lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1188/11

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 10.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-23-1188/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1188

Määruse kuupäev

10. august 2023

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Ivo Pilving, Juhan Sarv ja Nele Siitam

Kohtuasi

Vladimir Markovi Föderatsiooni

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Halduskohtu 14. juuni 2023. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

kaebus

tema

väljasaatmiseks

Vene

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 23. mai 2023. a määrus asjas nr 2-23-7473.
2.Saata Vladimir Markovi avaldus lahendamiseks Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohus tunnistas 20. jaanuari 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-252 Vene kodaniku Vladimir Markovi kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 24. novembrist 2021. Kohtuotsus on jõustunud ja isik kannab vangistust Viru Vanglas.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.V. Markov esitas Viru Maakohtule avalduse, milles soovis enda väljasaatmist Vene Föderatsiooni. Ta märkis, et tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning advokaat selgitas talle, et tema väljasaatmine on võimalik kohtu loal ka ilma tingimisi enne tähtaega vabastamist ära ootamata. Viru Maakohus registreeris avalduse tsiviilasjana nr 2-23-7473 ja keeldus 23. mai 2023. a määrusega seda menetlusse võtmast. Maakohus selgitas, et väljasaatmisega seonduvad vaidlused on avalik-õiguslikud ja nende lahendamine on halduskohtu pädevuses.
3.Seepeale esitas V. Markov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vangistuse kandmise asemel enda Venemaale väljasaatmist. Tartu Halduskohus tagastas 14. juuni 2023. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu ja saatis asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus märkis, et kaebaja vabastamine põhjusel, et ta kuulub Eestis väljasaatmisele ja soovib Eestist lahkuda, on võimalik

3-23-1188 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 järgi. Selle sätte kohaselt tuleb taotlus maakohtule esitada vanglal, kuid arvestades Riigikohtu seisukohti asjas nr 3-3-4-1-16, ei muuda see vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks.

ERIKOGU SEISUKOHT

4.KrMS § 416 lg 1 kohaselt võib täitmiskohtunik prokuratuuri taotlusel oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetu antakse välisriigile välja või saadetakse välja (p 1) või kui välismaalasest süüdimõistetu, keda on teise astme kuriteo eest karistatud vangistusega, on endale võtnud kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda (p 2). KrMS § 4241 lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest.
5.Kaebajat on karistatud mh esimese astme kuriteo eest ja tema karistus (vangistus) on täitmisele pööratud. Seega on täitmiskohtunikul võimalik otsustada kaebaja karistuse kandmisest vabastamise ja riigist väljasaatmise üle KrMS § 416 lg 1 p 1, lg 2 ja § 4241 lg 1 alusel siis, kui vangla tema vabastamist taotleb. Praegusel juhul ei selgu asja materjalidest, kas vangla on taotluse täitmiskohtunikule esitamisest keeldunud. Küll saab järeldada, et vangla pole taotlust täitmiskohtunikule esitanud. Seega tuleb kaebaja taotlust mõista kohustamisnõudena vangla kohustamiseks maakohtu täitmiskohtunikule taotluse esitamiseks kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks.
6.Analoogiliselt KrMS § 4241 lg-ga 1 nõuab vangla esildist süüdimõistetu ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise tema haiguse tõttu, mis on reguleeritud KrMS § 425 lg-s 1. Nimetatud sätte kohta on Riigikohtu erikogu 8. juuni 2016. a määruses asjas nr 3-3-4-1-16 selgitanud, et olukorras, kus vangla keeldub tegemast täitmiskohtunikule esildist kinnipeetava vabastamiseks, on kohustamisnõude lahendamine KrMS § 431 lg 1 alusel täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses. Erikogu märkis määruse p-s 13 järgmist: „Kui halduskohus hindaks maakohtule esildise esitamisest keeldumise õiguspärasust ja lahendaks kohustamisnõude, sekkuks ta vähemalt kaudselt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisse, sh võib esineda vajadus hinnata karistuse kandmisest vabastamise perspektiivikust. Erinevates kohtutes toimuv menetlus ei oleks otstarbekas ega aitaks vaidluse kiirele lahendamisele kaasa. Eeltoodust tulenevalt on erikogu hinnangul selles kohtuasjas esitatud kohustamisnõude lahendamine KrMS § 431 lg 1 alusel maakohtu pädevuses.“
7.Eeltoodud seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Seega on asjas esitatud kohustamisnõude läbivaatamiseks pädev maakohus. HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu TsMS §‐s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Viru Maakohtu 23. mai 2023. a määruse asjas nr 2-23-7473 ja saadab avalduse lahendamiseks Viru Maakohtule. Erikogu rõhutab, et Viru Maakohus ei saa avaldust lahendada tsiviilasjana, vaid see tuleb lahendada kriminaalasjas nr 1-22-252 esitatud avaldusena. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium