Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Määruse tegemise aeg ja koht
02.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1196
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ekaterina Kouru Puudutatud isik – X
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Anda luba X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.08.2023 (k.a). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. 24.05.2023 kell 10.40 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovib ta minna Saksamaale. Kaitset soovib, kuna tema koduriigis on sõda, mille tõttu tal pole turvaline ja seal on võimatu tööd leida. Isik peeti 24.05.2023 kell 10.40 48 tunniks kinni VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. 24.05.2023 kell 18.08 avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda, mille peale PPA selgitas, et sel juhul jätkatakse illegaalimenetlusega. Seda kuuldes ei nõustunud isik rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avaldust kirjutama ega taotluse vastu võtmisega jätkama enne, kui ta saab enda perekonnaga telefoni teel nõu pidada. 25.05.2023 isik soovis kirjutada rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ning isik peeti 24.05.2023 kell 09.24 kinni VSS § 15 alusel. Tartu Halduskohus 25.05.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-1153 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.07.2023 (k.a). 30.05.2023 esitas X sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks ning lepiti kokku taotluse võtmise päev. 31.05.2023 võeti Xlt vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus ning 31.05.2023 kell 13:25 peeti ta kinni VRKS § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel. 1.2 VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka p-te 1-5 ja 7. X selgitas 25.05.2025 läbiviidud menetlustoimingutel, et plaanis minna Saksamaale. Arvestades isiku ütlusi ning PPA hinnangul isikule vastu tulnud autot, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus isik Eestisse, kuna soovis seda marsruuti kasutada võimalusena liikuda Saksamaale. Isiku soovi lahkuda järeldab PPA ka asjaolust, et isik olles kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, mida tal polnud plaanis esitada. PPA hinnangul on isiku soov minna tagasi kodumaale tagajärg isiku arusaamast, et Eestisse jäädes ja rahvusvahelise kaitse menetlust jätkates taotleb PPA isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Ka selle põhjal järeldab PPA, et isik ei soovi enda lahkumiskohustust täita. Lisaks toob PPA välja, et 25.05.2025 läbiviidud küsitluse järgselt küsis isik PPA ametnikult, et kui ta saab oma rahvusvahelise kaitse taotlusele positiivse vastuse, siis kas ta võib Eestist lahkuda. PPA hinnangul näitab see tema soovi lahkuda mujale Euroopasse ning mitte täita enda lahkumiskohustust Schengeni alalt. Eluliselt on usutav, et isiku primaarne soov on edasi liikuda näiteks Saksamaale, kus on suurem afgaanide kogukond ning tal on seal lihtsam lõimuda. X eelnev käitumine annab aluse jaatada piisavat tõenäosust, et isik ei pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni Eestis ametivõimudele kättesaadav, kuna isiku tegelik eesmärk ei ole Eestis rahvusvahelise kaitse saamine, sest tema algne soov oli jõuda Saksamaale, kus tal on sugulased ja pereliikmed. PPA hinnangul pole X põgenemisohtu võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku kehtivate dokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta, ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult
Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõni muu seaduslik viis Eestisse saabumiseks. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki.
kinni pidamist. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades X Eestisse saabumise asjaolusid (vt käesoleva määruse p 4.1), ei ole eluliselt usutav, et tema eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema vaid, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. 4.3 VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik X suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Kohtupraktikas on leitud, et põgenemisohu tuvastamisel ei ole paigutamisega majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega võimalik isiku kättesaadavust varjupaigamenetluses tõhusalt tagada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 19). Seejuures ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt (vt RKHK 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Seega on põgenemisohu tuvastamise tõttu kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede VRKS § 361 mõttes (vt RKHK 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.