Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2399
Haldusasi
X kaebus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja IL
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2399.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-2399 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määruse haldusasjas nr 321-2399 resolutsiooni punkt 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Mitte lubada haldusasjas nr 3-21-2399 esitatud kaebuse täiendamist 27. detsembri 2022. a määruskaebuses sisalduvate uute nõuetega.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning aadressid „XXX“, „XXX-X“ ja „YYY“ tähemärgiga.
Tõlkida määrus vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1, RÕS § 15 lg 8).
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 22.10.2021 kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks XXX elamu tagastamine, lugeda alusetuks kõik temale alates XXX elamu tagastamise hetkest alates esitatud pretensioonid ning kohustada SA-d Õigusteenuste Büroo uurima kaebaja postkastist 17.10.2021 leitud dokumente ja esitama avaldus Riigiprokuratuurile seoses XXX elamu põhjendamatu tagastamisega. Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 ja 08.12.2021 määrustega X kaebuse kõigi eeltoodud nõuete osas.
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.01.2022 määrusega rahuldamata X määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse peale, kuid lubas täiendada kaebust nõudega kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad. Määrus jõustus 16.02.2022.
3.Tallinna Halduskohus võttis 24.03.2022 määrusega menetlusse X kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tagastada kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad.
4.Tallinna linn palus 25.04.2022 vastuses jätta loomade tagastamiseks kohustamiseks esitatud kaebus rahuldamata. Tallinna linn ei ole õige vastustaja. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 23.11.2021 protokolli nr 01-521-21/004 kohaselt võeti loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lg 3 alusel kaebajalt ära 17 kassi, sest ta ei suutnud tagada nende nõuetekohast pidamist. PTA võõrandas kaebajalt ära võetud kassid LoKS § 64 lg 4 alusel Tallinna linnale, kes andis kassid üle oma koostööpartnerile Varjupaikade MTÜ-le.
5.Varjupaikade MTÜ selgitas 30.09.2022 vastuses, et ükski Tallinna linna poolt üle antud 17 kassist ei viibi enam varjupaigas: 13 kassi on loovutatud uutesse kodudesse, kaks kassi on loovutatud teistele organisatsioonidele ja kaks kassi on surnud.
6.X esitas 29.04.2022 taotluse täiendada kaebust järgmiste nõuetega: 1) kohustada Riigikogu muutma LoKS-i; 2) kohustada Maaeluministeeriumi ja Tallinna linna alustama projekti „Animal Depo“ (varasem „Depo Elriat“) elluviimist; 3) kohustada kohut andma abi isikutele, kellel on palju loomi, ja keelata loomade äravõtmine ilma kooskõlastuseta; 4) anda kaebajale teavet kasside kohta, kes võeti 2016. a-l ära endisest pioneerilaagrist Ookean; 5) kohustada Tallinna linna rahastama kaebaja sõitu välismaale, et kohtuda temalt ära võetud loomadega; 6) tagada kaebajale juurdepääs temalt 23.11.2021 ära võetud loomadele; 7) uurida 2017. a-l toimunud juhtumit süütamisena.
7.Tallinna Halduskohus keeldus 04.10.2022 määrusega kaebuse täiendamisest 29.04.2022 esitatud nõuetega ning kohustas kaebajat 15 päeva jooksul teavitama, kas ta soovib minna kohustamisnõudelt üle kahju hüvitamise nõudele. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole enam võimalik, sest ükski kaebajalt ära võetud 17 kassist ei viibi enam varjupaigas, kuhu Tallinna linn kassid loovutas. Seega ei ole kasside tagastamine võimalik: 15-l kassil on uued omanikud, kelle eeldatava heausksuse tõttu ei ole kasse õiguslikult võimalik tagastada Tallinna linna omandisse (asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1) ning kaks kassi ei ole enam elus. Kohtul ei ole alust arvata, et kassid omandanud isikud pidid teadma, et Tallinna linn ei olnud kasside omanik. Kuna kasse ei saa tagastada, saab kaebaja HKMS § 49 lg 3 alusel minna kohustamisnõudelt üle hüvitamisnõudele ning nõuda loomade äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui kaebaja ei soovi nõuda kahju hüvitamist, esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebus tagastada, sest kohustamiskaebusega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki ehk loomade tagastamist.
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2022 avalduse, milles märkis, et soovib menetluse jätkamist. Vaja on kontrollida kõiki fakte ja võimul olevate isikute motiive. Kaebaja soovib 2(6)
3-21-2399 varalise kahju hüvitamist selle eest, et teatud isikute ring hävitab kaebaja elu ja tervist juba 1990ndate algusest, tekitades kaebajale vaimset valu, mis mõjutab ka tema tervist. Kaebaja vajab raha, et realiseerida programm „Animal Depo“ ja tagada endale kindel elukoht. Selleks on tarvis 150 000 eurot. Kaebaja palub tagada advokaadi abi ning anda teavet temalt 2016. a suvel ja 23.11.2021 ära võetud loomade kohta, tagades võimaluse neid reaalselt näha.
9.Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata ning jättis kaebajale antud menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ja poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Samuti jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Asjas on võetud vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määrusele menetlusse nõue kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad. Menetluse käigus selgus, et kohustamisnõude rahuldamine ei ole enam õiguslikult võimalik, sest ükski 17 kassist ei viibi enam varjupaigas: 15 kassi on võõrandatud eeldatavalt heausksetele uutele omanikele ja kaks kassi ei ole enam elus. Kuna kohustamisnõuet ei saaks enam rahuldada, andis kohus kaebajale 04.10.2022 määrusega võimaluse minna üle hüvitamiskaebusele, nõudes 17 kassi äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja pidi teatama, kas ta soovib minna üle kahju hüvitamise nõudele, ning selgitama, milles seisneb temale tekkinud kahju, millist liiki kahju on tekkinud ja kui suur on tekkinud kahju. Menetluse jätkamine ei ole võimalik ilma kaebaja selgitusteta. Kaebaja 15.11.2022 seisukohast ei tulene soovi nõuda Tallinna linnalt 23.11.2021 toimunud kasside äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on taas asunud esitama üldist laadi väiteid seoses ametivõimude omavoliga, mis on väidetavalt kahjustanud kaebaja elu. Kaebaja ei ole temale väidetavalt põhjustatud vaimset valu kuidagi seostanud asjaoluga, et temalt võeti 23.11.2021 ära 17 kassi. Kaebaja kahjunõue ei ole samuti suunatud hingelise valu korvamisele, vaid kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja finantseeriks tema soovitud projekti „Animal Depo Elriat“ elluviimist ja kaebaja korteri ostu. Kaebaja on ka pärast ringkonnakohtu 07.01.2022 määrust jätkanud kõikvõimalike nõuete esitamist, mis ei seondu vähimalgi määral tema algse kaebusega ega ka nõudega, mille menetlemist pidas võimalikuks ringkonnakohus. Kogu teave 23.11.2021 ära võetud loomade kohta (sh Varjupaikade MTÜ 30.09.2022 vastus) sisaldub haldusasja toimikus, millega kaebajal on võimalik tutvuda. Endise pioneerilaagri „Ookean“ territooriumilt 2016. a-l ära võetud kassidega seonduvalt selgitas kohus kaebajale 04.10.2022 määruses, et tal on õigus pöörduda informatsiooni saamiseks toimingu teinud haldusorgani poole. See ei ole praeguse vaidluse esemeks. Eelnevat arvestades on täidetud HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 tingimused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning HKMS §-s 145 sätestatud piiranguid ei esine. Kaebajat on 04.10.2022 määruses kaebuse läbi vaatamata jätmise eest hoiatatud (HKMS § 145 p 3). Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, puudub ka kohtuasi, mille tarbeks anda kaebajale riigi õigusabi. Seega tuleb riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
10.X esitas halduskohtu määruse peale 27.12.2022 määruskaebuse, leides, et see õõnestab Eesti riigi autoriteeti ning kinnitab, et inimõiguste rikkumine ja loomade julm kohtlemine on normiks. Kaebaja asjas on vajalik kontrollida teatud võimukate inimestega seotud kõiki fakte ja motiive. Kaebajale pakuti võimalus esitada kahjunõue ja seda põhjendada. Teatud ringkond inimesi, kes omavad võimu ja raha, rikuvad kaebaja elu alates 1990ndatest, tekitades talle hingelisi kannatusi, mis omakorda kahjustab tema tervist. Kaebajal on vaja raha, et viia ellu loomakaitset puudutav projekt „Animal Depo Elriat“ ja kindlustada ennast püsiva elupaigaga ning pöörata tähelepanu tervisele ja puhkusele. Kaebaja suurendab soovitud hüvitist kahekordselt ehk 300 000 euroni, sest keeldumisega seoses tekitati talle järjekordselt moraalset kahju. Kaebaja palub enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ja riigi kulul advokaadi võimaldamist. Lisaks palub kaebaja edastada talle elektrooniliselt informatsioon kõigi temalt 23.11.2021 ja 2016. a suvel ära võetud loomade kohta ning tagada reaalne võimalus neid näha ja jälgida nende elu. Samuti palub kaebaja edastada tema asi eeluurimisele ning ennistada tema õigus elada Tallinnas YYY korteris. 3(6)
3-21-2399
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 155 lg 5; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Kuna kaebaja sai Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määruse tõlke kätte 09.12.2022, siis on määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab minimaalselt vajalikul määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kaebaja on 27.12.2022 määruskaebuses korranud osaliselt samu taotlusi, mille ta esitas ka oma 15.11.2022 seisukohas halduskohtule (st vabastada kaebaja hüvitamiskaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest, võimaldada talle riigi kulul advokaat ning edastada teavet kaebajalt 23.11.2021 ja 2016. a suvel ära võetud loomade kohta ja tagada võimalus neid näha). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb neid käsitada osana halduskohtu määrusele esitatud vastuväidetest, mitte määruskaebemenetluses esitatud uute taotlustena.
12.Ringkonnakohus lubas 07.01.2022 määrusega X-l täiendada oma kaebust 09.12.2022 määruskaebuses esitatud uue nõudega kohustada Tallinna linna tagastama temalt 23.11.2021 ära võetud loomad ning saatis kaebuse selle nõude osas halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebusele oli lisatud PTA järelevalveametniku koostatud 23.11.2021 riikliku järelevalve toimingu (asendustäitmise) protokoll, mille kohaselt võtab Tallinna linn seoses LoKS § 3 rikkumisega ning LoKS § 64 lg 3 alusel üle loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustused ning võtab senisest asukohast YYY ära 17 kassi, sest loomade senisesse asukohta jätmine ohustab nende elu ja tervist, ning loomad paigutatakse loomade pidamiseks ettenähtud kohta Paljassaare tee 85 (varjupaik).
13.Ringkonnakohtu poolt halduskohtule menetluse jätkamiseks saadetud nõue kohustada Tallinna linna loomad kaebajale tagastama, kujutab endast sisuliselt nõuet kõrvaldada toimingu õigusvastased tagajärjed ehk heastamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 5; riigivastutuse seaduse § 11 lg 1), mis asendab küll kahju hüvitamise nõuet, kuid on olemuselt siiski kohustamiskaebuse eriliik (vt Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 12). Halduskohus on 04.10.2022 ja 22.11.2022 määrustes kaebajale selgitanud, et ükski kaebajalt 23.11.2021 ära võetud 17 kassist ei ole enam Tallinna linna ega Varjupaikade MTÜ valduses (sh 15 kassi on võõrandatud ja kaks kassi on surnud) ning kuna elus olevad kassid on eelduslikult kolmandate isikute heauskses omandis, siis ei ole faktiliselt ega õiguslikult enam võimalik kohustada Tallinna linna tagastama kaebajale temalt ära võetud loomi. Ehkki halduskohus on jätnud tähelepanuta, et heauskse omandamise välistab lisaks omandaja pahausksusele (AÕS § 95 lg 2) ka see, kui asi (samuti loom – vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3) on läinud omaniku valdusest välja tema tahte vastaselt (AÕS § 95 lg 3), ei ole eeltoodu siiski toonud kaasa õigusvastast lõpptulemust. Eelkõige nähtub kaebaja seisukohtadest, et ta soovib küll teavet äravõetud loomade kohta ja võimalust nende elu jälgida, kuid ta ei taotle kasside tagastamist, vaid kahju hüvitamist.
14.Halduskohtuga ei saa nõustuda, et heastamiskaebuselt hüvitamiskaebusele üleminekut ei loeta HKMS § 49 lg 3 p 3 kohaselt kaebuse muutmiseks, sest tegemist ei ole pelgalt tagajärgede kõrvaldamise viisi muutmisega, eriti olukorras, kus hüvitamisnõue ei piirduks otsese varalise kahjuga. Seega tuleb ka hüvitamiskaebusele üleminekul arvestada HKMS § 49 lg-s 1 sätestatut. Halduskohus selgitas 04.10.2022 määruses kaebajale asjakohaselt, et kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude, peab ta seda oma vastuses märkima ning ühtlasi välja tooma, milles kahju seisneb, millist liiki (varaline või mittevaraline) kahjuga on tegemist ja milline on nõutava hüvitise suurus. Määruses (p 14) sisaldus ka hoiatus, et kui kaebaja ei soovi minna üle kahju hüvitamise nõudele, võidakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, sest kaebusega ei
4(6)
3-21-2399 ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebaja sai määruse tõlke kätte 01.11.2022, mistõttu tuli tal halduskohtu nõue täita hiljemalt 16.11.2022. Kaebaja esitas oma seisukoha 15.11.2022.
15.Halduskohus jättis 22.11.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel, leides, et kaebaja ei ole halduskohtu 04.10.2022 määrusele nõuetekohaselt vastanud. Kaebaja avaldas 15.11.2022 seisukohas küll soovi jätkata haldusasja menetlust kahju hüvitamise nõudes, tuues välja ka nõutava hüvitise suuruse (150 000 eurot, mida kaebaja on määruskaebuses suurendanud 300 000 euroni) kuid ei ole temale kahju tekitamist seostanud 23.11.2021 toimunud kasside äravõtmisega, vaid asjaoludega, mis tingisid algselt 21.10.2021 kaebusega halduskohtusse pöördumise (s.o XXX elamu tagastamise tõttu tuli kaebaja perekonnal lahkuda XXX-X eluruumist ning sõlmida Tallinna linnaga 13.10.2008 üürileping YYY eluruumi kasutamiseks, mis öeldi 12.10.2020 erakorraliselt üles ja Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse nr 11-1/7/21 alusel tõsteti kaebaja eluruumist 23.11.2021 välja) või millele kaebaja tugines juba 09.12.2021 määruskaebuses (s.o Tallinna linn ei ole kaebajale eraldanud maatükki projekti „Animal Depo“ elluviimiseks). Kuna kaebaja taotles 15.11.2022 seisukohas kaebuse muutmist, tulnuks halduskohtul see ka lahendada, mitte jätta kaebust HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
16.Olukorras, kus kaebaja ei ole soovinud kasside äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist, vaid taotlenud kahju hüvitamist, mis seondub kas selliste haldusaktide või toimingutega, mille peale esitatud nõuded on samas asjas tehtud jõustunud määrustega juba tagastatud või mille osas on kohtud keeldunud kaebuse muutmise lubamisest, või taotletakse kahju hüvitamist, mis saab olla tekitatud üksnes eraõigussuhtes, ei saa kaebuse hüvitamisnõudega täiendamist pidada HKMS § 49 lg 1 tähenduses otstarbekaks ega lubatavaks. Kuna kaebaja ei ole määruskaebuses toonud samuti välja, et ta sooviks taotleda kasside äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist, siis ei oleks ka taotluse käiguta jätmine ja kaebajale uue tähtaja andmine saanud mõjutada lahendi tegemist. Kuivõrd kaebuse täiendamist loomade äravõtmisega mitte seotud kahju hüvitamise nõudega ei saanud pidada otstarbekaks, tulnuks halduskohtul kaebuse muutmisest keelduda ja jätta heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see nõue ei ole asjaolude muutumise tõttu enam asjakohane.
17.Määruskaebuses on esitatud korduv taotlus anda kaebajale teavet loomade kohta, kes võeti kaebajalt ära 2016. a-l ja 23.11.2021, ning tagada kaebajale ligipääs neile loomadele. Halduskohus on õigesti märkinud, et väidetavalt 2016. a-l ära võetud kasside kohta on kaebajal võimalik küsida teavet sellelt haldusorganilt, kes kassid ära võttis, ning 23.11.2021 ära võetud kasside kohta on osaliselt teave esitatud praeguses haldusasjas. Täpsemaid andmeid on kaebajal võimalik küsida Varjupaikade MTÜ-lt, kes on võtnud Tallinna linnaga 08.12.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr TKA745 alusel endale muu hulgas kohustuse korraldada varjupaika toodud loomade üleandmine omanikule või uuele omanikule. Tallinna linn ega Varjupaikade MTÜ ei saa kaebajale tagada ligipääsu uutele omanikele üle antud loomadele, vaid see saab toimuda üksnes kokkuleppel loomade uute omanikega.
18.Kaebaja taotlus edastada tema asi eeluurimisele, jääb arusaamatuks. Kui kaebaja soovib esitada kuriteoteate, on tal võimalik selleks pöörduda suuliselt või kirjalikult uurimisasutuse või prokuratuuri poole (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1), kes peavad sellele vastama KrMS §-s 198 ettenähtud korras. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist on vajaduse korral võimalik vaidlustada vastavalt KrMS §-dele 207 ja 208. Selliseid vaidlusi ei lahendata halduskohtus (HKMS § 4 lg 1).
19.Kaebaja on määruskaebuses palunud ennistada tema õigus elada YYY korteris. Ringkonnakohus selgitas juba 07.01.2022 määruses (p-d 10–13), et halduskohtule ei saa esitada 5(6)
3-21-2399 kaebust Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse peale, millega kaebajat kohustati vabastama ja tagastama YYY asuv eluruum, ning halduskohus ei ole ka pädev lahendama kaebust kohtutäituri tegevuse peale, kes Tallinna linna 05.08.2021 täitmisavalduse alusel kaebaja YYY eluruumist 23.11.2021 välja tõstis. Nii üürikomisjoni otsuse kui ka kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks oli kaebajal võimalik pöörduda maakohtusse.
20.Eeltoodut arvestades ei luba ringkonnakohus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebust täiendada määruskaebuses esitatud uute nõuetega, sest nende lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või need ei seondu 23.11.2021 kasside äravõtmise toiminguga.
21.Kuna halduskohus on jätnud kaebuse kokkuvõttes õigesti läbi vaatamata, ei olnud riigi õigusabi korras advokaadi määramine põhjendatud. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et halduskohtul ei olnud alust jätta riigi õigusabi taotlust läbi vaatamata, vaid see tulnuks jätta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
22.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
23.Kuna halduskohus andis 23.11.2021 määrusega kaebajale menetlusabi mh asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks, tuleb määrus HKMS § 114 lg 2 alusel tõlkida vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.