Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1895
Haldusasi
Wooluvabrik OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2022. a korralduse nr 163 ja 4. augusti 2022. a vaideotsuse nr 207 tühistamiseks ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks asja uuesti otsustama, alternatiivselt Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2022. a korralduse nr 163 punktide 5 ja 7 ning 4. augusti 2022. a vaideotsuse nr 207 tühistamiseks osas, milles on määratlemata hüvitusmeetmete rakendamise eest vastutav isik ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks selles osas asja uuesti otsustama
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Wooluvabrik OÜ, volitatud esindaja advokaat Siiri Pajupuu Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Wooluvabrik OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Keskkonnaameti 8. detsembri 2022. a korraldus nr DM-112486-5 ja selle lisa.
2.Rahuldada Wooluvabrik OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2022. a määrus ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Määruse p 1 ei ole edasikaevatav. Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1).
3-22-1895
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala jõel Jõesuu ja Jägala-Joa küla vahel, ca 3,5 km Jägala joast allavoolu ja ca 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest Harjumaal Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 kinnistul (katastritunnus 24505:002:0030). Linnamäe hüdroelektrijaama pais rajati aastatel 1922–1924. Pais asub Jägala jõe hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe – elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse. Pais asub ka Jägala loodusalal, mis on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja (Jägala loodusala (EE0010150) Harju maakonnas: kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad; saarma, paksukojalise jõekarbi, hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe elupaiga kaitse). Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega 2008/24/EÜ. Linnamäe hüdroelektrijaama pais on tunnistatud kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 kultuurimälestiseks (muudetud kultuuriministri 18.12.2020 käskkirjaga nr 190, millega kehtestati paisule, Jägala linnamäele ja arheoloogiamälestisest asulakohale koos kahe uue arheoloogiamälestisega ühine kaitsevöönd, mis hõlmab ka osa paisjärvest).
2.Muinaslinna tee 5 kinnistu hoonestusõiguse omajale anti 15.01.2008 vee erikasutusluba (veeluba) jõe paisutamiseks ja paisu profiilis hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks. Veeluba on aastatel 2013−2022 pikendatud 12 korda. Viimati pikendas Keskkonnaamet veeluba 08.12.2022 korraldusega nr DM-112486-5, andes veeloa kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2024.
3.Keskkonnaametile esitati 04.10.2012 taotlus uue veeloa andmiseks hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas. Loa taotleja eesmärk on jätkata elektritootmist ja vee paisutamist samas mahus kui varem välja antud veeloa alusel. Hoonestusõigus ja veeloast tulenev õigus tegeleda loakohustusliku tegevusega kuulub alates 30.10.2017 Wooluvabrik OÜ-le. Keskkonnaamet pikendas uue veeloa menetluse tähtaega kuni 31.12.2024.
4.Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise ja nõudis taotlejalt keskkonnamõju hindamist, kuid lõpetas menetluse 09.07.2021, sest Riigikohtu 28.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-1739 ja 18.02.2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-2565 antud seisukohtadest tulenevalt ei laiene keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 ning loodusdirektiivi art 6 lg 3 korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Sellisel juhul ei ole tegu uue projektiga loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ning kavandatava tegevusega KeHJS § 29 lg 2 tähenduses.
5.Veeloa andmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamale korraldas Keskkonnaamet ise loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel Natura tagantjärele hindamise ja jõudis järeldusele, et taotletavat tegevust ei ole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Tegevuse elluviimine hoolimata ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on loodusdirektiivi art 6 lg 4 alusel võimalik, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, esinevad ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused ja Natura 2000 võrgustiku ala üldise sidususe kaitsmiseks on sobivad hüvitusmeetmed.
2(7)
3-22-1895
6.Vabariigi Valitsus andis 03.06.2022 korraldusega nr 163 nõusoleku tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Korraldus anti KeHJS § 29 lg 3 alusel, tuginedes mh asjaoludele, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Keskkonnaamet peab rakendama sobivaid hüvitusmeetmeid tegevusloa andmisel vastavalt KeHJS § 29 lg-le 4 (korralduse p 5). Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sh hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet (korralduse p 7).
7.Wooluvabrik OÜ esitas 04.07.2022 Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusele nr 163 vaide, paludes tunnistada see kehtetuks, sest korraldus on antud valel õiguslikul alusel, anda uus korraldus Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 101 lg 3 alusel, alternatiivselt tunnistada vaidlustatud korraldus kehtetuks p-de 5 ja 7 osas, teha kehtetuks tunnistatud osas uued otsustused, millega määratakse hüvitusmeetmete rakendamise kohustus nii, et: 1) sobivate hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet riigile vastavalt KeHJS § 29 lõikele 4 tegevusloa andmisel; 2) Keskkonnaamet teeb tegevusloa andmise otsuse ja seab loa tingimused, sh määrab riigile kohustuse hüvitusmeetmete rakendamiseks.
8.Vabariigi Valitsus jättis 04.08.2022 korraldusega nr 207 vaide rahuldamata. Tuginemine KeHJS § 29 lg-le 3 on õiguspärane. Looduskaitseseaduse § 701 lg 1 sätestab, et kui keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, tuleb tegevuseks loa andmisel seada loa kõrvaltingimuseks või näha strateegilises planeerimisdokumendis ette tegevuse elluviimisele eelnevate hüvitusmeetmete rakendamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 12 lg 1 järgi kannab keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Wooluvabrik OÜ esitas 07.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korralduse nr 163 ja Vabariigi Valitsuse 04.08.2022 korralduse nr 207 ning kohustada Vabariigi Valitsust asja uuesti otsustama, lähtudes vaidlustatud korralduse põhjendustes toodud muinsuskaitseliste, sotsiaalmajanduslike ning looduskaitseliste väärtuste hierarhiast. Alternatiivselt palus kaebaja tühistada vaidlustatud korralduse p-d 5 ja 7 ning vaideotsus osas, milles on määratlemata hüvitusmeetmete rakendamise eest vastutav isik, ning saata asi selles osas Vabariigi Valitsusele uueks otsustamiseks. Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaama jätkuv käitamine ei ole tegevus, mis oleks käsitatav uue projekti, kava või tegevusena, millega kaasneks keskkonnamõjude hindamise või tagantjärele hindamise kohustus. Samuti ei ole sellise jätkuva tegevuse mõjud käsitatavad keskkonnamõjuna KeHJS § 21 tähenduses. Seega ei kohaldu KeHJS ning Vabariigi Valitsuse otsustuse õiguslik alus oleks pidanud olema VVS § 101 lg 3. Kuna puudub pooleliolev keskkonnamõju hindamise menetlus, siis ei ole võimalik KeHJS sätteid kohaldada ja vaidlustatud korralduses esitatud õiguslikul alusel otsustust teha. Asja on võimalik lahendada Natura 2000 alade piire muutmata, muutes Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava nii, et paisust ülesvoolu arvatakse Jägala jõe kaitse-eesmärkide seast välja lõhe.
3(7)
3-22-1895
10.Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määrusega tagastati Wooluvabrik OÜ kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1) ning põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Vaidlustatud korraldus on menetlustoiming ja selle vaidlustamiseks saab esitada vaid tuvastamisnõude, mitte tühistamisnõuet. Vaidlustatud korralduse õiguslikuks aluseks on KeHJS § 29 lg 3, mille järgi on erandlikul juhul võimalik anda tegevusluba, kui alternatiivsed lahendused puuduvad ning tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sh sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Nõusolek on eelduseks tegevusloa andmisele, kuid ei kujuta endast tegevusluba ega eelhaldusakti tegevusloa väljastamiseks. Sellel puudub haldusaktile omane regulatiivsus. Tegemist on kohustusliku menetlusetapiga veeloa väljastamisel. KeHJS § 29 lg 4 ja loodusdirektiivi art 6 lg 4 järgi on erandkorras antava tegevusloa väljastamise eeltingimuseks kohaste hüvitusmeetmete kasutuselevõtt, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus. Seega ei taga Vabariigi Valitsuse KeHJS § 29 lg 3 alusel antav nõusolek kaebajale veeloa väljastamist. Loa andmise üle otsustab Keskkonnaamet. Veeloa väljastamine eeldab omakorda hüvitusmeetmete väljatöötamist ja kasutuselevõttu enne lubatava tegevuse algust. Kaebaja õiguste ja kohustuste tekitamisele on suunatud veeluba ning selle võimalikud kõrvaltingimused. Vabariigi Valitsuse nõusolek omab kaebajale soodsat mõju ‒ see annab võimaluse väljastada kaebaja taotletud veeluba loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 erandi alusel. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eelnevalt, et teda vabastatakse mistahes kulude kandmisest. Praegu ei ole teada, kas veeluba kaebajale väljastatakse, samuti ei ole võimalik väita, et vaidlustatud korraldus viiks igal juhul kaebaja õigusi rikkuva tulemuseni. Täitmata on HKMS § 45 lg-st 3 tulenev menetlustoimingu vaidlustamise eeldus. Menetlustoiming ega vaideotsus ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kui veeloaga seatakse hüvitusmeetmed, mis rikuvad kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik veeluba vaidlustada. Menetlustoimingu vaidlustamine on ennatlik. Olukorras, kus Jägala loodusala on Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas, ei ole vaidlustatud korralduse õigusliku aluse muutmisega võimalik kaebaja eesmärki saavutada. Kaebaja soov eemaldada lõhe Jägala loodusalal kaitstavate liikide nimekirjast või muuta kaitstava elupaiga piire eeldab mitmete teiste kehtivate õigusaktide ümbervaatamist. Kaebaja võib sellekohase taotluse esitada Vabariigi Valitsusele või Keskkonnaametile, kuid see ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Jägala jõgion Linnamäe paisu juures Natura 2000 võrgustiku ala ning loodusdirektiivi ja seda üle võtvat KeHJS regulatsiooni tuleb järgida, sh erandite tegemise osas. Kui loodusdirektiiv ei kohalduks ka enne Natura 2000 ala moodustamist alguse saanud tegevustele, muutuks Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmine ebavajalikuks, sest kohalduks üldine veeloa väljastamise kord vastavalt veeseadusele. Alternatiivse nõude osas on hüvitusmeetmete rakendamise eest vastutava isiku määratlemine võimalik siis, kui selgub, millised on hüvitusmeetmed. Kaebaja kui vee erikasutusest kasusaaja välistamine mistahes kohustuste kandmisest tegevusloa menetluse varajases faasis ei ole kooskõlas KeÜS § 12 lg-ga 1.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.Wooluvabrik OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määrus ja saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4(7)
3-22-1895 Halduskohus on kaebuse ebaõigesti tagastanud ja ennatlikult kujundanud lõpliku seisukoha. Korraldus nr 163 ei ole menetlustoiming, vaid haldusakt. Kaebuse menetlusse võtmisel ei ole võimalik kujundada seisukohta, et Wooluvabrik OÜ-l puudub ilmselgelt kaebeõigus ja lõplik haldusakt ei puuduta kaebaja õigusi. Võttes seisukoha, et KeHJS § 29 lg 3 kohaldub, on kohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel asunud kaebust sisuliselt lahendama. Kohus on sõnastanud kaebaja eesmärgina kaitsealuste liikide kaitse-ala kaitse-eesmärkide hulgast väljaarvamise otsuste tegemise, kuigi kaebaja on üksnes avaldanud ootuse, et Vabariigi Valitsus peaks asja uuel lahendamisel võtma seisukoha kaitsealuste väärtuste ümberhindamise kohta. Kaebaja peamine eesmärk on, et kohus tuvastaks, et KeHJS ei saa olla aluseks Vabariigi Valitsuse seisukoha andmiseks ja KeHJS kohaldamine on välistatud ka seonduvalt hüvitusmeetmetega.
12.Vabariigi Valitsus selgitas vastuses määruskaebusele, et 03.06.2022 korraldus nr 163 on eelhaldusakt, mis omab Keskkonnaametile õiguslikult siduvat tähendust veeloa menetluses. Samal seisukohal on Vabariigi Valitsus ka haldusasjas nr 3-22-1463. Nõusoleku andmisel ei ole hinnatud muid vee erikasutusloa andmise või andmata jätmise eeldusi, vaid üksnes selliseid, mida on silmas peetud KeJHS § 29 lg 3 rakendamisel. Korralduse keskkonnaalased kaalutlused ja seisukohad Natura 2000 erandi osas on Keskkonnaametile veeloa andmise menetluses siduvad. Korraldus on antud KeHJS § 29 lg 3 alusel konkreetse üksikjuhtumi reguleerimise kontekstis viitega konkreetsele tegevusele Natura 2000 võrgustiku alal. Viidatud normi alusel antud nõusolek on praktikas esmakordne ja selle kohta puudub nii menetlus- kui kohtupraktika. Korralduses väljendatud seisukohad on suunatud juba aastaid kestnud põhimõttelise vastasseisu lahendamisele, kas Linnamäe hüdroelektrijaama käitamisel peaksid prevaleerima muinsuskaitselised või keskkonnakaitselised huvid ja kas hüdroenergia tootmine Linnamäe hüdroelektrijaamas tuleks lõpetada. Keskkonnaministeerium ja Kultuuriministeerium on nendes küsimustes olnud aastaid erinevatel seisukohtadel, mh ka selles, millised tegevused kuuluvad Keskkonnaministeeriumi ja millised Kultuuriministeeriumi haldusalasse. Vabariigi Valitsus on korralduses asunud seisukohale, et nõustub tegevusloa andmisega vaatamata sellele, et tegemist on Natura 2000 alaga. Nii on Vabariigi Valitsuse korraldus õiguslikult lähedane VVS § 57 lg-s 3 reguleeritud valitsuse otsusele – kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 mainib vaid tuvastavaid eelhaldusakte, kuid võimalikud on ka kujundavad eelhaldusaktid, millega langetatakse vaheotsus põhihaldusaktiga antava õiguse või kohustuse ulatuse või muu üksiku omaduse kohta. Nende andmiseks peab aga olema seadusest tulenev erivolitus. KeHJS § 29 lg 3 sisaldab endas erivolitust tegevusloa osas nõusoleku andmiseks ja selles nõusolekus esitatud põhjendused on põhimenetluses veeloa väljastajale siduvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
13.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS
19.peatükist ei tulene teisiti.
5(7)
3-22-1895 Wooluvabrik OÜ esitas määruskaebuse 02.11.2022. Keskkonnaamet pikendas 15.01.2008 antud veeluba viimati 08.12.2022, st pärast määruskaebuse esitamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta asja juurde Keskkonnaameti 08.12.2022 korraldus nr DM-112486-5 „Keskkonnaloa nr L.VT.HA-171918 pikendamise korraldus“ ja selle lisa. II
14.HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.2017 määrus asjas nr 3-17-505, p 8).
15.Korraldus nr 163 on eelhaldusakt. Eelhaldusaktiga on HMS § 52 lg 1 p 2 järgi tegemist muu hulgas juhul, kui selles on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Praegusel juhul on vaidlusaluse korraldusega tuvastatud Jägala joal toimuva paisutamisega kaasnev ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärkidele. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks sellise otsustuse tegemine mõne teise aktiga varem. Vabariigi Valitsus on näinud ette leevendusmeetmete võtmise. Veeloaga ei ole seetõttu võimalik jätta leevendusmeetmeid võtmata. Veeloa andmise otsustamisel ei saa Keskkonnaamet Vabariigi Valitsuse nõusoleku tingimustest kõrvale kalduda. KeHJS § 29 lg 3 alusel antud nõusolek ei ole selline arvamus või kooskõlastus (HMS § 16), mille väiteid ja põhjendusi võib loa andmise üle otsustav haldusorgan ümber hinnata. Vabariigi Valitsuse nõusoleku puudumisel ei ole veeloa väljastamine võimalik ja tingimusliku nõusoleku puhul ei ole Keskkonnaametil õigust nõusoleku tingimustest kõrvale kalduda.
16.Sellist eelhaldusakti on kaebajal võimalik vaidlustada kohtus ilma lõpliku haldusaktita. Kui veeloa andmist ei otsustata 30 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisest, saab puudutatud isik vaidlustada sellist nõusolekut tähtaegselt vaid nii, et ta ei oota veeloa andmist ja selle kõrvaltingimuste selgumist ära. Eelhaldusakti vaidlustamiseks ei ole ette nähtud teistsugust kaebetähtaega kui muude haldusaktide vaidlustamiseks.
17.Kaebeõiguse seisukohalt on määrav see, kas eelhaldusaktiga rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1).
18.Kaebaja soovib saada veeluba nii, et sellega ei panda talle hüvitusmeetmete rakendamise kohustust. Korraldusest nr 163 tulenevalt ei saa Keskkonnaamet veeluba väljastada ilma kaebajat kohustamata rakendada sobivaid hüvitusmeetmeid. Korraldusest nr 163 ei tulene, kas kaebajale veeluba üldse väljastatakse või millised hüvitusmeetmed kaebajale pannakse. Veeloa andmise üle otsustab Keskkonnaamet. Vabariigi Valitsuse korralduses ei ole määratletud ühtegi hüvitusmeedet, vaid sellest tulenevalt tuleb veeloa edasise menetluse käigus sobivad hüvitusmeetmed alles välja selgitada. Veeloa tingimusi ei ole Vabariigi Valitsuse korralduses seega kindlaks määratud. Samuti ei ole kindlaks määratud, kellel hüvitusmeetmete rakendamise kohustus on, kuid kuna need tuleb kindlaks määrata veeloas, saab kohustatud isikuks olla veeseaduse ja KeÜS § 12 lg 1 järgi üksnes loa omaja. Seetõttu ei ole kaebaja kaebeõiguse puudumine ilmne. Kahtluse korral kaebeõiguse olemasolus tuleb kaebeõigus tuvastada kohtuotsuses.
6(7)
3-22-1895
20.Ringkonnakohus ei jaga ka halduskohtu seisukohta, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Olukorras, kus korralduse nr 163 järgi tuleb rakendada sobivaid hüvitusmeetmeid, ent kaebaja eesmärk on, et neid ei rakenda ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale arvesse ei võeta – sest vee paisutamist alustati enne vaidlusaluse ala Natura 2000 võrgustikku arvamist –, saab korralduse nr 163 tühistamise ja Vabariigi Valitsuse kohustamisega asi uuesti otsustada kaebuse eesmärki saavutada.
21.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu 14.10.2022 määruse ning saadab asja samale kohtule menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.