Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.08.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1239
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, seaduslik esindaja Y Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.09.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
4.2 Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavaga vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid/aineid. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks proovitakse kasutada erinevaid viise. Nende viiside hulka kuuluvad ka keelatud ainete sisse toimetamise katsed peidikuteks ümber tehtud esemetes ja kehaõõnsustes. Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised toimuvad pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides ka kaamerad. Selline olukord annab hõlpsa võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks, kust need võivad omakorda jõuda hoolikalt peidetuna kinnipeetavate eluosakonda. Seetõttu pöörab vangla erilist tähelepanu ka pikaajalistele kokkusaamistele tulnud isikute läbiotsimisele. Kuigi igakordse läbiotsimiste näol on tegemist vangla külastajatele ebamugavust tekitava meetmega, on see vangla julgeoleku tagamise seisukohalt vajalik. 4.3 Heastavaks asjaoluks saab pidada, et Tallinna Vangla külastajate läbiotsimiste praktikat muudeti ning käesolevalt vangla alaealiste külastajate puhul, kes on alla 17aastased (k.a) vangla enam ei teosta täieliku läbiotsimist (v.a põhjendatud kahtluse korral).
õigustada nende läbiotsimist sõltumata konkreetsest juhtumist eriti intensiivsel viisil (vt samas, p 12). Vältimaks vanglasse keelatud esemete ja ainete sattumist tuleks kohtu arvates otsida vajaduse korral pärast kokkusaamist läbi eelkõige kinnipeetav. Keelatud ainete tarbimist kokkusaamiste ajal saab aga tuvastada kohustusliku narkotestiga, tubakatoodete tarbimist aga haistmise ja kokkusaamisruumi paigaldatud suitsuandurite abil. Vastustaja poolt esile toodud ohu, et kinnipeetavaga vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud võivad üritada vanglasse toimetada keelatud esemeid või aineid, võimaldava suurel määral ära hoida teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer (vt samas, p 13). 5.4 Seega saab alasti läbiotsimine olla üldse vaid äärmiselt erandlik meede. Alaealise puhul, aga nõuab lastekaitseseadus (LasteKS) laste huvide esikohale seadmist: „Kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel /.../ tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest“ (vt LasteKS § 21 lg 1). Käesoleval juhul vastustaja kaalumist aga ei teostanud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused kirjeldavad abstraktset ohtu, mitte konkreetselt kaebajaga seonduvat ohtu. Kohtu arvates isegi juhul, kui tekib konkreetses olukorras põhjendatud kahtlus, tuleks kaaluda lapse alasti läbiotsimise asemel kokkusaamise korraldamist muul viisil (nt järelevalve all) või jätta kokkusaamine üldse ära (vt VangS § 25 lg 11 p 4). 5.5 Kuna vastustaja jättis kaalumise teostamata, on tema tegevus õigusvastane. Kuna isiku keha kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse, rikkus kaebaja õigusvastane läbiotsimine tema eraelu puutumatust ja tekitas mittevaralist kahju (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on ka vastustaja süü (vt RVastS § 9 lg 1). Konkreetsel juhul kaalumise teostamata jätmine sai toimuda vähemalt raske hooletusega (vt RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 104 lg 4). Seega on kaebajal tekkinud mittevaralise kahju ja see on põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega. 5.6 Mittevaralise kahju hüvitamise viisi ja suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada õigusrikkumise raskust ning süü vormi ja selle raskust (vt RVastS § 9 lg 2). Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on põhjendatud mõista vastustajalt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2500 eurot. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kaebaja on alaealine, mistõttu alasti läbiotsimisega kaasnenud riive oli oluliselt intensiivsem kui see oleks olnud samas olukorras täiskasvanule. Seejuures toimus läbiotsimine sellisel viisil kokku kuuel korral. Vastustaja viidatud asjaolu, et alaealiste läbiotsimise praktikat on käesolevaks ajaks juba muudetud, ei ole kohtu hinnangul kaebajale tekitatud kahju heastamiseks piisav.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.