Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 22. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-232
Haldusasi
X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjoni 04.02.2022 koosoleku protokollis nr 1 ja 11.02.2022 koosoleku protokollis nr 2 sisalduvate otsuste tühistamise ning Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks uue avaliku konkursi läbi viimiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Janno Saar Vastustaja: Saaremaa vald
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebaja osaline loobumine kaebusest ning lõpetada kaebuse menetlus osas, milles kaebaja taotles sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks uue konkursi läbi viimiseks kohustamist tingimusega, et konkursikomisoni liikmete hulka ei kuulu M. Käärid, E. Kiil, L. Juulik, K. Voojärv ja R. Murd.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ning tühistada Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjoni 04.02.2022 koosoleku protokolli nr 1 kantud otsus osas, milles ei lubatud kaebajat konkursi vestlusvooru. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Saaremaa vallalt X kasuks välja menetluskulu 20 (kakskümmend) eurot. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 22. juulil 2022 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 2021. aasta detsembrikuus avaldatud kuulutustega välja konkursi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas kandideerimisavalduse koos nõuetekohaste dokumentidega kaebaja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja vastas ametikohale esitatud formaalsetele nõuetele ning esitas kandideerimisavalduse tähtaegselt.
2.Sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjoni (edaspidi „konkursikomisjon“) hindas kandidaate kahes voorus. Konkursikomisjoni otsustas 04.02.2022 protokolli nr 1 (kaebuse lisa 9) kantud otsusega lubada vestlusvooru 5 kandidaati, kelle hulgas kaebajat ei olnud. Nimetatud otsust on põhjendatud järgmiselt: „Toimus arutelu. Komisjon eelistas kandidaatide vestlusvooru valimisel ametiasutuses või teenistuskoha töövaldkonnas enamat töö- ja juhtimiskogemust omavaid kandidaate. Samuti eelistati kandidaate, kes komisjoni hinnangul suudaksid ametikoha teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil“. Järgnevalt koostas konkursikomisjon 11.02.2022 protokolli nr 2 (kaebuse lisa 19) kantud otsusega vestlusvooru kutsutud kandidaatidest paremusjärjestuse. Saaremaa vallavanem nimetas 02.03.2022 käskkirjaga sotsiaalosakonna juhataja eeltoodud paremusjärjestuses esimesel kohal olnud isiku.
3.1.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles konkursikomisjoni 04.02.2022 ja 11.02.2022 protokollides nr 1 ja 2 kajastatud otsuste tühistamist, Saaremaa vallavanema 02.03.2022 käskkirja nr 13-1/132 tühistamist ning sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks uue avaliku konkursi korraldamist selliselt, et konkursikomisjoni ei kuulu isikud, kes kuulusid 04.02.2022 ja 11.02.2022 otsused teinud komisjoni.
3.2.Kaebaja leiab sisuliselt, et eelkõige konkursikomisjoni 04.02.2022 otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, kuna sellest ei selgu, miks kaebajat konkursi teise vooru ei lubatud või mida ja kuidas konkursikomisjon kaalus, kui asus dokumendivoorus seisukohale, et viis kandidaati on ametikohale kaebajast sobivamad lähtudes neist kriteeriumitest, mida konkursikomisjon dokumendivoorus hindama pidi vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 13.11.2017. aasta määruse nr 1 „Ametnike värbamise kord“ (edaspidi „värbamiskord“) § 4 punktile 7. Kaebaja rõhutab, et tal on ametikohale vastav haridus ning 18-aastane töökogemus Tallinna ühe linnaosa sotsiaalosakonna juhatajana. Seejuures avaldab kaebaja tõsist kahtlust, kas konkursil edukaks osutunud kandidaatki on temast dokumendivoorus hindamisele kuulunud kriteeriumite poolest parem, pidades eelkõige silmas, et viimane ei ole töötanud juhtival ametikohal.
3.3.14.03.2022 määrusega tagastasin kaebuse vallavanema 02.03.2022 käskkirja nr 131/132 tühistamise nõude osas. 09.06.2022 menetlusdokumendis on kaebaja avaldanud, et soovib loobuda kaebuses esitatud kohustamisnõuetest.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, selgitades eelkõige, et kaebajat ei kutsutud vestlusvooru põhjusel, et kaebaja oli osalenud ka kahel varasemal (nimelt 2019. aasta maikuus ja 2020. aasta oktoobrikuus) sama ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil, mille raames oli tal olnud võimalus oma kandidatuuri ja visiooni konkursikomisjonile tutvustada ka suuliselt. Vastustaja leiab samuti, et kaebaja etteheited vaidlusalusel konkursil edukaks osutunud kandidaadi osas ei ole põhjendatud, kuna tegemist on nõuetekohase hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas kohalikus omavalitsuses üle 17 aasta töötanud isikuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Esmalt tuleb vastu võtta kaebaja loobumine kaebuses esitatud kohustamisnõudest. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda. HkMS § 155 lg 4 kohaselt tuleb kohtul enne loobumise vastuvõtmist selgitada kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi, mida tegin kaebajale 20.06.2022 saadetud kirjas. Vastustajalt kaebusest osalise loobumise kohta eraldi seisukoha küsimine ei ole otstarbekas (HkMS § 153 lg 2), kuna vastustaja kasuks menetluskulude välja mõistmine ei tuleks antud juhul kõne alla ning mistahes põhjust kaebusest osalisele loobumisele vastu olla, vastustajal ei ole.
6.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 04.02.2022 otsuse kohaselt kutsuti konkursi teise vooru ehk vestlusvooru viis kandidaati, kelle hulgas kaebajat ei olnud. Mitmest voorust koosnev valikukonkurss tähendab seda, et igas järgmises voorus hinnatakse ja võrreldakse omavahel sellesse vooru pääsenud kandidaate ehk teisisõnu kõrvaldatakse edasisest valikuprotsessist järgmisse vooru mitte lubatud kandidaadid. Arusaadavalt toimus see nii ka käesoleval juhul. Sisuliselt lõpetas konkursikomisjon 04.02.2022 otsusega kaebaja kandideerimisavalduse menetluse. Suulises voorus hindas ja kõrvutas konkursikomisjon kandidaatide paremusjärjestuse koostamise eesmärgil üksnes suulisse vooru lubatud kandidaate. Seega taandub käesolev vaidlus eelkõige küsimusele, kas konkursikomisjoni 04.02.2022 otsus oli õiguspärane.
7.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS §-st 56 tulenevast haldusakti põhjendamiskohustusest tulenevalt tuleb haldusaktis märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Konkursikomisjoni otsused on kaalutlusotsused, mille tegemisel on konkursikomisjonil avar kaalutlusruum. Selle kaalutlusõiguse eesmärk on valida kõigi formaalselt nõuetele vastavate kandidaatide hulgast parim kandidaat ametikoha täitmiseks lähtudes ametikoha eesmärgist ja eelkõige konkursi välja kuulutamisel sõnastatud valikukriteeriumitest. Sellise kaalutlusotsuse puhul tuleneb HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustusest, et asjaomastest otsustest peab nähtuma, milliseid erinevate kandidaatide omadusi on konkursikomisjon kaalumisel arvesse võtnud ja miks on konkursikomisjon ühe kandidaadi hinnanud teistest paremaks. Kui otsuse sisuks on kõigist
kandidaatidest vaid osade lubamine konkursi teise vooru, peab otsusest nähtuma, millistele asjaoludele ja kaalumisargumentidele tuginedes asus komisjon seisukohale, et järgmisse vooru lubatakse just konkreetsed kandidaadid, mitte aga teised. Konkursikomisjonil on seejuures hindamiskriteeriumite täpsel sisustamisel ning kandidaatide sobivuse hindamisel avar kaalutlusruum ning lõppkokkuvõttes võib teatud kaal olla ka konkursikomisjoni liikmete subjektiivsetel hinnangutel ühe või teise kandidaadi sobivuse kohta. Näiteks olukorras, kus konkursitingimustes on sätestatud üldine varasema vastava erialase töökogemuse nõue, on see, millise kandidaadi eelnevat kogemust väärtuslikumaks pidada, eelkõige otstarbekuse küsimus ning kuni konkursikomisjoni hinnang pole selles osas ilmselgelt meelevaldne, tuleb see lugeda lubatud kaalutlusõiguse piiridesse jäävaks ja õiguspäraseks. Selliste hinnangute andmine ongi kaalutlusõiguse põhisisu ning ükski kõrvalseisja, sealhulgas kohus ei saa sellist kaalutlusotsust tühistada põhjusel, et tema poolt samadele asjaoludele antud subjektiivne hinnang oleks teistsugune. Veendumaks aga, et tehtud kaalutlusotsus ei ole meelevaldne või et selle tegemisel ei ole mingisuguseid olulisi asjaolusid sootuks arvesse võtmata jäetud, peabki otsuse põhjendus kajastama seda, millistest asjaoludest ja kriteeriumitest hindamisel lähtuti ja millise hinnangu komisjon igale kandidaadile neist kriteeriumitest lähtudes andis. Kokkuvõttes peab kaalutlusõiguse alusel tehtud valikuotsusest eelkõige nähtuma, miks kujunes hindamise tulemus just selliseks, nagu see kujunes.
8.Käesoleval juhul konkursikomisjoni 04.02.2022 otsus eeltoodud põhjendamisnõudele ei vasta. Otsusest nähtub küll, et komisjon eelistas enama töö- ja juhtimiskogemusega kandidaate ning neid, kes suudaksid ametikoha ülesandeid täita parimal viisil, ent ei nähtu mingilgi moel, miks peeti eeltoodud kriteeriume arvestades viit kandidaati kaebajast paremaks. Iseäranis olukorras, kus konkursikomisjon on ühe olulise karakteristikuna esile toonud suuremat töö- ja juhtimiskogemust, ei nähtu vaidlustatud otsusest, kuidas kujunes hinnang, et kaebaja viie sobivama kandidaadi hulka ei pääsenud, kuigi tal oli 18-aasta pikkune kogemus kohaliku omavalitsuse (linnaosavalitsuse) sotsiaalosakonna juhataja ametikohal ehk sisuliselt ilmselt väga sarnasel ametikohal võrreldes sellega, mida vaidlusaluse konkursi raames täita sooviti. Kõrvutades seejuures nii kaebaja kui vastustaja esitatud andmeid kaebaja töökogemuse ja konkursil lõpuks edukaks osutunud kandidaadi töökogemuse kohta, ei saa ilma konkursikomisjoni täpsemaid kaalumisargumente teadmata asuda seisukohale, et kasvõi edukaks osutunud kandidaadil oli ilmselgelt enam töö- ja juhtimiskogemust võrreldes kaebajaga. Neil asjaoludel on vähemalt võimalik, et konkursikomisjoni otsus kaebajat teise vooru mitte lubada, oli meelevaldne ega olnud kooskõlas kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgiga. Iseenesest ei saa mõistagi välistada, et kõigi kandidaatide kõiki töö- ja juhtimiskogemust puudutavate asjaolude pinnalt saanuks õiguspäraselt ka järeldada, et kaebaja ei mahu viie sobivaima kandidaadi hulka. Olukorras aga, kus konkursikomisjon pole otsuse põhjenduses üldse avanud seda, kuidas ta kandidaatide töö- ja juhtimiskogemusi hindas ja millise kaalu ühe või teise kandidaadi töökogemusele omistas, ei saa asuda seisukohale, et kaalutlusõigust teostati nõuetekohaselt. Teisisõnu ei veena 04.02.2022 otsus selles, et viit kandidaati võis tõepoolest dokumendivooru tulemusena sellele ametikohale kaebajast sobivamaks pidada.
9.Eeltoodut silmas pidades ei ole käesolevas asjas tegelikult vaja analüüsida seda, millistest kriteeriumitest lähtudes konkursikomisjon dokumendivoorus üldse kandidaate hinnata võis, kuna otsusest ei nähtu, mida konkursikomisjon tegelikult töö- ja juhtimiskogemust või paremust hinnates hindas. Nõustuda ei saa siiski kaebaja seisukohaga, et dokumendivooru eesmärk on teha objektiivsetel, mõõdetavatel kriteeriumitel tuginev paremusjärjestus, mis põhineb kandidaatide esitatud dokumentidel. Avaliku teenistuse seaduse § 18 lg 7 alusel Saaremaa Vallavalitsuse 13.11.2017 määruse nr 1 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ § 4 punktidest 6 ja 7 ei saa järeldada, et dokumendivooru tulemus peaks olema n-ö mõõdetav. Eeskätt töökogemuse, aga ka erialase ettevalmistuse järgi kandidaatide mõõtmine ei ole võimalik ning nende pingeritta seadmine eeldab igal juhul teatud väärtushinnangute andmist. Mõõdetavate tunnuste alusel kõrvaldatakse konkursilt kandidaadid, kes üheselt ei vasta mõnele konkursitingimusele, ent eeltoodud korrast ei saa järeldada, et kõik objektiivselt neile nõuetele vastavad kandidaadid peaksid pääsema teise vestlusvooru.
10.Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendus, et kaebajal oli olnud võimalus oma kandidatuuri ja visiooni tutvustada varasematel sama ametikoha täitmiseks korraldatud konkurssidel, ei ole asjakohane. Iga konkurss on unikaalne ning konkreetse, formaalselt ametikohal esitatavatele nõuetele vastava kandidaadi võimalus edukaks osutuda sõltub konkreetsest konkursiolukorrast, eeskätt teistest kandidaatidest. Teatud erandlikel tingimustel võib kahest voorust koosneva valikukonkursi puhul kõne alla tulla see, et hiljuti samasisulisel konkursil osalenud ja end samale komisjonile tutvustanud kandidaat lubatakse teise vooru, ent temaga uut vestlust läbi ei viida, vaid tuginetakse tema puhul varasema konkursi raames läbi viidud vestlusele, ent käesoleval juhul nii ei tehtud. Ühelgi juhul ei ole õiguspäraselt võimalik lahendus, kus üks kandidaat jäetakse vestlusvooru kutsumata, tuginedes muuhulgas tema poolt varasematel konkurssidel suulises voorus antud selgitustele selliste küsimuste kohta, mille kohta teised kandidaadid saavad oma selgitusi anda alles edaspidi toimuvas suulises voorus.
11.Eeltoodud põhjustel on 04.02.2022 otsus osas, milles kaebajat ei lubatud konkursi teise vooru, sedavõrd oluliste põhjendamispuudustega, et see ei ole kontrollitav. Selliste põhjendamispuudustega otsus ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada. Kuigi halduskohtule tühistamisnõude esitamise eesmärk on isiku õigusi õigusvastaselt piirava haldusakti õigusjõu murdmine ning kuigi on vähemalt vaieldav, kas konkursikomisjoni 04.02.2022 otsusel ka pärast vaidlusaluse konkursi lõppemist enam mingisugust regulatiivset ja kaebaja õigusi jätkuvalt piiravat mõju on, ei näe HkMS sellises olukorras ette kaebaja õiguste kaitseks tõhusamat võimalust, kui kõnealuse otsuse tühistamine osas, milles see puudutab kaebajat. Kehtiv HkMS igal juhul ei välista võimalust tühistamisnõude rahuldamiseks sellises olukorras, nagu käesolev. Asjaolu, et kaebajal ei ole (ega olnud tegelikult ka kaebuse esitamise ajal) tühistamisnõude rahuldamise tulemusena võimalik saavutada enda lubamist vaidlusaluse konkursi teise vooru või uue konkursi läbi viimist, ei väära tõdemust, et konkursikomisjon tegi õigusvastase ja kaebaja õigusi rikkuva otsuse. Otsuse tühistamine hõlmab endas otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal on edaspidi õigus esitada selle õigusvastase otsusega talle tekitatud kahju hüvitamise nõue, mida kaebaja käesoleva menetluse raames esitada ei soovinud ega pidanudki seda esitama.
12.Erinevalt konkursikomisjoni 04.02.2022 otsusest ei saa konkursikomisjoni 11.02.2022 otsus kaebaja õigus rikkuda ning selle tühistamiseks pole alust. Kuna kaebajat 04.02.2022 otsuse tulemusena teise vooru ei lubatud, et hõlma 11.02.2022 otsus ühtki otsustust kaebaja kandidatuuri kohta. Kaebaja jaoks lõplik otsus asjaomases konkursimenetluses tehti 04.02.2022.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada konkursikomisjoni 04.02.2022 protokolli nr 1 kantud otsus osas, milles sellega otsustati kaebajat mitte lubada konkursi suulisse vooru. Muus osas tuleb kaebus rahuldamata jätta.
14.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus valdavas osas tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on taotlenud 1127,50 euro suuruse õigusabikulu ja 20 euro suuruse riigilõivu välja mõistmist. Õigusabikulu kohta on kaebaja 09.06.2022 menetlusdokumendis esitanud arvestuse, mille kohaselt vastab kulu kokku 10,25 tunnile tööle tunnihindega 110 eurot. Õigusabikulu väljamõistmine ei ole HkMS § 109 lg 6 kohaselt põhjendatud, kuna kaebaja esindaja poolt kaebajale tasu eest õigusabiteenuse osutamine ei ole antud juhul usutav. Kaebuses esitatud kontaktandmetest nähtuvalt elavad kaebaja ja tema esindaja koos ja kannavad sama perekonnanime. Kaebaja esindaja e-posti aadressist ja avalikult kättesaadavatest andmetest saab järeldada, et ta tegeleb kutsetegevusena õigusabi osutamisega õigusbüroos, ent pole siiski kaebajale õigusabi osutanud selle büroo nimel. Esindaja ei ole esitanud kaebajale arvet teenuse eest, mis viitaks teenuse osutamisele kutsetegevuses. Perekonnaliikmete vaheline suuline kokkulepe üksteisele õigusabi osutamise kohta koos ühe pereliikme poolt teise pangakontole tehtud ülekandega ei ole menetluskulude tõendamiseks piisav. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista üksnes kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõiv tuleb välja mõista täies ulatuses, kuna lõivu suurus ei sõltunud esitatud nõuete hulgast ning seega pole selle väljamõistmisel tähtsust sellel, et ühe nõude osas on kaebus tagastatud. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.04.2023 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.