Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 18. mai 2023, Tartu 3-21-438
Haldusasi
Mainer OÜ kaebus Kanepi Vallavolikogu 19. novembri 2020. a otsuse nr 1-3/31 õigusvastasuse tuvastamiseks ja
28.jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 1-3/4 tühistamiseks ning keskkonnaloa väljastamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2022. a otsus Kanepi valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Mainer OÜ Vastustaja – Kanepi vald Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kanepi valla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.
3.Mõista Mainer OÜ-lt Kanepi valla kasuks välja menetluskulu 9 000 eurot.
Tagastada Mainer OÜ-le apellatsioonimenetluses tõendina esitatud e-kiri.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. juuni 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mainer OÜ esitas Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa väljastamiseks Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas Tamme kinnistul Kolleri IV kruusakarjääris kruusa kaevandamiseks. Keskkonnaamet edastas taotluse arvamuse andmiseks Kanepi vallale. Kanepi Vallavolikogu 19. novembri 2020. a otsusega nr 1-3/31 ei nõustutud maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmisega. Otsuse kohaselt piirneb kavandatava karjääri teenindusmaa mitme kinnistuga, kus asuvad elumajad. Läheduses asuvad tegutsevad Kolleri kruusakarjäärid, millega on tagatud piirkonna varustuskindlus aastateks. Lisaks on viimastel aastatel juba antud maavara kaevandamise keskkonnalubasid mitmele uuele karjäärile.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata 28. jaanuari 2021. a vaideotsusega nr 13/4) esitas Mainer OÜ kaebuse nõusoleku andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ja vaideotsuse tühistamiseks ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt on rikutud kaalutlusõigust ning valla põhjendused on paljasõnalised.
3.Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2022. a otsusega ennistati kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg, rahuldati kaebus ning tunnistati vallavolikogu 19. novembri 2020. a otsus õigusvastaseks ja kohustati valda otsustama arvamuse andmine uuesti. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Kaevandamisloa menetluses kohaliku omavalitsuse antud arvamus on menetlustoiming. Haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe ette menetlustoimingu vaidlustamise võimalust. Samas oli
19.novembri 2020. a arvamuse vaidlustamisviites viidatud vaide esitamise võimalusele ning vastustaja lahendas vaide sisuliselt. Kohus pidas seda arvestades põhjendatuks kohustamiskaebuse osas kaebetähtaja ennistamist.
3.2.Kohus nõustus kaebajaga, et vastustaja jättis ekslikult arvesse võtmata varasemad sarnaste kaevandamisloa taotluste menetluste raames tehtud uuringud. Vastustaja ei võinud jätta temale teadaolevaid, kuid taotlusele lisamata varasema sarnase taotluse menetluse raames tehtud uuringuid ja arvamusi kõrvale. HMS §-st 6 tulenevast uurimispõhimõttest oli vallal kohustus võtta arvamuse andmisel arvesse talle teadaolevad uuringud. Miski ei takistanud vallal uurimispõhimõttest lähtuvalt küsida ka taotlejalt täiendavat teavet eelnevate uuringute ja keskkonnahäiringute kohta. Jättes selle tegemata, rikkus vastustaja ka kaebaja ärakuulamisõigust HMS § 40 mõttes. Need eksimused võisid oluliselt mõjutada lõppotsustust.
3.3.Kohtumenetluses on vastustaja küll põhjendanud, miks varasemaid uuringuid ei arvestatud, kuid kohus ei olnud veendunud, et need olid tegelikud põhjused, kuna vaidlustatud otsuse tekst sellistele põhjendustele ei viidanud.
3.4.Vaidlustatud arvamusest ei nähtu olulisi asjaolusid, mis näitaksid veenvalt, miks teiste piirkonnas asuvate karjääride kõrval loa taotleja soovitud karjääri rajamine kahjustab sedavõrd ebaproportsionaalselt kohalikku kogukonda, eelkõige planeeritava karjääriala vahetusse lähedusse jäävate elanike huve ning kogukonna huve laiemalt, et nõusoleku andmisest tuleb keelduda. Otsuses välja toodud keskkonnahäiringuid ja sellega kaasnevaid mõjutusi (tolm, müra, veetaseme mõjutused) on arvamuses kajastatud äärmiselt üldsõnaliselt. Ei nähtu selgelt, millisel määral kohalikke elanikke kaevandamine täpselt mõjutab. Peamiselt tugines vastustaja asjaolule, et varasemalt on sarnase kaevandamisloa menetluses aastatel 2008-2013 kohalik elanikkond oma vastumeelsust väljendanud ning kuna keskkonnahäiringute mõju on ulatuslik ning need pole aja jooksul vähenenud, siis esineb alus nõusoleku andmisest keelduda. Arvamuses ei ole välja toodud, milliseid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ja millisel määral kaevandamistegevusega eelduslikult ületatakse. Kaebaja esitatud uuringutest nähtuvalt jäävad mõjutused üldiselt normide piiridesse.
3.5.Vastustaja ei ole elutingimusi mõjutavate häiringute avaldumise viisi, ulatust ja mõju suurust põhjalikult analüüsinud ega nendega seonduvaid keeldumise põhjendusi avanud. Kaebaja on põhjendatult viidanud sellele, et ka teiste piirkonnas asuvate karjääride vahetusse lähedusse on
jäänud naaberkinnistutel asuvaid hooneid, kuid see pole takistanud kaevandamislubade väljastamist.
3.6.Vastustaja ei ole oma arvamuses asjakohaselt analüüsinud kohaldatavate leevendusmeetmete mõju. Üksnes kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringute tuvastamine ei ole nõusoleku andmisest keeldumiseks piisav.
3.7.Asjakohatud on arvamuses toodud põhjendused maavarade varustuskindluse ja riigi huvi kohta maavarade kaevandamise kontekstis. Kohalik omavalitsus saab arvamuse andmisel tugineda enda pädevusele, maavarade varustuskindlus hindamine kui riikliku huvi hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne ega saa olla keelduva arvamuse andmist õigustavaks asjaoluks (RKHKo 3-4-1-9-09, p 25). Sellist asjaolu saab hinnata loa andja ehk Keskkonnaamet.
3.8.Seoses uue kaevanduse avamisega on vastustaja toonud välja, et see võib mõjutada veekvaliteeti ja veetaset. Mõju on kirjeldatud aga vaid üldsõnaliselt ning vastustaja pole välja toonud, milliseid konkreetseid kinnistuid või piirkondi see puudutab ning kas leevendusmeetmetega on võimalik seda mõju vältida.
3.9.Kinnistu praegune sihtotstarve ei välista kaevandamisloa andmist, kuna ühestki õigusaktist ei tulene, et maa sihtotstarve tuleks enne kaevandamisloa taotluse esitamist muuta mäetööstusmaaks.
3.10.Kaevandamisloa taotluses ei ole liikluslahendust ja liikluskoormuse kasvamise asjaolusid lõplikult lahendatud, kuid see ei välista kaevandamisloa andmist, sest liikluskorraldust puudutavad tingimused on võimalik täpsustada edasise menetluse käigus. Sellele viitab ka Maanteeameti 16. oktoobri 2020. a kiri, milles on viidatud tingimustele, millega tuleb arvestada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kanepi vald esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja on juba esitanud samasisulise kaevandamisloa taotluse, mille suhtes viidi haldusmenetlus läbi 2008-2013 aastal ja mis lõppes Keskkonnaameti poolt keelduva haldusakti andmisega 2013. aastal. Seetõttu ei saanud vaidlusalune Kanepi Vallavolikogu otsus kaebaja õigusi rikkuda ning kaebus oleks tulnud jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
4.2.Keskkonnaameti keelduv haldusakt oli kehtiv ning vald oli seotud kehtiva haldusakti kohustuslikkusega. Sisuliselt üritab kaebaja samasisulise taotluse uuesti esitamisega saavutada varasema keeldumise kehtetust ja taasavada võimalust keeldumise vaidlustamiseks, mis ei ole lubatav.
4.3.Kohustamisnõude osas ennistati kaebetähtaeg alusetult. Sarnastes kaevandamisloa väljastamise menetlustes nõusoleku andmiste vaidlustes on kaebajad alati otse kohtusse pöördunud.
4.4.Kohus jättis arvestamata, et vald ei saanud kaalutlusõiguse teostamisel jätta arvestamata varasemast keeldumisest tulenevat kohaliku kogukonna õiguspärast ootust. Varasem keeldumine kitsendas oluliselt valla kaalutlusõigust. Vald pidi arvestama, et varasem keeldumine on kohalikes elanikes tekitanud õiguspärase ootuse, et kaevandust ei tule.
4.5.Halduskohus kohaldas vääralt MaaPS-i ja on omistanud kohalikule omavalitsusele sisuliselt Keskkonnaameti uuriva rolli. Ei saa eeldada, et kahe kuu jooksul arvamust andes peaks kohalik omavalitsus läbi viima sisulise uuriva menetluse koos uuringute tellimisega.
4.6.MaaPS-i on muudetud. Varasema redaktsiooni järgi pidi kohalik omavalitsus andma arvamuse siis, kui Keskkonnaamet on kogu vajaliku loamenetluse läbi viinud ja uuringud teostanud. Nüüd nõutakse kohaliku omavalitsusüksuse arvamust menetluse algstaadiumis ning 2-kuulise tähtaja jooksul. Kuna arvamus antakse menetluse alguses, kus Keskkonnaamet ei ole oma seisukohta kujundanud ega seega ka loa eelnõud esitanud, ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus teab asjakohaseid uuringuid või Keskkonnaameti võimalikke seisukohti.
4.7.Vallale oli esitatud arvamuse andmiseks vaid kaebaja esitatud kaevandamisloa väljastamise taotlus koos selle lisadega. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt pidi vastustaja esitama arvamuse vaid nende
dokumentide põhjal ning kuna uuringuid ei olnud lisatud, ei pidanud vastustaja varasemaid uuringuid arvestama. Need uuringud esitati tervikkujul alles kohtumenetluses. 2008. a uuringud ei saanud olla ka 2020. aastal asjakohased.
4.8.Kohus on esikohale seadnud kaebaja ärihuvid ning heitnud vastustajale ette kohaliku kogukonna huvide eelistamist. Määravat tähtsust pole sellel, kas kvalifitseerida vastuväiteid esitanud isikute huvid kohalike elanike erahuvidena või avalike huvidena. Vastustaja esitatud kaalutlused on asjakohased.
4.9.Vastustaja on õigesti viidanud juba olemasolevatele karjääridele, kuna uue karjääri lisandumine tähendab kumulatiivset keskkonnamõju.
4.10.Kuna kohaliku omavalitsuse ülesanne pole keskkonnamõju hindamine Keskkonnaameti asemel, ei ole asjakohane etteheide keskkonnamõjude ebapiisava analüüsimise kohta. Samamoodi pole leevendusmeetmete väljaselgitamine kohaliku omavalitsuse ülesanne, vaid taotleja ülesanne.
5.Mainer OÜ vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebajal on kaebeõigus ning kaebetähtaja ennistamine oli põhjendatud.
5.2.Vastustaja tugines 2009. a otsuse siduvusele alles kohtumenetluses, mistõttu pole põhjust analüüsida, kas see oli siduv või mitte.
5.3.Kaevandamisloast keeldumine ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et kinnistul ei hakata kunagi kaevandama.
5.4.Halduskohus leidis õigesti, et MaaPS regulatsiooni muutumine ei tähenda kohaliku omavalitsuse pädevuse ega kaalumisruumi muutumist.
5.5.Varasem keelduv otsus ei kitsendanud valla kaalutlusõigust. Ükski norm seda ette ei näe. Vald pole kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Samuti on vald tuginenud ebaõigetele andmetele majapidamiste kauguse osas.
5.6.Arvamuse andmise aluseks ei ole üksnes taotlus. Kohalik omavalitsus peab kohaldama uurimisprintsiipi ja koguma tõendeid ka omal algatusel.
5.7.Ebaõige on seisukoht, et kohus on eelistanud kaebaja ärihuve.
6.Keskkonnaameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.Kohus leidis õigesti, et varasema kaevandamisloa andmisest keeldumine ei piira tulevikus uue taotluse esitamist ning see ei kitsenda kaalutlusõigust.
6.2.MaaPS § 49 lg 6 regulatsiooni muutus ei ole muutnud kohaliku omavalitsuse arvamuse olemust ega kontrolliulatust. Keskkonnaamet oli kindlaks teinud, et taotlus on nõuetekohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Kokkuvõtlikult väljendudes rahuldas halduskohus kaebuse seetõttu, et vastustaja ei selgitanud piisava põhjalikkusega välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning ei kaalunud piisavalt tähtsust omavaid asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse nõusolek kaevandamisloaga omab menetluse lõpptulemuse seisukohast olulist tähtsust, kuna nõusolekust keeldumisel on Keskkonnaametil õigus kaevandamisloa andmisest keelduda (MaaPS § 55 lg 2 p 11) ning taotlejal on võimalik kaevandamisluba saada üksnes siis, kui Keskkonnamet taotleb selleks ettepanekut Vabariigi Valitsuselt ning viimane annab loa, kui selleks on ülekaalukas avalik riigi huvi (MaaPS § 55 lg 4). Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga alljärgnevatel põhjendustel ei nõustu.
9.Halduskohus heitis vastustajale ette uurimispõhimõtte järgimata jätmist, kuna vastustaja jättis arvestamata varasema sarnase kaevandamisloa taotluse menetluse raames tehtud uuringud ja
arvamused. Täpsemalt viitas halduskohus ekspertarvamustele seoses kruusakarjääris tekkiva vibratsiooniga (tl 98-98p, kd I) ja kruusakarjääri hüdrogeoloogiliste mõjudega (tl 99-100p, kd I) ning kruusakarjääri ekspluateerimisega kaasneva müra hajumise modelleerimise aruandele (tl 140160, kd II). Kõik need dokumendid olid koostatud 2008. aastal, tellijaks oli Margus Värav (Tamme kinnistu omanik, kuhu kaevandust kavandatakse) või viimasega seotud OÜ Väravamäng ning kõik dokumendid olid koostatud samuti Saverna külas asuva Kolleri III kruusakarjääri kohta.
9.1.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et käesoleva asja kontekstis ei saa neile uuringutele tuginemata jätmist vallale uurimispõhimõtte rikkumisena ette heita. Vald on põhjendatult selgitanud, et kehtiva MaaPS § 49 lg 6 järgi esitatakse kohalikule omavalitsusüksusele üksnes kaevandamisloa taotlus ning arvamus tuleb kujundada selle põhjal. Kaebaja ei esitanud koos taotlusega ühtegi uuringut, sealhulgas ka mitte halduskohtu poolt viidatud 2008. a uuringuid. Need uuringud esitati vallale osaliselt alles vaidemenetluses ning täielikult alles kohtumenetluses (apellatsioonkaebuse p-d 28-30). Haldusorganile ei saa ette heita selliste uuringute või ekspertarvamuste küsimata jätmist, mida talle polnud esitatud ning mille olemasolust ei saanud ta seetõttu teadlikki olla.
9.2.Tõsi, asja materjalidest on võimalik aru saada, et Kolleri III kruusakarjäär, millega seoses oli 2008. aastal ekspertarvamused koostatud, oli kavandatud sellelesamale Tamme kinnistule, millele kaevandamist ei kooskõlastanud 2009. aastal Valgjärve Vallavalitsus ning millele soovib kaebaja rajada nüüd Kolleri IV karjääri (tl 1p, kd I). Teisisõnu soovib kaebaja kaevandamist alustada samal kinnistul, millele taotles 2008. aastal kaevandamisloa väljastamist M. Värav, kuid mille osas keeldus tookordne kohalik omavalitsus (Valgjärve vald) nõusolekut andmast. Halduskohus on leidnud, et vastustaja oli viidatud uuringutest teadlik, sest viitas arvamuses ka ise varasemale menetlusele ja selles tehtud otsustele. Ringkonnakohtu arvates on Kanepi valla apellatsioonkaebuses aga põhjendatult selgitatud, et nii vanad uuringud ei saa olla tõsikindlaks aluseks käesoleval ajal otsuse tegemisele – nt ei saa eeldada, et 2008. aastal fikseeritud kaevude veetase kajastaks tegelikku olukorda 2020. aastal; müra ja tolmuga seotud uuringud lähtuvad tollal kehtinud normväärtustest; arvestada tuleb sellega, et Tamme kinnistu omanik on oma kinnistult maha raiunud metsa, millega arvestati varasemates hinnangutes kui tolmu leviku tõkestajaga; et juba Kolleri I karjääris tõi kaevandamine kaasa veetaseme alanemise naabrite kaevudes jne (apellatsioonkaebuse p 30). Seega isegi kui Kanepi vald oli teadlik varasematest uuringutest, mis olid esitatud 2008. aastal Valgjärve vallale, ei saa eeldada, et neis esitatud seisukohad pidasid paika ka vaidlusaluse arvamuse andmise ajal ning vastavalt ei ole nende ekspertarvamustega arvestamata jätmine menetlusviga.
9.3.Halduskohus ei pidanud vajalikuks neid argumente, miks varasematest ekspertarvamustest enam lähtuda ei saa, sisuliselt analüüsida, kuna polnud veendunud, et vastustaja haldusmenetluses neile argumentidele tugines ning seda põhjusel, et vaidlustatud arvamuses ei käsitletud üldse neid ekspertarvamusi. Ringkonnakohtu arvates ei ole see põhjendus asjakohane. Vaidlusalune arvamus on menetlustoiming. Halduskohtu selgitus, miks ta valla poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi ei arvesta, lähtub ilmselt haldusakti motiveerimisvigade kohtumenetluses kõrvaldamise lubatavuse kriteeriumitest (vrd RKHKo 3-3-1-29-12, p 20). Ehkki menetlustoimingu puhul on samuti rõhutatud vajadust seda motiveerida, on samas Riigikohus öelnud, et sellele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusakti motiveerimisele (RKHKo 3-3-1-62-08, p 10). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastavalt ei saa menetlustoimingu motiveerimispuudusi hinnata
samamoodi nagu haldusakti puhul ning välistada menetlustoimingus kirjalikult esitamata, kuid kohtumenetluses välja toodud põhjenduste arvessevõtmist. Ringkonnakohtu jaoks on eeltoodud põhjendused, miks ei saanud kaksteist aastat tagasi koostatud ekspertarvamusi (mida taotleja üldse vallale haldusmenetluses ei esitanud) nõusoleku andmise menetluses arvesse võtta, igati veenvad ja loogilised ning pole alust arvata, et samadest põhjendustest vastustaja haldusmenetluses ei lähtunud.
9.4.Seetõttu ei ole varasemate uuringutele viitamata jätmine menetlusviga, mis tingiks kaebuse rahuldamise. Sellest ei saa tuletada ka ärakuulamisõiguse rikkumist, nagu on väitnud halduskohus ja kaebaja. Ärakuulamine on ette nähtud kohustuslikuna vaid haldusakti ja toimingu puhul (HMS § 40 lg 1 ja 2). Käesoleval juhul on vald sooritanud üksnes menetlustoimingu ning lõpliku haldusakti andjaks on Keskkonnaamet. Seetõttu ei saa eeldada, et vaid kahekuulises arvamuse andmises menetluses peab vald viima läbi täiemahulise ärakuulamise, kui lõpliku haldusakti annab hoopis Keskkonnaamet.
10.Veel leidis halduskohus, et arvamusest ei nähtu olulised asjaolud, mis näitaksid veenvalt, miks teiste piirkonnas asuvate karjääride kõrval loa taotleja soovitud karjääri rajamine kahjustab sedavõrd ebaproportsionaalselt kohalikku kogukonda, eelkõige planeeritava karjääriala vahetusse lähedusse jäävate elanike huve ning kogukonna huve laiemalt, et nõusoleku andmisest tuleb keelduda. Halduskohtu hinnangul olid vastustaja põhjendused üldsõnalised (otsuse p 33). Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Vaidlustatud arvamust on põhjendatud kolmel leheküljel. Vallavolikogu arvamuses on loetletud kuus kinnistut, mis piirnevad kavandatava karjääri teenindusmaaga ja kus hoonete, sh elumajade kaugus karjääri teenindusmaast jääb vahemikku 3350 meetrit ning on välja toodud, et 1000 meetri raadiusesse jääb suurem hulk väikeelamutega kinnistuid, Saverna külakeskus, põhikool, lastead, noortekeskus, hooldekodu ja mitmed korterelamud. Otsuses on kirjeldatud samale kinnistule kaevandamisloa taotlemise menetlust 2008-2009 aastatel ning seda, et Valgjärve Vallavalitsus keeldus 2009. aastal kaevandamisloast põhjendusel, et puudub vajadus avada uut karjääri probleemsesse piirkonda, kus olemasolevad karjäärid töötavad alakoormusega ja kaevandamise varud on piisavad. Toonases otsuses viidati sellele, et olemasolevad Abissaare ja Krüüdneri karjäärid on elamutest piisavalt kaugel ja need karjäärid pole probleeme tekitanud, kuid kavandatava kaevandamisala lähikonnas, teisel pool Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteed paiknev Kolleri I karjäär on juba tekitanud mitmeid probleeme (kaevudes veetaseme langus, tolm, müra), mistõttu oodatakse selle karjääri sulgemist. Arvamuses selgitatakse, et uue kaevandamisloa taotluse osas pole naaberkinnistute omanike arvamus muutunud, sest kaevandamisega tekiksid samad keskkonnahäiringud. Vahepealse ajaga on muutunud keskkonnahäiringute tõenäosus veelgi suuremaks, sest vaidlusalusel kinnistul toimunud metsaraiete käigus eemaldati mets naaberkinnistute piiridelt ja sellega suurenes tolmu ja müra hajumise oht. Lisaks on suurenenud nende aastatega Tallinn-Tartu-Luhamaa liiklustihedus. Maanteest kahel pool vastastikku paiknevate karjääride puhul tekiks karjääridest raskeveokite väljasõitudel ja kiirendamistel muu liikluse pidurdumine ja liiklusohtlikud olukorrad. Viie kilomeetri raadiuses on avatud või taotletud lube uutele karjääridele, milles on kaevandamismaht oluliselt suurem, need ei asu majapidamiste vahetust läheduses, juurdepääs maanteelt on ohutu ning võimalik oht salvkaevude kuivaks jäämiseks ning müra ja tolmu tingitud keskkonnahäiringuks on väike. Nende uute karjääride puhul pole elanikud vastuväiteid esitanud. Kanepi vallas asuvad 16 maardlat, 21 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses oli kümme kaevandamisloa taotlust. Eelistama peaks juba kasutusele võetud mäeeraldiste lõpuni kaevandamist kuni maavara ammendumiseni. Taotletava karjääri teenindusmaaga piirnevate kinnistute omanikud on väljendanud enda mittenõustuvat seisukohta kaevandamise osas nii Keskkonnaametile kui vallale ning põhjenduseks on toonud müra ja tolmu tekkimine,
looduskeskkonna kahjustamine, kinnisvara väärtuse langus, liikluskoormuse ohtlikkuse suurenemine, põhjavee taseme alanemine ja kaevude kuivaks jäämine. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sellest põhjendusest piisavalt selgelt, milliseid kaevandamisega kaasnevaid ohte vald nägi ning miks pidas ta oluliseks neid vältida ja kaevandamisloa andmisega mitte nõustuda. Erinevalt halduskohtust peab ringkonnakohus neid põhjendusi igati veenvateks ja asjaolusid arvestades ka piisavateks. See, et põhjendustes ei ole kasutatud halduskohtu poolt eelistatud sõnastust (kahjustab ebaproportsionaalselt kohalikku kogukonda jms), ei muuda eelnevalt refereeritud põhjendusi olematuks ega anna alust nende tähelepanuta jätmiseks. Täiendavalt kinnitab valla põhjenduste asjakohasust valla poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõend, millest nähtub naaberkinnistute omanike seisukoht kaevandamise osas 12. juuni 2022. a seisuga (ringkonnakohus võtab selle tõendi asja materjalide juurde), kus kinnistute omanikud viitavad erinevatele kahjulikele mõjudele seoses kaevandamisega ning on sellele selgelt vastu.
11.1.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu etteheitega, et valla esitatud põhjendused on üldsõnalised ja et arvamuses pole konkreetselt välja toodud, milliseid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ja millisel määral kaevandamistegevusega eelduslikult ületatakse. Ringkonnakohus osutab põhjendusena esiteks sellele, et MaaPS § 49 lg-st 6 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksusel aega arvamuse esitamiseks ainult kaks kuud. Halduskohtu poolt välja toodud andmete kogumine eeldab ilmselgelt eksperdi teadmisi. Kohaliku omavalitsuse poolt selliste andmete kogumine isegi eksperdi abiga ei ole ilmselgelt kahe kuu jooksul võimalik. Eksperdi kaasamise vajadus ei ole väljaloetav ka MaaPS regulatsioonist. Arvamuse andmiseks niivõrd lühikese tähtaja kehtestamine ilma täiendava regulatsioonita viitab sellele, et seadusandja ei olegi eeldanud, et kohalik omavalitsus peaks sellise detailsusega andmeid koguma. Teiseks viitab ringkonnakohus sellele, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne kaevandamisloa menetluses on MaaPS § 49 lg 6 järgi üksnes arvamuse andmine. Kohalik omavalitsusüksus ei väljasta kaevandamisluba. Kaevandamisloa annab Keskkonnaamet (MaaPS § 48). Vastavalt ei saa halduskohtu poolt oluliseks peetud detailsete andmete esitamist nõuda mitte menetluses arvamust andvalt haldusorganilt, vaid taotlust sisuliselt lahendavalt haldusorganilt ehk Keskkonnaametilt. Kaevandamisloa andmise otsustamiseks on kehtestatud oluliselt pikem tähtaeg (üks aasta), kui on ette nähtud kohaliku omavalitsuse arvamuse andmiseks (MaaPS § 51 lg 2). Ka kaevandamisloa andmisest keeldumise alused (MaaPS § 55 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1) näitavad, et kaevandamise sisulist keskkonnaohtu ja sellega kaasnevate heidete lisandumist peab analüüsima Keskkonnaamet. Samuti tuleb Keskkonnaametil anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 2 järgi eelhinnang selle kohta, kas kaevandamisel on oluline keskkonnamõju, mis tooks kaasa keskkonnamõju hindamise kohustuse (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Halduskohtu poolt oluliseks peetud detailandmeid keskkonnahäiringute kohta tuleks koguda just neis menetlustes. Kuskilt ei tulene, et neid peab koguma ja esitama kohalik omavalitsus MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamust andes.
11.2.Mis puutub varasemate ekspertarvamuste arvesse võtmisesse, siis kordab ringkonnakohus ülal öeldut, et need arvamused olid koostatud aastaid tagasi ning polnud mingit alust eeldada, et hoolimata mitmetest muutunud asjaoludest (metsa raiumine, juba ilmnenud veetaseme muutus kaevudes tänu probleemsele Kolleri I karjäärile jne) on need ekspertarvamused jätkuvalt asjakohased ning tõesed.
12.Halduskohus on välja toonud ka selle, et valla arvamuses puudub analüüs, kas teatud leevendusmeetmetega oleks võimalik keskkonnahäiringute mõju vähendada.
Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamise meetmed on KeHJS § 33 lg 1 järgi üheks keskkonnameetmetest. Keskkonnameetmete kohta tuleb andmed esitada koos tegevusloa taotlusega tegevust kavandaval isikul (KeHJS § 61 lg 1 p 6) ja need tuleb esitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses (KeHJS § 11 lg 81) või keskkonnamõju hindamise aruandes (KeHJS) § 20 lg 1). Sellest regulatsioonist nähtuvalt ei ole leevendusmeetmete kaalumine kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks kaevandamisloa menetluse raames. Nende asjakohasust ja piisavust peab samuti analüüsima Keskkonnaamet kas eelhinnangus olulise keskkonnamõju olemasolu kohta või keskkonnamõju hindamise käigus.
12.1.Halduskohus on iseenesest ära märkinud selle, et lõpliku haldusakti annab Keskkonnaamet, kuid leidnud, et kui arvamuse andmisel ei peaks kohalik omavalitsusüksus arvestama leevendusmeetmete kohaldamise võimalusega, siis saaks keelduva arvamusega hõlpsasti leevendusmeetmete kasutamise analüüsietapi üldse blokeerida. See ei saa halduskohtu arvates olla efektiivse haldusmenetluse ja erinevate huvide omavahelise kaalumise eesmärgiga kooskõlas. Konkreetsemalt on halduskohus välja toonud, et kaevandamisloa taotluses käsitles kaebaja leevendusmeetmena müratõkkeseina rajamist (otsuse p 35). See põhjendus ei saa ringkonnakohtu hinnangul muuta asjaolu, et eeltoodud õigusnormidest tulenevalt on leevendusmeetmete hindamine Keskkonnaameti ülesanne. Vastavalt ei saa arvamust andvalt haldusorganilt nõuda põhjalikku analüüsi leevendusmeetmete asjakohasuse ja piisavuse kohta. Olukorras, kus kohalikul omavalitsusüksusel on arvamuse andmiseks lühike aeg, läbi pole viidud vajalikke keskkonnaalaseid uuringuid (eelhinnang keskkonnamõju olulisuse kohta või keskkonnamõju hindamine) ja puuduvad ka muud ajakohased ekspertarvamused, oleks leevendusmeetmete üksikasjalik analüüs kohaliku omavalitsusüksuse poolt ka ilmselt võimatu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et halduskohus on viidanud vaid ühele konkreetsele leevendusmeetmele, mida kaebaja kaevandamisloa taotluses välja pakkus – müratõkkeseina rajamisele (otsuse p 35). Negatiivse mõjuna ei näinud vallavalitsus vaidlusaluses arvamuses aga mitte ainult müra, vaid ka mitmeid muid kaevandamisega kaasnevaid asjaolusid (vt ülal p 10). Olukorras, kus negatiivne mõju väljendub mitmes häiringus ja taotleja poolt on välja pakutud võimalik lahendus vaid ühele neist, ei ole selle leevendusmeetme üksikasjalik käsitlemata jätmine arvamuses kaebuse rahuldamise aluseks. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei võtnud taotluses selgesõnaliselt kohustust müratõkkeseina rajamiseks, vaid üksnes lubas, et juhul, kui kohalike elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, rakendatakse vajadusel täiendava leevendusmeetmena müratõkke rajamist (tl 27, kd I).
12.2.Halduskohus on arutlenud leevendusmeetmete üle ka veetaseme languse kontekstis, leides, et välistatud pole uute kaevude rajamine kaebaja kulul, kui kaevandamine oluliselt piirkonna veetaset mõjutab. Siin ei ole halduskohus viidanud, millises dokumendis kaebaja sellist leevendusmeedet välja pakkus. Arvamuse andmisel ei saa kohalikule omavalitsusele panna kohustust lahendada väga keerulises keskkonnaküsimuses lõputul hulgal leevendusmeetmete küsimusi, mida taotleja ise pole välja pakkunudki. Haldusorgan ei saa lähtuda hüpoteetilistest eeldustest. Lisaks ei saa automaatselt eeldada, et uue kaevu rajamine kõrvaldab ning heastab ilma tagajärgedeta või täiendavate kuludeta või töödeta kinnistu omaniku jaoks kõik probleemid, mis tekivad sellest, kui olemasolevas kaevus veetase langeb. On ilmselge, et uue kaevu rajamine kinnistule tekitab kinnistu omanikule vähemalt ebamugavusi, sest tal tuleb taluda ehitustöid,
milleks muidu vajadus puuduks. Lisaks võib kannatada saada kinnistu senine kujundus, sh vana ja uue kaevu ümbruse haljastus või muud sinna rajatud pinnavormid või ehitised. Probleemiks võib osutuda ehitusjälgede kõrvaldamine kinnistul, st kinnistul kujunenud endise pinnasestruktuuri taastamine. Samuti võib olla keeruline uue kaevu sobitamine juba kujundatud kinnistu miljöösse. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates paljasõnaliselt öelda, et uue kaevu rajamine kinnistule kõrvaldab kõik probleemid, kui vana kaevu veetase langeb. Vastavalt ei saa vallale ette heita, et ta selle võimalusega ei arvestanud. Tegemist on keerulise küsimusega, kus taotleja peab ilmutama omapoolset initsiatiivi, sh selgitama, kuidas ta kavatseb tagada, et kinnistu omanike jaoks toimuks selline tegevus ebamugavusteta ning kinnistut kahjustamata. Käesolevas asjas kaebaja midagi sellist haldusmenetluses väljendanud pole.
13.Halduskohus leidis, et piirkonnas väljastatud kaevandamislubade ja maardlate arv ning teiste karjääride kasutusulatus ja -sagedus ei saa olla keelduva arvamuse aluseks. Ringkonnakohus selle seiskohaga ei nõustu. Piirkonnas juba olemasolevad kaevandamisvõimalused on kindlasti üheks asjaoluks, mida kohalik omavalitsus saab arvamuse andmisel arvesse võtta. Tegemist ei ole riikliku varustuskindluse küsimusega, vaid kohaliku elu küsimusega. Piirkonna koormamine liigse kaevandamise ja karjääridega avaldab ilmselgelt mõju kohalikule looduskeskkonnale (sh kumuleeruvat mõju), võib ohustada kruusa kättesaadavust piirkonnas tulevikus (kui kõik varud ammenduvad), koormab kaevandamise negatiivsete mõjudega proportsionaalselt rohkem inimesi, võib avaldada negatiivset mõju piirkonna mainele jne. Seetõttu on valla põhjendused, et piirkonnas on karjääre ja kaevandamisvõimalusi piisavalt ning probleemses piirkonnas tuleks kaevandamist vältida, igati asjakohased.
14.Kokkuvõttes ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et valla arvamuse põhjendused on üldsõnalised ning et vald tegi kaalumisvigu, kui ei arvestanud piisavalt kaevandamisloa taotleja huvidega ning eelistas naaberkinnistute elanike huve ja arvestas lubamatuid asjaolusid ning jättis arvestamata olulised asjaolud. Ringkonnakohus ei näe, et vald oleks lubamatult eelistanud naaberkinnistute elanike huve kaebaja huvidele. Halduskohus ei ole selgitanud, milliste taotleja huvidega täpsemalt vald arvestamata jättis. On ilmne, et kaebaja keskne huvi käesolevas asjas on lihtsalt ärihuvi ning miski ei viita sellele, et vald oleks sellega arvestamata jätnud. See, et vald pidas kaalukamaks mitmete kohalike elanike huvi senise elukeskkonna ja kinnisvara väärtuse säilimise vastu ning soovis vältida muid kaevandamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piirkonnas, seda iseäranis olukorras, kus karjääre ja kaevandamisvõimalusi piirkonnas on piisavalt, ei tähenda kohalike elanike lubamatut eelistamist ja kaebaja huvide arvestamata jätmist.
15.Ringkonnakohus märgib, et sarnases vaidluses, kus kohalikul omavalitsusel tuli esitada kaevandamisloa osas arvamus ilma Keskkonnaameti seisukohti teadmata ja kohalik omavalitsus tugines arvamuse andmisel muuhulgas kohalike elanike vastuseisule, majapidamiste lähedusele kaevandamisalaga ning piirkonnas juba olemasolevale maavara varustuskindlusele, on eeltooduga kokkulangevaid seisukohti väljendanud ka Riigikohus (RKHKo 3-20-1247, p-d 13-33).
16.Kaebaja on kaebuses arutlenud selle üle, et ainus reaalne põhjus negatiivse arvamuse andmiseks oli asjaolu, et Tamme kinnistu omanik ei ole kohalik elanik. Ringkonnakohtu hinnangul on selline arvamus subjektiivne ja spekulatiivne ning miski sellele ei viita. Ringkonnakohus kordab, et vastustaja arvamuses esitatud põhjendused olid asjakohased.
17.Samuti leiab kaebaja, et teda on koheldud ebavõrdselt teiste isikutega, kes on kaevandamisloa saanud. Kaebaja ei arvesta samas, et ta ei pruukinud olla võrdses olukorras nende isikutega, kelle kaevandamisloaga vald nõustus. Valla arvamuses on välja toodud, et uued karjäärid, millele on lubasid antud, ei asu majapidamiste vahetus läheduses, juurdepääs maanteelt on ohutu ning oht kaevude kuivaksjäämiseks ja müra ning tolmu keskkonnahäiringuks on väike (tl 82p, kd I). Sellest lähtudes ei olnud kaebaja teiste kaevandajatega võrdses olukorras ning vastavalt ei ole nende ebavõrdne kohtlemine õigusvastane. Kaebaja toob küll üksikuid näiteid, kus majapidamised asuvad ka teistele kinnistutele lähedal, kuid kuna teadmata on nende elanike suhtumine lähedalasuvasse karjääri, ei ole need näited määrava tähtsusega.
18.Veel leiab kaebaja, et piiratud hulga kohalike elanike huvi ei ole käsitatav avaliku huvina. Ringkonnakohus osutab, et nn piiratud hulga kohalike elanikena on vaidlusaluses arvamuses toodud välja vaid kaevanduse teenindusmaa vahetute naabrite kinnistute omanikud, kuid neile lisaks on ilmselgelt käsitletud ka laiemalt avalikke huve (liiklusohtlike olukordade vältimine maanteel, veetaseme säilitamine jne). Seetõttu pole määravat tähtsust küsimusel, kas ala lähinaabrite huvid on käsitatavad avalike või erahuvidena ning selle küsimuse lahendus käesoleva vaidluse tulemust ei muudaks. Seetõttu ringkonnakohus sellel pikemalt ei peatu.
19.Eeltoodud põhjendustel kuulub Kanepi valla apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele juba eeltoodud põhjendustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigi apellatsioonkaebuses esitatud väidete suhtes. Seoses kaebetähtajaga märgib ringkonnakohus siiski, et halduskohus ennistas kohustamisnõude osas kaebetähtaja põhjendatult, kuna arvamuses oli eksitav vaidlustamisviide vaidemenetluse võimalikkusele. Eksitav vaidlustamisviite tõttu tähtaja ennistamine on kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 57 lg-ga 3. See, et sarnastes asjades on teised kaebajad pöördunud otse kohtusse, ei välista tähtaja ennistamist käesolevas asjas.
20.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtus (9753 eurot) ja ringkonnakohtus (2979,20 eurot) kaebaja enda kanda. Kanepi vald on kasutanud kohtumenetluses advokaadi abi ning taotles halduskohtus õigusabikulude hüvitamist summas 10 614 eurot ning apellatsioonimenetluses 3733,20 eurot. Kaevandamisloa osas arvamuse andmist ei saa pidada kohtulahendite kohaselt kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks (vt nt RKHKo 3-17-796, p 18), mistõttu ei ole alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks põhjusel, et vald pidanuks ennast ise esindama. Kaebaja ja vastustaja õigusabikulude summad on suured, kuid samas on need võrreldavates suurusjärkudes. See näitab küll vaidluse keerukust, kuid siiski leiab ringkonnakohus, et asja ei saa pidada niivõrd keeruliseks ja mahukaks, et põhjendatuks saaks lugeda niivõrd suuri menetluskulusid. Haldusasjades on nii suured menetluskulud (kahe kohtuastme peale kokku üle 14 000 euro) äärmiselt ebatavalised. Käesolev haldusasi ei ole samas oma sisult sugugi ebatavaline, selliseid haldusasju on ringkonnakohus lahendanud varem korduvalt. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskulude suuruseks 9 000 eurot ning mõistab need Mainer OÜ-lt Kanepi valla kasuks välja.
21.Kaebaja ja vastustaja on taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, Keskkonnaamet kirjalikus menetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus lahendada asja
kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalisel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlus apellatsiooniastmes taandunud esmajoones vaidluseks õigusküsimuste üle. Faktilised asjaolud on vajalikus ulatuses piisavalt selged ning puudub igasugune vajadus nende täpsustamiseks. Asja lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab asja lahendada oluliselt kiiremini kui istungil, mis eeldaks lausa kolmele menetlusosalisele sobiva istungi aja leidmist. Neil kaalutlustel jäävad taotlused istungi korraldamiseks rahuldamata.
22.Mainer OÜ poolt koos taotlusega apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks esitatud e-kiri, mis pidi tõendama pooltevahelisi läbirääkimisi, kuulub tagastamisele, kuna vastamise tähtaeg pikendati ning selle e-kirja säilitamiseks toimikus pole vajadust.
23.Ringkonnakohus peab käesolevas asjas täiendavalt vajalikuks märkida ka seda, et MaaPS § 49 lg 6 muudatus, millele on eelnevas vaidluses korduvalt tähelepanu pööratud, võib olla käesolevat vaidlust raskendanud. Kuni 31. detsembrini 2019 sätestas MaaPS § 49 lg 6 järgmist: „Kaevandamisloa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.“ Alates 1. jaanuarist 2020 näeb sama normi sõnastus välja järgmine: „Kaevandamisloa andja saadab kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.“ Sõnastusi võrreldes ilmneb, et eelmise MaaPS § 49 lg 6 regulatsiooni järgi pidi kaevandamisloa andja saatma kohalikule omavalitsuse üksusele nii kaevandamisloa taotluse kui ka selle kohta koostatud haldusakti eelnõu. Käesoleval ajal kehtiva MaaPS § 49 lg 6 järgi edastatakse kohalikule omavalitsusele aga üksnes kaevandamisloa väljastamise taotlus, haldusakti eelnõud enam saatma ei pea. Muudatuse kehtestanud seaduseelnõu (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduse muutmise seadus 55 SE) menetlemise materjalidest (kättesaadavad aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a7afb963-8e1d-439b-9bd7-30d485aa22ee) ei selgu üheselt, mis oli selle muudatuse eesmärk. Eelnõu teisel lugemisel, kui vastav muudatus oli eelnõusse juba sisse viidud, on seaduseelnõu seletuskirjas märgitud üksnes, et: „Kehtiv MaaPS § 49 lõige 6 sätestab, et kaevandamisloa andja saadab KOV-le arvamuse avaldamiseks nii kaevandamisloa taotluse kui taotluse kohta antava haldusakti eelnõu. MaaPS § 49 lõike 6 uue sõnastuse kohaselt haldusakti eelnõu avalikustamist ja kooskõlastamist MaaPS enam ei reguleeri, sest seda reguleerivad nii haldusmenetluse seadus kui ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus.“ Mõnevõrra selgemalt on muudatuse eesmärk väljaloetav eelnõu teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute loetelust, kus p-s 10.2 on selle muudatusega seoses selgitatud, et kui kohalik omavalitsus kaevandamisloaga ei nõustu, tuleks seni kehtiva regulatsiooni järgi loa andjal koostada uus haldusakti eelnõu või Vabariigi Valitsusele esitatavad dokumendid kaevandamisloa andmiseks ülekaaluka riigi huvi alusel. Protsesside järjestus on sellisel juhul omavahel vastuolus. Erineva sisuga haldusaktide eelnõude koostamine ühes menetluses koormab kõiki asjasse puutuvaid osapooli. Lisaks on loa andjal kohustus saata kohalikule omavalitsusele ka taotluse kohta tehtav keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu, millest
samuti selguvad kaevandamisloa andmise tingimused. Seega aitab see ettepanek kaasa bürokraatia ja halduskoormuse vähendamisele. Kokkuvõtlikult on võimalik seega järeldada, et vastava muudatuse peamine eesmärk oli vältida olukorda, kus kaevandamisloa andja on juba koostanud haldusakti eelnõu kaevandamisloa andmise kohta, kuid kohaliku omavalitsuse keelduva arvamuse tõttu tuleb koostada uus haldusakt kaevandamisloast keeldumise kohta või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks kaevandamisloa andmiseks ülekaaluka riigi huvi tõttu MaaPS § 44 lg 4 alusel. Samas kaasneb selle regulatsiooniga olukord, kus kohalikul omavalitsusel ei ole enam võimalik tutvuda Keskkonnaameti poolt koostatud haldusakti eelnõuga, sh selles esitatud andmete ja kaalutlustega ning samuti Keskkonnameti poolt keskkonnamõjude osas koostatud hinnangutega. Käesolev vaidlus näitab ilmekalt, et nii satub kohalik omavalitsusüksus märgatavalt keerulisemasse olukorda. Muuhulgas pole tal võimalik otsustada keskkonnamõjude ja nende leevendamise võimaluste kohta. Kohalik omavalitsus on sunnitud oma arvamuse andma puuduliku informatsiooni tingimustes. Paljudki käesolevas asjas vaidluse all olnud küsimused olnuks ära langenud, kui Kanepi vald oleks saanud nõusoleku andmisel teha otsustuse Keskkonnameti koostatud haldusakti eelnõud arvestades.
24.Samuti märgib ringkonnakohus, et Keskkonnaametil, kes kaebaja apellatsioonkaebust toetas, on pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist võimalik kaevandamise elluviimiseks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole MaaPS § 55 lg 4 alusel, st põhjusel, et selleks on ülekaalukas riigi huvi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.