Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(13)

3-22-1337 miseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks õigust saada sellele ametikohale nimetatud, samas on isikul subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 1 ja lg 3). 2) Kaebaja on töötanud perioodil 2003-2021, s.o 18 aastat Tallinna Linnavalitsuse Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnana juhatajana. Antud ametikohal oli kaebajal läbivalt suurusjärgus 20 alluvat. Kaebajal on magistrikraad sotsiaaltöös. Kaebaja vabastati ametist Tallinna Linnavalitsuses kaebaja avalduse alusel, mitte linnavalitsuse initsiatiivil. Kaebaja soovis asuda elama ja tööle Saaremaale. Konkursse läbi viies on vastustaja rikkunud olulisel määral ametikoha täitmise haldusmenetlusele kehtestatud nõudeid, mistõttu on kaebaja õiguseid järjepidevalt ja aastaid rikutud. Vastustaja poolt konkursside läbiviimisel koostatud protokollidest ei ole võimalik leida teavet selle kohta, kuidas komisjon oma otsustused tegi ja mida kaalus. Ainus, kelle vastu kaebaja on saanud enda andmeid võrrelda, on 2021. a konkursi tulemusena valituks saanud isik. Ausa haldusmenetluse korral ei ole eluliselt usutav, et kaebaja kandidatuur ei läbiks 2021. a konkursil dokumendivooru. Selleks oleks pidanud faktiliselt konkursil osalema vähemalt viis kaebajast kõrgema hariduse ja veel suurema juhtimis- ja töökogemusega isikut. Vastustaja ei avalda kaebajale, kes olid teised konkurssidel osalenud isikud. Seni, kuni teiste kandidaatidega võrdlemist ei ole võimalik kontrollida, väidab kaebaja, et tema oli objektiivseid asjaolusid arvestades sobivaim kandidaat. Vastupidine on tõendamata. 3) Vastustaja on lisaks seaduse nõuetele rikkunud oluliselt ka iseenda poolt kehtestatud ametnike värbamise ja valimise korda1. Korra § 4 p 6 kohaselt analüüsitakse dokumentides esitatud teabe alusel kandidaadi vastavust teenistuskoha nõuetele. Analüüsi vastustaja konkursse läbi viies teinud ei ole. 2021. a konkursi protokolli kohaselt „Komisjon eelistas kandidaatide vestlusvooru valimisel ametiasutuses või teenistuskoha töövaldkonnas enamat töö- ja juhtimiskogemust omavaid kandidaate. Samuti eelistati kandidaate, kes komisjoni hinnangul suudaksid ametikoha teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.“ Kaebaja hinnangul on korraga kehtestatud dokumendivooru eesmärk teha objektiivsetel, mõõdetavatel kriteeriumitel tuginev paremusjärjestus (korra § 4 p 7), mis põhineb kandidaatide esitatud dokumentidel. Komisjonil ei ole pädevust asuda dokumendivoorus hindama, kes komisjoni hinnangul suudaksid ametikoha teenistusülesandeid täita parimal viisil. Selline hindamine on järgmiste voorude küsimus. Komisjon küll eelistas kedagi, aga kindlasti ei olnud need enamat töö- ja juhtimiskogemust omavad kandidaadid. Korra § 3 p 5 kohaselt võetakse komisjoni otsused vastu poolthäälte enamusega. 04.02.2022 protokollist ei nähtu hääletustulemusi. Komisjon paremusjärjestust ei koostanud. Komisjon viis kolmanda konkursi lõpuni 11.02.2022 koosolekul, mille protokollist ei nähtu samuti ühtegi kaalutlust kandidaatide kohta. 4) Vastustaja väidab, et kaebaja õigusi ei ole konkursside läbiviimisel rikutud. Jõustunud kohtuotsus haldusasjas 3-22-604 kinnitab, et vastustaja seisukoht ei ole õige. Vastustaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Tõendite hävitamine ei vabasta menetlusosalist oma väidete tõendamise kohustusest. Vastustaja viide isikuandmete kaitse nõuetele, mis on sundinud vastustajat hävitama konkursi dokumente, on sisutühi. Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalis on toodud välja, et võimalikke õigusvaidlusi silmas pidades on mõistlik andmeid säilitada ja selline tegevus ei ole nõuetega vastuolus. Kuna 2021. a detsembris alanud konkursi lõplik otsus tehti 11.02.2022 (reede) ja juba 14.02.2022 pöördus kaebaja esindaja vastustaja poole kirjaliku konkurssi puudutava nõudega, pidi vastustaja aru saama, et asjas võib minna vaidluseks.

https://www.riigiteataja.ee/akt/417112017007

3(13)

3-22-1337 5) 2019 a. konkursi tulemusena ametisse nimetatud isiku põhipalgaks oli 2300 eurot kuus; 2020. a konkursi puhul eeldatavalt mitte vähem kui 2300 eurot ning 2021. a konkursi puhul 2575 eurot. Kaebaja nõuab igal konkursil toimunud kaebaja õiguste rikkumise eest konkursiga täidetava ametikoha ühe kuu põhipalgale vastavat summat. Kokku nõuab kaebaja seega 7175 euro suuruse kahjuhüvitise maksmist. 6) Vastustaja esindaja tõi 2020. a konkursil kandidaatidega 17.12.2020 toimunud vestluse käigus välja konkursi tegeliku mitteametliku põhikriteeriumi ja selleks oli kaebaja „saarlaseks“ mitteolemine. 17.12.2020 toimunud vestluse käigus nimetas konkursikomisjoni liige kaebajat suvesaarlaseks ja küsis, kuidas ta kavatseb suvesaarlasena siin (st Saaremaal tööd tehes) üldse hakkama saada. Küsimuse alatoon oli see, et ega kandidaat Saaremaa asjadest suurt midagi tea. Kaebaja selgitab, et „suvesaarlane“ on halvustav termin, tähendades inimest, kes „päris“ saarlane ei ole, aga on Saaremaale üldjuhul soetanud suvekodu ja käib Saaremaal üksnes ilusal suvisel ajal. Kinnisvara (koha kus Saaremaal olla) omamine eristab suvesaarlast „mandrikast“. Avaliku halduse menetlusnormide eesmärk on tagada võrdne kohtlemine, menetluse läbipaistvus ja objektiivsetel kriteeriumitel põhinev ning kontrollitava menetluskäiguga lõpptulemus. Vastustaja on kaebajat diskrimineerinud tema (etnilise) päritolu tõttu. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 kohaselt on isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu keelatud. Etniline kuuluvus ei tähenda rahvust vaid rahvast – kuuluvust mingisse inimrühma. Vastustaja liigitab (vähemalt sotsiaalosakonna juhataja) ametikohale kandideerijaid saarlasteks ja mittesaarlasteks ning annab eelise saarlastele. Kaebaja seisukohta ja kestva diskrimineerimise otsest realiseerimist näitab 2021. a detsembri konkurss, mille puhul vastustaja (konkursikomisjon) lükkas kaebaja juba dokumendivoorus kõrvale. Vastustaja lähtus sellest, et ei ole ju mõtet kandidaadiga tegeleda, kui on selge, et teda niikuinii ametikohale ei valita. Lisaks kaebaja õiguste rikkumisele on selgelt nähtav ka suvaotsustele ja n-ö omade eelistamisel põhineva personalitöö tulemus ja kvaliteet. Kolme aasta jooksul on sama ametikoha täitmiseks olnud vaja korraldada kolm konkurssi. Ka see tõendab, et valikuid ei ole tehtud kandidaatide oskuste ja kogemuse põhjal vaid mingil muul kaalutlusel. 7) Vastustaja ei ole tõendanud kaebaja mittediskrimineerimist. Kaebaja ei väidagi, et kõik vastustaja konkursid lõpevad nn saarlase ametisse saamisega. Kaebaja väidab, et tema ei saanud ametisse seetõttu, et ta ei olnud nn saarlane. Ühtegi muud põhjendust kaebaja ametikohale valimata jätmiseks ei olnud ja vastustaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et teised kandidaadid olid kaebajast paremad. Kaebaja väidab, et tema oli parim kandidaat ja oleks pidanud objektiivsete kriteeriumite järgi saama valituks antud ametikohale. Vastustaja ei ole kaebaja väiteid ühegi tõendiga ümber lükanud ega isegi vaidlustanud kaebaja väidet selle kohta, et kaebaja oli objektiivsete konkursi kriteeriumite alusel parim kandidaat. VõrdKS § 8 lg 2 kohaselt isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Tegemist on võrdse kohtlemise asjades kehtiva üldpõhimõttega. Kuigi VõrdKS § 8 lg 3 sätestab, et jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtumenetluses, on halduskohtu menetluse puhul kohtul kohustus tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Nimetatu ei väära siiski üldpõhimõtet, et isik, kelle vastu avaldus või kaebus on esitatud, antud juhul vastustaja, peab tõendama asjaolu, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. 8) Kaebaja ei nõua hüvitist 2019. a ja 2020. a konkurssidel toimunud diskrimineerimise eest, kuna vastavad nõuded on aegunud. Kaebaja nõuab hüvitist 2021. a välja kuulutatud konkursil kaebaja diskrimineerimise eest, millest kaebaja sai teada 11.02.2022. Kaebaja nõuab hüvitist kaebaja diskrimineerimise eest konkursil täidetava ametikoha ühe kuu põhipalga suuruses 4(13)

3-22-1337 summas s.o 2575 eurot. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud tema õigust valida töökohta ja saada võrdselt koheldud. Kaebajale ei ole teada muid efektiivseid viise kaebaja õiguste rikkumiste kõrvaldamiseks kui kahju hüvitamine rahaliselt. Vastustaja õigusvastane tegevus on olnud süsteemne ja aastatepikkune. Kaebajal on õigus tõhusale hüvitisele. 9) Vastustaja näib olevat seisukohal, et kogu vastustaja poolne õigusnormide rikkumine seisneb läbi aastate koostatud konkursikomisjonide koosolekute protokollide puudulikus vormistamises, sisuline valik on kogu aeg olnud õige. Vastustaja seisukoht ei ole õige. Kaebaja hinnangul on tegemist süsteemse avaliku halduse nõuete eiramisega personalivaliku haldusmenetluses, mille tulemusena on saanud kahjustada kaebaja õigused. Kolmel konkursil järjest ilma motiveeriva ja kaaluva osata protokollide koostamine ja isikute ametisse valimine ei ole juhus, vaid teadlik eesmärgipärane (õigusnormidega vastuolus olev) tegevus. Vastustaja konkurssidel osutuvad suure tõenäosusega valituks isikud, kelle puhul nõuetele vastav kaalumine ei viiks ametisse nimetamiseni ning toimunud valimise protsessi kontrollida ei ole võimalik. 10) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et 2021. a detsembris alanud konkursil kaebaja õiguste rikkumine oli suurema kaaluga, kuna kaebaja ei pääsenud isegi vestlusvooru (erinevalt 2019. ja 2020. a-l toimunud konkurssidest). Kaebaja eesmärk konkurssidel osalemisel oli saada valituks ametisse ja ei ole mingit vahet, kas kaebaja kõrvaldatakse konkursilt õigusvastasel viisil esimeses või viimases voorus. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 322-604 tehtud 22.04.2022 määruses, millele vastustaja viitab kahjuhüvitise määra osas, selgelt ja ühemõtteliselt käsitlenud üksnes 2021. a detsembris alanud konkursiga seonduva kohtuasja lõpetamist kompromissiga. Vastustaja sealjuures ei ole vastu vaielnud, et mõistlik ühik hüvitise määramisel on ametikoha kuupalk. Kaebaja nõuabki sisuliselt minimaalset hüvitist, ühe antud ametikoha kuupalga iga kaebaja õiguste rikkumisega lõppenud konkursi kohta. Asjaolu, et kaebaja ei ole pöördunud kohtu poole 2019. ja 2020. a konkursside tühistamiseks, ei oma praeguses asjas mingit tähendust. Kaebaja õigusi on nendel konkurssidel rikutud ja kaebaja nõuab rikkumiste eest hüvitist käesolevas asjas. Kas kaebaja õigusi on ka 2019. a ja 2020. a konkurssidel rikutud, tuvastab kohus käesolevas asjas. 11) Vastustaja on 14.06.2023 esitanud uued väited, millele kaebajal ei ole võimalik (mõistliku aja jooksul) argumenteeritult vastata. Tegemist on menetlusõiguse pahatahtliku kasutamisega. Kaebaja märgib siiski, et vastustaja protokollidest tõepoolest ei nähtu, et kaebajat oleks diskrimineeritud seetõttu, et ta ei ole nn saarlane. Seda seetõttu, et vastustaja protokollidest ei nähtu üldse midagi selle kohta, mille pärast üks või teine otsus kandidaatide kohta tehti. Antud kaebuse menetluses on vastustaja kohustus tõendada, miks tema otsustused on tehtud õiguspäraselt selliselt, et kaebaja ei saanud konkursiga täidetavale ametikohale. Kaebaja väidab, et üheks tegelikuks kriteeriumiks on saarlaseks olek ja vastustaja ei ole seda väidet ümber lükanud.

5(13)

3-22-1337 kaebajale kompromissettepaneku, et vallavalitsus maksab talle rahalist hüvitist vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha ühe kuu põhipalga ulatuses, s.o summas 2575 eurot. Kaebaja esindaja kompromissettepanekuga ei nõustunud, vaid teavitas, et on nõus sõlmima kompromisskokkuleppe juhul, kui hüvitise summa on kahekordne sotsiaalosakonna juhataja põhipalk. Pooled läbirääkimiste tulemusel kompromissini ei jõudnud. 2) Vastustaja ei ole käesolevas asjas esitatud kaebuses nimetatud kaebaja põhiseaduslikku õigust rikkunud, välja arvatud eksimusega konkursikomisjonide koosolekute protokollide vormistamisel. Vallavalitsuse korraldatavad konkurssidel teenistuskohtade täitmiseks toimub kandidaatide hindamine ja valik vastavalt konkursikuulutusele ja teistele avalikult kättesaadavatele dokumentidele, eelkõige põhimäärustele ja ametijuhendile või tööülesannete kirjeldusele. Kandidaate koheldakse konkursi käigus võrdselt. Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vastustaja kinnitab, et vallavalitsuse konkursikomisjonid hindavad kandidaate ning ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Nagu kohus on haldusasja nr 3-22-604 märkinud, on konkursiotsuste tegemisel konkursikomisjonidel avar kaalutlusruum, konkursikomisjoni otsused on oma olemuselt kaalutlusotsused ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaalutlusotsuste hilisem täiendav põhjendamine kohtumenetluses üldjuhul lubatav. Komisjonide otsuste täiendav põhjendamine ei oleks võimalik ka seetõttu, et tulenevalt isikuandmete kaitse nõuetest ei säilitata konkursi kandidaatide (v.a konkursi tulemusel teenistuskohale asunud kandidaat) esitatud dokumente pikaajaliselt ning nende konkursside puhul, millel kaebaja osales, on need dokumendid praeguseks hävitatud. Seetõttu ei ole vastustajal võimalik esitada praeguse kohtumenetluse raames konkursikomisjonide koosolekute protokollides sätestatule lisaks põhjendusi konkursikomisjonide otsuste sisu kohta, sh põhjendada, miks komisjonid just sellised otsused tegid, miks kaebajat ei lubatud konkursil järgmisse vooru või miks teda ei esitatud ametikohale nimetamiseks. Konkursikomisjonid on teinud oma otsused konkreetsel konkursil konkreetsete kandidaatide suhtes, lähtudes nende vastavusest konkursi tingimustele ja oma hinnangutest kandidaatide suutlikkuse kohta ametikoha ülesandeid parimal võimalikul viisil täita. 3) Nagu eespool mainitud, tunnistab vallavalitsus eksimust, et kaebaja suhtes tehtud konkursikomisjoni otsused oleksid pidanud olema paremini põhjendatud ning tegu on eksimusega, mille taolisi vallavalitsus soovib tulevikus kindlasti vältida. Vallavalitsus on oma sellekohast praktikat muutnud ja jälgib, et konkursikomisjonide otsused oleksid komisjonide koosolekute protokollides piisavalt põhjendatud. Vastustaja tunnistab oma eksimust, et konkursikomisjonide koosolekute protokollides ei olnud kaebaja suhtes tehtud otsuseid piisavalt põhjendatud. Vastustaja soovib saavutada kaebaja vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohale kandideerimisega seotud küsimustes õigusrahu ning on selleks valmis sõlmima kaebajaga kompromissi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha ühe kuu põhipalga ulatuses, s.o summas 2575 eurot. Nimetatud summa on õiglane hüvitis kogu võimaliku kahju eest, mis on kaebajale vastustaja võimalike eksimuste tõttu tekkinud Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohale kandideerimisel. Mitmekordselt suurem hüvitis vastaks umbkaudu õigusvastase vallandamise eest sageli välja mõistetud hüvitise suurusele, kuid õigusvastane vallandamine – nagu Tallinna Halduskohus 22.04.2022 kohtumääruses asjas nr 3-22-604 on märkinud – on oluliselt intensiivsem rikkumine kui eksimine avaliku konkursi komisjoni koosoleku protokollide vormistamisel. Kaebaja on 2019. ja 2020. a-l toimunud sama ametikoha avalikel konkurssidel pääsenud lõppvooru ning seal konkursikomisjonide koosolekutel esitanud ja saanud teavet ning vastanud küsimustele, kuid konkursikomisjonid on konsensuslikult tunnistanud sobivaimaks

6(13)

3-22-1337 ja esitanud ametisse nimetamiseks teised kandidaadid. Samuti on kaebajal olnud mõlemal korral võimalik kandideerida sama ametikoha täitmiseks korraldatud järgmistel konkurssidel. Juhul kui vastustaja on 2019. ja 2020. a-l konkursikomisjoni koosolekute protokollide vormistamisel eksinud, on see eksimus oluliselt väiksema kaaluga kui 2022. a konkursil, kus kaebaja ei pääsenud avaliku konkursi dokumendivoorust vestlusvooru. Kui kaebaja sai teada 2019. ja 2020. a-l toimunud avalike konkursside tulemustest, ei esitanud ta HKMS-is sätestatud tähtaja jooksul tühistamiskaebust seoses oma õiguste võimaliku rikkumisega ega ole ka selles küsimuses pöördunud Saaremaa Vallavalitsuse poole. Samuti ei ole kaebaja esitanud kaebust ülalnimetatud konkursside komisjonide otsuste või toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 4) Kaebaja leiab, et vastustaja on teda diskrimineerinud tema (etnilise) päritolu tõttu ning annab eelise saarlastele. Vastustaja vaidleb sellele väitele vastu ja kinnitab, et vallavalitsus ei anna enda korraldatud konkurssidel saarlastel mingeid eeliseid. Vallavalitsus ei kogu teavet saarlaseks olemise või mitteolemise faktide kohta, s.o selle kohta, kas isiku esivanemad on pärit Saaremaalt. Vallavalitsuses töötab palju inimesi, kes ei ole päritolult saarlased. Sealhulgas töötab selliseid inimesi ka juhtivatel kohtadel. Ka viimaste aastate jooksul on mitte-saarlastest teenistujaid (sh nii suvesaarlasi kui ka inimesi, kellel ei ole Saaremaaga varem olnud mingit isiklikku sidet) võitnud avalikke konkursse ja asunud vallavalitsuse teenistusse, sh juhtide ametikohtadele. Vallavalitsuse avalikel konkurssidel tehakse personalivaliku alaseid otsuseid ainult inimeste sobivuse järgi ametikohale, s.o kandideerijate vastavuse kohta ametikohale esitatavatele nõuetele, mis on konkursi väljakuulutamisel avalikult teatavaks tehtud. Seejuures ei oma inimese päritolu mingit tähendust. 5) Kaebaja väidab, et konkursikomisjoni 17.12.2020 koosolekul kasutas vallavalitsuse personalitöötaja tema kohta halvustavat sõna „suvesaarlane“. Personalitöötaja sõnul ta kaebajat suvesaarlaseks nimetanud ei ole. Kuna konkursikomisjonide koosolekuid ei salvestata, siis ei ole võimalik selle sõna kasutamist komisjoni koosolekul tagantjärele ei kinnitada ega ka ümber lükata. Isegi kui sõna „suvesaarlane“ kasutati, siis ei saanud see olla halvustavas tähenduses. Üldises keelekasutuses tähendab suvesaarlane inimest, kes suurema osa ajast ei ela Saaremaal, kuid kellel on Saaremaal kinnisomand ja kes veedab Saaremaal olulise osa oma vabast ajast, sh suvepuhkusest. Vastustaja hinnangul tähistab see mõiste üksnes teatud faktilistele tunnustele vastavat inimest ja sellel mõistel ei ole ei positiivset ega ka negatiivset alatooni. Avalikel konkurssidel võib, olenevalt konkursi tingimustest, olla kandideerijal vaja konkursikomisjoni veenda, et ta teab teenistuskoha, millele ta kandideerib, töövaldkonna kohalikke olusid, samuti võib tal olla vaja esitada oma nägemus selle valdkonna arendamisest. Sellisel juhul on kandidaadid, kes on kohalike oludega tuttavad, paremas olukorras kui kandidaadid, kes seda ei ole. Isegi juhul, kui konkursikomisjoni liige oleks kasutanud sõna „suvesaarlane“ negatiivse alatooniga, ei saaks see mõjutada konkursikomisjoni otsuse õiguspärasust. Konkursikomisjoni kui kollegiaalorgani otsuste õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline see, mida iga konkreetne komisjoni liige arutelu käigus avaldas, vaid oluline on see, milles komisjon kokku leppis. Komisjoni liikmete vahel toimunud arutelu ei jäädvustata, seega ei ole komisjoni otsuseni jõudmiseni käiku tagasiulatuvalt võimalik taastada. Samuti ei ole vastustajal võimalik komisjoni otsust tagasiulatuvalt põhjendada. 6) Vallavalitsus viib avalikke konkursse läbi vastavalt õigusaktidele ja eesmärgiga leida teenistuskohale teenistuja, kes vastaks võimalikult täpselt teenistuskohale esitatavatele nõuetele ning täidaks võimalikult hästi selle teenistuskoha ülesandeid. Vallavalitsuse ega ka konkursikomisjonide tegevuse eesmärk ei ole ega saagi olla kedagi diskrimineerida. Kaebajat on koheldud avalikel konkurssidel võrdselt teiste kandideerinutega. Kaebaja suhtes varem toimunud konkurssidel tehtud otsused ei piira kuidagi kaebaja võimalusi kandideerida või 7(13)

3-22-1337 osutuda edukaks vallavalitsuse teenistuskohtade täitmiseks korraldatavatel järgmistel avalikel konkurssidel. See, et vallavalitsuse uute teenistujate meedias tutvustamisel on vastava asjaolu esinemisel märgitud ära teenistuja saarlaseks olemine, saarele mandrilt naasmine või muude juurte kaudu seoste otsimine, on vaid kommunikatiivset laadi. Kellelgi saarlaseks olemine või mitte olemine ei mõjuta kuidagi vallavalitsuse töö korraldamise alaseid otsuseid ega tingi diskrimineerivat käitumist töö- või teenistussuhetes. Seega leiab vastustaja, et vallavalitsus ei ole kaebajat avalikel konkurssidel diskrimineerinud. 7) Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kui tema õigusi rikuti 2021. a detsembris alanud konkursi puhul, siis on ilmne, et tema õigusi rikuti ka 2019. ja 2020. a-l läbi viidud konkurssidel. Kuigi kaebaja korduvat kandideerimist ühele ja samale ametikohale saab käsitleda sama protsessina, tuleb iga selle käigus aset leidnud väidetav rikkumine eraldi tõendada. Kui leiab tõendamist isiku õiguste rikkumine ühes episoodis, siis ei ole võimalik seda automaatselt laiendada teistele episoodidele. Kaebaja õiguste rikkumine vastustaja väidetava õigusvatsase tegevusega ei ole tõendatud ja kaebaja ei ole ka selles kohtuasjas vastusaja õigusvastase tegevuse tuvastamist nõudnud. Isegi juhul, kui tõendataks vastustaja õigusvastane tegevus ja kaebajale tekitatud kahju, oleks kaebajal õigus kahju hüvitamist nõuda ikkagi lähtudes sellest, millist kahju ta kandis seetõttu, et ei saabunud kandideerimisega taotletud sündmust, s.o tema ametisse nimetamist tema taotletud ametikohale (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1). 8) Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema oli parim kandidaat ja oleks pidanud objektiivsete kriteeriumite järgi saama valituks antud ametikohale. Kaebaja on nõustunud vastustaja väitega, et kohtumenetluses ei saa haldusmenetluses tehtud otsuseid täiendavalt põhjendada. Seetõttu ei ole kohtumenetluses võimalik tuvastada, kas kaebaja oli parim kandidaat või mitte. Asjaolu, et kaebaja ei osutunud avaliku konkursi tulemusel Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohale nimetatuks, ei tõenda, et selle põhjuseks oli, et ta ei ole saarlane. Ülalnimetatud avalike konkursside käiku, tehtud otsuseid ja seda, milliseid kandidaate konkursikomisjonid on eelistanud, kajastavad konkursikomisjonide koosolekute protokollid. Kaebaja on need protokollid koos kaebusega kohtule esitanud. Nendest protokollidest ei nähtu, nagu oleks vastustaja kaebajat diskrimineerinud seetõttu, et ta ei ole saarlane. Nende protokollidega on tõendatud, et ta ei ole kaebajat saarlaseks mitte olemise tõttu diskrimineerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(13)

3-22-1337 pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4). Varaline kahju

9(13)

3-22-1337 konkursikomisjoni 17.12.2020 protokollis nr 3 kajastatud otsus esitada vallavanemale ametisse nimetamiseks kandidaat, kelleks ei olnud kaebaja. Vaadates viidatud protokollilisi otsuseid2, siis põhjendusi selle kohta, millistel kaalutlustel valiti isik, kes loeti konkursikomisjoni poolt parimaks kandidaadiks, need ei kajasta. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et nimetatud otsuste puhul on eksitud HMS §-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamiskohustuse vastu (s.o kohus tuvastab selles osas vastustaja tegevuse õigusvastasuse).

kaebuse lisad 3 ja 6 vt ka VõrdKS eelnõu seletuskiri, lk 6 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cc5e0cc0-2620-3f44e381-071e238b4195/V%C3%B5rdse%20kohtlemise%20seadus)

10(13)

3-22-1337 enda positsiooni (mis on ka VõrdKS §-s 8 reguleeritud jagatud tõendamiskoormuse olemuseks) ning ühe poole väidetele ja tõenditele ei saa omistada per se suuremat osakaalu. Vastustaja ei ole keeldunud tõusetunud diskrimineerimisetteheitega seoses selgituste ja tõendite esitamisest. Seejuures peab arvestama ka seda, et negatiivse asjaolu (millegi puudumise) tõendamise võimalused on piiratud. Kohtu hinnangul ei ole olemasoleva teabe pinnalt tuvastatav kaebaja nimetamine või mittenimetamine suvesaarlaseks 17.12.2020 vestluse käigus. Eeltoodust määravam on aga kohtu hinnangul küsimus, kas kaebaja nimetamist konkursikomisjoni liikme poolt suvesaarlaseks saaks olemuslikult pidada diskrimineerimiseks, st kinnituseks selle kohta, et Saaremaa vallavalitsus eelistab sotsiaalosakonna juhataja ametikoha konkursil saarlasi mittesaarlastele. Jättes kõrvale küsimused, kuidas täpsemalt eristada saarlast mittesaarlasest (kaebaja sisustab suvesaarlast mittesaarlasena) ja kas nimetus „suvesaarlane“ on mingis kontekstis halvustav või mitte, ei saa kohtu hinnangul eelnimetatud järeldust teha. Konkursi raames koostab paremusjärjestuse / valib sobivaima kandidaadi konkursikomisjon kui kollegiaalorgan. Kollegiaalorgani puhul peab arvestama, et teatav subjektiivsus ja erinevate vaatenurkade toomine hindamisprotsessi on kollegiaalorgani moodustamise üheks eesmärgiks. Hinnangu usaldusväärsuse peab tagama asjaolu, et komisjoni moodustavad spetsialistid, kellel on teatavad spetsiifilised eriteadmised (mida ei ole üldjuhul samas mahus kohtul) ning lõplik hinnang moodustub kollegiaalselt (erinevate arvamuste keskmine). Komisjoni valiku peab täiendavalt heaks kiitma vallavanem, kes komisjoni esitatud kandidaadi ametisse nimetab. Nii konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollist nr 2, 17.12.2020 protokollist nr 3, kui ka 11.02.2022 protokollist nr 2 nähtuvalt valiti parim kandidaat komisjoni poolt välja konsensuslikult. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaksid Saaremaa vallavalitsuse konkursikomisjon liikmed üksmeelselt, samuti vallavanem eelistama sotsiaalosakonna juhataja valimisel kandidaadi sisulisele paremusele (ATS § 18 lg 3) tema n-ö etnilist päritolu. See eeldaks, et suur hulk vallavalitsuse liikmeid ja teenistujaid (kolme konkursi peale 13 erinevat inimest, sh kaks vallavanemat) ei pea konsensuslikult oluliseks seda, et vallavalitsuse ülesanded, mida peab täitma sotsiaalosakonna juhataja, saaksid täidetud parimal viisil, vaid seda, et vallavalitsusse asuksid tööle mingite kindlate kriteeriumide alusel Saaremaaga seostatavad isikud. Kohtu hinnangul ei saa sellist järeldust pidada usutavaks või tõendatuks pelgalt seetõttu, et konkursikomisjoni protokollides puuduvad põhjendused kandidaatide paremusjärjestuse kohta. Seejuures on vastustaja põhjendatult esile toonud, et teatud juhtudel võib kohalike olude tundmine olla ka objektiivselt kriteeriumiks, mis annab ühele kandidaadile eelise teise ees. Konkursiotsuste tegemisel on konkursikomisjonidel avar kaalutlusruum ning halduskohus saab kontrollida vaid seda, et otsused ei oleks ilmselt meelevaldsed (HKMS § 158 lg 3). Tutvudes nt vastustaja avalike selgitustega 2021. a konkursil ametisse nimetatud kandidaadi osas4, ei tekkinud kohtul veendumust, et tegemist oleks selgelt meelevaldse või diskrimineeriva valikuga. Kaebaja on iseenesest selgitanud, et ei nõua diskrimineerimise argumendil hüvitist 2019. a ja 2020. a konkursside osas. Samas võib kaebusest aru saada, et kaebaja laiendab enda diskrimineerimise etteheidet siiski kõigile kolmele konkursile. Selguse huvides märgib kohus seega, et kaebaja etnilist diskrimineerimist ei ole põhjendatud tuvastada ühegi konkursi puhul.

Saarte Hääle 15.02.2022 uudislugu (https://saartehaal.postimees.ee/7454429/saaremaa-vallavalitsusesotsiaalosakonna-juhatajaks-valiti-x-xo)

11(13)

3-22-1337 1 ning 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsuste puhul on eksitud HMS §-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamiskohustuse vastu, samas puudub alus järelduseks, et Saaremaa valla tegevus 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l välja kuulutatud konkurssidel sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks oleks laiemalt õigusvastane.

Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja kahjunõue rahuldamata.

Vastustaja 29.08.2022 menetlusdokumendi lisaks olev 17.05.2022 kiri kaebajale

12(13)

3-22-1337 menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.