Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2396
Haldusasi
Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Xi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2396.
2.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
Vahistatu X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 10.09.2023 vaidena pealkirjastatud avalduse, milles ei olnud rahul sellega, et vangla ei võimalda tal jälgida televisioonisaateid. Tallinna Vangla käsitas 12.09.2023 vastuses nr 5-8/23/18758-2 kaebaja vaiet taotlusena võimaldada vaadata vanglas televisioonisaateid ja jättis selle rahuldamata. Kaebaja esitas vangla 12.09.2023 vastuse peale 16.10.2023 vaide.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2023 kaebuse, milles taotles kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajal vaadata televisioonisaateid. Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille eesmärgiks on võimaldada kaebajal teleri vaatamist juba kohtumenetluse ajal.
3.Tallinna Vangla selgitas 06.11.2023 vastuses, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla peab lahendama kaebaja 16.10.2023 vaide hiljemalt 15.11.2023.
3-23-2396 Vaidemenetluse ajal ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab kaebaja sisuliselt oma eesmärgi, kuid see oleks lubatav üksnes juhul, kui õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustaks kaebaja õigusi pöördumatult. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud ühtegi sellist tagajärge, mida ei oleks võimalik hiljem kõrvaldada. Kaebaja on vahistatu, kelle liikumine väljaspool kambrit on seadusest tulenevalt piiratud. Seega ei ole kaebajal võimalik vaadata eluosakonna puhkeruumis asuvat üldkasutatavat televiisorit. Televiisor ei kuulu kambri kohustuslike elementide hulka ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda riigi kulul enda kambrisse televiisori paigaldamist. Kaebajal on võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju ning kuulata raadiot.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2023 määrusega Xi kaebuse ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse televisioonisaadete vaatamise võimaldamiseks rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. Kaebaja soovis, et vangla võimaldaks talle igapäevaselt televisioonisaadete vaatamist. Selle eesmärgi saavutamiseks esitas kaebaja Tallinna Vangale 10.09.2023 taotluse, mille pealkirjastas vaidena. Vangla käsitas 10.09.2023 vaiet põhjendatult toimingu sooritamise taotlusena. Asjaolu, et kaebaja pealkirjastas taotluse vaidena, ei muuda selle olemust. Tallinna Vangla jättis kaebaja 10.09.2023 taotluse 12.10.2023 rahuldamata, mille järel esitas kaebaja vanglale 16.10.2023 pöördumise, mida saab käsitada vaidena vangla 12.10.2023 vastuse peale. Selle vaide lahendamise tähtaeg on VangS § 11 lg 7 kohaselt 30 päeva. Seega tuleb vanglal lahendada kaebaja vaie hiljemalt 15.11.2023. Eeltoodut arvestades ei ole vaide lahendamise tähtaeg möödunud ning kaebaja on pöördunud kohustamisnõudega kohtusse ennatlikult. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kaebajat ei ähvarda tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Võimatus jälgida vahistatuna vanglas viibides televisioonisaateid on kaebajale seadusest tulenev piirang. Kaebajale on meediatarbimine tagatud raadiosaadete kuulamise ja ajalehtede lugemise kaudu. Vangla selgitas õigesti, et televiisor ei kuulu kambri kohustuslike elementide hulka ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda riigi kulul enda kambrisse televiisori paigaldamist. Kaebajal on võimalik endale vanglas viibides soetada isiklik televiisor. Ehkki vahistatu staatuses vanglas viibides televiisori vaatamise võimaluse puudumine võib olla ebamugav, ei ole tegemist asjaoluga, mis õigustaks kaebaja poolt oma eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 08.11.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja anda talle esialgne õiguskaitse, võimaldades tal jälgida vanglas televisioonisaateid.
2(4)
3-23-2396 Kuna vangla ei võimalda vahistatul jälgida televisioonisaateid, esitas kaebaja vangla tegevusetuse peale 10.09.2023 vaide, nõudes televisioonisaadete jälgimise võimaldamist või nende jälgimise takistamise lõpetamist. Vangla liigitas 10.09.2023 vaide põhjendamatult taotluseks ning jättis selle rahuldamata. Kaebaja esitas vangla 12.10.2023 vastuse peale 16.10.2023 vaide, kuid see ei ole seotud praeguse haldusasjaga, sest kaebaja läbis varem nõuetekohaselt vaidemenetluse. Seega, kuna kaebaja läbis vaidemenetluse nõuetekohaselt juba 10.09.2023 vaiet esitades, siis on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ebaõige. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust saada vangla kulul telerit kambrisse, vaiet selle peale ega kaebust kohtusse. VangS § 31 lg 1 järgi võimaldatakse vanglas jälgida televisioonisaateid ning nende jälgimise võimaldamist ei saa piirata seetõttu, et isik saab kuulata raadiosaateid ning lugeda ajalehti (ka neid vanglas tegelikult ei võimaldata). Seadusandja ei ole VangS § 31 lg 1 kehtestamisel lubanud piirata vahistatul telesaadete jälgimist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 ja 2 kohaselt peab vangla määrama telesaadete võimaldamise viisi omal äranägemisel. Justiitsministri 30.11.2000 nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 7 ei keela vanglal paigutada telereid kambrisse. Televisioonisaadete vaatamise mittevõimaldamine riivab oluliselt õiguskindluse põhimõtet ning võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kinnipeetaval on lubatud vaadata televisioonisaateid. Vangla tegevus kvalifitseerub süüteoks karistusseadustiku § 324 järgi. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kohaldada ka esialgset õiguskaitset, sest selle kohaldamata jätmine võimaldab vanglaametnikel jätkata kuriteo toimepanemist, mille tõttu kannatab kaebaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2023 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 3).
8.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei olnud läbinud enne kohtusse pöördumist kohustuslikku kohtueelset menetlust. VangS § 31 lg 1 järgi võimaldatakse vanglas jälgida mh televisioonisaateid. Õigusaktides ei ole täpsemalt reguleeritud, kuidas vangla peab tagama selle õiguse kasutamise. Seega sai vastustaja määrata kasutamise viisi omal äranägemisel. Vastustaja 06.11.2023 vastuse kohaselt on Tallinna Vangla eluosakondade puhkeruumidesse paigutatud üldkasutatavad televiisorid. Kuna kaebaja on vahistatu, ei olnud tal võimalik vaadata üldkasutatavat televiisorit, sest VangS § 90 lg 3 järgi hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib või kasutab VangS § 93 lg-s 5 sätestatud õigust jalutuskäigule vabas õhus. Seega üldkasutatavas ruumis asuva teleri vaatamist takistas kaebajal VangS-st vahistatule tulenev piirang liikuda väljaspool kambrit. Televiisor ei kuulu vahistatu kambri kohustusliku sisustuse hulka (VangS § 45 lg 1 ja § 90 lg 3, VSKE § 7 lg 1). Ka VangS § 31 lg-st 1 ei tulene vanglale kohustust paigutada vahistatu kambrisse televiisorit omal algatusel ja riigi kulul (vt ka VangS § 31 lg-d 2–4). Vanglateenistuse ametniku loal ja VangS § 31 lg-s 2 sätestatud tingimustel võib kinnipeetaval olla kambris lisaks isiklik televiisor. Kaebajal ei olnud kambris isiklikku televiisorit, mille vaatamist vangla oleks takistanud. Neil asjaoludel käsitas Tallinna Vangla kaebaja 10.09.2023 vaidena pealkirjastatud avaldust õigesti taotlusena võimaldada kaebajal jälgida televisioonisaateid kooskõlas VangS 31 lg-ga 1. Vangla lahendas kaebaja taotluse 12.10.2023 vastusega, jättes selle rahuldamata. Kui kaebaja ei olnud vangla 12.10.2023 vastusega nõus, tuli tal esitada selle peale vaie, mida kaebaja 16.10.2023 ka tegi. Seda vaiet ei olnud vangla halduskohtu määruse tegemise ajal veel 3(4)
3-23-2396 lahendanud, samuti ei olnud möödunud vaide lahendamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg. Seega tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.Kuna kaebaja on vahistatu, ei ole tal faktiliselt võimalik vaadata üldkasutatavat televiisorit, samuti pole tal asja materjalide kohaselt kambris isiklikku televiisorit (või kambrikaaslast, kellel oleks televiisor). Esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajal ei ole siiski põhjendatud. See, kas kaebajale televisioonisaadete jälgimise mittevõimaldamine on õiguspärane (sh kas vahistatute ja kinnipeetavate erinevaks kohtlemiseks on olemas mõistlik põhjus), tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Praeguses asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid põhivaidluse ära otsustamist (isegi ajutiselt) esialgse õiguskaitse menetluses (vrd Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadiosaateid ning VangS § 93 lg 3 kohaselt peavad vahistatule olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Kaebaja pole toonud välja konkreetseid andmeid selle kohta, et tal puuduks võimalus eespool toodud viisidel informatsiooni saada või oma meelt lahutada. Tallinna Vangla on 06.11.2023 vastuses kinnitanud, et igas kambris on raadio, mille kaudu saab kuulata nii informatiivseid kui ka meelelahutuslikke saateid. Vanglal tuli kaebaja 16.10.2023 vaie lahendada 30 päeva jooksul ning kui kaebaja selle tulemusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse. Võimalikus kohtumenetluses saab kaebaja vajadusel taotleda ka esialgset õiguskaitset. Seega praeguses asjas ei piirata kaebaja õigust saada informatsiooni intensiivselt ega pikaajaliselt (vrd Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-3-128-15, p 33).
10.Kui kaebaja hinnangul on vastustaja ametnikud toime pannud kuriteo, on tal võimalik esitada selle kohta kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 07.11.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.