Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX, esindajaks v. adv. Aleksei Ratnikov.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 27.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja menetluse juurde haldusasja 3-23-1196 02.06.2023 tehtud kohtumäärus ja 01.06.2023 Politsei- ja Piirivalveameti esitatud taotlus ja selle lisad (1.Tartu Halduskohtu kohtumäärus 3-23- 1153; 2.Rahvusvahelise kaitse taotleja isikuandmete ankeet; 3.Isiku Afganistani Islamivabariigi ID-kaardi koopia; 4.VRKS kinnipidamise protokoll; 5.VSS kinnipidamise protokoll; 6.Haavatavuse hindamise akt; 7.Lahkumisettekirjutus 1052268234; 8.Lahkumisettekirjutuse küsitluse protokoll; 9.Sõrmejälgede kaart; 10.Eurodac-i vastus; 11.Kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 23260300013).
2.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata ning keelduda loa andmisest XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.
3.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused XXle puštu keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult XXle tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge puštu keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
4.Määrata Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi poolt käesolevas haldusasjas osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 192 eurot (sh käibemaks).
5.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Smartec kaamera fikseeris 24.05.2023 kell 01.14 kahe isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmuskohale reageerinud toimkonnad teostaid piirkonnas otsingu ja kell 04.18 peeti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri piirivalvurite poolt kinni kaks meessoost isikut, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud.
2.Asjaolude kontrollimiseks toimetati isikud kordonisse. Isiku asjade hulgast leiti koopia Afganistani Islamivabariigi ID-kaardist. PPA ametnikud tuvastasid, et tegemist on Afganistani Islamivabariigi kodanik XXga (edaspidi ka isik), sündinud cc.cc.cccc, kes tuvastati Afganistani Islamivabariigi ID-kaardi koopia alusel. PPA ametnikud tuvastasid, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti isik 24.05.2023 kell 04.18 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega.
3.24.05.2023 kell 10.40 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovib ta minna Saksamaale. Kaitset soovib, kuna tema koduriigis on sõda, mille tõttu tal pole turvaline ja seal on võimatu tööd leida. Isik peeti 24.05.2023 kell 10.40 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
4.24.05.2023 kl 18.08 avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda, mille peale PPA selgitas, et sel juhul jätkatakse illegaalimenetlusega. Seda kuuldes ei nõustunud isik rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avaldust kirjutama ega taotluse vastu võtmisega jätkama enne, kui ta saab enda perekonnaga telefoni teel nõu pidada. 25.05.2023 isik soovis kirjutada rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ning isik peeti kinni VSS § 15 alusel.
5.Tartu Halduskohus 25.05.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-1153 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.07.2023 (k.a).
6.30.05.2023 esitas XX sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks ning lepiti kokku taotluse võtmise päev. 31.05.2023 võeti XXlt vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus. Isiku staatus muutus ning 31.05.2023 kell 13:25 peeti isik kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel.
7.Tallinna Halduskohus 02.06.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-1196 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.08.2023 (k.a).
8.14.06.2023 toimus esimene rahvusvahelise kaitse menetluse vestlus.
9.Tallinna Halduskohus pikendas 31.07.2023 antud määrusega XX kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 30. novembrini 2023.
10.Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse menetluse raames mobiiltelefonid, mille läbivaatuse käigus on avastatud fotod dokumentidest, mis vajavad tõlkimist ja kontrollimist. 11.10,2023 toimus uus vestlus rahvusvahelise kaitse taotlejaga.
11.PPA taotles 22.11.2023 Tallinna Halduskohtult luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 5 sätestatud kinnipidamise alus koos taotlusega võtta asja materjalide juurde haldusasja 3-23-1196 02.06.2023 tehtud kohtumäärus ja 01.06.2023 PPA esitatud taotlus ja selle lisad (1.Tartu Halduskohtu kohtumäärus 3-23- 1153; 2.Rahvusvahelise kaitse taotleja isikuandmete ankeet; 3.Isiku Afganistani Islamivabariigi ID-kaardi koopia; 4.VRKS kinnipidamise protokoll; 5.VSS kinnipidamise protokoll; 6.Haavatavuse hindamise akt; 7.Lahkumisettekirjutus 1052268234; 8.Lahkumisettekirjutuse küsitluse protokoll; 9.Sõrmejälgede kaart; 10.Eurodac-i vastus; 11.Kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 23260300013).
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kõigepealt lahendab kohus taotluse võtta asja juurde erinevad tõendid. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Lisaks sätestab HKMS § 61 lg 4, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 323-1153 ja 3-23-1196 andis kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks seoses kõigepealt välismaalase Eestisse saabumise ja siin viibimise seaduslike aluste väljaselgitamiseks ja sundtäidetava lahkumisettekirjutuse täitmisega ja hiljem seoses isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ja selle menetlemisega. Haldusasjas nr. 323-1196 on kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega ka pikendatud. Haldusasjades nr. 323-1153 ja 3-23-1196 leidsid varasemalt tõendamist mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud, mistõttu võtab kohus käesolevas asjas esitatud taotluses viidatud tõendid haldusasja juurde ning tugineb taotluse menetlemisel muu hulgas nii juurde võetud tõenditele kui ka juba haldusasjades nr. 3-23-1153 ja 3-23-1196 kohtumäärustes tuvastatud asjaoludele.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse1 (VRKS) § 362 lg 5 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 362 lg 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg 2 sätestatud alus ja lg 1 sätestatud põhimõte. VRKS § 362 lg 2 p 5 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Sätte eesmärk on muu hulgas tagada, et isik oleks PPAle vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
Riigikohtu halduskolleegium on oma 29.01.2015 otsuse nr. 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 kohaldamine on seotud põgenemise ohuga. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 7 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 nimetatud asjaoludega. Arvestades Riigikohtu suunist võib põgenemisohtu hinnata VSS § 68 sätestatud tingimuste kohaselt ka VRKS § 361 lg 2 p 5 korral. Taotluse kohaselt on PPA põgenemisohu hindamisel peaasjalikult tuginenud VSS § 68 p 6 ja 8 sätestatule. VSS 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 11.10.2023 läbi viidud vestlusel isik kinnitas, et ei kavatse täita lahkumiskohustust Afgaani või Pakistani. PPA hinnangul suurendab isikust tulenevat põgenemisohtu asjaolu, et isik on ka varasemal 24.05.2023 kinnipidamisel taotlenud Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset ja seejärel 25.05.2023 loobunud, mistõttu on PPA seisukohal, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks Schengenist. Isik selgitas 25.05.2025 läbiviidud menetlustoimingutel, et plaanis minna Saksamaale. Isiku soovi lahkuda järeldab PPA ka asjaolust, et isik, olles kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks, esitas uuesti 31.05.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida tal polnud plaanis esitada. Samuti 14.06.2023 toimunud rahvusvahelise kaitse vestluses kinnitab isik, et tema soov oli liikuda vastu tulnud autoga Saksamaale, sest seal on tal sugulased ja sõbrad. Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületamaks riigi piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus kasutada teises liikmesriikides viibivate kaasmaalaste abi edasi liikumiseks temale sobivasse liikmeriiki. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu on PPA seisukohal, et isiku vabastamise korral võib isik järjekordselt ebaseaduslikult lahkuda ega ole motiveeritud jääma Eestisse enda menetluse lõppu ootama. VSS 68 p 8 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et XX saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas ning varjas ennast paari tunni jooksul metsas peitudes politsei eest, kuigi patrull oli isiku lähedal ning isikul oli võimalus abi ja kaitse palumiseks ametnike poole pöörduda. PPA kontrollis Eesti registreerimisnumbriga sõiduautot, kus olid sees kaks isikut, juhiks Portugali ID-kaardiga YY ja kaasreisijaks Itaalia ID-kaardiga afgaani rahvusest DD. Isik ise antud isikuid väidetavalt ei tunne. PPA hinnangul on väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samasse piirkonda samal kellaajal öisel ajal sattusid kokkusattumusena kaks ebaseaduslikult Eestisse saabunud afgaani ja sõiduautoga kaasreisijana afgaan. Seda enam olukorras, kus sõiduautoga piiri lähistele saabunud afgaanil on sama perekonnanimi ühega ebaseaduslikult piiri ületanud isikuga. PPA hinnangul olid YY ja DD tulnud vastu ebaseaduslikult piiri ületanud XXle ja temaga koos liikunud afgaanile. Tulenevalt asjaolust, et YY ja DD on Portugalist ja Itaaliast, järeldab PPA, et XX plaan oli edasi liikuda Itaaliasse või Portugali. XX ütlused kinnitavad PPA järeldust, sest isiku enda sõnul ei olnud tal plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse, millest isik on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule
sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Pakistani ja määranud Schengeni sissesõidu keelu 5 aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt tuleb PPAl ja kohtul välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hinnata. Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu hindamisel ei tohi asjaolusid jäigalt siduda VSS § 68 loetletud nõuetega. Puudutatud isik on nii 11.10.2023 vestluses kui 27.11.2023 toimunud istungil andnud mõista, et vaidlustab rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse kohtus. Kuna isik nimetatud otsuse kavatseb vaidlustada, siis võib eeldada, et isikul on ka põhjendatud ja oluline huvi vastava kohtumenetluse tulemuste osas ja isik ei lahku teise riiki kohtumenetluse käigus. Isik on samuti teadlik, et menetluse ajal Eestist mõnesse teise Euroopa riiki lahkudes, saadetakse ta kinnipidamise korral uuesti Eestisse. Eeltooduga tuleb põgenemisohu hindamisel arvestada. Kokkuvõtvalt ei saa kohtu hinnangul põgenemisohtu välistada, kuid vaid põgenemisohu olemasolu korrale ei saa isikut kinni pidada.
14.VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Isik peeti esmakordselt kinni 24.05.2023 ja pole tänaseni vabadusse pääsenud. Kohtu loal on isiku kinnipidamist pikendatud sisuliselt kahel korral, viimati 31.07.2023 Tallinna Halduskohtu kohtumäärusega tähtajaga kuni 30.11.2023. Käesoleva taotlusega on PPAl soov veelkord kinnipidamist pikendada ja seda nelja kuu võrra. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega samuti tuleb iga üksikjuhtumi hindamisel võtta arvesse konkreetse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Taotleja kinnipidamine peab olema vältimatult vajalik, st muul viisil ei saa tagada varjupaigamenetlust. Isiku kinnipidamine peab olema äärmiselt põhjalikult läbi kaalutud ning viimane abinõu menetluse tagamiseks. Isik vandeadvokaadist esindaja kaudu on istungil välja toonud, et PPA selgitused isiku põgenemisohu kohta on paljasõnalised. Isik on selgitanud kohtule, et on teadlik reeglist, et põgenemise korral teise riiki saadetakse ta nagunii Eesti tagasi. Seega ei ole põhjendatud seisukoht, et isik põgeneks Eestist. PPA taotlus ei vasta Riigikohtu praktikale, kus iga järgmine kinnipidamise taotlus peab olema eelmisest veel enam põhjendatud. Praegusele taotlusele on lisatud vaid see, milliseid ütlusi isik andis ja kuidas PPA neid tõlgendas. Need ei ole tähtaja pikendamiseks piisavad põhjendused. PPA ei ole enda hinnanguid tõendanud. Kohus nõustub isiku ütlustega, sest ka kohtu hinnangul ei selgu selliseid täiendavaid olulisi asjaolusid isiku suhtes, mis annaksid aluse isiku kinnipidamise pikendamiseks veel nelja kuu võrra kui isikut on kinni peetud juba kuus kuud. Võrreldes varasema kohtumääruse andmise asjaoludega on isiku suhtes läbi viidud vaid üks vestlus, mis sisaldab sarnaseid hoiakuid ja teavet isiku kohta, mida sisaldavad juba kogutud tõendid. Kui asjaolud ei ole oluliselt muutunud selliselt, mille pinnalt võiks järeldada isiku põgenemisohu olulist suurenemist, ei ole alust ka isikut jätkuvalt kinni pidada. Arusaadavalt esineb põgenemisoht, kuid arvestades isiku teadlikkust tema tagasisaatmise kohta, kui ta peaks põgenema ja huvi rahvusvahelise kaitse saamise vastu (isiku plaan keelduv otsus vaidlustada), ei ole põgenemisoht selline, mis tingib isiku kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. VRKS § 361 lg 2 p5 alusel kinnipidamine peab olema kahtlusteta selge. Antud juhul see nii ei ole, isik võib olla taotluse esitanud eelkõige rahvusvahelise kaitse saamise eesmärgil.
15.VRKS § 29 lg 1 näeb ette leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine nagu näiteks elamine kindlaksmääratud
elukohas ja ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik leebemate järelevalvemeetmete rakendamine. Isik on avaldanud soovi asuda oma õiguste kaitsmisele sooviga vaidlustada keelduvat otsust. Isik ei ole teadaolevalt ohtlik ei endale ega teistele. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada sedavõrd intensiivseks meetmeks, mis on õigustatud ja proportsionaalne vaid juhul, kui leebemad abinõud lahkumisettekirjutuse täitmist ei tagaks. Arvestades isiku huvi rahvusvahelise kaitse saamise vastu ja teadlikkust tagajärgedest põgenemise korral jääb ebaselgeks, miks ei ole asjakohane kohustada isikut elama kindlaksmääratud elukohas (näiteks varjupaigataotlejate majutuskeskuses) (§ 29 lg 1 p 1) või ilmuma määratud ajavahemike järel PPAsse registreerimisele (p 2). VRKS § 361 lg 2 p 1 kuni 5 ja 7 loetletud toimingute tegemine on võimalik ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-152-14, p 12).
16.Kokkuvõtvalt jätab kohus PPA taotluse XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole PPA taotlus piisavalt põhjendatud, et sellest selguks vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks. Arvestades eelkõige seda, et isikut on juba 6 kuud kinni peetud ning kõik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks vajalikud asjaolud on juba välja selgitatud. Olukorras, kus isik rahvusvahelise kaitse taotluse andmisest keeldumise kohtus vaidlustab, tähendab see tõenäoliselt veel üle nelja kuu pikkust isiku kinnipidamist. Kohtu arvates oleks tegemist ebaproportsionaalse isiku õiguste piiramisega.
17.Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.06.2023 antud määrusega haldusasjas nr. 3-23-1196 rahuldanud isiku riigi õigusabi taotluse ja andnud isikule riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 02.06.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1196 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sama määruse punktis 9 on ringkonnakohus selgitanud, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 esimese lause järgi säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg 3 ette nähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Selliselt hõlmab määruskaebemenetluse raames antav riigi õigusabi isiku esindamist ka võimalikes järgnevates kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetlustes (RÕS § 4 lg 3 p 5). Seega tuleb riigi õigusabi korras määratud esindajal vajadusel jätkata XX esindamist ka pärast määruskaebemenetluse lõppu ning võimalike järgnevate kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise menetluste korral ei pea isik pöörduma täiendava riigi õigusabi taotlusega halduskohtu poole (RÕS § 10 lg 1). Eeltoodu kohaselt on isikut esindanud käesolevas kinnipidamise pikendamise menetluses samuti Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes esitas 27.11.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 192 eurot. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja teinud järgmisi toiminguid: 27.11.2023 asja materjalidega tutvumine 30 minutit, 27.11.2023 istungiks ettevalmistamine 30 minutit ja 27.11.2023 kohtuistungil osalemine 63 minutit.
18.Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 5 ja § 11 lg 1 leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 192 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
19.VRKS § 13 lg 1sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Kuna nimetatud menetlused ei ole avalikud tuleb ka muu hulgas kohtumääruses tagada isiku anonüümsus. Kokkuvõtvalt asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel
avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.