X kaebus kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus läbi vaatamata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud kulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määrusest (jõustunud 16.02.2022) on Tallinna Halduskohtu menetluses X (kaebaja) kaebus Tallinna linna vastu nõudes kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad.
2.Kohtu nõudel on Tallinna linn esitanud kohtule materjalid, mis puudutavad kasside kaebajalt ära võtmist 23.11.2021.
3.Oma 25.05.2022 menetlusdokumendis märgib Tallinna linn, et kohus ei ole vastustajat õigesti kindlaks teinud, kuna Tallinna linnale anti kaebajalt 23.11.2021 Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) protokolli nr 01-521-21/004 alusel ära võetud 17 kassi üle loomakaitseseaduse § 64 lg 4 alusel. PTA on koos protokolli koostamisega samaaegselt kohaldanud ka seadusega talle antud õigust asendustäitmiseks ning PTA võõrandas ära võetud 17 kassi Tallinna linnale, mille kohta on 23.novembril 2021 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
4.Kaebaja esitas 29.04.2022 menetlusdokumendi, milles esitas arvukalt uusi nõudeid: 1) kohustada Riigikogu muutma Loomakaitseseadust; 2) kohustada Põllumajandusministeeriumit
ja Tallinna linna alustama projekti ANIMAL DEPO, varasemalt DEPO ELRIAT, ellu viimist; 3) kohtul ellu viia abi pakkumine inimestele, kes omavad palju loomi ja mitte neid ära võtta ilma nendega kooskõlastamata; 4) tagada kaebajale ligipääs temalt 23.11.2021 ära võetud loomadele ja õigus osaleda nende edasises saatuses; 5) edastada kaebajale teave kasside kohta, kes võeti ära 2016. aasta suvel endisest pioneerilaagrist „Ookean“; 6) kohtul tagada 2017 juhtumi menetlemine süütamisena, mitte tulekahjuna; 7) juhul, kui kassid saadeti välismaale, siis kohustada Tallinna linna rahastama kaebaja sõitu oma hoolealustega kohtuma.
5.Varjupaikade MTÜ teatas 30.09.2022 vastusena kohtunõudele, et Tallinna linna poolt 23.11.2021 Yyyyyyy yy yy/y-yyy ära võetud 17 kassist ei viibi enam ükski kass varjupaigas: 13 kassi on loovutatud uutesse kodudesse, 2 kassi on loovutatud teisele organisatsioonile, 2 kassi ei ole enam elus.
6.Tallinna Halduskohus otsustas oma 4.10.2022 kohtumäärusega mitte anda kaebajale luba kaebust muuta selle täiendamise teel 29.04.2022 menetlusdokumendis toodud nõuetega ning kohustas kaebajat teatama 15 päeva jooksul arvates määruse saamisest, kas ta soovib minna kohustamisnõudelt üle kahju hüvitamise nõudele. Kaebaja sai määruse kätte 1.11.2022.
7.15.11.2022 esitas kaebaja avalduse, milles märgib, et tema asjas on vajalik kontrollida kõiki fakte ja teatud võimu omavate isikute tegutsemismotiive. Teatud võimu ja raha omavate isikute ring hävitab kaebaja elu 90-ndate aastate algusest, tekitades sellega kaebajale vaimset valu, mis mõjutab kaebaja tervist. Raha on kaebajal vaja selleks, et realiseerida programm loomakaitse valdkonnas „ANIMAL DEPO ELRIAT“ ja tagada endale kindel elukoht. Kaebaja vajab selleks 150 000 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 151 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatud tingimustel. HKMS § 144 lg 1 sätestab, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
9.Tallinna Halduskohus võttis vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määrusele menetlusse kaebaja poolt esitatud kaebuse nõudes kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad. Menetluses selgus, et kaebaja poolt algselt esitatud nõude rahuldamine ei ole enam õiguslikult võimalik, kuivõrd ära võetud 17 kassist ei viibi enam ükski varjupaigas: 13 kassi on loovutatud uutesse kodudesse, 2 kassi on loovutatud teisele organisatsioonile, 2 kassi ei ole enam elus. Seega on menetluses ilmnenud, et loomade tagastamine kaebajale ei ole enam võimalik. 15 kassil on uued omanikud, mistõttu ei ole nende tagastamine Tallinna linna omandisse uute omanike eeldatava heausksuse tõttu õiguslikult võimalik (AÕS § 95 lg 1), 2 kassi on ei ole aga enam elus. Kohtul puudub alus arvata, et 15 kassi omandanud isikud pidid teadma, et Tallinna linn ei oleks olnud kasside omanik.
10.Kuivõrd menetluses ilmnes, et kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomade tagastamine ei ole õiguslikult võimalik, siis selgitas kohus kaebajale 4.10.2022 määruses, et kaebajal on menetluses võimalik HKMS § 49 lg 3 kohaselt minna üle hüvitamisnõudele ja nõuda 17 kassi ära võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja pidi kohtule teatama, kas ta soovib minna nõudelt kohustada Tallinna linna tagastama kaebajale 23.11.2021 ära võetud loomad üle nõudele hüvitada kaebajale Tallinna linna poolt seoses 23.11.2021 loomade ära võtmisega tekitatud kahju. Seejuures pidi kaebaja juhul, kui soovis minna üle kahju hüvitamise nõudele selgitama, milles kaebaja võimalik kahju seisneb, kas kahju on varaline või mittevaraline. Märkida tuli ka kahju suurus. Seega on menetluslik olukord kujunenud selliseks, et menetluse jätkamine ilma kaebaja selgitusteta ei ole võimalik.
2(3)
11.Kaebaja 15.11.2022 menetlusdokumendist ei tulene, et kaebaja sooviks nõuda Tallinna linnalt kahju hüvitamist, mis on seotud temalt 23.11.2021 ära võetud loomadega. Kaebaja on taas kord asunud esitama üldist laadi väiteid seoses ametivõimude üldise omavoliga, mis väidetavalt on kahjustanud kaebaja elu. Kaebaja ei ole mitte kuidagi seostanud talle väidetavalt põhjustatud vaimset valu asjaoluga, et temalt võeti 23.11.2021 ära 17 kassi. Ka kaebaja kahju nõue ei ole suunatud mitte hingelise valu korvamisele, vaid kaebaja soovib kaebuse eesmärgina, et vastustaja finantseeriks kaebaja poolt soovitud Animal Depo Elriat projekti ellu viimist ja kaebaja korteri ostu. Kaebaja on ka peale Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määruse tegemist jätkanud menetluses kõikvõimalike nõuete esitamist, mis ei seondu kõige vähemalgi määral ei algse kaebusega ega ka nõudega, mille menetlemist pidas võimalikuks Tallinna Ringkonnakohus oma 07.01.2022 määruses. Seoses kaebaja 15.11.2022 menetlusdokumendis esitatud menetlusliku väitega saada elektroonilisel kujul informatsiooni kõigi tema loomade kohta, kes on ära võetud 23.11.2021 ja 2016. a suvel selgitab kohus, et kohtu valduses olevad dokumendid, mis seonduvad kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomadega sisalduvad käesoleva haldusasja juures ning on kaebaja jaoks kätte saadavad ka elektroonselt. Muu hulgas on toimikus Varjupaikade MTÜ 30.09.2022 vastus kohtu pöördumisele. Seonduvalt pioneerilaager „Ookean“ territooriumilt ära võetud kassidega selgitas kohus kaebajale juba 4.10.2022 määruses, et kaebajal on õigus vastava info saamiseks pöörduda toimingu teinud haldusorgani poole. Vastavas osas keelas kohus kaebajal kaebuse nõuet muuta.
12.Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades HKMS § 144 lg 1 ja § 155 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning ei esine HKMS §-s 145 sätestatud piiranguid kaebuse läbi vaatamata jätmisele. Kohus jätab kaebuse seetõttu läbi vaatamata. Kohus on 4.10.2022 määruses kaebajat selle tagajärje eest hoiatanud (HKMS § 145 p 3).
13.Kaebaja on esitanud 15.11.22022 avalduse riigi õigusabi saamiseks. Kuivõrd kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis puudub kohtuasi, millega seoses kaebaja riigi õigusabi vajaks. Seega jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
14.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata jätmise korral oma menetluskulud ise. HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja ei ole tasunud menetluses riigilõivu ning kaebaja on 23.11.2021 määruse alusel vabastatud tõlke kulude tasumisest. Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika1 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks.
15.Kohus selgitab veel, et HKMS § 155 lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuid seejuures tuleb arvestada HKMS §-s 46 sätestatud tähtaegu ning vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 38 lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 05.07.2023 MÄÄRUSEGA.
Nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21), 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.