Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
05.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-744
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
Eesti Ornitoloogiaühingu kaebus Keskkonnaameti 31.03.2023 korralduste 1-3/23/98, 1-3/23/99, 1-3/23/100 ja 1-3/23/101 tühistamiseks Kaebaja Eesti Ornitoloogiaühing, volitatud esindaja LK Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja SL Kolmandad isikud mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Pilv; Mittetulundusühing Hiiukala, seaduslik esindaja MP; Läänemaa Rannakalanduse Selts, seaduslik esindaja TS; Harju Kalandusühing, seaduslik esindaja KV Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võtta asja materjalide juurde Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebusega esitatud lisa 1. Võtta Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määruse peale menetlusse. Jätta Eesti Ornitoloogiaühingu määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrus muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 257 lg 2).
3-23-744 Sangelaiul. Kokku on lubatud Anilaiul ja Sangelaiul õlitada kuni 40% pesadest, mis on 2022. a seirele tuginedes hinnanguliselt vastavalt 875 ja 432 kormoranipesa; 2) korraldus nr 1-3/23/99 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 99), millega lubati MTÜ-l Hiiukala õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Väinameres paiknevatel Suur-Pihlakare, Väike-Pihlakare ja Kadaklaiu laiul. Kokku on lubatud Suur-Pihlakare, Väike-Pihlakare ja Kadaklaiu laiul õlitada kuni 40% pesadest, mis on hinnanguliselt vastavalt 282, 81 ja 1647 kormoranipesa; 3) korraldus nr 1-3/23/100 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 100), millega lubati MTÜ-l Harju Kalandusühing õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Soome lahes paiknevatel Vullikrunn, Kappa ja Kasispea Suurlood laidudel. Kokku on lubatud Vullikrunn, Kappa ja Kasispea Suurlood laidudel õlitada kuni 40% pesadest, mis on hinnanguliselt vastavalt 455, 386 ja 195 kormoranipesa; 4) korraldus nr 1-3/23/101 „Luba kormoranide munade õlitamiseks“ kehtivusega kuni 31.05.2023 (korraldus 101), millega lubati MTÜ-l Läänemaa Rannakalanduse Selts õlitada kormoranimune päikesetõusust päikeseloojanguni Väinamere Suures väinas paiknevatel SuurKõbaja, Kingissepp, Valkare, Laimadala laidudel. Kokku on lubatud Suur-Kõbaja, Kingissepp, Valkare, Laimadala laidudel õlitada kuni 40% pesadest, mis on hinnanguliselt vastavalt 174, 736, 12 ja 35 kormoranipesa.
3-23-744 osakaal alla 90%. Keskkonnaameti 13.04.2023 täpsustuse kohaselt planeeritakse korralduse 101 osalise kehtetuks tunnistamise korraldus edastada kohtule 14.04.2023; 2) kormoranid pesitsevad kolooniatena maapinnal, puudel, tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesi. Keskmiseks kurna suuruseks on hinnatud 3–4 muna. Ööpäevase tarbitud kalakogusena tuleks pesitsusperioodil keskmiseks näitajaks arvestada 350–400 g kala isendi kohta. Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas (edaspidi kormorani tegevuskava) peetakse mõistlikuks takistada kormoranide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30.11.2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) arvukuse suurenemist mõju tõttu kalavarudele. 2022. a loenduse andmetel on Eestis 67 226 pesitsevat kormorani, mis koos noorte lindudega on umbes 120 000 isendit ja haudeasurkonna juurdekasv aastas on 2000-3000 paari, mis koos noorte ja mittepesitsevate lindudega on 10 000–12 000 isendit. Seega tuleks 700 linnu asemel edaspidi küttida 10 000–11 000 lindu. Õlitamisega on saavutatav edaspidine kormoranide arvukuse langustrend. Küttimine oleks häirivam; 2) Vullikrunni laid ei asu ühelgi kaitstaval alal. Pakri linnualal, kus asub Kappa laid, ning Lahemaa linnualal, kus asub Kasispea Suurlood, ei ole kormoran kaitse-eesmärgiks. Lahemaa Rahvuspargi Loosaarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidele kormoranide juurdekasvu ohjamine Kasispea Suurlood laiul olulist negatiivset mõju ei oma, vaid see just tasakaalustab üldisemalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eesmärkide, nt traditsioonilise rannakalanduse, saavutamist. Kormoran ei ole Hiiumaa laidude (Suur-Pihlakare ja Väike-Pihlakare) kaitse-eesmärgiks. Pihlakaredel tehtavad tööd on vajalikud kalastiku kaitseks ega mõjuta Hiiumaa laidude MKA-l Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärke. Liikumiskeeld ei laiene sihtkaitsevööndis mh kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele (Hiiumaa laidude MKA KE § 12 lg 3). Kormoran ei ole Käina lahe-Kassari MKA4 (seal asub Kadaklaid), Manija MKA5 (seal asub Anilaid), Kihnu laidude LKA6 (seal asub Sangelaid) ega Puhtu-Laelatu LKA7 (seal asuvad Suur-Kõbaja, Kingissepa, Valkare ja Laimadala laiud) kaitse-eesmärgiks. Laidudel kaitse-eesmärgiks olevaid liike häiritakse minimaalselt, sest laidudel on vähemalt 90% kormoranid ja õlitamisel osalevaid kalureid on instrueeritud võimalikult vähe teisi häirima. Laidude kaitse-eesmärgid ei saa kahjustatud. Ehkki Väinamere linnuala ja Pärnu lahe linnuala kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ning kormoran on Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärgiks, siis on korraldustes märgitud, et see ei välista kormoranide ohjamist, kormoran on „kahjurliik“. Olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärkidele ei kaasne, mistõttu ei pidanud keskkonnamõju hindamist tegema (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 punkt 2); 3) Keskkonnaamet peab eelkõige kalavarude kaitset silmas pidades võimalikuks lubada lühiajalist viibimist laidudel lindude peamisel pesitsusajal. Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 3 sätestab kaitseala sihtkaitsevööndis kehtivale inimeste viibimiskeelule ja sõidukitega liikumise keelule erandid. Praegu on erandiks „loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevus“. LKS § 22 punkti 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitsemine LKS ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonnakasutusloa andmise otsustamine ja keskkonna kasutuseks tingimuste seadmine. Vaidlustatud korraldustega on Keskkonnaamet andnud loa looduslikult esinevate lindude tahtlikuks häirimiseks nende pesitsusperioodil, kuna see on vajalik kalavarude ja kalakudekarjade kaitseks (LKS § 55 lõige 61 punkt 2, § 55 lg 3 punkt 4). LKS § 22 punkti 3 kohaselt loetakse kaitstava loodusobjekti valitsemiseks ka kaitseeeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine. Kormorani munade õlitamine on ühe meetmena ette nähtud kormorani tegevuskavas. Kokkuvõtvalt on LKS § 30 lg 3 erandi kohaldamise tingimused täidetud. Erandi tegemine on igal juhul põhjendatud, sest võimalik ajaperiood õlitamiseks on mõni nädal ja see langeb inimese liikumiskeelu perioodi. Muud aega pole võimalust valida, õlitamisest paremat alternatiivi pole; 4) puudub kahjuliku tagajärje oht. Õlitamine ei ohusta kormoranide soodsat kaitsestaatust ega teiste liikide kaitsestaatust. Häiring on minimaalne. Kaebaja jätab kalavarude kaitse avaliku
3(10)
3-23-744 huvina tähelepanuta. Keskkonnaamet lähtus korralduste andmisel ettevaatuspõhimõttest, kuulas ära kaebaja, võttis arvesse olulisi asjaolusid ja tegi kaalutletud otsused.
3-23-744 Kormoranide aspektist on nende poegade osalise hukkumise põhjustamine kaebaja hinnangul põhjendamatu, kuna pole selge, et nad üldse mõjutaks kalavarusid sel määral, et meetmete võtmist õigustada. Teisalt tuginevadki Keskkonnaamet ja kolmandad isikud just sellele, et jõudsalt kasvav kormoranide populatsioon mõjutab oluliselt kalavarusid ja samuti on kaitsealade eesmärkidega kooskõlas kormoranide arvukuse ohjamine, sh tõi Harju Kalandusühing nt välja, et suurtes kogustes linnusõnnikut hävitab taimestikku. Võttes aluseks asjas esitatud materjalid ja menetlusosaliste seisukohad, leiab kohus, et korralduste 98, 99, 100 ning osaliselt 101 (Kingissepa laid) puhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud ja avalik huvi kormoranide arvukuse ohjamiseks kaalub kaebaja poolt esile toodud huvid üles; 4) vaidlust ei saa olla selles, et kormoranide kui liigi soodne kaitsestaatus ei satu planeeritavast õlitamisest ohtu. Kormorani tegevuskava (kaebuse lisa 16) kohaselt on eesmärk tagada liigi soodne kaitsestaatus, samas minimeerides liigi ebasoovitavat mõju keskkonnale. Tegevuskavas endas tuuakse arvukuse alandamise meetmena välja munade õlitamine. Kormorani elujõulise populatsiooni säilimiseks ei tohiks tema arvukus langeda alla 400 paari ja neist peaks vähemalt 200 paari olema kaitsealadega hõlmatud (kormorani tegevuskava lk 52). Vastustes esialgse õiguskaitse taotlusele toodi esile, et 2022. aasta loenduse andmetel on Eestis kormorani haudeasurkonna suuruseks 33 613 pesitsuspaari, mis on üle 80 korra rohkem sellest, mis on kormorani elujõulise populatsiooni säilitamiseks. Kuigi kaebaja vaidleb vastu vananenud tegevuskavale tuginemisele (kormorani tegevuskava pärineb aastast 2008 ja 2023. a-l on käimas uue tegevuskava koostamine), siis kohus nõustub esialgse õiguskaitse taotluse vastustes ja korraldustes esitatuga, et põhimõtteliselt ei saa olla muutunud, et kormoran on kalatoiduline ning ta sööb kõige kergemini kättesaadavat kala. Kuigi kaebuse väiteid tuleb asja sisulisel läbivaatamisel põhjalikumalt analüüsida, siis ilmselgelt on kalavarudele oluline mõju sellel, kui kalast peavad söönuks saama 33 613 pesitsuspaari (67 226 isendit), kellele lisanduvad kevadel tuhanded noored linnud ning arvestades 2022. aasta kormoranide arvukust tõuseb populatsioon aina kiiremini. Kui 2012. aasta üldloendusel loendati 12 777 kormoranide pesitsuspaari, siis nüüd on neid umbes 20 000 paari võrra rohkem. Kohus nõustub, et kui sel kevadel munade õlitamine ära keelata, siis on tulevikus kormoranide arvukuse ohjamine aina keerulisem ja häirivam mh teistele lindudele. Küttimine ei ole mõistlik alternatiiv sellise kasvutempo korral nagu 8,9% aastas; 5) kuigi kohus möönis esialgse õiguskaitse vajaduse juures teiste laidudel pesitsevate lindude häirimist, siis on häiring minimaalne. Laidude osas, kus kormoranide osakaal on alla 90% või kus nad ei ole isegi enamuses (Laimadala, Suur-Kõbaja ja Valkare), tunnistab Keskkonnaamet korralduse 101 ise kehtetuks. Teised laiud on niikuinii enamuses asustatud kormoranide poolt ning kui õlitamas käiakse igal laiul kaks korda ja vastavalt etteantud metoodikale (korralduste lisad 1), siis ei näe kohus mõistlikult võttes võimalust teiste pesitsevate lindude häirimiseks nii olulisel määral, et see õigustaks esialgset õiguskaitset. Võttes arvesse korralduste põhjendusi ja Keskkonnaameti põhjendusi esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisel, siis ei nähtu, et kaitsealadel ja Natura 2000 aladel lühiajalise viibimise lubamine kormoranide ohjamise eesmärgil oleks ilmselgelt õigusvastane. Kaebaja tugineb ka ettevaatuspõhimõttele ja et tuleks säilitada olemasolev olukord kohtuvaidluse ajaks. Olukord ei jää ei esialgse õiguskaitse kohaldamisel ega ka kohaldamata jätmisel samaks, sest kormoranid paljunevad aina kiiremas tempos edasi, mis ongi mh korralduste andmise põhjuseks. Lisaks, kuigi see ei ole määrav, siis peab ka arvestama loa saanud isikute ootusega, et load kehtivad ja nad on plaaninud nende alusel kormoranimune lähiajal õlitama asuda, tehes selleks ettevalmistusi ja kulutusi. Arvestades avalikku huvi kormoranide ohjamiseks kalavarude kaitse eesmärgil ja samas kolmandate isikute õigusi, jääb esialgse õiguskaitse taotlus muus osas rahuldamata. Muud selgitused.
5(10)
3-23-744
3-23-744 häiring teistele liikidele on minimaalne. Keskkonnaamet on andnud 2022. ja 2023. aastal loa kormoranide mitteletaalseks heidutamiseks Sindi kärestikul kalavaru säästmise eesmärgil, kuid see tegevus ei ole heidutust läbi viivate isikute sõnul tulemuslik, sest linnud pöörduvad heidutuspaika üsna kiirelt tagasi; 3) käesoleval aastal on Keskkonnaamet andnud asustamisloaga hävimisohus ja nõrkade kalapopulatsioonide taastamiseks loa asustada Pärnu Daugava asurkonda 5540 üheaastast lõhe, 8880 kaheaastast lõhe ning Pärnu jõe asurkonda 450 000 samasuvist merisiia vastset. Kormoranid kahjustavad noori siigu, kes jäävad sinna piirkonda aastateks, k.a kevadsuviseks perioodiks, mil kormoranid piirkonnas sigivad ja enda poegi laiu ümber oleva st veest püütud kalaga toidavad; 4) Tallinna Halduskohus on kaebuse eduväljavaateid hinnanud 13.04.2023 kohtumääruse p 13 mitte suurteks. Järelikult ei ole praegusel juhul täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas 3 22 2413, p 11); 5) halduskohus on hinnanud asjakohaselt ka esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi kaebajale. Õige on järeldus, et kormorani, kui liigi soodne kaitsestaatus ei satu planeeritavast õlitamisest ohtu ning laidudel, kus kormoranide osakaal on üle 90% on teiste laidudel pesitsevate lindude häiring minimaalne; 6) esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust mittepuudutavate kaebaja väidetega seoses Keskkonnaamet ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlustatud korraldusi saaks vaadelda, kui sihtkaitsevööndites (SKV) majandustegevust lubavaid korraldusi. Nimelt on kaebaja määruskaebuse p 22 märkinud, et Keskkonnaamet on vaidlustatud korralduste andmisel jätnud täielikult tähelepanuta, et kaitsealade sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud. Munade õlitamist ei saa käsitleda majandustegevusena. Seega ei ole kaebaja poolt asjakohane munade õlitamise puhul viidata kaitse eeskirjast tulenevale majandustegevuse keelule või kaitse eesmärgile (sh ka kaitse eesmärkide tagamine ja ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina). Järelikult oli Keskkonnaameti hinnata üksnes see, kas taotletavaks tegevuseks (so kormorani munade õlitamine) on põhjendatud LKS § 55 lg 61 sätestatud loa andmine või mitte. Keskkonnaamet on 12.04.2023 menetlusdokumendi p 9 selgitanud, et andis vaidlustatud korraldustega LKS § 55 lg 61 alusel loa korraldustes välja toodud laidudel lindude tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal; 7) munade õlitamise metoodika on koostanud kormoranide uurimisega aastakümneid tegelenud ornitoloog Kalev Rattiste. Keskkonnametil pole olnud mõjuvat põhjust kahelda metoodika sisus. Munade õlitamise metoodika valik ja rakendamine on taotleja otsustada (sh munade õlitamise vajadus ja võimalikkus puistuga osaliselt kaetud laidudel). Lisa (munade õlitamise metoodika) olemasolu tõttu ei ole mõistlik seda üksikasjalikult lahti kirjutada ka Keskkonnaameti koostatud vastavasisulistes korraldustes. Lisaks saab Keskkonnaamet (sh konsulteerides oma ala ekspertide ja teadlastega) munade õlitajaid jooksvalt ja ka kohapeal instrueerida, et LKS § 55 lg 61 kirjeldatud häiring kormoranimunade õlitamisel oleks teistele liikidele (sh võimalikult vähene ja minimaalne; 8) määruskaebuses toodud järeldused ümarmudila mõjust kormorani arvukusele ei ole asjakohased. Kaebaja on jätnud tähelepanuta fakti, et kormoran on generalist ja oportunistlik toituja ning, et kormorani toit ja mõju kalastikule ei piirdu kindlasti vaid ümarmudilaga. Väinameres kahanesid kalurite saagid mitmeid kordi. Kalade arvukuse, kalurite saagi ning kormorani dieedi analüüs viitas, et kala arvukuse vähenemine võib olla seotud kormorani arvukuse kasvuga. Järeldus tugineb arvamusel, et kormoran toitub olulisel kalade kudealal, mis ei toimi endisel kujul ning mõjutab seega piirkonna noorjärke, mistõttu võib kormorani leviku laienemisel olla sarnane mõju kalalaevastiku suurenemisega või selle püügitõhususe kasvuga; 9) kormoranid mõjutavad ka kalandusele olulisi ja ohustatud liike Kui võrrelda kormoranide arvukuse tõusu ja ümarmudila saaki rannikumeres, siis on näha, et mõlemad on jõudsalt kasvanud, seega pole kormoranid ümarmudila arvukuse suurenemist takistada suutnud;
7(10)
3-23-744 10) Keskkonnaamet ei ole jätnud analüüsimata tööde teostamisega kaasneva häiringu mõju teistele liikidele. Keskkonnaamet on vaidlustatud korraldustes selgelt välja toonud, et amet on välja valinud laiud, kus lubatakse kormorani mune õlitada, arvestades, et munade õlitamisega kaasnev häiring teistele liikidele puuduks või oleks minimaalne. Seepärast lubataksegi LKS § 55 lg 61 toodud erandi alusel kormorani mune õlitada laidudel, kus kormoranide osakaal on kõigist pesitsejatest vähemalt 90%. Kahjuks ei ole Eestis laide, kus pesitseks vaid kormoran, mistõttu puuduvad alternatiivid munade õlitamise asukoha valikul. Välja valitud 10 laiul on teiste pesitsejate osakaal kõige väiksem ning sellega püütakse minimeerida ka nendele tekkivat häiringut; 11) KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohaselt võib jätta Natura 2000 võrgustiku alal keskkonnamõju hindamise tegemata juhul, kui objektiivse teabe põhjal on välistatud, et tegevusega võib kaasneda eraldi või muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile. Keskkonnaamet oli vaidlustatud korralduste andmisel selgelt veendunud, et laidudel, kus pesitsevate lindude osakaal võrreldes teiste liikidega on vähemalt 90% ei mõjuta munade õlitamine kormorani soodsat kaitsestaatust ega halvenda te iste liikide kaitsestaatust. Seega puudub oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
8(10)
3-23-744
9(10)
3-23-744 populatsiooni ohjamiseks1, oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne või kormoranide kui populatsiooni soodne kaitsestaatus satuks planeeritavast õlitamisest ohtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vt ka Nordic Cormorant meeting 10-11 February https://www.fishpoint.net/assets/Projekt/Nordic%20Cormorant%20meeting%201011%20February%20MEMO.pdf. P 4.
2021.
Kättesaadav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.