Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määruse peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 24.05.2023 kell 04.18 kinni kaks meessoost isikut, kellest üheks osutus Afganistani Islamivabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik esitas 24.05.2023 kell 10.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas, et soovib rahvusvahelist kaitset, kuna koduriigis on sõda, mille tõttu ei ole tal seal turvaline ning võimatu on tööd leida. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel 48 tunniks kinni. Isik avaldas 24.05.2023 kell 18.08 soovi loobuda rahvusvahelise kaitse taotlusest. Isikule selgitati, et sel juhul jätkatakse väljasaatmismenetlusega, misjärel ei nõustunud isik rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avaldust kirjutama enne, kui ta saab enda
3-23-1196 perekonnaga telefoni teel nõu pidada. Isik kirjutas 25.05.2023 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ja ta peeti kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel.
2.Tartu Halduskohus andis 25.05.2023 määrusega nr 3-23-1153 PPA-le loa isiku VSS-i alusel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.07.2023 (k.a).
3.X esitas 30.05.2023 sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks, 31.05.2023 võeti isikult vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus ja 31.05.2023 peeti ta kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.
4.PPA esitas 01.06.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
5.Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023 määrusega loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.08.2023.
6.PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamistähtaja pikendamist VRKS § 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel kuni neljaks kuuks. PPA esitas taotluses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel. Praegu on isiku kodakondsus tuvastatud ID-kaardi paberkoopia alusel. Päritoluriiki ei ole lubatud päringuid teha. Isik pole PPA-le originaaldokumente esitanud. PPA avastas foto dokumendist, mis viitab sellele, et tegemist võib olla Pakistani kodanikuga. PPA leidis rahvusvahelise kaitse menetluse raames pildi isikule väljastatud Pakistani isikut tõendavast dokumendist ehk ID-kaardi numbriga XXXXXXXXXXXXX. Kuigi isikul on olemas Afganistani ID-kaart ja pass, on nendes vastuolud (nimed ja sünniajad on erinevad). Pildid võivad olla tehtud võltsitud dokumentidest ja kuna tegemist on koopiatega, pole võimalik originaaldokumentide autentsust kontrollida. Olemas on foto, millelt nähtub, et isikul on Araabia Ühendemiraatide elamisluba, millel on märgitud, et isik on Pakistani kodanik. PPA-l on kavas esitada päring Araabia Ühendemiraatidele; 2) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Isik peeti algselt kinni ja paigutati kinnipidamiskeskusesse VSS-i alusel (haldusasi nr 3-23-1153), et koostada lahkumisettekirjutus. Isik taotles rahvusvahelist kaitset pärast seda, kui talle selgitati, et tal lasub kohustus Eestist lahkuda. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast kinnipidamist mitu päeva hiljem; 3) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Isikuga peeti vestlus 14.06.2023. Isik esitas vestlusel uusi tõendeid ja asjaolusid. Isik väitis, et Taliban otsib teda taga, sest ta tegi valitsusvägedega koostööd. Samas leitud dokumendid viitavad, et tegemist on Pakistani kodanikuga (nt autodel Pakistani numbrimärgid, tšekid pärinevad Pakistani pankadest, ülekanded tehtud Pakistani ruupiates). Telefonis olevate geograafilise asukoha määramise andmete kohaselt pole isik Afganistanis käinud, vaid viibis Dubais. Menetluses kogutud tõendid tuleb tõlkida ja selle teabe alusel korraldatakse uus vestlus. Esineb isiku VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohane põgenemisoht, kuna ta saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isikule olid piirile vastu tulnud kaks isikut (ühel neist oli Portugali ID-kaart ja teisel Itaalia ID-kaart (afgaan)). Sõiduautoga piiri lähistele saabunud afgaanil oli ühe ebaseaduslikult piiri ületanud isikuga sama perekonnanimi. Isikud olid tulnud vastu ebaseaduslikult piiri ületanud puudutatud isikule ja temaga koos liikunud afgaanile. Tulenevalt asjaolust, et üks isik oli Portugalist ja teine Itaaliast, järeldub, et puudutatud isikul oli plaan liikuda Itaaliasse või Portugali. Puudutatud isik väitis, et ta ei kavatsenud Eestisse jääda. Isikust tulenevat põgenemisohtu kinnitab asjaolu, et ta on ka 2(6)
3-23-1196 varem (s.o 24.05.2023) kinnipidamisel taotlenud Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset ja seejärel 25.05.2023 sellest loobunud. Isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks. Isik selgitas 25.05.2025 menetlustoimingutel, et plaanis minna Saksamaale. Dokumentide puudumine pole varem takistanud ebaseaduslikku rändamist; 4) järelevalvemeetmed ei leevenda põgenemisohtu.
7.Tallinna Halduskohus pikendas 31.07.2023 määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 30.11.2023. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik andis 14.06.2023 toimunud vestlusel selgitusi rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Nende selgituste ja muude tõendite vahel esinevad vastuolud, mida on vaja täiendavalt kontrollida. Eelkõige puudutab see kaebaja kodakondsuse, isikut tõendavate dokumentide ja väidetava Afganistanis viibimise ajaga seotud küsimusi. Kuigi 14.06.2023 vestluse käigus tekkinud küsimuste kontrollimiseks peab PPA tegema ka toiminguid, mis ei eelda puudutatud isiku juuresolekut, on usutavasti vajalik asjaolude täpsustamiseks korduvate vestluste pidamine. Pole kahtlust, et PPA-l on jätkuvalt vajadus tagada, et puudutatud isik oleks edasiste menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav; 2) isikust lähtub põgenemisoht. Puudutatud isik ületas Eesti välispiiri ebaseaduslikult selleks mitte ette nähtud kohas ning püüdis Eestisse ebaseaduslikku sisenemist varjata. Puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et PPA taotluses nimetatud Portugalist ja Itaaliast pärit isikud oleksid puudutatud isikule vastu tulnud, ent PPA kahtlus, et see nii võis olla, on põhjendatud vähemalt sel määral, et seda võib puudutatud isiku põgenemise ohu hindamisel muude asjaolude hulgas arvesse võtta. Puudutatud isiku ebausaldusväärsust suurendab ka see, et ta näib olevat varem kasutanud võltsitud dokumente. Isik selgitas 27.07.2023 toimunud kohtuistungil, et tema telefonist leitud fotodelt nähtuvad Pakistani dokumendid olid võltsitud ning ta oli need endale hankinud liikumise lihtsustamiseks. Võimalik varasem võltsitud dokumentide kasutamine õigustab järeldust, et puudutatud isik ei pruugi täita talle pandavaid kohustusi ning võib kasutada oma eesmärkide saavutamiseks lubamatuid meetodeid; 3) arvestades seda, et puudutatud isik on ise selgitanud, et tema algne kavatsus oli liikuda Saksamaale, kus tal on tuttavad, saab tõenäoliseks pidada, et puudutatud isik ei jääks Eestis vabaduses viibides ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist, vaid püüaks Eestist lahkuda eelkõige mõnda Lääne-Euroopa riiki. Puudutatud isikul võib olla huvi Eestist lahkuda eelkõige juhul, kui ta aimab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus võidakse jätta rahuldamata. Arvestades senise menetluse käigus puudutatud isiku tausta kohta kogutud vastuolulist ja lünklikku teavet, ei saa tal olla väga suurt veendumust selles, et taotlus rahuldatakse; 4) puudutatud isik võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud enda väljasaatmise vältimiseks, kuna ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui ta oli ebaseadusliku riigis viibimise tõttu kinni peetud ja väljasaatmise tagamiseks kinnipidamiskeskusesse paigutatud. Puudutatud isiku selgitus, et ta oli pärast kinnipidamist segaduses ega suutnud seetõttu kohe rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, ei ole veenev. Isiku puhul, kes selle asemel, et saabuda piiripunkti ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus, otsustab ebaseaduslikult piiri ületada ning esitab taotluse alles pärast enda kinni pidamist, võib eeldada, et tal ei olnud algselt rahvusvahelise kaitse taotlemise kavatsust. Sellise isiku puhul on kinnipidamine põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-i 5 alusel; 5) leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist. Leebemate meetmete kohaldamine eeldab teatavat usaldust ning oleks puudutatud isiku varasemat käitumist (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamine, varasem võimalik võltsitud dokumentide kasutamine) silmas pidades mõeldav juhul, kui esineksid mingisugused asjaolud, mis veenaksid selles, et isik tõesti jääb Eestisse kogu menetluse ajaks. Sellisteks asjaoludeks võiksid olla näiteks mingisuguste isiklike
3(6)
3-23-1196 sidemete olemasolu Eestis või asjaolu, et isik on varem Eestis pikemaajaliselt viibinud. Puudutatud isiku puhul ei esine selliseid asjaolusid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 31.07.2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isik esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust mitu päeva hiljem, vaid tegi seda samal päeval; 2) PPA saaks isikuga suhelda ka siis, kui isik peaks elama määratud elukohas; 3) puudub isiku põgenemise oht ja kohus pole vastupidist piisavalt põhjendanud. Isik selgitas, miks ta oli sunnitud piiri ebaseaduslikult ületama. Kohus heidab põhjendamatult ette võltsitud dokumentide kasutamist, selgitamata välja asjaolusid. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei jääks vabaduses olles rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ootama, on spekulatiivne.
9.PPA taotleb vastuses X määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel; 2) halduskohus analüüsis PPA taotluses esitatud asjaolusid ja andis nendele õiguspärase hinnangu; 3) isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Algselt peeti isik kinni VSS-i alusel; 4) halduskohus on õigesti leidnud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamist VRKS § 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel.
12.VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. PPA toob esile, et puudutatud isik on tuvastatud Afganistani Islamiemiraadi ID-kaardi paberkoopia alusel. Samas on PPA menetluses kogunud dokumente, mis viitavad sellele, et tegemist võib olla hoopis Pakistani kodanikuga (nt on PPA valduses Pakistani riigi väljastatud isikut tõendav dokument). Lisaks toob PPA esile, et kuigi isikul on olemas Afganistani ID-kaart ja pass, esineb nendes vastuolusid (nt dokumentidel on erinevad nimed ja sünniajad). PPA-l on seetõttu põhjendatud kahtlus, et pildid võivad olla tehtud võltsitud dokumentidest. Kuna tegemist on koopiatega, siis ei saa PPA originaalsete dokumentide ehtsust kontrollida. Täiendavalt toob PPA esile, et leitud on pilt, millelt nähtub, et isikule on väljastatud Araabia Ühendemiraatide kehtiv elamisluba, millel on märgitud, et isik on Pakistani kodanik. Seega pole võimalik isiku kodakondsust tõsikindlalt tuvastada ning PPA on taotluses õigesti esile toonud, et esineb põhjendatud kahtlus puudutatud isiku väidetud kodakondsuses ning see viitab ühtlasi ka VSS § 68 p 3 järgi põgenemise ohule.
13.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk 4(6)
3-23-1196 on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st peab esinema isiku põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1‒18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).
14.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole keelatud arvesse võtta ka isiku viibimisalust puudutavaid otsustusi erinevates menetlustes, mis võivad mõjutada isiku käitumist vabaduses (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13) ega minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; 04.04.2003 otsus nr 3-3-1-14-03, p 51; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused asjas nr 3-19-334). Põgenemise ohule võivad viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja raha puudumine. Seejuures tuleb iga juhtumit hinnata individuaalselt ja tervikuna (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18).
15.PPA toob välja, et pidas 14.06.2023 isikuga vestluse. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et ta põgenes Afganistanist, kuna sealne olukord on ebastabiilne. Samuti märgib puudutatud isik, et Taliban otsib teda taga, kuna ta tegi koostööd valitsusvägedega. Samas on PPA kogunud dokumente, mis viitavad sellele, et tegemist võib olla Pakistani kodanikuga. Lisaks toob PPA esile, et isiku telefonis olevate geograafilise asukoha määramise andmete järgi pole ta Afganistanis käinud, kuigi isik väidab, et ta oli 2022– 2023 Afganistanis. Telefonis olevate andmetejärgi viibis ta sellel ajal Dubais. PPA kavatseb kogutud dokumendid tõlkida ning nende alusel korraldada uue küsitluse, kõrvaldamaks seletustes ja dokumentides esinevad vastuolud. Seega on vaja uurida rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ning tarvis on tagada isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks.
16.Tõenäoline on, et isik võib põgeneda. PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel on asjakohane VSS § 68 p 8, kuna puudutatud isik sisenes Eestisse Venemaalt ning ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise piiri, omamata alust Eestis viibimiseks. Kuigi üksnes riigipiiri ületamise fakt ei pruugi olla piisav, et jaatada isikust lähtuvat põgenemise ohtu, lubavad seda järeldada võimalikud vastuolud isiku antud seletuste ja kogutud dokumentide vahel. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik varjas end politsei eest. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et samal ajal kontrollis politsei samas piirkonnas Eesti registreerimisnumbriga sõiduautot, kus viibinud kahe isiku puhul on alust arvata, et nad tulid puudutatud isikule vastu ja pidid teda transportima Eestist edasi. Puudutatud isiku seletustest võib järeldada, et ta ei kavatsenud tegelikult Eestisse jääda, vaid liikuda edasi teise riiki, kus asuvad tema tuttavad.
5(6)
3-23-1196
17.Isikut on õigus kinni pidada ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Selle normi järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumite põhjal konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12‒15). Riigikohtu praktika kohaselt võivad rahvusvahelise kaitse taotleja ülalnimetatud eesmärkidele viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-5214, p 12). Puudutatud isik oli varem kinni peetud ja kinnipidamiskeskusesse paigutatud VSS-i alusel (vt haldusasi nr 3-23-1153), et täita isikule 25.05.2023 koostatud lahkumisettekirjutust nr 1052268234. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast kinni pidamist. Arvestades eespool toodud asjaolusid ning vastuolusid dokumentides ja seletustes, on tõenäoline, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati põhjusel, et takistada isiku riigist väljasaatmist.
18.Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu (nt isiku tervislik seisund, turvalisust puudutavad asjaolud, riive perekonnaelule), mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks. Arvestades isiku käitumist ja tema selgitusi, ei saa eeldada, et isik täidaks korrektselt leebemaid järelevalvemeetmeid. Seega ei saa kinnipidamist pidada taotletavat eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määrus muutmata.
20.Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.