaks avalduste mitte menetlemist selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kui programm ei tööta tuleb avaldused kalkulaatori ja pliiatsiga lahendada. Otsus siiski vormistati 30.11.2023.
15.Detsembri 2023.a toimetulekutoetuse saamiseks esitas X. X taotlused kõikide kaebajate eest ja nimel, koos kõikide seaduses nõutud dokumentidega. 12.12.2023 edastas vastustaja puuduste kõrvaldamise nõude, mille kohaselt on puuduseks kontode alg- ja lõppjäägi puudumine konto väljavõttelt. 13.10.2023 edastas X. X Y. Y kontode alg- ja lõppjäägi ning järgmise sisuga teate „minu konto alg- ja lõppjääk on maardul olemas, okt. taotluse juures on sealne lõppjääk (ehk nov. algjääk) ja EÕK taotluse juures uus lõppjääk, Maardu on selle etoimiku vahendusel vastuvõtnud ja avanud. C. C väljavõttelt suudab isegi 5 klassi poiss jäägid ise kokku arvutada.” .
15.1.Vastustaja otsustas jätta Y. Y taotluse rahuldamata ja X. X-i ja C. C taotlused läbi vaatamata, põhjendades seda puuduste kõrvaldamata jätmisega. Ei ole aru saadav, milleks või mis alusel on Maardu Linnavalitsusel igakuiselt vaja konto alg- ja lõppjääke. SHS § 132 lõikest 3 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §- de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Sama seaduse § 133 lõige 1 6(24)
3-23-2046 toob välja toimetulekutoetuse arvestamise alused, milleks ongi üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Seega on seadus sätestanud loetelu dokumentidest, mis tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele edastada. Ühtlasi on Riigikontroll hiljuti teinud kontrolli, kus jõudis samuti järeldusele et kohalikud omavalitsused koguvad põhjendamatult palju andmeid isikute kohta sotsiaaltoetuste taotlemisel, mis on vastuolus IKÜM-iga, auditi tulemused on avalikud riigikontrolli lehel.
16.Vastustaja otsused on motiveerimata, otsustes puudub igasugune põhjendus, miks jäeti toimetulekutoetused määramata või määrati väiksemas summas. Kaaskirjas toodud põhjendused ei saa asendada otsuse põhjendusi. Kaaskirjad ja otsused on omavahel vastuolus. Otsuste kohaselt on C. C-le ja Y. Y-le jäetud toimetulekutoetus määramata SHS § 131 lõike 2 alusel. Kaaskirjade kohaselt aga on toimetulekutoetus jäetud määramata vastavalt SHS § 134 lg 4 p 7. Samas milles seisneb piisav vara, mille arvel on kaebajatel võimalik tulu saada, ei selgu kusagilt. Täpsemalt öeldes selgitatakse et kuna kohalikul omavalitsusel ei ole õnnestunud veenduda et piisavat vara ei ole, siis jäetakse taotlus rahuldamata SHS § 134 lg 4 p 7 alusel. On suur vahe, kas ei ole õnnestunud vara puudumist kindlaks teha, või ollakse veendunud, et isikul või perekonnal on piisav vara.
17.Viimaseks leiavad kaebajad, et toimetulekupiir 200 eurot ei taga inimväärset toimetulekut ja on seega põhiseadusega vastuolus, kohane oleks 500 euro suurune toimetulekupiir. Vastustaja seisukohad
18.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning põhjendab seda järgmiselt:
19.Vastustaja hinnangul ei ole kaebajad X. X ja Y. Y järginud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtteid ja koostöö vastustaja sotsiaalabi osakonnaga on pea olematu. Antud hinnang ei kehti piiratud teovõimega X. X-i eestkostetava C. C suhtes, kes ei ole võimeline enda õiguste eest seisma ja kohustusi täitma.
20.Sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 2 järgi on toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kaebajate toimetulekutoetuse taotluste osas on otsused vastu võetud vastavalt seadusele – toetus seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses määratud või taotlused rahuldamata jäetud, kuna taotleja sissetulek ületab toimetulekupiiri.
21.Toimetulekutoetuse maksmisel väidetava elatise arvesse võtmise osas on Vastustaja teinud koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA). Selgituses märgib SKA et: „[...] praegusel juhul maksab inimene vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole ka kohtu kaudu väljamõistetud elatise maksmisega, ei ole seadusest tulenevat kohustust vabatahtlikult makstava rahasumma arvestamiseks seesuguses summas, mis jätab vanema enda abivajaja rolli [...].“ Riigikohus on 19.10.2015 lahendi punktis 10 selgitanud, et täisealiseks saanud puudega lapse elatise suhtes võiks kehtida samad põhimõtted kui alaealise lapse suhtes. Seega ei ole X. X-i väited elatiste maksmise osas samuti tõsiselt võetavad, kuna neid makstakse tema mõju all olevatele ja tema poolt kontrollitud isikutele.
22.Vaidlusaluseks teemaks on samuti kasutuseelised, mida väidetavalt peaksid X. X-ile (või MTÜ-le Musti) maksma C. C ja Y. Y, kes elavad Xxxxxxxxxx xx 8 asuvas elamus ammu enne toimetuleku toetuse taotlemise menetlusi ja mille saamist toimetulekutoetuste kaudu kaebaja X. X nõuab. SHS § 133 lg 5 punkti 1 järgi on lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse 7(24)
3-23-2046 võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest eluasemekuludest üüri, kuid mitte võimalikku kasutuseelist. Küsimus kasutuseelisest on tsiviilõiguslik nõue ja konkreetse nõude lahendamine on maakohtu pädevuses.
23.SHS § 133 lõikes 8 sätestab, et üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus või registreeritud kooselus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.
23.1.Kõik kaebajad elavad Maardus Xxxxxxxxxx xx 8 asuvas üksikelamus, kuid X. X , olles MTÜ Musti juhatuse liige ning samaaegselt Y. Y (X. X-i isa) volitatud esindaja ja C. C (X. X-i täisealine alaneja) eestkostja, otsustas SHS § 133 lõikes 8 sätestatud piirangu vältimiseks kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks luua näilise olukorra, kus kõigile elamus elavatele inimestele on väidetavalt üürile andjaks tema kontrolli all olev MTÜ Musti.
23.2.Vastustaja on seisukohal, et tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes näiliste tehingutega, mis on tühised algusest peale ilma õiguslike tagajärgedeta. Samuti ei nähtu kusagilt, millises ulatuses väidetavad üürnikud Maardus Xxxxxxxxxx xx 8 asuvat kinnisasja või sellel paiknevat hoonet kasutavad, kuna kogu informatsioon on ainult X. X-i hallata. Tehingud iseendaga ja selleks variisikuna enda mõju all oleva ühingu kasutamine ei ole aktsepteeritav.
23.3.Tõenäoline on, et Y. Y-le rahaliste kohustuste panemiseks tema nõusolek puudub ja tema usaldust on kuritarvitatud ning X. X on räigelt rikkunud kohtumäärusega (2-23-239) määratud eestkostja hoolsuskohustust, kui on võtnud C. C-le ilma igasuguse põhjenduseta olulisi rahalisi kohustusi. Vastustajale on täielikult mõistetamatu, miks X. X-il otsustas oma lähedastest võlgnikud teha.
23.4.Kaebuseid ei ole võimalik põhistada seadusevastaste tehingute ja argumentidega, mis ei ole seadusega kooskõlas. X. X-ile ja talle kui teiste kaebajate esindajale on juba 31.08.2023 selgitatud, et sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 8 järgi ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Samuti ei ole perekonnaseaduse § 188 lg 1 punktidega 6 ja 9 kooskõlas eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta tehingute tegemine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on perioodidel juuni-september ning november – detsember 2023 õigesti keeldunud kaebajatele toimetulekutoetuse maksmisest või õigesti leidnud X. X-ile tasumisele kuuluva toetuse summa (perioodidel juuli – september) ning on õiguspäraselt jätnud detsembri 2023.a osas C. C ja Y. Y toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata (vaidlustatud haldusaktid on täpsemalt välja toodud otsuse kirjeldava osa punktis 10). Lisaks paluvad kaebajad kontrollida kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot) põhiseaduspärasust.
25.Kaebajad elavad Maardus Xxxxxxxxxx xx 8 asuvas 4-toalises üksikelamus, mille üldpind on 202 m2. Kinnistu, millel asub elamu, omanik on X. X. Kaebaja Y. Y on X. X-i isa ning C. C on X. X-i täisealine poeg, kellele on seatud eestkoste, eestkostjaks on määratud X. X . X. X-i poeg Q. Q elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Toimetulekupiiri põhiseaduspärasus
26.Kaebajad leiavad, et kehtiv toimetulekupiir, 200 eurot ühes kalendrikuus ei taga inimväärset toimetulekut ja on seega põhiseadusega vastuolus, kohane oleks 500 euro suurune toimetulekupiir. 8(24)
3-23-2046
27.Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lõigetele 1 ja 2 on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri
28.SHS § 131 lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. 2023.a. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 kohaselt oli 2023.a. üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks 200 eurot kalendrikuus.
29.PS § 28 lõike 2 esimene lause sätestab muude õiguste seas õiguse riigi abile puuduse korral. Õigus riigi abile puuduse korral annab isikule puuduse korral õiguse nõuda ja paneb riigile kohustuse anda abi, mis tagaks isikule minimaalselt vajalikud vahendid äraelamiseks. Puudusena põhiseaduse mõttes tuleb seega mõista olukorda, kus inimesel ei ole äraelamiseks minimaalselt vajalikke vahendeid.
29.1.Õigust riigi abile puuduse korral on rikutud, kui riik jätab puudust kannatavale inimesele äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid tagamata. Puudust kannatavale inimesele äraelamiseks minimaalselt vajalike vahendite tagamata jätmist ei saa pidada PS § 28 lõike 2 riiveks, mida on võimalik õigustada. Minimaalse abi andmata jätmine puuduses inimesele alandaks tema inimväärikust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 14 teine lõik). Ühtlasi moonutaks selle aktsepteerimine PS § 28 lõikes 2 antud õiguse olemust, mis oleks vastuolus PS §-ga 11.
29.2.Seadusandjal on samas avar otsustusruum määrata, mis on „puudus“, ja veelgi avaram otsustusruum määrata, kuidas täpselt peab selle korral olema tagatud „abi“ ehk äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt selle kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 15; töötuse korral antava abi kontekstis ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2017. a otsus asjas nr 3-4-1-17-16, p 52). PS § 28 lõige 2 sätestab, et abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. On seadusandja otsustada, mil määral ja kuidas riik puudust kannatavatele isikutele abi osutab. Seadusandja ulatuslik otsustusõigus on tingitud asjaolust, et PS § 28 lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmine tähendab sotsiaalpoliitiliste valikute langetamist, mis sõltuvad olulisel määral riigi majanduslikust olukorrast ja millel on oluline mõju avaliku sektori eelarvele.
29.3.Puuduse (ehk millal on isikul õigus riigilt midagi nõuda) on seadusandja defineerinud peamiselt toimetulekupiiri kaudu: kui inimese või perekonna sissetulek jääb alla igaks aastaks kehtestatud toimetulekupiiri, siis ei piisa sellest minimaalsete esmavajaduste rahuldamiseks ja nad kannatavad materiaalset puudust (SHS § 131 lõiked 1-3). Toimetulekupiirile vastav sissetulek peaks tagama inimese või perekonna minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
30.Seadusandja puudusele antud definitsioon ja selle puhuks ette nähtud abimeetmete piisavus on kohtulikult kontrollitavad. Arvestades aga, et abi põhiseaduslikult nõutav ulatus pole täpselt välja mõõdetav ja et tegemist on seadusandjale suurt otsustusruumi võimaldava valdkonnaga, on kohus õigustatud sekkuma vaid juhul, kui lahknevus seadusandja kehtestatu ja põhiseadusega nõutava vahel on ilmselge (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 16). Kohus võib sekkuda siis, kui 9(24)
3-23-2046 puuduse piir on tõmmatud reaalsete oludega võrreldes ebaadekvaatselt madalale, või siis, kui abi liigid, ulatus, andmise tingimused või kord tervikuna ilmselgelt ei taga, et konkreetsel juhul puudus lakkaks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.mai 202 otsus asjas nr 5-20-1 p 23). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine.
31.Eeltoodust tulenevalt leian, et 2023.a kohta kehtestatud toimetulekupiir ei ole põhiseadusega vastuolus ja leian, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub vajadus. Vaidlustatud otsuste õiguspärasus
32.Lisaks juba eelpoolviidatud SHS sätetele tuleb vastustaja otsuste õiguspärasuse hindamisel aluseks võtta järgnevat regulatsiooni:
32.1.SHS § 132 lg-d 3 ja 4, mille kohaselt tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.
32.2.SHS § 131 lg 12 kohaselt ei loeta eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.
32.3.SHS § 133 lg 5, mis sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu.
32.4.SHS § 133 lg 7 kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.
32.5.Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsus 26.01.199 määrusega nr 38 „Eluruumi põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ kehtestanud toimetulekutoetuse määramisel eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m 2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta (määruse p 2). Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
32.6.SHS § 133 lg 6 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad.
10(24)
3-23-2046
32.7.Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 kohaselt on toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude asjakohased piirmäärad järgmised:
32.7.1.üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi üür kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 2);
32.7.2.üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 4);
32.7.3.korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu kuni 3,50 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p5);
32.7.4.kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7);
32.7.5.veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8);
32.7.6.soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 9);
32.7.7.elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10). Toimetulekutoetus 2023.a juuni eest.
33.X. X esitas 09.06.2023 vastustajale taotluse toimetulekutoetuse määramiseks, märkides taotluses oma leibkonna liikmeks ka Y. Y. Taotlusele olid lisatud X. X-i ja Y. Y arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluaseme kulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte-, prügiveo ja veevarustuse arved ning X. X-i poolt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et mais 2023 on makstud elatist C. C-le 500 eurot ning Q. Q ́ile 700 eurot (taotlus koos lisadega dtl 466-491).
33.1.Maardu Linnavalitsuse 06.07.2023 otsusega1 määrati X. X-ile 2023. a juuni eest toimetulekutoetus 490,27 eurot (dtl 94-95). X. X esitas 06.07.2023 otsuse peale vaide, mille Maardu Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 537 (dtl 44-48) rahuldamata.
33.2.Vastustaja 06.07.2023 otsusest (menetluse nr 23263972606) ja 15.08.2023 vaideotsusest nähtub, et toimetulekutoetuse määramisel on arvestatud eluruumi normpinnaks 51 m 2, elanike arvuks ja perekonna liikmete arvuks 2 (X. X ja Y. Y).
33.2.1.Pereliikmete sissetulekuks on arvestatud kokku 786,01 eurot, mida on vähendatud X. Xi poolt lastele makstud elatise võrra, selliselt et ühe lapse kohta on arvestatud elatise summas 260,33 eurot, kokku seega 520,66 eurot. X. X-i sissetulekuna on arvesse võetud lapsetoetust kokku 100 eurot (80 eurot kuus, millele lisandus 20 eurot ühekordne makse, mis tasuti seoses lapsetoetuse suurenemisega aasta alguses) ning töötuskindlustuse hüvitist 576,36 eurot ja Y. Y sissetulekuna on arvestatud vanaduspensioni 630,31 eurot.
Esmalt esitas X. X toimetulekutoetuse taotluse 09.06.2023 (dtl 444-465), mille Maardu Linnavalitsus jättiss 15.06.2023 otsusega (dtl 436-437) rahuldamata, seejärel esitas X. X 26.06.2023 uue taotluse ning vastustaja tunnistas eelneva otsuse kehtetuks 04.07.2023 korraldusega nr 432 (vaideotsus) ning määras 06.07.2023 otsusega X. Xile 2023. a juuni eest toimetulekutoetuse 490,27 eurot.
11(24)
3-23-2046
33.2.2.Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 60 eurot, elektriküte 54,96 eurot, eluasemelaenu makse 510 eurot, küttekulu normkuluna 204 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, vee soojendamine 40,00 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine normkuluna 43,00 eurot.
33.3.Selle perioodi osas ei ole poolte vahel vaidlust vastustaja poolt arvesse võetud eluasemekulude suuruse osas. Kaebaja leiab aga, et vastustaja on ebaõigesti arvestanud tema sissetulekust maha elatist miinimummääras ehk 260,33 eurot ühe lapse kohta (perekonnaseaduse (PKS § 101), arvesse tulnuks võtta kaebaja poolt esitatud allkirjastatud kinnituses makstud elatise summat vastavalt pangakonto väljavõttele 440 eurot (C. C) ja 700 eurot (Q. Q). Elatis on makstud vanemate vahelise kokkuleppe alusel vajaduspõhiselt. Q. Q lõpetas kooli ja tema kulud olid sel ajal suured. Isegi kui võtta arvesse elatist miinimummääras, siis on seda arvestatud valesti, sest vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et elatise puhul tuleb arvesse võtta PKS § 101 lg-s 3 nimetatud baassumma 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Kokku peaks seega elatise miinimummääraks olema veidi üle 300 euro. Ka ei oleks vastustaja pidanud X. X-i sissetulekuna arvesse võtma peretoetust täies ulatuses, kuna Q. Q elas enamjaolt isa juures ja osa toetusest peaks seega arvestama isa sissetulekuks (kaebajate selgitused 13.03.2024 kohtuistungil helisalvestus al 00:36:02).
33.4.Vastustaja märgib, et on elatise suuruse arvestamisel lähtunud Riigikohtu lahendis arvestatud põhimõttest. X. X on maksnud elatist ebamõistlikus ulatuses, tekitades nii olukorra, kus ta ise osutub toimetulekutoetuse saajaks. Kaebajale on selgitatud elatise suuruse määramise tingimusi, otsused on saadetud koos kaaskirjas (juuni ja juuli osas kaaskirja ei ole). Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1. aprillil. Maardu Linnavalitsus arvutuste kohaselt baassumma koos PK § 101 lg-s 4 kajastatud kolme protsendiga brutokuupalgast on 260,33 eurot. Lapsetoetust tuleb arvestada X. X-i sissetulekuna, lapse jagatud elukoht on tõendamata, kuna lapse sissekirjutus on Haapsalus. Kui laps elab isa juures, siis on võimalik ka lapsetoetus lasta isa arvele kanda, mida käesoleval juhul ei ole tehtud (vastustaja esindajate selgitused 13.03.2024 kohtuistungil, helisalvestis al 00:40:57).
34.Leian, et 2023.a juunikuu osas toimetulekutoetuse arvestamisel on vastustaja põhimõtteliselt lähtunud asjakohastest kaalutlustest, kuid samas on vastustaja arvutuskäik olnud ekslik X. X-i sissetulekust maha arvatavate elatissummade miinimummäära osas. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt.
34.1.Vastustaja on võtnud arvesse eluasemekulusid, sh eluasemelaenu, vastavalt määrusega nr 28 kehtestatud piirmääradele. Vastustaja ei ole arvestanud X. X-i perekonnaliikmete hulka C. C-d , kes on tema eestkostetav. Selles osas vaidlust menetlusosaliste vahel ka ei ole.
34.2.Vastustaja on põhjendatult leidnud, et X. X-i sissetulekutest saab maha arvata makstud elatise lähtudes perekonnaseaduse alusel arvestatud elatise miinimummäärast. Vastustaja märgib õigesti, et kuivõrd käesoleval juhul ei tulene makstava elatise suurus kohtulahendist, vaid tegu on X. X-i enda initsiatiivil makstava elatisega, on toimetulekutoetuse määramisel põhjendatud X. X-i sissetulekust maha arvatava kuluna arvesse võtta seadusega ettenähtud elatise miinimumsumma, mis Riigikohtu seisukohtade kohaselt on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsuse asjas nr 3-2-1-33-11 p 21). Käesoleval juhul on X. X tasunud elatist sellises ulatuses, mis ületab seaduses sätestatud miinimummäära ning mis samas jätab tema enda olukorda, kus ta peab riigilt enda esmavajaduste katmiseks abi paluma. Seega kaebaja on ise tekitanud olukorra, kus ta vajab toimetulekutoetust, samas kui elatise maksmine ei oleks kaebajalt PKS § 100 lõigetes 3 ja 4 sätestatust suuremas summas tõenäoliselt nõutav. Asja materjalidest ei nähtu ka, et laste enda vajadused või eluviis nõuaks 12(24)
3-23-2046 PKS-sest sätestatud minimaalsest elatisest suurema elatise tasumist. SHS § 100 lg 2 kohaselt on alaealise lapse vanem kohustatud lapse ülalpidamise kohustust täitma elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 6 kohaselt võib juhul, kui laps viibib osaliselt (üle 6 kalendripäeva kuus) ka elatist maksva vanema juures, olla alust ka elatise summa vähendamiseks. Kaebuses märgib X. X-i , et Q. Q elab vahelduvalt nii tema kui isa juures ja mõlemad vanemad osalesid pojaga seotud kulutuste kandmisel, seda kinnitas X. X ka 13.03.2024 kohtuistungil (helisalvestis 00:34:18; 00:34:32 ja 00:34:56). Lisaks tuleb märkida, et asjaolu, et X. X on väidetavalt tasunud elatist oluliselt suuremas summas, kui tema sissetulekud seda lubaks, võib osundada sellele, et kaebajal võib olla sissetulekuid või vara, mida kaebaja ei ole toimetulekutoetuse taotluse esitamisel vastustajale avaldanud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2023 määrus käesolevas asjas p 21).
34.3.Samas on vastustaja on ekslikult leidnud, et maha arvatava elatise miinimummäär on kuni 260,33 eurot ühe lapse kohta. PKS § 100 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vastustaja viitab, et on elatise miinimummäärana arvestanud ülalviidatud sätete kohaselt, ent samas ei ole vastustaja toimetulekutoetuse otsustes, vaideotsustes ega kaaskirjades toodud välja täpsemat arvutust, kuidas vastustaja sellise summani on jõudnud.
34.3.1.Elatise miinimummäära välja arvestamiseks on Justiitsministeeriumi veebilehelt leitav elatiskalkulaator2, mille andmete kohaselt oli PKS § 100 lg 3 kohaselt arvutatud elatise baassumma 2023.a peale indekseerimist 01. aprillil avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusega 249,78 eurot. Kui lisada sellele 3% keskmisest brutokuupalgast ehk 50,55 eurot, on baassummaks perioodil 01.04.2023 – 31.12.2023 kokku 300,33 eurot.
34.3.2.Ülalviidatud elatiskalkulaatori kohaselt tuleks elatisele lisada 1⁄2 lapsetoetusest juhul, kui toetuse saajaks on elatise maksmiseks kohustatud vanem. Käsitletud perioodil on lapsetoetus (80 eurot) laekunud X. X-ile ning seega peaks elatise miinimumsummaks lugema elatise baassumma 300,33 eurot + pool X. X-ile laekuvast lapsetoetusest ehk 40 eurot, kokku peaks seega elatise miinimumsummaks arvestama 340,33 eurot. Ehkki elatiskalkulaatoris toodud arvustuskäik kehtib alaealise lapse ülalpidamiskohustuse osas, saab seda minu hinnangul rakendada ka C. C-le makstava elatise osas, sest PKS § 97 p-st 23 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama ka täisealine laps, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Pealgi nähtub vastustaja otsustest ja seisukohtadest, et vastustaja on ka ise toimetulekutoetuse määramisel arvestanud C. C-le makstavat elatist sarnaselt Q. Qile makstava elatisega.
34.3.3.Elatise summat on kalkulaatori kohaselt võimalik vähendada, kui laps veedab elatist maksva vanema juures rohkem kui 6 päeva kalendrikuus. Käesoleval juhul on X. X küll viidanud, et Q. Q elab vahelduvalt nii tema kui oma isa juures, samas ei ole toimetulekutoetuse menetluse käigus kindlaks tehtud, kas R .Irs viibib X. X-i juures enam kui 6 kalendripäeva kuus. Pigem nähtub vastustaja seisukohtadest, et vastustaja ei ole selles osas elatise maksmise vähendamist vajalikuks pidanud ning on seega lähtunud X. X-ile soodsamast arvutuskäigust.
https://www.just.ee/elatiskalkulaator/
13(24)
3-23-2046
34.4.Kokkuvõtvalt leian, et vastustaja pidanuks X. X-i sissetulekut vähendama maha arvatava elatise võrra 300,33 eurot ühe lapse kohta. Vastustajal tuleb selles osas X. X-i taotlus uuesti läbi vaadata.
35.Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud lapsetoetust X. X-i saab sissetulekute hulgas arvestada, sest eeltoodust lähtuvalt on saadud lapsetoetuse summat elatise miinimumsumma arvutamisel arvesse võetud (saadud lapsetoetusest 1⁄2 on arvestatud makstava elatise miinimumsumma koosseisus kuna laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures). Samas tuleks 2023 a juunis arvestada X. X-i sissetulekuna lapsetoetust 80 euro ulatuses, mitte 80+20 eurot, sest nagu vastustaja selgitas, on viimase summa näol tegemist jaanuaris maksmata jäänud summa hüvitamisega, tulenevalt sellest, et aasta alguses lapsetoetuse summa tõusis kuid süsteem ei võimaldanud seda kohe arvesse võtta (helisalvestus 00:44:31). Seega ei saa seda summat X. X-i juunikuu sissetulekute hulgas arvestada.
36.Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustaja 06.07.2023 otsus ja 15.08.2023 vaideotsus tühistada, sest need on õigusvastased X. X-i sissetulekust maha arvamisele kuuluva elatise suuruse osas ning sissetulekuna arvestatud lapsetoetuse, summas 20 eurot osas (aasta alguses vähem saadud lapsetoetuse hüvitis) Vastustajal tuleb seega X. X-ile tasumisele kuuluv toimetulekutoetuse summa uuesti välja arvutada, arvestades ülaltoodud juhiseid. Toimetulekutoetus 2023.a juuli eest:
37.X. X esitas 24.07.2023 vastustajale taotluse toimetulekutoetuse määramiseks, märkides taotluses oma leibkonna liikmeks ka Y. Y (X. X-i isa). Taotlusele olid lisatud X. X-i ja Y. Y arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluaseme kulude kohta (eluasemelaenu tagasimaksed, elektri-, kütte- ja veevarustuse arved) ning arvelduskonto väljavõte selle kohta, et ta on juunis 2023 maksnud elatist oma lapsele C. C-le 440 eurot ning Q. Qile 700 eurot (taotlus koos lisadega dtl 492-512).
37.1.Maardu Linnavalitsuse 27.07.2023 otsusega (dtl 441-443) määrati X. X-ile 2023. a juuli eest toimetulekutoetus 42,37 eurot. Otsusele esitas X. X vaide, mille vastustaja jättis 15.08.2023 korraldusega nr 538 (dtl 40-43) rahuldamata.
37.2.Vastustaja 27.07.2023 otsusest ja 15.08.2023 vaideotsusest nähtub, et toimetulekutoetuse määramisel on arvestatud eluruumi normpinnaks 51 m2, elanike arvuks ja perekonna liikmete arvuks 2 (X. X ja Y. Y ).
37.2.1.Pereliikmete sissetulekuks on arvestatud kokku 1159,55 eurot, mida on vähendatud X. X-i poolt lastele makstud elatise võrra, selliselt et ühe lapse kohta on arvestatud elatise summas 260,33 eurot, kokku seega 520,66 eurot. X. X-i sissetulekuna on arvesse võetud lapsetoetust kokku 80 eurot, sissetulekut sotsiaalabist 45 eurot ning töötuskindlustuse hüvitist 924,90 eurot ja Y. Y sissetulekuna on arvestatud vanaduspensioni 630,31 eurot. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter 60 eurot, elektriküte 39,24 eurot, eluasemelaenu makset normkuluna 510 eurot, küttekulu normkuluna 204 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, vee soojendamine 40,00 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 28,68 eurot.
37.3.X. X-i vastuväited selle otsuse osas on järgnevad: sarnaselt perioodiga juuni 2023 on vastustaja põhjendamatult arvanud X. X-i sissetulekutest maha makstud elatise vaid miinimummääras ehk 206,33 eurot ühe lapse kohta, kuigi tegelikult makstud elatise summa oli vastavalt 440 ja 700 eurot. Samuti on vastustaja ebaõigesti arvestanud X. X-i tulude hulka lapsetoetuse 80 eurot. Eluaseme kulude osas on jäetud arvestamata vee soojendamise kulud, küttekulud on jäetud jagamata kolme kuu peale (kaebaja poolt esitatud puude arve tulnuks arvesse võtta kolme kuu ulatuses ehk arvestada võrdsete summadena juuni, juuli ja augusti kuludena). Olmejäätmete kulu ei ole samuti arvestatud. 14(24)
3-23-2046
37.4.Vastustaja selgitab, et kuna taotluse menetlemise hetkel ei olnud esitatud C. C taotlust, siis menetleti taotlust kahe leibkonna liikme ühise taotlusena. Seega küttekulud arvestati täismahus nagu ühe leibkonna omana. X. X selle taotluse puhul ka ei viidanud, mitme kuu peal seda kulu tuleks arvestada. Edaspidi on vastustaja seda täpsustanud ja ka arvesse võtnud. Vee soojendamine on arvestatud elektrikütte kulude all. Tegemist on Sotsiaalkindlustusameti STAR süsteemi etteantud väljaga, mida ei ole võimalik vastustajal ise muuta, samas on kõik vajalikud kulud arvesse võetud.
37.5.Arvestades vastustaja selgitusi ning asjas esitatud eluasemekulude arveid, leian, et vastustaja ei ole eksinud kaebajate eluasemekulude arvestamisel. Vee soojendamine on arvestatud elektrikütte kulude all ja on seega arvesse võetud. Küttekulud on õigesti arvestatud täismahus ühe leibkonna kuluna. Vastustajal puudus taotluse lahendamise hetkel alus küttekulude jaotamiseks mitme perioodi peale kuna sellisest vajadusest vastustajat ei teavitatud. Edaspidi on vastustaja neid asjaolusid ja ka arvesse võtnud. Olmejäätmete veokulu kohta ei ole kaebaja taotlusele lisanud kuludokumente.
37.6.Mis puudutab X. X-i sissetulekust maha arvatava elatise summat, siis arvestades, et vastustaja on elatise maksmist arvestanud miinimumsummana 260,33 eurot, mille osas olen käesolevas otsuses leidnud, et miinimumsumma oleks pidanud olema suurem (vt käesoleva otsuse p 34.3), siis selles osas tuleb vastustajal X. X-i taotlus uuesti läbi vaadata.
37.7.Peretoetuse X. X-i sissetulekuna arvestamise osas jään otsuse p-s 35 toodud selgituste juurde. Vastustaja on peretoetuse õigesti X. X-i sissetulekuna arvesse võtnud.
38.C. C, kelle eestkostja on X. X, esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega C. C-le 2023. a juuli eest toetuse määramata (dtl 2-3).
39.Otsusest nähtuvalt on vastustaja C. C sissetulekuna arvesse võtnud X. X-ilt saadud elatist 440 eurot ning töövõimetoetust 576, 60 eurot (kokku 1016,60 eurot). Eluasemega seotud kulusid otsuses arvesse võetud ei ole. Eluruumi normpinnaks on arvestatud 51 m 2, elanike arvuks 1. Kokkuvõtvalt nähtub otsusest, et kuivõrd C. C sissetulekud ületavad toimetulekupiiri 816,6 eurot, tuleb toimetulekutoetus jätta määramata.
39.1.Kaebajad viitavad, et vastustaja otsuse kohaselt on C. C sissetuleku hulka arvestatud elatis 440 eurot, kuid samas on X. X-i toimetulekutoetuse taotluses maha arvatava elatisena arvesse võetud vaid 260,33 eurot. Eluasemega seotud kulusid üldse arvestatud ei ole. Kõiki kulusid arvesse võetud ei ole. Kõik kolm isikut elavad koos ühes majas. C. C eeskostetavana on seadusest tulenevalt eraldi leibkonnas. Tema kulude arvestus peab olema eraldi. Ta ei pea majas elama tasuta nii, et ema kõik kulud kannab. XXX oleks pidanud kaebajale selgitama, kuidas oleks pidanud avalduse esitama ja kuidas oleks saanud kulusid arvesse võtta.
39.2.Vastustaja selgitab eluasemekulude osas, et eelnevalt on esitanud sama kuu osas taotluse X. X koos Y. Y-ga (ühise leibkonnana) ning eluasemekulud on jagatud kahe isiku vahel, seetõttu C. C kulusid arvestatud seega ei ole (helisalvestus al 00:55:45; 00:57:29 ja 01:01:40). Elatise osas on vastustaja arvestanud C. C sissetulekuna X. X-ilt saadud elatise. Vastustaja märgib, et juba ainuüksi C. C sissetulek töövõimetaotluse osas ületab toimetupiiri.
40.Leian, et vastustaja 30.08.2023 otsuse tühistamiseks puudub alus.
40.1.Minu hinnangul on vastustaja C. C sissetulekuna õigesti arvesse võtnud lisaks töövõimehüvitisele ka X. X-ilt saadud elatise 440 eurot. Asjaolu, et samal ajal ei ole vastustaja X. X-i puhul arvestanud makstud elatist maha X. X-i sissetulekutest samas ulatuses, ei tähenda, et C. C puhul saadud elatist sissetulekuna arvesse võtta ei saa. X. X on vastustajale toimetulekutoetuse taotlemisel kinnitanud, et on C. C-le sellises summas elatist maksnud ja puuduvad põhjendused, miks peaks vastustaja C. C sissetulekute puhul asuma teistsugusele 15(24)
3-23-2046 seisukohale. Samas, kuivõrd tegu on X. X-i initsiatiivil makstava elatisega, ei ole vastustajal kohustust makstud elatist täiel määral X. X-i sissetulekuid vähendava maksena arvesse võtta, eriti olukorras, kus sellises summas elatise maksmine on kaasa toonud olukorra, kus elatise maksja ise jääb olukorda, kus vajab toimetulekutoetust ning samas on tekkinud ka kahtlus, kas X. X-i varaline seis on siiski sedavõrd napp kui X. X vastustajale esitatud andmetes näitab (makstud elatise X. X-ilt sissetulekust mahaarvamise osas vt täpsemalt käesoleva otsuse 34.2).
40.2.Tuleb märkida, et vastustaja selgitused selles osas, miks ei ole C. C puhul üleüldse arvesse võetud eluasemekulude andmeid, ei ole lõpuni mõistetavad. Vastustaja on küll selgitanud, et C. C taotlus esitati peale seda, kui toimetulekutoetuse otsus X. X-i taotluse osas oli juba tehtud, kuid samas nähtub X. X-i taotluse osas tehtud otsusest (dtl 441-443), et kui ülejäänud eluasemekulusid arvestati selle otsuse tegemisel täies ulatuses, siis elamu kütmisega seotud kuluna on 900 euro suurusest üldkulust arvesse võetud 204 eurot, seega vähemalt osaliselt saanuks vastustaja eelnevalt X. X-i taotlusele lisatud, elamu kütmiseks tehtud kulutusi arvesse võtta. Samas ei tingi see asjaolu vastustaja otsuse tühistamist, kuivõrd isegi kui võtta C. C puhul arvesse elamu kütmisega seotud normkulu 204 eurot, on C. C sissetulek peale selle kulu maha arvamist jätkuvalt toimetulekupiiri tunduvalt ületav ehk 812,6 eurot (1016,6 – 200). Seega ületaks C. C sissetulek toimetulekupiiri 612,6 euro võrra (812,6-200 (toimetulekupiir)). Toimetulekutoetus 2023.a augusti eest:
41.X. X, C. C ja Y. Y (volitatud esindaja on X. X) esitasid 17.08.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augusti eest. Taotlusele olid lisatud X. X-i , C. C ja Y. Y arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluaseme kulude kohta: elektri-, küttearved (dtl 58 ja dtl 76, seejuures viimane arve (Tallinna Kütteladu 09.06.2023) oli lisatud ka juuni ja juulikuu taotlustele (dtl 468 ja 495), veevarustuse ja prügiveo arved ning lisaks arve (dtl 79), mille on väljastanud MTÜ Musti kaebajatele Xxxxxxxxxx xx 8, Maardu eluaseme üürisummade kohta kokku 1530 eurot (iga kaebaja üürisummaks on 510 eurot). Samuti arvelduskonto väljavõtte selle kohta, et ta on maksnud elatist oma lapsele Q. Qile 500 eurot (taotlus koos lisadega dtl 57-81).
42.Maardu Linnavalitsus määras 30.08.2023 otsustega X. X-ile 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse 89,57 eurot (dtl 4-5) ning jättis Y. Y-le ja C. C-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata (dtl 14-15; 16-17). Maardu Linnavalitsuse 30.08.2023 otsuste põhjendused on esitatud 31.08.2023 kaaskirjas (dtl 82-86).
43.Erinevalt varasematest perioodidest on sellel perioodil Y. Y esitanud toimetulekutaotluse X. X-ist eraldi, samas kui varem on Y. Y märgitud X. X-i leibkonna liikmeks. Kohtuistungil selgitas X. X , et taotlused said sellisena esitatud, kuna vastustaja sellise juhise andis (helisalvestus alates 01:11:25). Vastustaja sellist asjaolu ei kinnitanud aga selgitas kohtuistungil, et vastustaja hinnangul tuleks Y. Y-d käsitleda X. X-iga ühises leibkonnas olevaks isikuks ning tõenäoliselt oleks sellisel juhul taotluse tulemusel arvestatud toimetulekutoetus ka kaebajatele soodsam (helisalvestis 01:13:17; 01:13:48 ja 01:17:26). Arvestades käesoleva asja materjale ning Y. Y poolt 26.03.2024 antud selgitusi (26.03.2024 helisalvestis al 00:03:59 jj) leian, et Y. Y-d tuleb tõenäoliselt käsitleda X. X-iga samas leibkonnas olevaks isikuks kui samas eluruumis elavat ülenejat sugulast, kellel on ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7). Kaebajate omavaheline arveldamine ei ole regulaarne, pigem on tegemist vajaduspõhiselt ühiselt kulude kandmisega, mis ühises majapidamises olevate täiskasvanud isikute puhul tavapärane. Y. Y selgituste kohaselt ei ole varasemaga võrreldes kulude jagamise osas ka midagi muutunud (helisalvestis al 00:08:27). Seega ei nähtu, et X. X-i ja Y. Y kulutused on sedavõrd üksteisest eraldatavad, et isikuid tuleks pidada iseseisvalt ehk üksteisest sõltumatult majandavaks. Vähemasti käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaks järeldada vastupidist. Samas ei ole vaidlus selles osas asja lahendamise seisukohast oluline, kuivõrd käesoleval juhul ei ole vastustaja keeldunud kaebajate eraldiseisvate taotluste menetlemisest. 16(24)
3-23-2046
44.Vastustaja 30.08.2023 otsusest nähtuvalt on vastustaja:
44.1.X. X-i sissetulekuna arvesse võtnud töötuskindlustushüvitist 899,28 eurot, sissetulekut sotsiaalabist 45 eurot, lapsetoetust 80 eurot, intresse 0,07 eurot. Sissetulekuid vähendava kuluna on vastustaja arvesse võetud X. X-i poolt lastele makstud elatist 260,33 eurot ühe lapse kohta. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter normkuluna 38 eurot, olmejäätmete vedu 2,16 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 23,10 eurot.
44.2.Y. Y sissetulekuna on vastustaja arvestanud vanaduspensionit 630,31 eurot ning sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter normkuluna 38 eurot, olmejäätmete vedu 2,16 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 23,10 eurot.
44.3.C. C sissetulekuna on vastustaja arvestanud töövõimetoetust 558 eurot. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: elekter normkuluna 38 eurot, olmejäätmete vedu 2,16 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 23,10 eurot.
45.Kaebajad leiavad, et vastustaja on kõigi taotluste puhul alusetult arvestamata jätnud elamu kütmise kulud (eelmise kuu dokumentide alusel) ning elektrikütte kulud (helisalvestus al 01:25:32). Samuti ei ole vastustaja arvestanud MTÜ Musti poolt kaebajatele esitatud eluruumi üüri arvet (ühe taotleja kohta 510 eurot).
45.1.Vastustaja selgitas kohtuistungil, et elamu küttekulusid ei ole sellel perioodil arvesse võetud, kuna taotlusele lisatud Eesti Puu arve nr 111232, summas 1040 eurot (dtl 58) on väljastatud 23.11.2022 ning vastustajal ei pidanuks tegelikult seda arvet üldse arvestama, kuid tuli taotlejatele vastu ja arvestas seda maikuu toimetulekutoetuse määramisel (helisalvestis al 01:30:20). Tallinna Kütteladu arvet nr 23001948, summas 900,29 eurot, mis on väljastatud 09.06.2023 (dtl 76) on arvesse normkuluna arvesse juulis, kui X. X ja Y. Y esitasid taotluse ühise leibkonna liikmena. Kaebajad ei viidanud, et seda arvet tuleks jagada mitme kuu peale. Samal põhjusel ei ole eraldi arvesse võetud veesoojendamise kulu (kui vee soojendamine toimus puudega (pelletitega) kütmisel). Kui vee soojendamine toimus elektriga, siis see on arvesse võetud elektrikuluna, mis võeti taotlejate osas arvesse täies mahus ja sellega sai kogu elektriarve kaetud (helisalvestis al 01:33:45; 01:34:33 ja 01:39:03).
45.2.MTÜ Musti poolt esitatud üüriarvet ei võtnud vastustaja arvesse, sest SHS § 133 lg 8 kohaselt üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Vastustaja samuti seisukohal, et tegemist on näiliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõttes. Kuna toimetulekutoetuse määramisel ei võeta arvesse üüri, kui üürijaks on esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased, siis X. X andis väidetavalt enda juhitavale MTÜ-le enda isikliku kinnistu/hoone kasutusse ning esitas C. C toimetulekutoetuse määramise avalduse juurde vastava üüri arve. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 2 on näilik tehing tühine (vt selgitused kaaskirjas tl 82-86).
45.3.Arvestades vastustaja selgitusi ning asjas esitatud eluasemekulude arveid, leian, et vastustaja ei ole eksinud kaebajate eluasemekulude arvestamisel. Õige on vastustaja viide, et kaebajad ei selgitanud taotluse esitamisel, et vastustaja peaks arvestama juba eelneval perioodil esitatud küttekulude arvet ka augustis 2023, sellekohased selgitused on kaebaja esitanud vastuseks vastustaja järelepärimisele alles 2023.a septembris (dtl 605-611). Märgin, et isegi juhul, kui vastustaja oleks pidanud juulikuus esitatud küttekulude arve summat osaliselt üle kandma augustisse, jääks vähemasti Y. Y ja C. C sissetulek siiski toimetulekupiiri ületavaks ning toimetulekutoetuse maksmiseks alust ei ole. Elektrikütte (vee soojendamine elektriga) kulude eraldi arvestamine ei olnud vajalik, kuna kogu taotlusele lisatud elektriarve on arvesse võetud juba elektrikuludena.
17(24)
3-23-2046
45.4.Samuti on vastustaja õigesti jätnud arvesse võtmata MTÜ Musti poolt väljastatud arvel märgitud üürisumma.
45.4.1.Nõustun vastustajaga, et väidetava üürisuhte näol on tegu näiliku tehinguga, mida ei peaks toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtma. Kaebajate eluasemaks olev elamu kuulub X. X-ile ning olukord, kus X. X on andnud elamu tasuta kasutada endaga seotud mittetulundusühingule ning viimane esitab seejärel üüri tasumiseks arveid X. X-ile , tema isale ja pojale, osundab pigem sellele, et väidetava üürisuhte eesmärgiks on kaebajate kulude suurendamine toimetulekutoetuse saamise eesmärgil ja SHS § 133 lg 8 kohaldamise vältimine.
45.4.2.Sellele viitavad ka X. X-i poolt kohtuistungil antud selgitused, mille kohaselt oli elamu kasutada andmine tingitud sellest, et vastustaja ei arvestanud muidu elamu kasutamisega seotud kulusid ja/või Y. Y ja C. C poolt saadavat kasutuseelist, mis koosnes sellest, et isikud elavad tasuta X. X-i omandis olevas majas (helisalvestis al 01:43:15 jj ning 01:50:18; 01:57:35 jj). Y. Y selgitas 26.03.2024 kohtuistungil, et ta ei tea, et oleks kellelgi majas elamise eest üüri maksnud, kui vaja siis maksab X. X-ile aga mingile äriühingule ega MTÜ-le tema maksnud ei ole, tema ei tea täpselt neid asju, ta annab sularaha X. X kätte (helisalvestus 00:12:51).
45.4.3.Asja materjalide hulgas ei ole ka tõendeid, mis võimaldaks järeldada, et MTÜ Musti oleks kandnud elamuga seotud kulusid, et neid siis kaebajatele edasi arveldada. Samuti ei ole asja materjalide juures tõendeid, mis viitaks, et kaebajad on ka tegelikult MTÜ-le Musti arvel näidatud üüri tasunud. See viitab veelkord asjaolule, et tegelikku üürisuhet kaebajate ja MTÜ Musti vahel ei ole.
45.4.4.Põhjendatud ei ole kaebajate viide sellele, et X. X on sisuliselt sunnitud C. C-lt ja Y. Y-lt kasutuseeliseid nõudma üürilepingu vormis, sest tsiviilkohtute pika ja järjepideva praktika kohaselt tuleb lapsevanemal oma lapsele vajaliku ülalpidamise andmiseks oma varalised õigused sisse kasseerida ning teha kõikvõimalik et lapse, käesoleval juhul Q. Qi, vajadused oleks rahuldatud. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et Q. Qi vajadused jääks katmata, kui kaebajad MTÜ-le Musti üüri ei maksaks ning, et sellest tulenevalt peaks Y. Y ja X. X maksma elamu kasutamise eest üüri või kui nad üüri ei maksa, tuleb elamu tasuta kasutamist käsitada kasutuseelisena saadava elatisena.
45.4.5.Täiendavalt märgin, et vastustaja on selgitanud et juhul, kui kaebajad oleks toimetulekutoetuse taotlemisel eluaseme korrashoiuga seotud kuludokumendid esitanud, oleks vastustaja seda ka toetuse määramisel arvesse võtnud (helisalvestis 01:53:05).
45.5.X. X-i sissetulekust maha arvatavat elatist on vastustaja ka augustis 2023 arvestanud miinimumsummana 260,33 eurot, mille osas olen käesolevas otsuses leidnud, et miinimumsumma oleks pidanud olema suurem (vt käesoleva otsuse p 34.3). Seega selles osas tuleb vastustajal X. X-i taotlus uuesti läbi vaadata. Samas märgin, et taotlusele lisatud tõenditest nähtub vaid ühele lapsele (Q. Q) makstud elatis 500 eurot (dtl 65). X. X-i selgituste kohaselt seisnes C. C-le makstud elatis tõenäoliselt ravikulude katmises ning see ületas 260,33 eurot (helisalvestis al 02:00:54 ja 02:01:44), kuid seda väidet ei kinnita asja juurde esitatud tõendid. Seega on asja uuel otsustamisel vastustajal võimalik kontrollida, kas C. C osas on elatise maksmine üleüldse tõendamist leidnud. Juhin tähelepanu, et C. C osas ei ole vastustaja augustikuu sissetulekuna X. X-i poolt väidetavalt makstud elatist sissetulekuna arvesse võtnud ning kaebajad ei ole selles osas esitanud ka vastuväiteid. Seega juhul, kui C. C-le elatise maksmine kinnitust ei leia, võib X. X-i toimetulekutoetus osutuda senisest väiksemaks või toetuse saamise vajadus üldse ära langeda.
46.Peretoetuse X. X-i sissetulekuna arvestamise osas jään otsuse p-s 35 toodud selgituste juurde. Vastustaja on peretoetuse õigesti X. X-i sissetulekuna arvesse võtnud. 18(24)
3-23-2046 Toimetulekutoetus 2023.a septembri eest:
47.X. X, X. X ja Y. Y esitasid 10.09.2023 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse määramiseks 2023. a septembri eest. Taotlusele olid lisatud X. X-i, C. C arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluaseme kulude kohta: elektri-, küttearved, veevarustuse ja prügiveo arved ning lisaks MTÜ Musti arve (dtl 156) Xxxxxxxxxx xx 8, Maardu eluaseme üürisummade kohta kokku 1530 eurot (iga kaebaja üürisummaks on 510 eurot). Samuti X. X-i poolt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et elatist on makstud Q. Q ́ile 700 eurot, lapsele C. C-le 510 eurot ja isale Y. Y-le 510 eurot (taotlus koos lisadega dtl 154-175).
48.Vastustaja määras 21.09.2023 otsustega vastustaja X. X-ile toimetulekutoetuse 536,19 eurot (dtl 152-153) ning C. C ja Y. Y taotlused jättis vastustaja rahuldamata (148-149; 150-151). Otsuste täpsemad põhjused on välja toodud vastustaja 22.09.2023 kaaskirjas (dtl 144-147).
49.Vastustaja 21.09.2023 otsusest nähtuvalt on vastustaja:
49.1.X. X-i sissetulekuna arvesse võtnud töötuskindlustushüvitist 839,46 eurot, sissetulekut sotsiaalabist 45 eurot, lapsetoetust 80 eurot. Sissetulekuid vähendava kuluna on vastustaja arvesse võtnud X. X-i poolt lastele ja isale makstud elatist 260,33 eurot ühe isiku kohta. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: eluasemelaen 330 eurot, elekter 36,9 eurot, kütte normkulu 132 eurot, olmejäätmete vedu 2,16 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 18,6 eurot.
49.2.Y. Y sissetulekuna on vastustaja arvestanud vanaduspensionit 630,31 eurot ning saadud elatist 510 eurot. Sissetulekust on maha arvatud eluasemekulud sarnaselt X. X-iga v.a eluasemelaen, mida on arvestatud vaid X. X-i puhul ning otsusest nähtuvalt on küttekulu arvestatud 193,5 eurot ehk suuremas summas, kui X. X-i puhul.
49.3.C. C sissetulekuna on vastustaja arvestanud töövõimetoetust 576 eurot ning saadud elatist 510 eurot. Sissetulekust on maha arvatud eluasemekulud sarnaselt X. X-iga v.a eluasemelaen, mida on arvestatud vaid X. X-i puhul ning otsusest nähtuvalt on küttekulu arvestatud 193,5 eurot ehk suuremas summas, kui X. X-i puhul.
50.Kaebajad leiavad, et vastustaja on X. X-ile toimetulekutoetuse määramisel ebaõigesti arvestanud X. X-i sissetulekust maha poegadele ja isale makstud elatist 260,33 eurot ühe isiku kohta, samal ajal, kui C. C ja Y. Y sissetulekuna on arvestatud elatist 510 eurot mõlema puhul. Kaebaja selgituste kohaselt on tegemist osaliselt kasutuseelisena osaliselt rahana saadud elatisega (helisalvestus al 02:06:22). Kõigi taotluste puhul alusetult arvestamata jäetud MTÜ Musti poolt kaebajatele esitatud eluruumi üüri arve (ühe taotleja kohta 510 eurot). Elektrikulu on arvestatud vaid 36,90 eurot ühe inimese kohta, kütte puhul oleks pidanud arvestama lisaks 25 eurot ühe inimese kohta normkuluna (helisalvestis 02:10:46).
50.1.Vastustaja selgitas kohtuistungil, et küttekulude puhul on arvestatud X. X-i poolt täiendavalt esitatud Eesti Puu arvet nr 107113 (dtl 615) summas 1161 eurot, mis on jaotatud kolmeks ja arvestatud kahe kuu lõikes, seega 193,5 eurot inimese kohta, millest normkulu on 132 eurot. MTÜ Musti poolt esitatud üüriarve ja elatise osas jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde.
50.2.Arvestades vastustaja selgitusi ning asjas esitatud eluasemekulude arveid, leian, et vastustaja ei ole eksinud kaebajate eluasemekulude arvestamisel. Elektrikulu on arvestatud vaid 36,90 eurot ühe inimese kohta, kogu elektriarve moodustas 110,63 eurot, seega on vastustaja võtnud arvesse kogu elektrikulu (110,63/3=36,9). Ka kütte puhul on vastustaja õigesti arvestanud Eesti Puu arvet nr 107113 (dtl 615) summas 1161 eurot, mis on jaotatud kolmeks ja arvestatud kahe kuu lõikes, seega 193,5 eurot inimese kohta, millest X. X-i puhul on arvestatud normkuluna 132 eurot ning Y. Y ja C. C puhul on arvesse võetud 193,5 eurot tervenisti. 19(24)
3-23-2046 Määruse nr 28 kohaselt on tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (määruse p 7). Arvestades, et X. X-i puhul on eluaseme normpind 33m2 ning C. C ja Y. Y punul 51m2 on normkuluks kütte korral vastavalt 132 eurot (33x4) ja 204 eurot.
50.3.Samuti on vastustaja õigesti jätnud arvesse võtmata MTÜ Musti poolt väljastatud arvel märgitud üürisumma. Jään siinkohal eelnevalt käesolevas otsuses toodud seisukohtade juurde (vt p 45.4) ja ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Täiendavalt viitan, et taotlustest nähtuvalt on C. C ja Y. Y osas esitatud vastuolulised andmed – ühelt poolt on näidatud, et X. X on neile maksnud elatist 510 eurot kuus, mis X. X-i selgituste kohaselt on kasutuseelis selle eest, et C. C ja Y. Y elavad X. X-ile kuuluvas elamus tasuta, teiselt poolt on esitatud MTÜ Musti väljastatud üüri arve sama eluaseme kohta iga isiku 510 eurot kuus. See viitab veelkord asjaolule, et väidetav üürisuhe MTÜ-ga Musti on näilik ning ei kajasta tegelikku olukorda, seejuures on üüri küsitud ka X. X-ilt , kes on ise sama elamu omanik. Põhjendamatu on X. X-i seisukohta, et sellisel juhul oleks vastustaja pidanud valima kas arvesse võtta Y. Y ja C. C sissetulekuna kasutuseelisena saadud elatist või kaebajate kuluna MTÜ-le Musti makstud üüri (helisalvestis al 02:12:10; 02:13:38; 02:14:56). See viitab, et kaebajad on dokumente vastustajale esitanud n.ö igaks juhuks, et igal juhul tekiks olukord, kus vastustaja peaks kaebajatele toimetulekutoetust määrama (kasutuseelise põhjendatuse kohta vt ka käesoleva otsuse p 45.4.4).
50.4.Ka septembris 2023 on vastustaja arvestanud X. X-i sissetulekust maha arvatava elatise miinimumsumma 260,33 eurot ühe isiku kohta (lapsed ja isa), mille osas olen käesolevas otsuses leidnud, et miinimumsumma oleks pidanud olema suurem (vt käesoleva otsuse p 34.3). Selles osas tuleb vastustajal X. X-i taotlus uuesti läbi vaadata. Märgin, et septembri 2023 puhul on elatise maksmist tõendatud kirjaliku kinnitusega ning asja materjalide hulgas ei ole muid tõendeid, mis elatise maksmist kinnitavad. SHS § 132 lg 3 näeb ette, et taotleja võib saadud sissetulekut (sh elatist) kinnitada oma allkirjaga, kui vastavaid dokumente esitada ei ole. Samas tuleb käesoleval juhul arvestada, et sellise kirjaliku kinnituse on allkirjastanud X. X (elatise maksja) C. C, Y. Y ja Q. Q (elatise saajad) esindajana. Sellist tõendit ei saa siiski pidada dokumendiks, millest vastustajal on kohustus lähtuda, kui on tekkinud kahtlus elatise maksmisega seotud asjaoludes. Vastustaja on käesoleval juhul sellist dokumenti arvesse võtnud elatise maksmist tõendava dokumendina, kuid asja uuel otsustamisel on vastustajal võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida, seda eriti olukorras, kus X. X on kinnitanud elatise maksmist suuremas summas, kui tema sissetulekud võimaldaksid. Märgin, et juhul, kui elatise maksmine kinnitust ei leia, ei ole X. X-il õigust toimetulekutoetust saada ning X. X-il tuleb alusetult saadud toetus tagasi maksta.. Ka ei tingi olukord, kus C. C ja Y. Y sissetulekute hulga elatist ei arvestada, toimetulekutoetuse rahuldamata jätmise otsuse muutmist nende osas, sest C. C ja Y. Y sissetulekud ületavad peale eluasemekulude maha arvamist ka sel juhul toimetulekupiiri.
51.Peretoetuse X. X-i sissetulekuna arvestamise osas jään otsuse p-s 35 toodud selgituste juurde. Vastustaja on peretoetuse õigesti X. X-i sissetulekuna arvesse võtnud. Toimetulekutoetus 2023.a novembri eest:
52.X. X, C. C ja Y. Y esitasid 08.11.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a novembri eest. Taotlusele olid lisatud X. X-i ja C. C arvelduskonto väljavõtted sissetulekute kohta, samuti dokumendid eluaseme kulude kohta: elektri-, küttearved, veevarustuse ja prügiveo arved ning lisaks MTÜ Musti arve (dtl 210) Xxxxxxxxxx xx 8, Maardu eluaseme üürisummade kohta kokku 1530 eurot (iga kaebaja üürisummaks on 510 eurot). Samuti X. X-i poolt allkirjastatud kirjaliku kinnituse selle kohta, et elatist on makstud Q. Q ́ile 700 eurot, C. C-le 510 eurot ja Y. Y-le 510 eurot (taotlused koos lisadega 207-226). 20(24)
3-23-2046
53.Maardu Linnavalitsus jättis 16.11.2023 otsustega C. C-le ja Y. Y-le toimetulekutoetuse määramata (dtl 227-228; 229-230). Otsuse põhjendused esitati 16.11.2023 kirjas (dtl 191-192), kus selgitati mh, et X. X-i 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotlust ei saa menetleda. Selguse huvides vormistas Maardu Linnavalitsus X. X-i taotluse kohta 30.11.2023 uue haldusakti, jättes X. X-i 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata (dtl 238-241).
54.X. X-i taotluse osas tehtud 30.11.2023 otsusest nähtuvalt on vastustaja seisukohal, et toimetulekutoetus tuleb jätta määramata, sest X. X-i poolt väidetavalt makstud elatiste summadest võib järeldada, et isikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik maksta elatist igakuiselt 954,80 euro võrra rohkem, kui on toimetulekutoetuse taotleja enda sissetulek. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul maksab X. X vabatahtlikult ära oma sissetulekust määrava summa, jäädes seetõttu ise abivajavasse olukorda. Kuivõrd tegemist ei ole ka kohtu kaudu väljamõistetud elatise maksmisega, ei ole seadusest tulenevat kohustust vabatahtlikult makstava rahasumma arvestamiseks seesuguses summas, mis jätab vanema enda abivajaja rolli. Samuti on vastutaja esitatud ja kogutud andmete põhjal otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada SHS-i § 133 lg 91 p 3 alusel, sest makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Ka on X. X-i laenu tagasimaksed arvesse võetud juba kuue kuu jooksul (SHS § 131 lg 92).
54.1.Ehkki vastustaja 30.11.2023 otsuse põhjendused on kohati raskesti jälgitavad, otsuses puuduvad kohati ka viited õigusaktidele, millele vastustaja tugineb ning otsuses ei ole toodud arvutuskäiku, milliseks kujuneks X. X-i sissetulek kui elatise miinimummakseid ja eluasemelaenu makseid arvesse ei võetaks, ei tingi see siiski otsuse tühistamist, kuna otsus on oma lõppjäreldustes õige ning otsuse tühistamise korral oleks taotluse uuesti otsustamisel tulemus sama st X. X-i toimetulekutoetuse taotlus tuleks rahuldamata jätta (X. X-i sissetulek kokku 765 – eluasemekulud kokku 64,44 = 700,56, mis ületab tunduvalt toimetulekupiiri).
54.2.Nõustun vastustaja kahtlustega osas, mis puudutab X. X-i võimalikku varalist seisu seoses sellega, et X. X on maksnud järjepidevalt elatist suuremas summas, kui seda tema sissetulekud võimaldavad. Asjaolu, et varasematel perioodidel on vastustaja siiski elatise maksmist arvesse võtnud, ei tähenda, et sellise situatsiooni jätkumisel ei saaks vastustaja senist seisukohta ümber vaadata. Vastustaja on palunud kahtluste ümber lükkamiseks X. X-il esitada tõendeid oma arvelduskontode alg- ja lõppjäägi kohta, kuid X. X-i nõutud andmeid esitanud ei ole (dtl 279-280). Ka ei soostunud X. X oma pangakontode detailandmeid esitama kohtule, ehkki kohus sellekohase ettepaneku tegi (dtl 418-419). Möönan, et kohus küll ei seadnud andmete esitamist kaebajale kohustuslikuks, kuid ometi viitab X. X-i tegutsemine järjepidevalt sellele, et isikul puudub asja õigeks lahendamise kaasaitamiseks valmidus.
54.2.1.Täiendavalt vastustaja põhjendustele märgin, et olukord, kus elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid, kui X. X-i kinnitus, et selline elatise maksmine on aset leidnud, võib osundada sellele, et elatise maksmist ei ole tegelikkuses üldse aset leidnud ning seega puuduks X. X-il õigus makstud elatist oma sissetulekust ka miinimummääras maha arvata. SHS § 132 lg 2 näeb ette, et toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel peaks vastustaja arvestama elatise saanud isiku kirjaliku kinnitusega elatise saamise kohta, kuid käesoleval juhul on sellise kinnituse allkirjastanud X. X elatise saanud isikute esindajana ning seega sisuliselt ise kinnitanud elatise maksmist enda poolt. Ehkki formaalselt on X. X-il esindajana õigus selliseid kinnitusi anda ei ole selline tõend vastustajale siduv. Isegi juhul, kui elatise saajad käesolevas asjas sellekohase kirjaliku kinnituse (tagantjärele) esitavad, ei tähenda see, et vastustajal ei oleks võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida, olukorras, kus on tekkinud objektiivsed kahtlused selles osas, kas X. X on kinnitanud elatise maksmist suuremas summas, kui tema sissetulekut võimaldaksid. 21(24)
3-23-2046
54.2.2.X. X on käesoleva asja lahendamisel osundanud, et vähemalt osa väidetavalt makstud elatise näol võib olla tegemist n.ö kasutuseelisega selle eest, et C. C ja Y. Y elavad X. X-ile kuuluvas elamust ja kasutavad seda tasuta. Leian, et sellise formaalse kasutuseelise arvestamine elatisena ei ole põhjendatud. Jään selles osas käesoleva otsuse p-s 45.4.4 toodud põhjenduste juurde.
54.2.3.Juhul, kui elatise maksmine kinnitust ei leia, ei ole X. X-il õigust toimetulekutoetust saada. Ka ei tingi olukord, kus C. C ja Y. Y sissetulekute hulka elatist ei arvestada, toimetulekutoetuse rahuldamata jätmise otsuse muutmist nende osas, sest C. C ja Y. Y sissetulekud ületavad peale eluasemekulude maha arvamist ka sel juhul toimetulekupiiri.
54.3.Eluasemelaenu maksete arvestamise osas on vastustaja viidanud, et SHS § 133 lg 91 p-st 3 tulenevalt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvesse juhul, kui isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Vastustaja viitab, et käesoleval juhul on X. X vastavasisulise kindlustuse sõlminud. Märgin siinkohal, et otsuses puuduvad täpsemad andmed vastustaja poolt viidatud kindlustuslepingule ning vastavat lepingut ei ole lisatud ka asja materjalide juurde. Samas ei ole X. X ka menetluse käigus väitnud, et sellist lepingut sõlmitud ei ole. Lisaks on vastustaja põhjendatult viidanud, et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid on X. X-ile toimetulekutoetuse määramisel juba arvestatud 6 kuu jooksul, mistõttu neid novembris 2023 enam arvesse võtta ei saa (SHS § 131 lg 92).
54.4.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja X. X-i toimetulekutoetuse taotluse 2023 novembrikuu osas õigesti rahuldamata jätnud.
55.Vastustaja 16.11.2023 otsustest C. C ja Y. Y osas nähtub järgnev:
55.1.Y. Y sissetulekuna on vastustaja arvestanud vanaduspensionit 630,31 eurot ning saadud elatist 510 eurot. Sissetulekust on maha arvatud järgmised eluasemekulud: eluasemelaenu normkulu 330 eurot, elektri normkulu 38 eurot, olmejäätmete vedu 1,44 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine normkulu 25 eurot
55.2.C. C sissetulekuna on vastustaja arvestanud töövõimetoetust 558 eurot ning saadud elatist 510 eurot. Sissetulekust on maha arvatud eluasemekulud sarnaselt Y. Y-ga .
56.Kaebajad leiavad, et vastustaja on kõigi taotlejate puhul jätnud arvestamata küttekulud (helisalvestus al 05:50:17). Samuti on ebaõigesti X. X-i sissetulekutest jäetud maha arvamata makstud elatis, arvestatud on vaid miinimummäära. Arvesse on jäetud võtmata ka MTÜ Musti poolt esitatud üüriarve.
57.Vastustaja selgitas kohtuistungil, et taotlustele lisatud Tallinna Kütteladu 09.06.2023 arvet (dtl 226) küttekulude osas ei saanud arvesse võtta, sest sellel arvel toodud summad on arvesse võetud juba varasemalt suvekuude puhul. Kaebaja poolt täiendavalt septembrikuus esitatud Eesti Puu arvet (dtl 615) on arvestatud septembris ja oktoobris (helisalvestis 02:50:59 ja 02:52:04).
58.Leian, et vastustaja ei ole eksinud kaebajate eluasemekulude arvestamisel. Taotlustele lisatud Tallinna Kütteladu 09.06.2023 arvet (dtl 226) on arvesse võetud juba varasemalt suvekuude puhul ning täiendavalt septembrikuus esitatud Eesti Puu arvet (dtl 615) on arvestatud septembris ja oktoobris (helisalvestis 02:50:59 ja 02:52:04). Kaebajad ei ole esitanud täiendavaid kuludokumente, mis tõendaksid küttele tehtud kulutusi ja mida saaks arvesse võtta novembrikuu toimetulekutoetuse määramisel. MTÜ Musti poolt väljastatud arvel märgitud üürisumma puhul jään eelnevalt käesolevas otsuses toodud seisukohtade juurde (vt p 48.4). Toimetulekutoetus 2023.a detsembri eest: 22(24)
3-23-2046
59.X. X, Y. Y ja C. C esitasid 06.12.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a detsembri eest (dtl 284-302). Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega X. X-i ja C. C toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata (dtl 307-308; 309-310). Otsuste põhjenduste kohaselt on X. X-i ja C. C taotlustega esitatud pangakonto väljavõtted filtreeritud (ei sisalda kõiki perioodi tehinguid) ning väljavõtetel puudub alg- ja lõppsaldo. Taotlejad keeldusid nõuetele vastava pangakonto väljavõtte esitamisest. Y. Y-le jättis Maardu Linnavalitsus 14.12.2023 otsusega toimetulekutoetuse määramata (dtl 305-306).
60.Asja materjalidest nähtuvalt esitas vastustaja 12.12.2023 kaebajatele nõude (dtl 304), et kaebajate taotlustele lisataks arvelduskontode väljavõtted, kus oleks välja toodud taotlejate arvelduskonto alg- ja lõppsaldod ning hoiatas, et nende dokumentide esitamata jätmisel võivad taotlused jääda rahuldamata.
61.X. X edastas 13.10.2023 edastas vastustajale Y. Y arvelduskonto alg- ja lõppjäägi ning järgmise sisuga teate „minu konto alg- ja lõppjääk on maardul olemas, okt. taotluse juures on sealne lõppjääk (ehk nov. algjääk) ja EÕK taotluse juures uus lõppjääk, Maardu on selle etoimiku vahendusel vastuvõtnud ja avanud. C. C väljavõttelt suudab isegi 5 klassi poiss jäägid ise kokku arvutada.” (vt kaebuse lk 1 dtl 281). Seega ei ole vaidlust selles, et C. C ja X. X-i puhul nõutud arvelduskonto väljavõtet ei esitatud.
62.Ma ei nõustu kaebajatega, et vastustajal puudus õigus viidatud arvelduskontode väljavõtete nõudmiseks ning seega ei ole tegemist puudusega, mis tingiks taotluste läbi vaatamata jätmise.
62.1.SHS § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
62.2.SÜS § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta. Seega oli toimetulekutoetuse taotlejatena kaebajatel kohustus aidata kaasa toetusse vajaduse väljaselgitamisele.
62.3.Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Andmete varjamine ja nendega manipuleerimine on toetusõiguse kuritarvitamine. Toetuse maksmine neile, kes seda tegelikult ei vaja, on avalike piiratud ressursside raiskamine.
62.4.Kaebajate pangakonto väljavõtted (dtl 285, 291, 298) on esitatud ilma alg- ja lõppjäägita ning vastustajal puudus seega võimalus hinnata kontodel toimunud liikumisi. Käesoleva asja materjalide hulgas on X. X-i kinnitused, mille kohaselt on ta maksnud mitmel vaidlusalusel perioodil elatist oma pojale Q. Qile, pojale C. C-le 510 eurot ja isale Y. Y-le. Makstud elatis on kokku suurem kui X. X-i pangakontodelt nähtuv sissetulek. Eelnev annab alust arvata, et X. Xil on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud (vt ka käesoleva otsuse p 34.2). Neid asjaolusid on vastustajal õigus toetuse määramisel kontrollida.
62.5.Eeltoodust tulenevalt leian, et käesoleval juhul on vastustaja nõue arvelduskontode väljavõtete esitamisel toimetulekutoetuste taotluste läbivaatamisel kohane ning nende andmete esitamata jätmisel on vastustaja õiguspäraselt jätnud taotlused läbi vaatamata. Menetluskulud
23(24)
3-23-2046
63.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamiseks (lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
64.Käesoleval juhul rahuldab kohus kaebuse osaliselt kuid kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus jääb rahuldamata. Menetluskulude taotluse esitas kaebaja hilinenult, alles peale kohtuistungi toimumist, lisaks on menetluskulud tõendamata, sest puuduvad kuludokumendid. Ainsa kuludokumendina on esitatud perearstikeskuse sularaha sissetuleku order Y. Y-le tõendi väljastamise eest, kuid selle kulu väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud, sest Y. Y osas jääb kaebus rahuldamata. Riigilõivu kaebajad tasunud ei ole.
65.Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.