Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-207 15. mai 2023 Kadri Palm X kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. oktoobri 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/00917-20 tühistamiseks Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Istung 9. veebruaril 2023, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X ambulatoorsed epikriisid, mida on esitatud mitu eksemplari (dtl 336338, 356-360).
2.Rahuldada X kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 26. oktoobri 2021. a vastutusotsus nr 13-7/00917-20 Z ja C tehtud väljamaksetelt arvestatud tööjõumaksude osas 963,20 eurot. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt X kasuks välja menetluskulud 250 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu poolt 7. veebruaril 2022. a kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti
oktoobri 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/00917-20 täitmine nii, et Maksu- ja Tolliametil on lubatud teha üksnes maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid. Esialgse õiguskaitse abinõud kehtivad kuni haldusasjas nr 3-22-207 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
5.Kuulutada menetlus kinniseks osas, mis puudutab X seotud terviseandmeid (dtl 82-86, 131-133) ja muid eraelu andmeid kaebaja ja temaga koos elavate isikute sissetulekute ja väljaminekute, sh pangasaladuse, kohta (dtl 521-570).
6.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X, Y, W, Z, C ja Q nimed asendada tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. juunil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).
3-22-207 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26. oktoobril 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/00917-20, millega kohustas X (kaebaja) tasuma solidaarselt LMTK Servis OÜ-ga maksuvõlga summas 33 723,34 eurot (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 28-44).
2.Kaebaja esitas 29. novembril 2021. a vastutusotsuse peale vaide (dtl 59-68), mille MTA jättis
14.detsembri 2021. a vaideotsusega nr 6-1/5051-2 rahuldamata (dtl 47-58).
3.Kaebaja esitas 26. jaanuaril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26. oktoobri 2022. a vastutusotsuse nr 13-7/00917-20 tühistamiseks (dtl 1-26). Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vastutusotsuse täitmise peatamiseks kohtumenetluse ajaks, kohustades MTA-d tegema korralduse Swedbank AS-le ja AS-le SEB Pank kaebaja pangakontode vabastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus andis 7. veebruari 2022. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 1). Sama määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas MTA 26. oktoobri 2021. a vastutusotsuse nr 137/00917-20 täitmise nii, et MTA-l on lubatud teha üksnes maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 2). Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse
1.märtsil 2022.
5.Tartu Halduskohus võttis 4. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele (dtl 591-593).
6.Vastustaja esitas 25. märtsil 2022. a vastuse kaebusele (dtl 597-605).
7.Tartu Halduskohus rahuldas 15. juuli 2022. a määrusega kaebaja taotluse vastustajale rahatrahvi määramiseks (dtl 1480-1484).
8.Tartu Halduskohus määras 21. detsembri 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kohtuistungil (dtl 1509-1510). Kohtuistung toimus 9. veebruaril 2023 (istungiprotokoll dtl 1765-1779). Kohtuistungi lõppedes otsustas kohus üle minna kirjalikule menetlusele. Lisaks kohustas kohus vastustajat esitama kohtule tabelile vastus 16. veebruaril 2023 ning andis kaebajale võimaluse esitada MTA vastusele vastus 27. veebruar 2023.
9.Vastustaja esitas 16. veebruaril 2023 kommentaarid kaebaja poolt tõendina esitatud tabelile „Analüüsist välja jäänud kuludokumendid“ (dtl 1780-1783).
3-22-207
10.Kaebaja esitas 27. veebruaril 2023 seisukoha vastustaja 16. veebruari 2023. a menetlusdokumendile (dtl 1809-1820). Vastustaja esitas 31. märtsil 2023 vastuse kaebaja
27.veebruari 2023 täiendava seisukoha osas (dtl 1824-1828).
11.Kaebaja esitas 31. märtsil 2023 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 1829-1870) ning kohtuvaidluse teesid (dtl 1872-1878) ja 17. aprillil 2023 vastuväite MTA
31.märtsi 2023. a menetlusdokumendile (dtl 1880-1892).
12.Vastusaja esitas 17. aprillil 2023 vastuse kaebaja lõplikele seisukohtadele ja menetluskulude väljamõistmise taotlusele (dtl 1893-1898).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja taotleb MTA 26. oktoobri 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/00917-20 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
13.1.Vastutusotsus on tehtud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 98 lg 1 sätestatud aegumistähtaega ületades. Tahtluse äranäitamine kaebaja tegevuses iga üksiku majandustehingu puhul on esmane eeldus, et üldse saaks kaebajat kohustada vastutama solidaarselt kolmanda isikuna äriühingu täitmata maksukohustuste eest. Sisulisi põhjendusi, milles seisneb tahtlik tegevus või raske hooletus kaebaja tegevuses äriühingu LMTK Servis OÜ endise juhatuse liikmena vastutusotsuses välja toodud ei ole. Vastutusmenetluse kronoloogiast nähtuvalt ei ole maksuhaldur kaebaja suhtes kohustava haldusakti tegemisel järginud ühtegi MKS §-des 10, 11, 12 sätestatud kohustusest. Samuti ei ole toodud mingeid põhjendusi, mis takistas maksuhalduril vastutusmenetlust läbi viia mõistliku aja jooksul, kiirelt ja efektiivselt, st MKS § 10 lg 3 nõuetele vastavana, ära toodud ei ole. Seejuures ei ole ka põhjendatud, miks ei tehtud 1,5 aasta jooksul vastutusmenetluses mitte ühtegi toimingut ega teavitatud kaebajat tema poolt esitatud tõendite mittearvestamisest, kuni kaebajale tehti ettepanek kokkuleppeks, et kohustada kaebajat täitma LMTK Servis OÜ-le määratud maksukohustust.
13.2.Seadusandja on MKS-s maksuhaldurile ette näinud kohustuse viia menetlus läbi kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, tagades menetlusosaliste õigused (§ 10 lg 3). Praeguses, kaebaja vastutusotsuse menetluses, efektiivsust ega kiiret menetlust läbiviidud ei ole, mistõttu on oluliselt rikutud haldusmenetluse põhimõtteid.
13.3.Kaebajast mitteoleneva viivituse tõttu on vastustaja vastutusmenetlust põhjendamatult venitanud, mistõttu maksunõude esitamine MKS § 98 lg-s 1 sätestatud üldise aegumistähtaja jooksul oli 13. augustil 2020. a juba möödunud. Kuivõrd MKS § 98 lg 1 võimaldab maksukohustuse määrata ka 5-aastase aegumistähtaja jooksul, kui maksusumma tasumata või kinnipidamata jätmine oli põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest, siis asutigi vastutusotsuses väitma kaebaja tahtlikku tegevust LMTK Servis OÜ juhatuse liikmena. Vastutusotsuses ei ole aga väljatoodud asjaolusid, milles seisnes kaebaja tahtlik tegevus või tegevusetus iga üksiku majandustehingu puhul LMTK Servis OÜ-s, et solidaarkohustuse määramine ja maksunõude esitamine kaebajale oleks vähimalgi määral seaduslik ja põhjendatud.
13.4.Vastutusotsus ei vasta MKS § 46 lg-tes 1-3 ning MKS §-s 96 lg 1 ettenähtud motiveerimisnõuetele. Vastutusotsusest peavad selguma haldusorgani poolt tuvastatud faktilised asjaolud, mis on toonud kaasa haldusakti andmise, viited kohaldatud õigusaktide sätetele ning põhjendused esitatud tõendite arvestamise või mittearvestamise kohta. Samuti
3-22-207 peab haldusaktist selguma haldusorgani korraldus, mille täitmiseks haldusakt on antud. Kaebaja on seisukohal, et vastutusotsus ei vasta antud sättes esitatud nõuetele.
13.5.Kaebaja rõhutab, et väidetav tahtlus tuleb vastutusotsuses välja tuua tehingu täpsusega. Paljasõnaline konstateering ilma, et oleks viidatud konkreetsele rikkumisele ei anna alust äriühingule määratud maksukohustuse n-ö „ülekandmiseks“ äriühingu endisele juhatuse liikmele maksunõudena.
13.6.Isegi kui maksu- ja raamatupidamisarvestuse korraldamisel esinesid mõned eksimused, millest võis olla tingitud ettevõtte maksudeklaratsioonides deklareeritud andmetes vigu, siis ei olnud see kaebaja poolt tahtlik rikkumine maksude tasumisel, vaid eksimus andmete sisestamisel. Vigade tekkimise maksuarvestuses põhjustas osaliselt vahetult enne äriühingu suhtes alustatud maksukontrolli raamatupidamisteenust osutava ettevõtte vahetamine. See tingis ka raamatupidamisprogrammi vahetuse. Raamatupidamisprogrammi jäid kuludokumendid osaliselt sisestamata, mistõttu puudus kaebajal võimalus raamatupidamisdokumente maksukontrolliks kohe esitada, kuid kuludokumendid olid olemas. Samas esitas kaebaja vastutusmenetluses kõik varem esitamata kuludokumendid, mis tõendab dokumentide olemasolu.
13.7.Pelgalt konstateering, et kaebaja oli teataval perioodil LMTK Servis OÜ juhatuse liikmeks ja üldistamine kõikidele kontrollitud perioodi tehingutele ei ole tahtluse tuvastamine ega too veel juhatusele liikmele kaasa vastutust äriühingu maksukohustuste eest. Vastutusotsuse tegemine tahtliku maksusumma tasumisest kõrvalehoidumise motiivil ei ole vastutusotsuse ebamõistlikku menetlusaega arvestades vähimalgi määral põhjendatud. Veelgi olulisem on aga see, et vastutusotsuse põhjendusest ei nähtu kaebaja süü ega selle vormi.
13.8.C seletus on vastupidiselt vastutusotsuse järeldustega kinnitus sellest, et kaebaja täitis kohustusi juhatuse liikmelt eeldatava hoolsusega, s.o tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 35 sätestatud ulatuses ja viisil.
13.9.Äriühingu osa võõrandamise järgselt puudus kaebajal igasugune juurdepääs LMTK Servis OÜ raamatupidamisdokumentidele. Samuti ei saanud ta kuidagi teada, mis sellest ettevõttest edasi sai ega ka maksuotsuse tegemisest 10. mail 2018. a. Seega on vastutusotsuse väide põhjuslikust seosest kaebaja juhatuse liikmeks oleku, äriühingu maksukontrollist ja äriühingu võõrandamisest maksukohustuse vältimiseks, otsitud ja tõendamata.
13.10.Absoluutselt ei arvestatud menetluse ulatusest tingitud dokumentide mahtu ja nende esitamiseks kuluvat aega, sh dokumentide esitamiseks määratud tähtajad olid ebamõistlikult lühikesed.
13.11.Kaebaja selgitab, et äriühingu majandustegevuse likviidsena hoidmiseks andis ta ettevõttele omanikuna laenu. Sõlmiti krediidileping kuni 20 000 euro summa täitumiseni. Sissemaksed tegi kaebaja ettevõttele vastavalt vajaminevale summale. Kaebaja maksis vajamineva summa ettevõtte kassasse ja viis selle samal päeva või hiljem ettevõtte pangakontole. Ettevõttele laenu andmiseks võttis ta ise eraisikuna laenu krediidiasutustelt ja ka oma pereliikmetelt. Laenuna ettevõtte kassasse sissemakstud sularaha maksis kaebaja pangakontole, millest tasus hankijatele ja maksis töötajale tasu, majanduskulude avanssi, hüvitas kulusid.
13.12.Kaebaja esitab laenulepingu kaebuse lisana. See, et laenulepingut varem ei esitatud, on raamatupidamisdokumendi esitamata jätmine teadmatusest, mitte juhatuse liikme hoolsuskohustuse tahtlikult täitmata jätmine. Seda enam, et MTA ei nõudnud laenulepingu esitamist. MTA jättis meelevaldselt selged tõendid pangakonto väljavõtete näol arvestamata. MTA pani juhatuse liikme laenulepingule suurema osakaalu tõendamises, sest nii oli MTA-le kasulikum – s.o tõendite valikuline arvestamine.
3-22-207
13.13.Vastutusotsuse peatükis „Ärakuulamisõiguse tagamine ja taotluse esitamine“ kohaselt on 10-päevane tähtaeg piisav vastutusotsuse projektiga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vaidleb vastutusotsuse seiskohale kategooriliselt vastu. Arvestades vastutusotsuse mahtu on selle projektiga tutvumisele võimaldatud aeg - 10-päeva – ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg.
13.14.Mitte mingeid põhjendusi ei leia vastutusotsuses põhjendamaks maksuhalduri viivitust kaebaja poolt 28. detsembrist 2018. a kuni 19. veebruarini 2019. a esitatud tõenditele hinnangu andmisel 1,5 aastat. Kuid ka 2. septembri 2020. a toimingule järgnenud perioodil ei ole vastustaja järginud MKS § 10 lg 3 menetluse efektiivse ja kiirel läbiviimise põhimõtet. Ärakuulamisõiguseks jäeti ebamõistlikult lühike aeg sel põhjusel, et maksunõue ära esitada enne MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise 5-aastast aegumistähtaega.
13.15.Maksumenetluses ja vastutusmenetluses on jäetud täitmata uurimispõhimõte ning arvestamata kõiki – nii maksusummat suurendavaid kui vähendavad – asjaolusid ja tõendeid erapooletult, mistõttu määrati maksusummad teadlikult ja tahtlikult valesti s.o kaebaja kahjuks. Käesoleva kaebuse p-des 1 ja 2 toodud põhjendustele tuginedes soovib kaebaja esitada oma vastuväited maksusumma määramisele antud kaebuse raames veelkord ja palub need arvesse võtta ja kohustada MTA-t maksusummad tühistama/vähendama.
13.16.Vastutusmenetluses arvestati kaebaja poolt esitatud raamatupidamisarvestuse aluseks olnud tõendeid valikuliselt, kuid ei ole vastutusotsuses põhjendanud suure hulga dokumentide kõrvalejätmist. Vastutusotsus ega selle lisad nr 10 ja 11 – ettevõtlusega seotud kulude arvestus – ei sisalda mingeid põhjendusi kaebaja esitatud raamatupidamisdokumentide mittearvestamist.
13.17.Maksumenetluse 9. aprilli 2018. a kontrollakti nr 12.2-3/040517-24 tabelis nr 1 märgitud äriühingu pangakontole tehtud sissemaksed ei ole kõik tehtud sularahas, nagu kontrollakti tabelis nr 1 (lk 9) koostanud Kadi Saarepuu väidab, vaid osa nendest on kaebaja isiklikult pangakontolt pangaülekandega tehtud sissemaksed eesmärgiga anda juhatuse liikme laenu ettevõttele, et katta ettevõtlusega seotud kulutusi. MTA ametnik pidi seda äriühingu pangakontot analüüsides märkama, kuid jättis selle fakti teadlikult tähelepanuta ja maksustas juhatuse liikme laenuna tehtud pangaülekanded (100+100+855=1055 eurot) isiklikult pangakontolt äriühingu pangakontole 20%-ga tuginedes enda subjektiivsele arvamusele väites, et tegemist on tundmatu laekumisega.
13.18.Kaebaja poolt äriühingu arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksed ei ole käsitatav äriühingu käibena, mida vastusotsuses põhjendamatult väidetakse. Tegemist on juhatuse liikme isiklikult pangakontolt väljavõetud sularaha sissemaksetega äriühingu pangakontole eesmärgiga võimaldada äriühingul tasuda hankijatele teenuste ja kaupade eest. Osaliselt on kaupade eest tasunud töötajad ettevõtte pangakaardiga. Kulutšekid ettevõtte pangakontol oleva raha kasutamise kohta on maksu- ja vastutusmenetluses esitatud.
13.19.LMTK Servis OÜ pangakonto nr EE312200221054152071 väljavõttelt nähtub, et C võttis ettevõtte kontolt välja sularaha summas 700 eurot, kuid pani kohe ettevõtte kontole tagasi 700-st 600 eurot. Maksumenetluse tulemuste kohta koostatud kontrollaktist jättis maksuaudiitor K. Saarepuu eeltoodud fakti tähelepanuta ja maksustas mõlemad summad palgamaksudega – nii pangakontolt väljavõetud 700 eurot kui ka ettevõtte kontole tagasi pandud 600 eurot käibemaksuga.
13.20.LMTK Servis OÜ pangakonto nr EE602200221060603310 väljavõttelt nähtub, et C kandis ettevõtte kontole oma isiklikult pangakontolt töötaja laenuna ettevõttele kokku summas 200 eurot. Kontrollaktist ja ka vastutusotsusest ei nähtu, milliste asjaolude pinnalt ja millist loogikat kasutades jättis K. Saarepuu kontrollakti koostades selle fakti tähelepanuta ja maksustas mõlemad summad, väites, et tegemist on ettevõtte käibega. Antud laenusumma hüvitati Cile kassast summas 200 eurot. Seega, õige oleks olnud
3-22-207 kontrollaktis tabelis 1 märkida Ci poolt tehtud sissemakse ettevõtte kontole nr EE312200221054152071 kokku summas 750 eurot, mitte 1350 eurot ja tabel 2 sissemakse kohta ettevõtte kontole nr EE602200221060603310 oleks pidanud jätma üldse koostamata, kuna tegemist oli eraisiku kontolt laekuva summaga ja kuidagi ei saa olla deklareerimata käive, sest laekumise päritolu on tuvastamata (LMTK Servis OÜ pangakonto väljavõtted kontrollitud perioodi kohta on olemas maksumenetluse toimikus).
13.21.Maksumenetluse kontrollakti tabelis 1 märgitud äriühingu pangakontole Z poolt tehtud sularaha sissemaksed ei ole deklareerimata käive, vaid tegemist on äriühingu kassast pangakontole pandud rahaliste vahenditega, et katta ettevõtlusega seotud kulusid.
13.22.Puhkusetasu teema ei oma tähtsust maksustamise seisukohalt. Üldises plaanis on tööjõumaksud makstud. MTA-l ei ole põhjust sekkuda tööandja ja töötaja vahelistesse kokkulepetesse. Töötaja ei esitanud pretensiooni väljamakse suuruse kohta ei peale raha laekumist oma pangakontole ega viidanud väljamakse ebaõigele suurusele ka vestluses MTA ametnikuga. Esitatud andmetest tulenevalt kaebaja ei ole nõus MTA seisukohaga, et Yile 5. oktoobril 2016 makstud lõpparve puhul summas 410,25 eurot on kogu summa ulatuses tegemist palgaväljamaksega. Töötasu osaks tuleb lugeda 122,25 eurot, millelt kui palgaväljamakselt on arvestatud, deklareeritud ja tasutud tööjõumaksud õigesti.
13.23.Kaebaja palub arvestada eelpool loetletud andmeid ja tõendeid ning sellest tulenevalt vähendada/tühistada maksuotsuse summat maksuotsuse p-s 2.1.2 toodud 17 454,71 euro võrra (tööjõumaksud).
13.24.Suure osa kuludokumente jättis MTA tähelepanuta ja maksusumma vähendamisel arvesse võtmata ega põhjendanud mittearvestamist. Kaebaja lisas MTA poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude loetelule Exceli tabelis põhjalikud selgitused ja põhjendused, kuidas olid kulud LMKT Servis OÜ ettevõtlusega seotud. Vastutusmenetluses jättis vastustaja kaebaja selgitused täiesti tähelepanuta ega selginud tõenditega mittearvestamist.
14.Vastustaja nõustub kaebusega osaliselt. Vastustaja nõustub kaebaja väidetega, et maksumenetluses on Z poolt detsembris 2016 ja veebruaris 2017 (kaebuse p 4.11.6) ning Ci poolt jaanuaris 2017 (kaebuse p 4.11.9) LMTK Servis OÜ pangakontolt välja võetud sularahasummad kokku arvestatud ekslikult. Sellest tulenevalt vähenevad nimetatud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tööjõumaksud ning kaebajalt vastutusotsusega sissenõutav maksusumma väheneb 963,20 euro võrra. Ülejäänud osas ei nõustu vastustaja kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja jääb vastutusotsuses ja vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks neid täies mahus korrata, kuid märgib siiski järgmist.
14.1.Kaebaja tugineb maksunõude aegumise väite põhistamisel peamiselt argumendile, et maksuhaldur viis vastutusmenetlust läbi põhjendamatult kaua. Kuigi vastustaja möönab viivitusi vastutusmenetluses seoses menetlejate vahetumisega, leiab vastustaja, et vastutusmenetluse ajaline kestus ei oma aegumise seisukohalt tähendust. Maksumenetluse põhjendamatu viivitus võib olla argumendiks intressinõude vähendamisel, kuid see ei anna alust seada kahtluse alla vastutusotsuse õiguspärasust. Nii ei oma maksukohustuse määramisel tähendust, et teise menetleja poolt vastutusmenetluse jätkamise ajaks oli 3-aastane maksukohustuse määramise tähtaeg möödunud. Vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja piires, kui maksukohustus on määratud 5-aastase aegumistähtaja jooksul ja isiku tegevuses on tuvastatud tahtlus. Vastustaja hinnangul on mõlemad nõuded käesoleval juhul täidetud ning kaebaja viited menetluse käigule ei ole aegumise kontekstis asjakohased.
14.2.Vastustaja hinnangul on vaideotsuses tahtluse osas põhjendatult märgitud, et kaebaja omas täielikku kontrolli LMTK Servis OÜ rahade liikumisest ja sellest, et paljudel juhtudel
3-22-207 toimusid maksed ja tehti ülekanded ilma nõuetekohaste algdokumentideta või jäeti deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed ja tasumisele kuuluvad tööjõumaksud. Kaebajale ei saanud olla teadmata kohustus deklareerida ning tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, koguda ja säilitada väljamaksete tegemise aluseks olevaid kuludokumente, deklareerida töötajatele tehtud väljamaksed ja tasuda seaduses ettenähtud tööjõumaksud ning deklareerida äriühingu käibeandmed õigesti. Samuti pidi kaebaja teadma, et eelviidatud kohustuste deklareerimata ja tasumata jätmine on õigusvastane ja et sellega kaasneb intressi tasumise kohustus. Kaebaja seisukoht, et tahtlus kaebaja tegevuses tuleks ära näidata iga üksiku majandustehingu puhul, ei ole põhjendatud ega ole ka kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga.
14.3.Kaebaja kinnitas 30. oktoobril 2018 maksuhaldurile seletust andes, et LMTK Servis OÜ raamatupidamisega seotud dokumente tema käes enam ei ole. Ka kaebuses on märgitud, et äriühingu osa võõrandamise järgselt puudus kaebajal igasugune juurdepääs LMTK Servis OÜ raamatupidamisdokumentidele. Edasise vastutusmenetluse käigus aga esitas kaebaja suures mahus äriühingu raamatupidamise algdokumente väitega, et need on dokumendid, mida tal maksumenetluse ajal ajalisest survest tingituna ei õnnestunud esitada. Vastustaja hinnangul on kaebaja põhjendused äriühingu maksumenetluse ajal dokumentide esitamata jätmisest ebaveenvad ning üles jääb küsimus, miks kaebaja neid dokumente õigel ajal ei esitanud ja selle asemel äriühingu juhtimisest taandus.
14.4.Olukorras, kus äriühingu osalus võõrandatakse ja juhtimine üle antakse, peaksid üle olema antud ka majandustegevuse dokumendid, nagu kaebaja ka maksuhaldurile väitis. Samas ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile dokumentide üleandmise kohta vormistatud dokumenti. Vastutusmenetluses äriühingu raamatupidamisdokumentide esitamisest kaebaja poolt võib järeldada, et kaebaja polegi tegelikult LMTK Servis OÜ dokumente üle andnud, mis tähendab, et tema väide dokumentide üleandmise kohta ei vasta tõele. Nii juhatuse liikmest taandumine enne maksumenetluse lõppemist, kui ka äriühingu võõrandamine isikule, kelle ülesandeks on üksnes saavutada äriühingu kustutamine äriregistrist, annab maksuhaldurile põhjendatud aluse väita, et äriühingu osa võõrandamise ja juhatuse liikmest taandumise põhjuseks polnud terviseprobleemid, vaid kaebaja eesmärgiks oli soov maksukohustusest vabaneda. Eeltoodu seab kahtluse alla ka kaebaja ülejäänud seletuste usaldusväärsuse. Vastustaja leiab, et kaebaja jättis maksumenetluses dokumendid esitamata mitte tingituna väidetavast ajapuudusest, vaid selle eesmärgiks oli soov takistada maksumenetluse läbiviimist ning jätta äriühing maha enne võimaliku maksuotsuse tegemist.
14.5.Kaebaja väide, nagu oleks talle maksumenetluse materjalid kättesaadavaks tehtud alles
27.novembril 2018, on väär ja eksitav. Maksuhaldur tegi kaebajale võimalikuks juurdepääsu maksumenetluse materjalidele 8. novembril 2018, mil laadis e-maksuametisse otsuse kaebaja dokumentide saatmise taotlusele. Nimetatud dokumendi digikonteineris sisaldusid ka maksumenetluse materjalid (vt lisa 1 fail 3). Kaebaja e-kirjavahetusest (kaebuse lisa 6) nähtub, et vastutusmenetluse läbiviija on kaebajale otsuse tegemisest andnud teada ka 10. novembri 2018 e-kirjas, milles tõi ka välja, et materjalid on kättesaadavad e-maksuametist. Seega ei ole maksuhaldur kuidagi vastutav selle eest, et kaebaja otsust ja sellele lisatud dokumente e-maksuametist vastu ei võtnud. Arvestades kaebaja kogemust äriühingu juhtimisel, on väheveenvad kaebaja väited sellest, nagu poleks ta osanud e-maksuametist dokumente otsida. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja märkust, et MTA ei edastanud kaebajale koheselt dokumente e-mailile. Kaebaja viide maksuhalduri 27. novembri 2018 e-kirjale, mis kaebaja väitel kinnitab, et just sel kuupäeval täitis maksuhaldur kaebaja taotluse maksumenetluse dokumentide nähtavakstegemiseks, on eksitav. Nimetatud e-kirjaga saatis maksuhaldur kaebajale 8. novembri 2018. a otsuse uuesti, kuigi oli haldusakti juba eelnevalt isikule e-maksuameti kaudu nähtavaks teinud.
3-22-207
14.6.Kaebaja väide, nagu oleks ta esitanud LMTK Servis OÜ maksumenetluses „valdavas enamuses maksuarvestuse aluseks olnud soetusdokumentidest“ (vt kaebuse p 2.8) on vastustaja hinnangul lausa vale. Kaebaja väite lükkab ümber juba ainuüksi asjaolu, et vastutusmenetluses esitatud dokumendid võimaldasid maksuotsusega määratud maksukohustust vähendada väga suures mahus, nt sisendkäibemaksu osas vähenes määramine poole võrra ning olulisel määral vähenes ka määratud tulumaksukohustus. Sellele vaatamata jäi ka vastutusmenetluses suur osa äriühingu tehtud väljamaksetest ja deklareeritud sisendkäibemaksust jätkuvalt tõendamata. Nii on kaebaja väide, et ta ei rikkunud raamatupidamis- ja maksuarvestuse pidamise kohustust, ilmselgelt põhjendamatu.
14.7.Vastustaja juhib tähelepanu, et kuigi äriühingu suhtes 28. juunil 2017 alustatud kontroll kestis peaaegu aasta, ei suutnud kaebaja (kes oli praktiliselt kogu selle aja vältel äriühingu juhatuse liige) selle aja jooksul maksuhaldurile vajalikke dokumente esitada. Äriühingu dokumentide esitamine alles vastutusmenetluses 2021. a viitab sellele, et äriühingu raamatupidamine polnud kaugeltki nõuetekohane. Lausa kohatuks tuleb aga pidada kaebaja viiteid sellele, nagu poleks talle antud vastutusmenetluse raames võimalust esitada lisatõendeid. Kaebaja väite alusetust näitab seejuures tema enda kaebuse punkt 1.5.8, milles kaebaja ise kinnitab korduvat dokumentide esitamist vastutusmenetluse. Kuigi puudub kindlus, et vastutusmenetluse ajal esitatud dokumentide näol on üldse tegemist LMTK Servis OÜ majandustegevuse dokumentidega, on maksuhaldur siiski vastutusmenetluses neid dokumente kaebaja maksukohustust vähendavana arvesse võtnud.
14.8.Suur osa menetluste (nii LMTK Servis OÜ kontrolli kui kaebaja vastutusmenetluse) venimisest on olnud tingitud kaebaja enda tegevusest. Arvestatavad pole kaebaja väited, et maksuhaldur on andnud liiga lühikesi tähtaegu dokumentide esitamiseks või jätnud kaebaja taotlusi menetlustähtaegade pikendamiseks põhjendamatult rahuldamata.
14.9.Vastutusotsusele esitatud vaide lisas 1 on kaebaja toonud välja maksumenetluse kronoloogia. Kaebaja väidetest nähtub, et muuhulgas peab ta maksuhaldurile etteheidetavaks, et novembris 2017 on temalt seoses kontrolli laiendamisega nõutud oktoober 2016 – märts 2017 käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust tõendavaid dokumente. Kaebaja märgib, et paralleelselt TSD kontrolliga tuli tal „hakata aruandlust koostama ka KMD 6-kuulise kontrollitava perioodi kohta“. Vastustaja hinnangul on kaebaja etteheited maksuhaldurile ilmselgelt alusetud. Kontrolli alustamise ajaks oli kontrollitavatest maksustamisperioodidest (ja maksukohustuste deklareerimisest) möödunud 6-12 kuud. Kuna kontrollitavate perioodide kohta olid LMTK Servis OÜ maksudeklaratsioonid esitanud, siis oli alust eeldada, et need olid koostatud raamatupidamise algdokumentidest lähtuvalt. Seega ei saanud maksuhalduri nõue dokumentide esitamiseks olla kaebajale sedavõrd koormav, nagu kaebuses on seda kirjeldatud. Kui kaebaja oleks LMTK Servis OÜ raamatupidamist korraldanud nõuetekohaselt ja dokumendid nõuetekohaselt süstematiseerinud, ei oleks dokumentide esitamine olnud ajamahukas. Maksukohustuslasel, kelle raamatupidamist ja maksuarvestust oleks peetud vastavuses seaduses sätestatud nõuetele, poleks maksuhalduri korralduse täitmine vähimaidki probleeme valmistanud ning ka maksuhalduri antud 11-päevane tähtaeg oleks olnud piisav. LMTK Servis OÜ maksumenetlus vältas peaaegu aasta ning ka selle aja jooksul ei suutnud kaebaja maksuhalduri nõutud dokumente esitada.
14.10.Arvestatavaks ei saa pidada ka erinevaid argumente (raamatupidamisprogrammi vahetus, dokumentide asumine teises linnas jms), millega kaebaja üritab põhjendada dokumentide maksukontrollis esitamata jätmist. Kaebaja väited kiirustavast ja survestavast maksumenetlusest on vastustaja hinnangul otsitud ning ajendatud soovist õigustada oma tegematajätmisi. Seda silmas pidades on kaebaja süüdistused LMTK Servis OÜ kontrolli läbiviinud maksuaudiitori aadressil ilmselgelt alusetud. Selleks, et maksumenetluses jätta
3-22-207 aasta jooksul nõutud dokumendid esitamata, peaksid olema äärmiselt mõjuvad põhjused, mingeid selliseid põhjuseid aga kaebaja menetlustes esitanud ei ole.
14.11.Kaebaja väiteid äriühingule laenu andmisest ei pea vastustaja põhjendatuks. Äriühingu pangakontole tehtud sularaha sissemaksete näol on tegemist varjatud käibega. Vastustaja leiab, et selle seisukoha muutmiseks ei anna alust ka kaebaja isikliku pangakonto väljavõtted. Vastutusotsuses on igati põhjendatult võetud seisukoht, et kontrolliperioodil äriühingu pangakontole tehtud sularaha sissemaksete osas puudub info kauba liikumise või teenuse osutamise ning sularaha päritolu kohta. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kontolt sularaha väljavõtmise ja äriühingu kontole sularaha sissemaksmise tõendamisega võimalik ümber lükata maksuhalduri väidet, et tegemist on deklareerimata käibega. Filtreeritud väljavõtted kaebaja isiklikust pangakontost ei võimalda kontrollida raha päritolu ega väära maksuhalduri seisukohta äriühingu käibe varjamisest. Vastustaja leiab seejuures, et pigem on selline raha kandmine äriühingu kontole kahtlusi suurendav. Nii on nt 23. detsembril 2016 kokku 2100 eurot välja võetud neljas osas ja 31. detsembril 2016 kokku 3200 eurot lausa viies osas. Jääb mõistetamatuks, miks pidi kaebaja tegema äriühingule raha kandmiseks selliseid ebamõistlikke toiminguid, st võtma isiklikult kontolt osade kaupa raha ja siis selle samamoodi osadena äriühingu pangakontole sisse maksma, selle asemel, et teha ülekanne pangakontode vahel. Siinkohal on asjakohane märkida sedagi, et 2016. a detsembris on sel viisil äriühingu pangakontole sisse makstud 7900 eurot.
14.12.Maksuhaldur on äriühingu käibe osas järelduse tegemisel tuginenud ka LMTK Servis OÜ käibe võrdlusele sama valdkonna ettevõtete käibega ning asunud seisukohale, et LMTK Servis OÜ deklareeritud käive kontrollitaval perioodil oli ebareaalselt väike ning et ilma deklareerimata käibeta ei kata äriühingu tulud ära tema kulusid. Seetõttu on vastustaja hinnangul põhjendatud maksuhalduri järeldus, et äriühing on jätnud deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe ja sellelt arvestatava käibemaksu.
14.13.Kaebajal on olnud võimalus enda seisukohti menetluses avaldada ja seega pole põhjust rääkida ärakuulamisõiguse rikkumisest.
14.14.Kaebaja on äriühingu raamatupidamises ja maksuarvestuses teadlikult kajastanud töötajate töökoormust ja tehtud neile tehtud väljamakseid ebaõigesti, et vähendada kaasnevaid maksukohustusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Pooled vaidlevad praeguses asjas selle üle, kas MTA on pannud kaebajale vaidlustatud haldusaktiga õiguspäraselt kohustuse tasuda solidaarselt LMTK Servis OÜ-ga maksuvõlga 33 723,34 euro ulatuses. Vastustaja on 1. aprilli 2022. a menetlusdokumendis (dtl 1423) võtnud kaebuse osaliselt õigeks ja leidnud, et 963,20 euro osas on kaebus põhjendatud. Vastustaja nõustus kaebaja väidetega, et maksumenetluses on Z poolt detsembris 2016 ja veebruaris 2017 ning Ci poolt jaanuaris 2017 LMTK Servis OÜ pangakontolt välja võetud sularahasummad kokku arvestatud ekslikult. Vea parandamisest tulenevalt vähenevad nimetatud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tööjõumaksud ning kaebajalt vastutusotsusega sissenõutav maksusumma väheneb 963,20 euro võrra. Maksuarvestuse täpsemad muudatused on välja toodud MTA 25. märtsi 2022 vastuses kaebusele (dtl 597 jj). Muus osas vaidleb vastustaja kaebusele vastu.
16.HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse. Kohus leiab, et MTA osaline õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud
3-22-207 ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine. Ülejäänud osas lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
17.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et ülejäänud osas on kaebus põhjendamata ja jääb rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
18.Kaebusest nähtuvalt võib väita, et vaidlusküsimused on: 1) kas maksusumma on määratud aegumistähtaja möödudes? 2) kas tahtlik maksuseaduste rikkumine on vastutusotsuses sisustatud? 3) kas MTA on arvestanud kaebaja poolt vastutusmenetluses esitatud kuludokumentidega? 4) kas kaebajale antud 10 päeva vastutusotsuse projektiga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks oli piisav? 5) kas ettevõttele omanikuna antud laenu on käsitletud alusetult maksustatava käibena? 6) kas tööjõumaksud on makstud? Lisaks on kaebaja esindaja 20. mai 2022. a menetlusdokumendis väitnud, et käesoleva vaidluse on põhjustanud kaebaja ja vastustaja erinev käsitlus LMTK Servis OÜ maksuarvestuse aluseks olevatele raamatupidamise dokumentidele ja neile antud hinnangud (dtl 1428).
19.Esmalt hindab kohus MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse eelduste täidetust (I) ning võtab seisukoha MKS § 96 lg 5 nõuete täitmise kohta (II). Viimasena esitab kohus lõppjäreldused ja võtab seisukoha menetluskulude jaotuse osas (III). I
20.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine on tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 11. detsembri 2019. a otsus asjas nr 317-2235, p 11 ja seal viidatud praktika).
21.Kaebajat on 26. oktoobri 2021. a vastutusotsusega kohustatud tasuma solidaarselt LMTK Servis OÜ-ga maksuvõlga summas 33 723,34 eurot, mis koosneb: 1) perioodi oktoober 2016 kuni märts 2017 käibemaksust 2824,17 eurot; 2) alusetult deklareeritud sisendkäibemaksust 4267,95 eurot; 3) tööjõumaksudest kokku 17 454,71 eurot (sotsiaalmaks 10 369,08 eurot, väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks 5699,45 eurot, kogumispensionimakse 632,07 eurot ja töötuskindlustusmakse 754,11 eurot); 4) ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt 9176,51 eurot.
22.MKS § 40 lõige 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lõike 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama (kuni 31. märtsini 2017 kehtinud redaktsiooni järgi tagama) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Nendest normidest on Riigikohus järeldanud, et äriühingu juhatuse liige ei vastuta solidaarselt maksukohustuslasega isiklikult oma varaga mitte igasuguse
3-22-207 äriühingu maksuvõla eest (nt ebaõnnestunud äriplaan), vaid ta teeb seda üksnes teatud eelduste täidetuse korral. Teisisõnu, ainult siis, kui ta rikkus MKS § 8 lõikes 1 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning selle tulemusel (põhjuslik seos) on tekkinud maksuvõlg (27. jaanuari 2022. a otsus nr 3-19-1876, p 12).
23.MKS § 40 lg-s 4 on sätestatud, et tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduses (VÕS) § 104 lg-des 3-5 sätestatust. Tahtlus tähendab VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud otsuse nr 3-17-2235/52 p-s 13, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovima nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, p 14; 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu
12.detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 20; 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-117-13, p 16; 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 18). Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5), sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) MKS § 40 lg 1 järgi vastutust kaasa ei too (vt ka haldusasi nr 3-3-1-41-05, p 13).
24.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tahtlus ei ole vastutusotsuses sisustatud selliselt, et oleks võimalik aru saada, mida kaebaja jättis tegemata. Maksuhaldur on kaebaja süü küsimust analüüsinud vastutusotsuse p-s 2.2. (dtl 33-39). Kontrolli- ja vastutusmenetluses kogutud andmetele tuginedes on MTA asunud seisukohale, et kaebaja on VÕS § 104 lg 5 tähenduses rikkunud maksukohustusi tahtlikult. Nimetatud seisukohale jõudis MTA oma selgituste kohaselt vastutusotsuse ap-des 2.2.1-2.2.6 toodud asjaolude pinnalt. Kokkuvõttes on need asjaolud järgmised: -
-
-
-
-
Äriregistri andmetel oli kaebaja alates 19. novembrist 2014 kuni 29. märtsini 2018 LMTK Servis OÜ juhatuse ainuliige, mistõttu oli LMTK Servis OÜ kontrollitaval perioodil kaebaja juhtimise all. Kaebaja omas täielikku ülevaadet LMTK Servis OÜ raamatupidamisse esitatud dokumentidest ning sellest, kas ja millised dokumendid kontrollitaval perioodil maksudeklaratsioonidel kajastamist leidsid. Kaebaja oli LMTK Servis OÜ konto kasutaja AS-s SEB Pank ja allkirjaõiguslik isik Swedbank AS-s. Samuti oli kaebajal juhatuse liikmena õigus teostada ülekandeid pangakontodelt ning teha väljamakseid sularahakassast. Olukorras, kus pärast maksukontrolli algatamist saab äriühingu juhatuse liikmeks variisiku tunnustega isik ning äriühing võõrandatakse viimasega seotud äriühingule, on tegemist teadliku ja eesmärgipärase tegevusega. Kontrollitaval perioodil tehti LMTK Servis OÜ arveldusarvele sularaha sissemakseid kokku summas 16 945 eurot, millelt tuli tasuda käibemaks summas 2824,17 eurot. Valdav osa sularaha sissemaksetest (13 625 eurot) on tehtud kaebaja poolt, algdokumente kaebaja selliste sissemaksete kohta esitanud ei ole. Äriühingu juhatuse liikmena oli kaebaja kohustus tagada äriühingu tehinguid puudutava dokumentatsiooni korrektne olemasolu ja korrashoid, mida kaebaja korraldanud ei ole. Kaebaja on selgitanud, et tegemist oli juhatuse liikme laenuga ettevõttele, hoidmaks ettevõte
3-22-207
-
-
-
-
toimimises. Selleks pidi kaebaja võtma ise pangast laenu, et raha ettevõttesse suunata. Juhatuse liikme laenu andmist ettevõttesse ei ole kaebaja ei maksumenetluse ega vastutusmenetluse raames tõendanud ning jääb arusaamatuks ja asja kogutud tõendeid arvesse võttes eluliselt mitteusutavaks, miks oleks juhatuse liige kõnesoleva laenuraha pidanud eelnevalt sularahas välja võtma, kui laenu oleks saanud anda ülekandega otse pangakontole. Võetud laenukohustust oleks lihtne tõendada, kuid kuna seda tehtud ei ole, siis annab see alust arvata, et väidetavat laenu ei ole antud ja sellised alusdokumendid puuduvad. LMTK Servis OÜ osas läbiviidud kontrollimenetluse käigus tuvastas MTA, et kontrollitaval perioodil oli äriühingul õigus sisendkäibemaksu maha arvata vaid osaliselt, kuna kõikide tehingute toimumist kinnitavaid dokumente ei esitatud. Äriühingu juhatuse liikmena oli kaebaja kohustus tagada äriühingu tehinguid puudutava dokumentatsiooni korrashoid ning kõigi kuluarvete olemasolu. Äriühingu juhina deklareeris kaebaja kontrollitava perioodi kohta sisendkäibemaksu kokku 12 316,58 eurot. Maksumenetluse tulemusena leidis MTA, et LMTK Servis OÜ-l oli õigus sisendkäibemaksu maha arvata summas 3931,77 eurot, seega vähendas MTA maksuotsusega sisendkäibemaksu 8384,81 euro võrra. Vastutusmenetluse raames esitatud kuludokumentide alusel luges MTA sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tõendatuks lisaks 4116,86 euro osas, st kokku koos varem arvesse võetud dokumentidega 8048,63 euro osas, mistõttu on sisendkäibemaksu ebaõigesti maha arvatud kokku summas 4267,95 eurot. MTA leiab, et deklareerides alusetult sisendkäibemaksu summas 4267,95 eurot, tekitas kaebaja seeläbi maksueelise. LMTK Servis OÜ tegi kontrollitaval perioodil oma töötajatele Yile, Wle, Zle, Cle ja Qle väljamakseid, mida tuleb lugeda palgaväljamakseteks ning millistelt kuulusid deklareerimisele ja tasumisele tööjõumaksud. Kaebaja on teadlikult jätnud kõnesolevad väljamaksed deklareerimata ning tööjõumaksud neilt maksetelt tasumata. LMTK Servis OÜ on teinud kontrolliperioodil oma pangakontolt väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid ja seos äriühingu ettevõtlusega ning seega tuleb sellised kulud deklareerida kui ettevõtlusega mitteseotud kulud ning tasuda neilt kuludelt tulumaks. Kaebaja on juhatuse liikmena teadlikult jätnud kõnesolevad väljamaksed deklareerimata ning tulumaksu neilt maksetelt tasumata.
25.Lisaks on maksuhaldur enda seisukohta tahtluse osas põhjalikult selgitanud 14. detsembri 2021. a vaideotsuse p-des 29-31 (dtl 56-57).
26.Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd kaebaja tegeles LMTK Servis OÜ majandustegevuse juhtimisega ning ka maksudeklaratsioonid esitati kaebaja või kaebaja poolt koostatud/esitatud alusdokumentide alusel, oli valeandmete esitamine KMD-del ja TSD-del kaebaja teadlik ja eesmärgipärane tegevus. Nimetatud tegevus võimaldas kaebajal tekitada LMTK Servis OÜ poolt tasumisele kuuluva käibemaksu enammakse või vähendada käibemaksukohustust, vähendada tasumisele kuuluvat tulumaksu ning tööjõumakse, viia rahalisi vahendeid äriühingust tulumaksuvabalt välja ning vähendada eeltoodud tegevuse läbi LMTK Servis OÜ maksukohustusi ning jätta need tasumata, kuigi vahendid nende tasumiseks olid olemas. Seega oli kaebaja tegevuse näol tegemist tahtliku deklareerimis-, tasumis- ja korraldamiskohustuse rikkumisega ning kohtu hinnangul on tahtlik maksuseaduste rikkumine vastutusotsuses piisavalt sisustatud. Kaebaja seisukoht, et tahtlus kaebaja tegevuses tuleks ära näidata iga üksiku majandustehingu puhul, ei ole põhjendatud ega ole ka kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga.
3-22-207
27.Samas ei nõustu kohus MTA-ga, et ka vastutusotsuse p-s 2.2.2. märgitud asjaolud kinnitavad, et kaebaja on maksukohustusi rikkunud tahtlikult. Alapeatüki 2.2.2. pealkiri on „Vastutusmenetluse raames edastatud tõenditest“ ning MTA on seal märkinud, et tööjõumaksude ning pangaarvele sissemakstud sularaha kui MTA hinnangul 20% määraga maksustatava käibe osas ei ole esitatud tõendite pinnalt alust äriühingu maksukohustuse ega seeläbi ka kaebaja vastutuse vähendamiseks, küll aga võttis MTA esitatud tõendeid vastutuse vähendamisel arvesse sisendkäibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatava tulumaksu osas. Lisaks on selles ptk-s märgitud, et kaebaja pangakonto väljavõtete kohta on kaebajale teada antud, et tõendi väärtust need ei oma, kuivõrd rahade liikumise tõendamiseks kontolt kontole on vajalik esitada panga digitaalallkirjaga filtreerimata väljavõtted ning tehingute alusdokumendid kogu kontrollitava perioodi kohta. Selliseid dokumente kaebaja esitanud ei ole. Samuti on MTA selles ptk-s selgitanud, et andis kaebajale 25. juuni 2021. a e-kirjaga tagasisidet kaebaja poolt edastatud lisadokumentide osas ning teavitas kaebajat, et kõik kaebaja poolt esitatud tõendid on analüüsitud ja asjakohased tõendid kaebaja vastutuse ulatust hinnates arvesse võetud. Kohus leiab, et ilmselgelt ei ole nimetatud asjaoludest üheselt arusaadav kaebaja tahtlik maksukohustuste rikkumine.
28.Maksuhaldur on vaidlusaluses haldusaktis piisavalt selgelt välja toonud ka põhjusliku seose kaebaja tahtliku tegevuse ja LMTK Servis OÜ maksuvõla tekkimise vahel. Nimelt kajastas kaebaja juhatuse liikmena äriühingu raamatupidamises teadlikult valeandmeid, millise tulemusena on tekkinud LMTK Servis OÜ-l käibemaksu-, tööjõumaksu- ja tulumaksuvõlg. Juhul kui kaebaja oleks taganud LMTK Servis OÜ maksuarvestuse vastavuse maksuseadustes sätestatud põhimõtetele ja normidele ning LMTK Servis OÜ deklareerimiskohustuse korrektse täitmise, ei oleks äriühingul tekkinud maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud ja seni tasumata maksukohustusi.
29.Kaebaja on seisukohal (dtl 1428), et olulise osa kaebaja poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest jättis vastustaja vastutusmenetluses üldse tähelepanuta ega selgitanud nende mittearvestamist kaebaja maksukohustust muutvate tõenditena. Samuti ei ole vastustaja kaebaja tõenditega mittearvestamist põhjendanud ei vastutusotsuses ega ka vastuses kohtukaebusele. Kaebaja leidis, et üksnes kohtuistungil on kaebajal võimalik uurida tõendeid koos kohtuga ja vahetult kuulata põhjendusi vastustajalt, miks ei ole kaebaja tõendeid arvesse võetud. Nendest kaebaja selgitustest lähtuvalt palus kohus 24. mai 2022. a kohtunõudes kaebajal teada anda, millise konkreetse tõendi osas on vajalik tõendeid kohtuistungil uurida (dtl 1433). Kaebaja märkis 31. mai 2022. a menetlusdokumendis (dtl 1443), et istungil on võimalik kohtule selgitada igas tõendites sisalduvat nüanssi, s.t mil viisil raamatupidamisdokumendist nähtav kulu on seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega ja sel viisil nende raamatupidamises ning maksuarvestuses kajastamist üheselt mõista. Kohus andis kaebajale istungil uurimist vajavate tõendite määratlemiseks tähtaja 16. september 2022 (dtl 1479).
30.Eelnevast lähtudes esitas kaebaja 16. septembril 2022 menetlusdokumendi „Istungil uuritavate tõendite loetelu“ (dtl 1492-1500). Kohtu hinnangul ei ole 16. septembri 2022. a tabeli puhul tegemist tõenditega, mis vastustaja jättis tähelepanuta. Tabelis on nt ära märgitud vastutusotsuse projekt ja vastutusotsus. Need on maksuhalduri poolt koostatud dokumendid. Pigem kajastuvad tabelis kaebaja seisukohad, milles ta on vastustajaga eri meelt. Riigikohus on
18.jaanuari 2023. a otsuses asjas nr 3-19-2430, p-s 18 selgitatud, et oluline on, et menetlusosaline põhjendaks, millist faktiväidet ta soovib taotletud tõendiga tõendada. Kohtuistungil on kaebaja esindaja selgitanud, et see on kohtu jaoks kokkuvõttev tabel, millest nähtub see, milles seisnes ärakuulamise piiramine ja milles seisnes aegumistähtaja üle laskmine
3-22-207 (dtl 1776). Seega ei saa väita, et tabelist nähtuvad raamatupidamisdokumendid, mis vastustaja jättis tähelepanuta.
31.Kaebaja on kaebuse lisana esitanud ühe teise tabeli, mille nimi on „Analüüsist välja jäänud kuludokumendid“ ning mille kohaselt on selliseid ostuarveid kokku summas 2638,99 eurot, kokku käibemaksuga 462,47 eurot (faili nimi on „Tõend nr 1B_kulud jäetud tähelepanuta ja maksusummas arvestamata_tabel.pdf“, dtl 179). Kohtuistungil selgitas kaebaja, et on need dokumendid MTA-le esitanud, aga neid ei ole arvesse võetud (dtl 1768). MTA esitas
16.veebruaril 2023 enda kommentaarid kaebaja poolt tõendina esitatud tabelile (dtl 17801783). Vastustaja kommentaaridest nähtub, et osaliselt on ostuarved arvesse võetud, kuid valdavalt on esitatud arved kas loetamatud, tasumine on tõendamata, kaardimakse on tundmatult kontolt või dokument on eraelulise iseloomuga. Kaebaja on omakorda 27. veebruaril 2023 esitanud oma seisukohad vastustaja 16. veebruari 2023. a menetlusdokumendile. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et LMTK Servis OÜ oleks isikutele, kes tegelikult on väljamaksed teinud, need kulud hüvitanud. Seega pole võimalik lugeda neid kulusid, mille puhul on kaardimakse tehtud tundmatult kontolt, LMTK Servis OÜ ettevõtluse kuludeks. Ka loetamatuid kuludokumente ei saa MTA arvesse võtta. Õige on vastustaja märkus, et asjaolu, et kaebaja on neile mõned andmed käsitsi peale kirjutanud, ei muuda neid kontrollitavateks ja arvestatavateks tõenditeks. Eraelulise iseloomuga väljamaksed tuleks maksustada erisoodustusena, kuid õige on MTA tähelepanek, et neid tõendeid ei esitatud äriühingu maksumenetluses. Nende maksumenetluses esitamise korral oleks maksuhaldur maksustanud tehtud väljamaksed erisoodustusena, mille puhul oleks tasumisele kuulunud lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaks. Vastuseks kaebaja väidetele klientide ja autojuhikandidaatidega kohtumistega seotud kulude osas nõustub kohus vastustajaga, et vastuvõtukulud ei kuulu tõepoolest teatud ulatuses maksustamisele, kuid selleks peab need olema deklareeritud TSD lisal 5. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul seda tehtud ei ole, mistõttu on maksuhaldur õigesti lugenud kulud ettevõtlusega mitteseotuks.
32.Kaebaja väide, nagu ei oleks vastutusmenetluses arvestatud valdavat enamikku kaebaja poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest, on alusetu. Selle väite lükkavad ümber vastutusotsuse p-d 2.2.4 ja 2.2.6, millest nähtuvatest maksukohustuse muudatustest on maksuhaldur vastutusmenetluses olulises ulatuses tõendeid arvesse võtnud (vt ka kohtuotsuse p 24).
33.Kaebaja ei ole enda väidet äriühingule laenu andmisest tõendanud maksumenetluse, vastutusmenetluse ega vaidemenetluse raames. Kaebaja esitas laenulepingu alles halduskohtumenetluses (dtl 481-482). Kuigi nõustuda võib kaebajaga, et seadus ei kohustanud tegema kirjalikku laenulepingut, nähtub kohtule esitatud kaebuse lisast ja kaebaja istungil antud seletustest, et selline leping oli siiski olemas ja kaebaja esitas selle hilisemas menetluses (dtl 1768). Kohus nõustub vastustajaga, et see tõend on ebausaldusväärne, kuna on esitatud märkimisväärse hilinemisega. Praegusel juhul pole tegemist tõendiga, mille esitamise vajadus oleks kaebajale olnud teadmata. Laenulepingu puhul on tegemist raamatupidamise algdokumendiga, mille kohaselt andis kaebaja Nordenlain OÜ-le (praegune ärinimi LMTK Servis OÜ) laenu kuni 20 000 euro ulatuses. Kaebaja oleks pidanud selle dokumendi esitama juba äriühingu maksumenetluses, seda enam, et laenulepingu järgi on see dokument väidetavalt sõlmitud juba 5. mail 2016. MKS § 102 lg 2 p 1 sätestab, et maksukohustuse vähendamiseks saab maksuotsust muuta või tunnistada kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Laenulepingu esitamise puhul alles kohtumenetluses on tegemist maksukohustuslase tahtluse või hooletusega, mis välistab selle tõendi arvesse võtmise.
3-22-207
34.Kohtu hinnangul on põhjendatud maksuhalduri seisukohad ka töötasude ja tööjõumaksude osas. Maksukohustuse kindlakstegemisel on arvesse võetud nii töötajate seletusi kui kogutud tõendeid. Kaebaja on äriühingu raamatupidamises ja maksuarvestuses teadlikult kajastanud töötajate töökoormust ja neile tehtud väljamakseid ebaõigesti, et vähendada kaasnevaid maksukohustusi.
35.Kaebaja on istungil selgitanud, et „MTA menetluse raames tekkis selline olukord, kus tempo oli suur, ei arvestatud minu kohustustega. Sunniraha ähvardusel püüdsin järge pidada, aga ei jõudnud. Palusin pikendust, aga ei antud. Mul ütles tervis ülesse, läksin ravile.“ (dtl 1768). Kaebaja väidab, et ta läks kevadel, maksumenetluse ajal 2018 ravile (dtl 1769, 00:34:07). Kohtule esitatud ambulatoorsetest epikriisidest nähtub vaid, et kaebaja on käinud perearsti juures 22. veebruaril, 26. märtsil ja 2. aprillil 2018 (dtl 131-133). Samuti nähtub ambulatoorsest epikriisist arsti poole pöördumine 25. novembril 2017 seoses lapse tervisemurega (dtl 82-86). Kahtlemata võib suur töökoormus ja pinge mõjuda inimese tervisele ja põhjust pole kahelda ka kaebaja väites, et sellises olukorras ütles ta tervis üles. Samas leiab kohus, et kui kaebaja oleks tõesti raamatupidamist pidanud korrektselt, nagu ta väidab, siis ei oleks nõutud dokumentide esitamine saanud olla ülejõukäiv. Kuna kontrollitavate perioodide kohta oli LMTK Servis OÜ maksudeklaratsioonid esitanud, siis oli alust eeldada, et need olid koostatud raamatupidamise algdokumentidest lähtuvalt. Samuti ei olnud kontrollitav periood (oktoober 2017 kuni märts 2018) väga pikk. Väga suure osa äriühingu dokumentide esitamine alles vastutusmenetluses viitab sellele, et äriühingu raamatupidamine polnud kaugeltki nõuetekohane.
36.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja poolt vastutusmenetluses ja kaebuses väidetu, et tema valduses pole enam LMTK Servis OÜ dokumente, on osutunud tõele mittevastavaks. Kohtuistungil väitis kaebaja esindaja, et kiiruse ja suure töökoormuse tõttu ei olnud kaebajal võimalik kohe MTA-le kõiki dokumente esitada, hiljem need dokumendid esitati (dtl 1768). Kohtuistungil kinnitas kaebaja ka ise, et tal olid dokumendid olemas (dtl 1769, 00:30:33). Vaidlust ei ole selles, et maksumenetluse ajal liikus LMTK Servis OÜ osalus kahe tehingu tulemusena firmade likvideerija kätte. Kui tavapäraselt peaks äriühingu osaluse võõrandamisel ja juhtimise üle andmisel olema üle antud ka äriühingu dokumendid, siis praegusel juhul seda ei tehtud. Seega jääb üles küsimus, miks kaebaja maksuhaldurile dokumente õigel ajal ei esitanud ja selle asemel äriühingu juhtimisest taandus. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et see toetab maksuhalduri seisukohta, et kaebaja juhatuse liikme ametikohalt taandumine maksumenetluse ajal toimus eesmärgiga vabaneda võimalikust vastutusest seoses LMTK Servis OÜ maksukohustusega. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et meelevaldne on vastutusotsuse järeldus justkui oleksid LMTK Servis OÜ ettevõtte majandustegevuse võõrandamine ja kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine kuidagi seotud ettevõttes maksumenetluse läbiviimise ja maksuotsuse tegemisega.
37.Kaebaja leiab, et vaidluse asjaoludest nähtuvalt kiirustas vastustaja kaebajale vastutusotsuse tegemisemisega, mistõttu ei võimaldatud kaebajale mõistliku aja jooksul esitada tõendeid ja piirati nii kaebaja ärakuulamisõigust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema ärakuulamisõigust on rikutud. Kaebaja on saanud anda selgitused tõendite osas, mida maksuhaldur menetluses arvesse ei võtnud. Samuti on tal võimaldatud vastutusotsuse projekti osas arvamuse esitamiseks. Maksuhaldur on olnud kaebaja suhtes vastutulelik, andes talle korduvalt võimaluse täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Nagu kaebaja ka ise kinnitab, on ta omapoolsed selgitused LMTK Servis OÜ maksumenetluse toimikusse kogutud materjalide ja majandustegevusele antud hinnangute suhtes esitanud 28. detsembril 2018. a. Samal ajal esitas ta täiendavad tõendid, mille alusel oli LMTK Servis OÜ-s peetud arvestust ning deklareeritud
3-22-207 ja tasutud tööjõumakse ja –makseid töötajatele tehtud väljamaksetelt ning arvestatud sisendkäibemaksu kontrollitud maksustamiseperioodide 2016 oktoober kuni 2017 märts kohta. Lisaks on ta saanud esitada täiendavalt LMTK Servis OÜ raamatupidamis- ja maksuarvestuse aluseks olnud kuludokumente 31. detsembril 2018. a, 13., 16. ja 30. jaanuaril 2019. a, ning
18.veebruaril 2019. a (dtl 5). Ka kaebajale antud 10 päeva vastutusotsuse projektiga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks oli piisav. II
38.MKS § 96 lg 5 esimene lause sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (MKS § 98) jooksul. Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Samuti peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu 4. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 11).
39.Kaebaja on seisukohal, et vastutusotsus on MKS § 96 lg 5 mõttes aegunud. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et tegemist on tahtlusega ning seetõttu kuulub praegusel juhul kohaldamisele 5-aastane aegumistähtaeg.
40.Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhaldur on äriühingu kontrollis tuvastanud, et tööajatele tehtud väljamaksed on osaliselt jäetud deklareerimata ning nendelt väljamaksetelt arvestamata ning tasumata tööjõumaksud. Samuti leidis maksuhaldur, et äriühingu käive on jäetud osaliselt deklareerimata. Puuduvad algdokumendid paljude äriühingu pangakontolt tehtud väljamaksete kohta. Suurest osast kaebaja poolt vastutusmenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et tegemist on eraeluliste kuludega, millelt oleks äriühing pidanud deklareerima tulumaksu. Seega on kaebaja teadlikult ja tahtlikult rikkunud LMTK Servis OÜ deklareerimiskohustust tulumaksu osas, viies ettevõttest välja rahalisi vahendeid, jättes seejuures deklareerimata ja tasumata tulumaksu. Selliste asjaolude esinemine viitab ilmselgelt tahtlikule tegevusele ning eesmärgile jätta maksukohustused täitmata. Maksuhaldur on vastutusotsuses korduvalt juhtinud tähelepanu ka kaebaja tegevuse tulemusel saadud maksueelisele.
41.Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja koostas ja esitas ise maksuhaldurile maksudeklaratsioonid (KMD-d) või tegi äriühingu töötaja C seda kaebaja kalkulatsioonide alusel (TSD-d). Kaebaja omas täielikku ülevaadet LMTK Servis OÜ raamatupidamise seisust ning sellest, kas ja milliste dokumentide alusel kontrollitavate perioodide maksudeklaratsioonid koostati. Vaidlust ei ole ka selles, et ligipääs e-maksuametile ja õigused seal toimingute tegemiseks olid ainult kaebajal. Kaebaja oli LMTK Servis OÜ pangakontode allkirjaõiguslik isik, omades õigust teostada ülekandeid ja sularaha väljamakseid. See tähendab, et kaebaja omas täielikku kontrolli LMTK Servis OÜ rahade liikumise ja tegevuse üle. Olukorras, kus kaebaja teadlikult näitas enda juhitava äriühingu maksukohustust väiksemana, kui see tegelikult oli, ei saa rääkida hoolsuskohustuse rikkumisest, vaid tegemist on teadliku ja tahtliku tegevusega.
42.Käesolevas otsuses eelnevalt käsitletud maksuvõlg oli vastutusotsuse tegemise ajal kehtiv ning maksukohustused ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks aegunud (MKS § 98 lg 1). Samuti
3-22-207 on LMTK Servis OÜ vaidlustatud vastutusotsuse tegemise ajal äriregistrisse kantud ning õigusvõimeline äriühing.
43.MKS § 96 lg 5 teise lause järgi võib teha MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap h). Riigikohus on ka selgitanud, et eeltoodud normidest tulenevalt piisab vastutusotsuse tegemiseks sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna ning seadus täiendavaid sissenõudmisetoiminguid ei nõua (otsus nr 33-1-56-16, p 18; vt ja vrd ka otsus nr 3-18-1612/31, p 14). Vaidlusaluse vastutusotsuse p-s 1 on maksuhaldur selgitanud, et LMTK Servis OÜ-l puuduvad vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda.
44.Asja materjalidest nähtub, et MTA algatas maksuvõla sundtäitmise ja väljastas Eestis tegutsevatele krediidiasutustele korraldused LMTK Servis OÜ arvelduskonto arestimiseks ja kontolt raha ülekandmiseks MTA arvelduskontole (dtl 30). Nii nt edastas MTA 2. juulil 2019 Swedbank AS-le (dtl 419-420), kus LMTK Servis OÜ omab arveldusarveid, korralduse LMTK Servis OÜ pangakonto arestimiseks võlasummas 42 447,53 eurot. Seega tõendatud on, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole võimalik ja vastutusotsus on tehtud alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. III
45.Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et MTA 26. oktoobri 2021. a vastutusotsus nr 13-7/00917-20 on õigusvastane osaliselt ning see tuleb osaliselt tühistada.
46.HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42. TsMS § 37 lg 1 järgi on asja arutamine kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem, samuti ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Riigikohus on 15. mai 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-36-14, p-s 6 selgitanud, et kohtul tuleb hinnata, kas vajadus kuulutada menetlus kinniseks on piisav, et õigustada kõrvalekallet menetlusosalise õigusest asja avalikule arutamisele (põhiseaduse (PS) § 24 lg 3, HKMS § 2 lg 7).
47.Kohus ei pea õigeks tunnistada käesoleva haldusasja menetlust tervikuna kinniseks – huvi avaliku arutelu vastu on saladuse kaitse huvist suurem. Kohus kuulutab siiski omal algatusel kinniseks kaebajaga seotud terviseandmed (dtl 82-86, 131-133) ja muud eraelu andmed kaebaja ja temaga koos elavate isikute sissetulekute ja väljaminekute kohta, sh pangasaladust puudutavad dokumendid (dtl 521-570). Kuna kaebaja on terviseandmed esitanud mitmes eksemplaris, tagastab kohus kaebajale topeltdokumendid (dtl 336-338, 356-360), et mitte asjatult suurendada kinniseks kuulutatud menetluse osa.
3-22-207
48.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).
49.HKMS § 108 lg 5 esimene lause täpsustab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Seega jäävad menetluskulud, mis tekkisid enne kaebuse õigeks võtmist, vastustaja kanda, kuna otsus on tehtud vastustaja kahjuks.
50.HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad menetluskulud riigilõivu kaebuse esitamisel halduskohtule summas 1011,70 eurot (kaebaja on ekslikult märkinud 1031,53 eurot (dtl 1830)) ja riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot (kokku 1031,70 eurot, dtl 499) ning lepingulise esindaja osutatud õigusabikulu 9726,72 eurot (koos käibemaksuga).
51.Kaebaja esindaja esitas 31. märtsil 2023 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, nõudes vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmist 11 207,11 euro ulatuses. Õigusabikulusid tõendavad Palladium Advokaadibüroo OÜ ja Confere Advokaadibüroo OÜ arved ja tööajaarvestused arvete juurde (Toggle Track) ning maksekorraldused õigusabiarvete tasumise kohta (dtl 1833-1868), samuti sõidukulud istungile ja tagasi (dtl 1869-1870). Asja materjalidest nähtub, et esindamisega seonduv ajakulu kokku on 53 tundi ja 19 minutit (dtl 1831, kaebaja on ekslikult märkinud 53 tundi 40 minutit), mida kohus peab asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendamatuks. Õigusabitunni rahaliseks suuruseks on kokku lepitud 192 eurot (millest 160 eurot on õigusabitunni maksumus, millele lisandub käibemaks 32 eurot), mis on mõistlik hind. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud on kulud riigilõivule, istungiga seotud sõidukulud ning esindamisega seotud ajakulu 40 tunni ulatuses, seega menetluskulud kokku 8741,30 eurot (1031,70+29,60+7680). Kohtule jääb arusaamatuks 9726,72 euro kujunemine olukorras, kus kaebaja selgituste kohaselt osutati õigusabi 53 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 192 eurot. Sellisel juhul olnuks õigusabikulude suurus kohtu arvutuste kohaselt 10 304 eurot (192 eurot tunnis teeb minutihinnaks 3,2 eurot; 53 tundi on 3180 minutit (3180+40)×3,2). Kohtule esitatud arvete kohaselt osutati õigusabi aga 10 160,98 euro eest (399,94 eurot arve nr 21179 alusel; 1186,56 eurot arve nr 23024 alusel; 3840 eurot arve nr 22025 alusel; 358,46 eurot arve nr 22040 alusel; 220,80 eurot arve nr 22059 alusel; 1545,60 eurot arve nr 22089 alusel; 332,74 eurot arve nr 22114 alusel; 809,66 eurot arve nr 22138 alusel; 255,94 eurot arve nr 22173 alusel; 1211,28 eurot arve nr 23020 alusel).
52.MTA on kaebuse õigeks võtnud umbes 2,86 % ulatuses (esialgse vastutusotsusega nõuti kaebajalt 33 723,34 euro tasumist, kohtumenetluses on MTA pidanud 963,20 euro osas kaebust põhjendatuks). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 250 euro ulatuses (8741,30×2,86÷100).
3-22-207
53.HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Selle sätte alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Kuna Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2022. a jõustunud määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas esialgse õiguskaitse korras MTA
26.oktoobri 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/00917-20 täitmise nii, et MTA-l on lubatud teha üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid kuni käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni (dtl 572-576), jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 3-22-207 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel.
54.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kohus selgitab, et menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ei piira käesoleva kohtuotsuse avaldamist. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja, Y, W, Z, C ja Q nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.