Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Ekaterina Kouru Puudutatud isik: X. X. Esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 30. novembrini 2023.
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused puštu keelde riigi kulul.
SELGITUSED
Määrus toimetatakse viivitamatult kätte menetlusosaliste esindajatele, puudutatud toimetatakse määruse tõlge kätte pärast tõlke valmimist. Määruse vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.Puudutatud isik saabus ebaseaduslikult Eestisse ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) pidas ta kinni 24.05.2023. 31.05.2023 esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023 määrusega PPA-le loa puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
PPA esitas 25.07.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra. Taotluse kohaselt on oht, et vabaduses viibides võib puudutatud isik põgeneda, kuna ta saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tema tegelik soov oli edasi liikuda Saksamaale. PPA osutab ka sellele, et selle koha lähedal, kus puudutatud isik ebaseaduslikult piiri ületas, viibisid samal ajal üks Portugalist ja üks Itaaliast pärit isik, kelle osas on PPA-l kahtlus, et nad olid puudutatud isikule vastu tulnud. PPA leiab, et puudutatud isik võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud enda väljasaatmise takistamiseks, kuna ta esitas selle mitu päeva pärast seda, kui ta oli Eestis ebaseaduslikult viibiva isikuna kinni peetud. PPA hinnangul on puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine vajalik selleks, et kontrollida tema kodakondsust ja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Siinkohal osutab PPA sellele, et puudutatud isikul on koopia Afganistani dokumendist, samas olid tema telefonis fotod Pakistani kodakondsusele viitavatest dokumentidest.
PPA on samuti märkinud, et puudutatud isiku telefonide geolokalisatsiooni andmed ei toeta tema enda väidet, et ta 2022. ja 2023. aastal Afganstanis viibis.
3.Puudutatud isik ja tema esindaja paluvad PPA taotluse rahuldamata jätta. Puudutatud isik kinnitas, et ei kavatse põgeneda, kuna tema eesmärk ei olnud siirduda mõnesse konkreetsesse riiki, vaid saada varjupaik ükskõik millises turvalises riigis, milliseks on ka Eesti. Puudutatud isik tõi välja, et teise riiki põgenemine oleks tarbetu, kuna sõrmejälgede kaudu oleks kiiresti võimalik kindlaks teha, et ta on Eestis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isiku esindaja rõhutas, et rahvusvahelise kaitse menetluses edasiste toimingute tegemiseks ei pea puudutatud isikut kinni pidama, vaid ta võib olla PPA-le kättesaadav ka varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Esindaja märkis, et PPA taotluses esitatud väide, et mingisugused teised isikud olid puudutatud isikule piirile autoga vastu tulnud, on spekulatiivne ning PPA ei ole piisavalt põhistanud oma seisukohta, et puudutatud isik võib põgeneda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on vajalik ja mõõdukas meede vältimaks tema võimalikku põgenemist enne käimasoleva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemist. Tallinna Halduskohtu 02.06.2023 kohtumääruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023 kohtumääruses esile toodud põhjendused on endiselt asjassepuutuvad ning kinnipidamise vajadust ja mõõdukust puudutavad asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Puudutatud isiku senist käitumist arvestades tuleb tõenäoliseks pidada, et vabaduses viibides ei pruugi ta jääda Eestisse ega olla seetõttu rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike toimingute tegemiseks PPA-le kättesaadav.
5.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi „VRKS“) § 362 lõikest 5 ning § 361 lg 2 punktist 4 tulenevalt pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra, kui see on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitaja puhul esineb põgenemise oht. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning konkreetse isiku olukorraga seotud asjaoludel ei ole kinnipidamine ebaproportsionaalne.
6.PPA taotlusest nähtub, et 14.06.2023 toimunud vestlusel on puudutatud isik andnud selgitusi rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Samas on PPA põhjendatult esile toonud nende selgituste ja muude tõendite vahelised teatavad vastuolud, mida on vaja täiendavalt kontrollida. Eelkõige puudutab see kaebaja kodakondsuse, isikut tõendavate dokumentide ja väidetava Afganistanis viibimise ajaga seotud küsimusi. Kuigi 14.06.2023 vestluse käigus tekkinud küsimuste kontrollimiseks peab PPA tegema ka toiminguid, mis ei eelda puudutatud isiku juuresolekut, on usutavasti vajalik asjaolude täpsustamiseks korduvate vestluste läbi viimine. Pole kahtlust, et PPA-l on jätkuvalt vajadus tagada, et puudutatud isik oleks edasiste menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav.
7.PPA on veenvalt põhjendanud, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 punkti 8 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Puudutatud isik ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult selleks mitte ette nähtud kohas ning püüdis Eestisse ebaseaduslikku sisenemist varjata. On küll tõsi, et puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et PPA taotluses nimetatud Portugalist ja Itaaliast pärit isikud oleksid puudutatud isikule vastu tulnud, ent PPA kahtlus, et see nii võis olla, on põhjendatud vähemalt sel määral, et seda võib puudutatud isiku põgenemise ohu hindamisel muude asjaolude hulgas arvesse võtta.
8.Lisaks ebaseaduslikule piiriületusele suurendab puudutatud isiku ebausaldusväärsust ka see, et ta näib olevat varem kasutanud võltsitud dokumente. 27.07.2023 toimunud kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et tema telefonist leitud fotodelt nähtuvad Pakistani dokumendid olid võltsitud ning ta oli need endale hankinud liikumise lihtsustamiseks. Võimalik varasem võltsitud dokumentide
kasutamine õigustab järeldust, et puudutatud isik ei pruugi täita talle pandavaid kohustusi ning võib kasutada oma eesmärkide saavutamiseks lubamatuid meetodeid.
9.Arvestades seda, et puudutatud isik on ise selgitanud, et tema algne kavatsus oli liikuda Saksamaale, kus tal on tuttavad, saab tõenäoliseks pidada, et puudutatud isik ei jääks Eestis vabaduses viibides ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist, vaid püüaks Eestist lahkuda eelkõige mõnda Lääne-Euroopa riiki. Õige on küll see, et puudutatud isiku tabamise korral mõnes teises Schengeni ala riigis oleks kiiresti võimalik kindlaks teha, et ta on Eestis viibinud ja siin varjupaika taotlenud, ent riikides, kus on märkimisväärne puudutatud isiku rahvuskaaslaste kogukond, oleks tal Eestiga võrreldes palju lihtsam hakkama saada ka seal ebaseaduslikult viibides. Sel põhjusel saab tõenäoliseks pidada, et iseäranis vältimaks enda võimalikku välja saatmist rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise korral, võib isik püüda põgeneda teistesse Euroopa riikidesse, kus tal on kas mingisugused sotsiaalsed sidemed või kus tal on muul põhjusel end lihtsam varjata. Puudutatud isikul võib olla huvi Eestist lahkuda eelkõige juhul, kui ta aimab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus võidakse rahuldamata jätta. Arvestades senise menetluse käigus puudutatud isiku tausta kohta kogutud vastuolulist ja lünklikku teavet, ei saa tal olla väga suurt veendumust selles, et taotlus rahuldatakse.
10.PPA on samuti piisavalt põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud enda väljasaatmise vältimiseks, kuna ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui ta oli ebaseadusliku riigis viibimise tõttu kinni peetud ja väljasaatmise tagamiseks kinnipidamiskeskusesse paigutatud. Puudutatud isiku selgitus, et ta oli pärast kinnipidamist segaduses ega suutnud seetõttu kohe rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, ei ole veenev. Isiku puhul, kes selle asemel, et saabuda piiripunkti ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus, otsustab ebaseaduslikult piiri ületada ning esitab taotluse alles pärast enda kinni pidamist, võib eeldada, et tal algselt rahvusvahelise kaitse taotlemise kavatsust ei olnud. Sellise isiku puhul on kinnipidamine põhjendatud VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel.
11.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidamine peab olema erandlik meede, ent antud juhul on selle erandi kohaldamise alus olemas. Otsus isiku kinni pidamise vajalikkuse kohta tuleb teha lähtudes prognoosist, mille aluseks saab olla tema varasem käitumine. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist. Leebemate meetmete kohaldamine eeldab teatavat usaldust ning oleks puudutatud isiku varasemat käitumist (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamine, varasem võimalik võltsitud dokumentide kasutamine) silmas pidades mõeldav juhul, kui esineksid mingisugused asjaolud, mis veenaksid selles, et isik tõesti jääb Eestisse kogu menetluse ajaks. Sellisteks asjaoludeks võiksid olla näiteks mingisuguste isiklike sidemete olemasolu Eestis või asjaolu, et isik on varem Eestis pikemaajaliselt viibinud. Puudutatud isiku puhul selliseid asjaolusid ei esine.
12.Puuduvad muud puudutatud isiku olukorraga seotud erilised asjaolud, mis lubaksid asuda seisukohale, et tema jätkuv kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.