Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-604 X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse tegevuse peale sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi läbiviimisel Kaebaja X, esindaja Y Vastustaja Saaremaa vald, esindaja AR
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2022. a otsuse resolutsiooni p 2 osas, millega halduskohus jättis kaebuse osaliselt rahuldamata. Teha selles osas uus otsus ja tühistada Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjoni 11. veebruari 2022. a koosoleku protokolli nr 2 kantud otsus esitada sotsiaalosakonna juhataja ametisse sobivatest kandidaatidest paremusjärjestus. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Saarema vallalt X kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-604 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 2021. a detsembris välja konkursi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas kandideerimisavalduse koos nõuetekohaste dokumentidega kaebaja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja vastas ametikohale esitatud formaalsetele nõuetele ning esitas kandideerimisavalduse tähtaegselt.
2.Sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjon (konkursikomisjon) hindas kandidaate kahes voorus.
3.Konkursikomisjon lubas 4. veebruari 2022. a protokollilise otsusega nr 1 vestlusvooru 5 kandidaati, kelle hulgas kaebajat ei olnud. Nimetatud otsust on põhjendatud järgmiselt: „Toimus arutelu. Komisjon eelistas kandidaatide vestlusvooru valimisel ametiasutuses või teenistuskoha töövaldkonnas enamat töö- ja juhtimiskogemust omavaid kandidaate. Samuti eelistati kandidaate, kes komisjoni hinnangul suudaksid ametikoha teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil“.
4.Konkursikomisjon koostas 11. veebruaril 2022 protokolli nr 2, millega koostati sotsiaalosakonna juhataja kohale paremusjärjestus.
5.Saaremaa vallavanem nimetas 2. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 13-1/132 sotsiaalosakonna juhatajaks isiku, kelle konkursikomisjon oli paremusjärjestuse alusel välja valinud.
6.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse konkursikomisjoni 4. veebruari 2022. a ja 11. veebruari 2022. a protokollides nr 1 ja 2 kajastatud otsuste tühistamiseks. Konkursikomisjoni 4. veebruar 2022. a otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Sellest ei selgu, miks kaebajat konkursi teise vooru ei lubatud. Selles ei selgu, mida ja kuidas konkursikomisjon kaalus, kui asus dokumendivoorus seisukohale, et viis kandidaati on ametikohale kaebajast sobivamad. Kaebajal on ametikohale vastav haridus ning 18-aastane töökogemus Tallinna linnaosa sotsiaalosakonna juhatajana. Kaheldav on, kas konkursil edukaks osutunud kandidaat on kaebajast dokumendivoorus hindamisele kuulunud kriteeriumite poolest parem. Viimane ei ole töötanud juhtival ametikohal.
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel. Kaebajat ei kutsutud vestlusvooru põhjusel, et ta oli osalenud ka kahel varasemal (2019. a mais ja 2020. a oktoobris) sama ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil, mille raames oli tal võimalus suuliselt oma kandidatuuri ja visiooni konkursikomisjonile tutvustada. Kaebaja etteheited vaidlusalusel konkursil edukaks osutunud kandidaadi kohta ei ole põhjendatud. Edukaks osutunud kandidaadil on nõuetekohane haridus ja üle 17 a töökogemust sotsiaalhoolekande valdkonnas.
2(6)
3-22-604
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 22. juuni 2022. a otsuse resolutsiooni p-ga 2 kaebuse osaliselt ning tühistas konkursikomisjoni 4. veebruari 2022. a otsuse nr 1 osas, millega ei lubatud kaebajat konkursi vestlusvooru. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Halduskohus mõistis otsuse resolutsiooni p-ga 3 vastustajalt kaebaja kasuks välja 20 eurot ning ülejäänud menetluskulud jättis kaebaja enda kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) konkursi vestlusvooru kutsuti viis kandidaati, kelle hulgas kaebajat ei olnud. Mitmest voorust koosnev valikukonkurss tähendab, et igas järgmises voorus hinnatakse ja võrreldakse omavahel sellesse vooru pääsenud kandidaate ja kõrvaldatakse edasisest valikuprotsessist järgmisse vooru mitte lubatud kandidaadid. Konkursikomisjon lõpetas 4. veebruari 2022. a otsusega kaebaja kandideerimisavalduse menetluse. Suulises voorus hindas ja kõrvutas konkursikomisjon kandidaatide paremusjärjestuse koostamise eesmärgil üksnes suulisse vooru lubatud kandidaate; 2) konkursikomisjoni otsused on kaalutlusotsused, mille tegemisel on konkursikomisjonil avar kaalutlusruum. Selle kaalutlusõiguse eesmärk on valida kõigi formaalselt nõuetele vastavate kandidaatide hulgast parim kandidaat ametikoha täitmiseks, lähtudes ametikoha eesmärgist ja eelkõige konkursi välja kuulutamisel sõnastatud valikukriteeriumitest. Sellise kaalutlusotsuse puhul tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustusest, et asjaomastest otsustest peab nähtuma, milliseid erinevate kandidaatide omadusi on konkursikomisjon kaalumisel arvesse võtnud ja miks on konkursikomisjon ühe kandidaadi hinnanud teisest paremaks. Kui otsuse sisuks on kõigist kandidaatidest vaid osade lubamine konkursi teise vooru, peab otsusest nähtuma, millistele asjaoludele ja kaalumisargumentidele tuginedes asus komisjon seisukohale, et järgmisse vooru lubatakse just konkreetsed kandidaadid, mitte aga teised. Konkursikomisjonil on seejuures hindamiskriteeriumite täpsel sisustamisel ning kandidaatide sobivuse hindamisel avar kaalutlusruum ning lõppkokkuvõttes võib teatud kaal olla ka konkursikomisjoni liikmete subjektiivsetel hinnangutel ühe või teise kandidaadi sobivuse kohta. Näiteks olukorras, kus konkursitingimustes on sätestatud üldine varasema vastava erialase töökogemuse nõue, on see, millise kandidaadi eelnevat kogemust väärtuslikumaks pidada, eelkõige otstarbekuse küsimus ning kuni konkursikomisjoni hinnang pole selles osas ilmselgelt meelevaldne, tuleb see lugeda lubatud kaalutlusõiguse piiridesse jäävaks ja õiguspäraseks. Selliste hinnangute andmine ongi kaalutlusõiguse põhisisu ning ükski kõrvalseisja, sh kohus ei saa sellist kaalutlusotsust tühistada põhjusel, et tema poolt samadele asjaoludele antud subjektiivne hinnang oleks teistsugune. Veendumaks aga, et tehtud kaalutlusotsus ei ole meelevaldne või selle tegemisel ei ole jäetud mingisuguseid olulisi asjaolusid arvesse võtmata, peabki otsuse põhjendus kajastama seda, millistest asjaoludest ja kriteeriumitest hindamisel lähtuti ja millise hinnangu komisjon igale kandidaadile neist kriteeriumitest lähtudes andis; 3) otsusest nähtub, et komisjon eelistas enama töö- ja juhtimiskogemusega kandidaate ning neid, kes suudaksid ametikoha ülesandeid täita parimal viisil. Otsusest ei nähtu, miks peeti eeltoodud kriteeriume arvestades viit kandidaati kaebajast paremaks, iseäranis olukorras, kus konkursikomisjon on ühe olulise karakteristikuna esile toonud suuremat töö- ja juhtimiskogemust. Otsusest ei nähtu, kuidas kujunes hinnang, et kaebaja ei pääsenud viie sobivama kandidaadi hulka, kuigi tal oli 18 aasta pikkune kogemus kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohal. Kõrvutades seejuures nii kaebaja kui ka vastustaja esitatud andmeid kaebaja töökogemuse ja konkursil lõpuks edukaks osutunud kandidaadi töökogemuse kohta, ei saa ilma konkursikomisjoni täpsemaid kaalumisargumente teadmata asuda seisukohale, et kasvõi edukaks osutunud kandidaadil oli ilmselgelt enam töö- ja juhtimiskogemust. Neil asjaoludel on vähemalt võimalik, et konkursikomisjoni otsus kaebajat teise vooru mitte lubada, ei olnud kooskõlas kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgiga. Olukorras, kus konkursikomisjon pole otsuse põhjenduses avanud seda, kuidas ta kandidaatide töö- ja
3(6)
3-22-604 juhtimiskogemusi hindas ja millise kaalu ühe või teise kandidaadi töökogemusele omistas, ei saa asuda seisukohale, et kaalutlusõigust teostati nõuetekohaselt; 4) käesolevas asjas ei ole vaja analüüsida, millistest kriteeriumitest lähtudes konkursikomisjon võis dokumendivoorus kandidaate hinnata. Otsusest ei nähtu, mida konkursikomisjon tegelikult töö- ja juhtimiskogemust või paremust hinnates hindas. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et dokumendivooru eesmärk on teha objektiivsetel, mõõdetavatel kriteeriumitel tuginev paremusjärjestus, mis põhineb kandidaatide esitatud dokumentidel. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg-st 7 ja Saaremaa Vallavalitsuse 13. novembri 2017. a määruse nr 1 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ § 4 p-dest 6 ja 7 ei saa järeldada, et dokumendivooru tulemus peaks olema n-ö mõõdetav. Eeskätt töökogemuse, aga ka erialase ettevalmistuse järgi kandidaatide mõõtmine ei ole võimalik ning nende pingeritta seadmine eeldab igal juhul teatud väärtushinnangute andmist. Mõõdetavate tunnuste alusel kõrvaldatakse konkursilt kandidaadid, kes üheselt ei vasta mõnele konkursitingimusele, ent eeltoodud korrast ei saa järeldada, et kõik objektiivselt neile nõuetele vastavad kandidaadid peaksid pääsema teise vestlusvooru; 5) kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjendus, et kaebajal oli olnud võimalus oma kandidatuuri ja visiooni tutvustada varasematel sama ametikoha täitmiseks korraldatud konkurssidel, ei ole asjakohane. Iga konkurss on unikaalne ning konkreetse, formaalselt ametikohal esitatavatele nõuetele vastava kandidaadi võimalus edukaks osutuda sõltub konkreetsest konkursiolukorrast, eeskätt teistest kandidaatidest. Teatud erandlikel tingimustel võib kahest voorust koosneva valikukonkursi puhul kõne alla tulla see, et hiljuti samasisulisel konkursil osalenud ja end samale komisjonile tutvustanud kandidaat lubatakse teise vooru, ent temaga uut vestlust läbi ei viida, vaid tuginetakse tema puhul varasema konkursi raames läbi viidud vestlusele. Ühelgi juhul ei ole õiguspäraselt võimalik lahendus, kus üks kandidaat jäetakse vestlusvooru kutsumata, tuginedes mh tema poolt varasematel konkurssidel suulises voorus antud selgitustele selliste küsimuste kohta, mille kohta teised kandidaadid saavad oma selgitusi anda alles edaspidi toimuvas suulises voorus; 6) kuna otsus on sedavõrd oluliste põhjendamispuudustega, ei ole see kontrollitav ja see tuleb tühistada. Tühistamisnõude rahuldamist ei takista asjaolu, et vastustaja valis kolmanda isiku ja vormistas ta teenistusse; 7) konkursikomisjoni 11. veebruari 2022. a otsus ei riku kaebaja õigusi. Kuna kaebajat vestlusvooru ei lubatud, ei hõlma 11. veebruari 2022. a otsus ühtki otsust kaebaja kandidatuuri kohta; 8) kaebaja taotleb õigusabikulu 1127,50 euro hüvitamist. Õigusabikulu väljamõistmine pole põhjendatud, kuna pole usutav, et kaebajale õigusabiteenust osutati (HKMS § 109 lg 6). Esindaja ja esindatav elavad koos ja kannavad sama perekonnanime. Kaebaja esindaja e-posti aadressist ja avalikult kättesaadavatest andmetest saab järeldada, et ta tegeleb kutsetegevusena õigusabi osutamisega õigusbüroos, ent pole siiski kaebajale õigusabi osutanud selle büroo nimel. Esindaja ei ole esitanud kaebajale arvet teenuse eest, mis viitaks teenuse osutamisele kutsetegevuses. Perekonnaliikmete vaheline suuline kokkulepe üksteisele õigusabi osutamise kohta koos ühe pereliikme poolt teise pangakontole tehtud ülekandega ei ole menetluskulude tõendamiseks piisav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistamist osas, millega kaebus jäi rahuldamata, ning resolutsiooni p 3 tühistamist ja õigusabikulu 1127,50 euro kaebajalt välja mõistmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) arusaadav pole, mille halduskohus tühistas. Vastustaja 4. veebruari 2022. a otsuses puudub osa, millega kaebajat vestlusvooru ei lubatud. Tühistada tuleb kõik protokollilised otsused.
4(6)
3-22-604 Kohus on sisuliselt soovinud tühistada 4. veebruari 2022. a otsuse p-i 1 täies ulatuses, s.o osas, millega lubati viis kandidaati vestlusvooru; 2) konkursi eesmärgiks on täita ametikoht. Kui isik on nimetatud ametisse, võib tekkida olukord, kus ametisse nimetamist enam vaidlustada ei saa, sest see võiks rikkuda tema õigusi. Kuid sellest ei järeldu, et ametisse nimetamise protsessi vaidlustamise õigus lõppeb seal, kus isikut enam järgmisesse etappi ei lubatud. Kaebaja õigusi rikub ka see, et ta jäeti vestlusvoorust kõrvale; 3) vastustaja värbamiskorrast nähtub, et dokumendivooru pingerida peab tekkima dokumentide alusel. Kaalutlusõigust tuleb kasutada siis, kui kandidaadid on võrdse tulemusega. Vestlusvooru saab lubada ka võrdse tulemusega kandidaadid. Dokumendivoorus tehakse paremusjärjestus dokumentide põhjal ning see peab olema mõõdetav ja kontrollitav. Vaidlustatud otsuses need põhjendused puuduvad; 4) vastustaja 11. veebruari 2022. a otsuses puuduvad kaalutlused; 5) menetluskulude välja mõistmata jätmisel ei saa tugineda usutavusele. Kaebajale osutati õigusabi. Kuskilt ei järeldu, et abikaasad peavad õigusabi tasuta osutama.
10.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja on halduskohtu otsusega nõus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kuna halduskohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega tühistati konkursikomisjoni
4.veebruari 2022. a otsus, ei ole vastustaja see otsus apellatsiooniastmes enam vaidluse esemeks. Seega ringkonnakohus selle otsuse õiguspärasuse kohta õiguslikku hinnangut ei anna (HKMS § 197 lg 1).
12.Apellatsiooniastmes on vaidluse all esiteks küsimus, kas õige on halduskohtu seisukoht, et konkursikomisjoni 11. veebruari 2022. a otsus tuleb jätta tühistamata põhjusel, et see ei riku kaebaja õigusi, kuna vestlusvoorus ei võetud kaebaja kohta vastu ühtegi otsust. Teiseks on vaidluse all küsimus, kas halduskohus jättis kaebaja õigusabikulud õigesti kaebaja enda kanda.
13.Halduskohtu otsus ei ole konkursikomisjoni 4. veebruari 2022. a otsuse osalise tühistamise osas vastuoluline. Kaebaja õigusi ei rikkunud mitte see, et teised viis kandidaati pääsesid vestlusvooru, vaid see, et tema vestlusvooru ei pääsenud. Halduskohtu mõtteks oli, et vastustaja esitatud põhjenduste kohaselt oleks lisaks nendele viiele kandidaadile pidanud vestlusvooru pääsema ka kaebaja.
14.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et konkursikomisjoni 11. veebruari 2022. a otsus ei mõjutanud kaebaja õigusi põhjusel, et sellega pole otsustatud kaebaja õiguste üle. Kaebaja pöördus halduskohtusse enda subjektiivse õiguse – osaleda konkursil õiguspärases menetluses – kaitseks. Küsimus sellest, kuidas jätkus valik kandidaatide vahel pärast konkursikomisjoni 4. veebruari 2022. a otsust, puudutas kaebaja õigust osaleda konkursi
11.veebruaril 2022 toimunud vestlusvoorus. Kaebaja ei saanud 4. veebruari 2022. a otsuse tõttu osaleda 11. veebruaril 2022 toimunud vestlusvoorus ja seejärel paremusjärjestuse koostamisel, mis oli omakorda aluseks ametisse nimetamise otsuse tegemisel. Kuna halduskohus tühistas
4.veebruari 2022. a otsuse, oleks ta pidanud tühistama ka 11. veebruari 2022. a otsuse. Tegemist oli ühe tervikliku menetlusega kindla eesmärgi saavutamiseks. Selles osas tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.
5(6)
3-22-604
15.Halduskohus tagastas 14. märtsi 2022. a määrusega kaebuse Saaremaa vallavanema
2.märtsi 2022. a käskkirja nr 13-1/132 tühistamise nõude osas. Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud. Lisaks on kaebaja esitanud halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse (haldusasi nr 3-22-1337), milles nõutakse praeguses haldusasjas hinnatavate tegevustega tekitatud kahju hüvitamist. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et kaebaja tahteks on, et talle hüvitataks tekitatud kahju ning praeguseks pole enam tema tegelikuks eesmärgiks konkureerida vaidlusalusele ametikohale.
16.Praegusel juhul puudub vajadus kaasata menetlusse vaidlusalusel konkursil edukaks osutunud isik (HKMS § 20 lg 1). Eespool nimetatud otsustega, mille peale esitatud kaebust halduskohus menetles, pole kolmandat isikut teenistusse nimetatud. Eespool nimetatud otsuste tühistamine ei mõjuta seega Saaremaa vallavanema 2. märtsi 2022. a käskkirja nr 13-1/132, millega nimetati ametisse sotsiaalosakonna juhataja, kehtivust.
17.Kaebaja hinnangul on halduskohus ekslikult jätnud kaebaja õigusabikulud 1127,50 eurot kaebaja enda kanda HKMS § 109 lg 6 alusel. Kaebaja hinnangul ei välista menetluskulude väljamõistmist asjaolu, et esindajaks oli abikaasa.
17.1.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Esindajakulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
17.2.Kaebaja esindajaks on märgitud Y, kes on kaebaja nimel menetlusdokumente koostanud ja menetlustoiminguid teinud. Esindusõiguse kohta on olemas volikiri (dtl 34). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja esindaja on kaebaja abikaasa. Ainuüksi nendest asjaoludest ei saa järeldada, et esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega kohtus oleks nõuete kohaselt tõendatud. Eeltoodu võib viidata ka sellele, et kaebaja esindaja võis kaebajat esindada lähisuhte ehk HKMS § 32 lg 1 p 7 alusel.
17.3.Sellises suuruses esindajakulude kandmise kohustust seoses praeguse haldusasja menetlemisega kohtus on kaebaja soovinud tõendada üksnes maksekorraldusega, millelt nähtub, et kaebaja on oma pangakontolt tasunud kaebaja esindaja isiklikule pangakontole (dtl 111). Esindajakulu kandmise kohustuse tekkimise kohta puudub muu tõend, nt arve (vt Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-21-1459, p 14). Sellises suuruses esindajakulude kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega kohtus ei saa seega lugeda nõuetekohaselt tõendatuks. Väidetud esindajakulu ei tule seega jätta kaebaja kanda mitte HKMS § 109 lg 6, vaid § 109 lg 11 alusel. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.
18.Kaebaja taotleb apellatsiooniastmes menetluskulu 735 euro (s.o riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulu 715 eurot) vastustajalt välja mõistmist. Tasutud riigilõiv 20 eurot on põhjendatud menetluskulu ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Apellatsiooniastme õigusabikulud jäävad kaebaja kanda samadel põhjendusel, mille tõttu jäid halduskohtu õigusabikulud kaebaja kanda (vt käesolev otsus, p 17 jj).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.