V.Y kaebus mõista Saaremaa vallalt välja kahju hüvitis ja keelata kaebaja diskrimineerimine
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – V.Y, esindaja C.T Vastustaja – XXX, esindaja vallasekretär O.I
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada V.Y-le 12.08.2024 menetlusdokumendi lisana 5 esitatud tõend (dtl 326) ja eemaldada see haldusasja toimikust.
2.Jätta V.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
3.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2024. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 21.05.2019 korraldusega nr 2-3/757 välja avaliku konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Kandideerimisavalduse esitas teiste hulgas V.Y. Konkursikomisjon kutsus 11.06.2019 protokollis nr 1 kajastatud otsusega vestlusvooru viiest kandideerijast kolm, sh V.Y . Konkursikomisjon pidas 17.06.2019 protokollis nr 2 kajastatud otsusega konsensuslikult sobivaimaks kandidaati, kes ei olnud V.Y.
2.Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 27.10.2020 korraldusega nr 2-3/1827 välja avaliku konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Teiste hulgas esitas kandideerimisavalduse V.Y. Konkursikomisjon lubas 03.12.2020 protokollis nr 1 kajastatud otsusega vestlusvooru kümme kandidaati neljateistkümnest, sh V.Y . Konkursikomisjon lubas 11.12.2020 protokollis nr 2 kajastatud otsusega täiendavasse vooru 3 kandidaati, sh V.Y . Konkursikomisjon esitas 17.12.2020 protokollis nr 3 kajastatud otsusega vallavanemale sotsiaalosakonna juhataja ametisse nimetamiseks kandidaadi, kes ei olnud V.Y.
3.Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 21.12.2021 korraldusega nr 2-3/1967 välja avaliku konkursi sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. Kandideerimisavalduse esitas teiste hulgas V.Y. Konkursikomisjon kutsus 04.02.2022 protokollis nr 1 kajastatud otsusega vestlusvooru kümnest kandideerijast kolm, kelle hulgas ei olnud V.Y-d . Konkursikomisjoni esitas 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsusega konsensuslikult sotsiaalosakonna juhataja ametisse sobivatest kandidaatidest paremusjärjestuse. Saaremaa vallavanem nimetas 02.03.2022 käskkirjaga nr 13-1/132 Piret Tenno Saaremaa Vallavalitsuse koosseisus olevale sotsiaalosakonna juhataja ametikohale.
4.V.Y esitas 11.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi komisjoni 04.02.2022 koosoleku protokollis ja 11.02.2022 koosoleku protokollis sisalduvate otsuste tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-604). Tallinna Halduskohus rahuldas 22.06.2022 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas komisjoni 04.02.2022 koosoleku protokolli kantud otsuse osas, millega ei lubatud kaebajat konkursi vestlusvooru. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas V.Y apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas ka komisjoni 11.02.2022 koosoleku protokolli kantud otsuse esitada sotsiaalosakonna juhataja ametisse sobivatest kandidaatidest paremusjärjestus. Ülejäänud osas jäi apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus jättis 20.06.2023 määrusega menetlusse võtmata V.Y kassatsioonkaebuse menetluskulude osalise välja mõistmata jätmise peale.
5.V.Y esitas 17.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja Saaremaa Vallavalitsuselt kahjuhüvitis 9750 eurot (7175 eurot 2019–2021. a konkurssidel toimunud kaebaja õiguste rikkumiste eest ning 2575 eurot 2021. a-l välja kuulutatud konkursil kaebaja diskrimineerimise eest) ning keelata kaebaja diskrimineerimine. Kaebaja osales kõigil 2019. a-l, 2020. a-l ja 2021. a-l välja kuulutatud konkurssidel sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks, kuid ametikohale teda ei nimetatud. Konkurssidel on süsteemselt eiratud nõudeid, mille tulemusena on suure tõenäosusega osutunud valituks isikud, kelle puhul ei viiks nõuetele vastav kaalumine nende ametisse nimetamiseni. Samuti leiab kaebaja, et 2021. a-l välja kuulutatud konkursil on teda diskrimineeritud tema etnilise päritolu tõttu (kaebaja ei nõua selles osas hüvitist seonduvalt 2019. a ja 2020. a konkurssidega). Rikutud on kaebaja põhiseadusega tagatud õigust valida elukutset ja töökohta. Inimesel on subjektiivne õigus sellele, et konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt 2(13)
3-22-1337 ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused. Kaebaja on töötanud aastatel 2003–2021 Tallinna Linnavalitsuse Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajana. Sellel ametikohal oli kaebajal ca 20 alluvat. Kaebajal on magistrikraad sotsiaaltöös. Kaebaja vabastati ametist tema enda avalduse alusel, sest ta soovis asuda elama ja tööle Saaremaale. Vastustaja koostatud konkursside protokollidest ei ole võimalik leida teavet selle kohta, kuidas komisjon tegi oma otsustused ja mida kaalus. Kuna teiste kandidaatidega võrdlemist ei ole võimalik kontrollida, on kaebaja seisukohal, et tema oli objektiivseid asjaolusid arvestades sobivaim kandidaat. 2019. a konkursi tulemusena ametisse nimetatud ametniku põhipalgaks oli 2300 eurot kuus; 2020. a konkursi puhul eeldatavalt mitte vähem kui 2300 eurot ning 2021. a konkursi puhul 2575 eurot. Vastustaja esindaja tõi 2020. a konkursil kandidaatidega 17.12.2020 toimunud vestluse käigus välja konkursi tegeliku mitteametliku põhikriteeriumi ja selleks oli „saarlaseks“ olemine. 17.12.2020 toimunud vestluse käigus nimetas konkursikomisjoni liige kaebajat suvesaarlaseks ja küsis, kuidas ta kavatseb suvesaarlasena siin (st Saaremaal tööd tehes) hakkama saada. Vastustaja on kaebajat diskrimineerinud tema etnilise päritolu tõttu. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 kohaselt on isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu keelatud. Kaebaja seisukohta ja kestva diskrimineerimise otsest realiseerumist näitab 2021. a detsembri konkurss, mille puhul vastustaja lükkas kaebaja juba dokumendivoorus kõrvale. Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et mõistlik ühik hüvitise määramisel on ametikoha kuupalk. Asjaolu, et kaebaja ei ole pöördunud kohtu poole 2019. ja 2020. a konkursside tühistamiseks, ei oma praeguses asjas tähendust.
6.Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata. 10.05.2022 kohtus Saaremaa vallavanem koos vallasekretäriga kaebaja esindajaga. Vallavanem selgitas, et vallavalitsusel ei ole olnud tahtlust rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ütles vallavanem, et konkursikomisjoni otsus kaebaja konkursi teise vooru mitte lubamise kohta oleks pidanud olema paremini põhjendatud ning tegu on eksimusega, mille taolisi vallavalitsus soovib tulevikus vältida. 17.05.2022 kirjas kaebajale palus vallavalitsus kaebaja ees vabandust selle eksimuse pärast. Kaebaja põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud, aga viga on tehtud konkursikomisjoni koosoleku protokollide vormistamisel. Kandidaate koheldakse konkursi käigus võrdselt. Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vallavalitsuses töötab palju inimesi, kes ei ole päritolult saarlased. Sealhulgas töötab selliseid inimesi ka juhtivatel kohtadel. Personalitöötaja sõnul ei ole ta nimetanud kaebajat suvesaarlaseks. Kuna konkursikomisjonide koosolekuid ei salvestata, siis ei ole võimalik selle sõna kasutamist komisjoni koosolekul tagantjärele kinnitada ega ümber lükata. Isegi kui sõna „suvesaarlane“ kasutati, siis ei saanud see olla halvustavas tähenduses. Üldises keelekasutuses tähendab suvesaarlane inimest, kes suurema osa ajast ei ela Saaremaal, kuid kellel on Saaremaal kinnisomand ja kes veedab Saaremaal olulise osa oma vabast ajast, sh suvepuhkusest. Vastustaja hinnangul tähistab see mõiste üksnes teatud faktilistele tunnustele vastavat inimest ja sellel mõistel ei ole positiivset ega ka negatiivset alatooni. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema oli parim kandidaat ja oleks pidanud objektiivsete kriteeriumite järgi saama valituks sellele ametikohale. Kaebaja on nõustunud valla väitega, et kohtumenetluses ei saa täiendavalt põhjendada haldusmenetluses tehtud otsuseid. Seetõttu ei ole kohtumenetluses võimalik tuvastada, kas kaebaja oli parim kandidaat või mitte.
3(13)
3-22-1337
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. 2021. a-l välja kuulutatud konkursi raames antud haldusaktide (konkursikomisjoni 04.02.2022 protokollis nr 1 kajastatud otsus ning konkursikomisjoni 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsus) osas on vastustaja eksimus tuvastatud haldusasjas nr 322-604 toimunud kohtuvaidluse tulemusena. 2019. a ja 2020. a konkursse ei ole kaebaja eraldi vaidlustanud. 2019. a-l välja kuulutatud konkursil saab kaebaja õigusi riivata konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollis nr 2 kajastatud otsus pidada sobivaimaks kandidaati, kelleks ei olnud kaebaja. 2020. a-l välja kuulutatud konkursi puhul saab kaebaja õigusi riivata konkursikomisjoni 17.12.2020 protokollis nr 3 kajastatud otsus esitada vallavanemale ametisse nimetamiseks kandidaat, kelleks ei olnud kaebaja. Need protokollilised otsused ei sisalda põhjendusi selle kohta, millistel kaalutlustel valiti isik, kes loeti konkursikomisjoni poolt parimaks kandidaadiks. Seega on vastustaja eksinud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamiskohustuse vastu ning vastustaja tegevus on selles selles osas õigusvastane. Sellest ei saa siiski järeldada, et vastustaja oleks konkurssidel eiranud veel mingeid nõudeid, seejuures teinud kaalutlusvea parima kandidaadi valimisel. 22.06.2022 otsuses haldusasjas nr 3-22-604 asus kohus seisukohale, et Saaremaa Vallavalitsuse ametnike värbamise ja valiku korrast ei saa järeldada, et kõik objektiivselt konkursitingimustele vastavad kandidaadid peaksid pääsema teise vestlusvooru. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et 2021. a konkursil kaebaja konkursi vestlusvooru mittelubamise õiguspärasus oleks välistatud. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kontrollitavat teavet selle kohta, millistel kaalutlustel tehti valikud kandidaatide vahel. Mõistetav on vastustaja esile toodu, et 2019. a ja 2020. a konkurssidega seoses ei ole andmeid säilitatud ning möödunud aja tõttu on suulisi arutelusid keeruline taastada. Kaebaja pole enne siinses asjas kaebuse esitamist astunud samme, mis oleksid tinginud vastustaja poolt 2019. a ja 2020. a konkurssidega seotud asjaolude operatiivsemat ülevaatamist. Kaebaja väitel nimetas konkursikomisjoni liige teda 2020. a konkursi raames 17.12.2020 toimunud vestluse käigus „suvesaarlaseks“. Seda peab kaebaja enda diskrimineerimiseks etnilise päritolu tõttu (saarlaseks mitteolemise tõttu). Vastustaja selgituse kohaselt eitab kõnealune konkursikomisjoni liige kaebaja nimetamist suvesaarlaseks. Negatiivse asjaolu (millegi puudumise) tõendamise võimalused on piiratud. Olemasoleva teabe pinnalt ei ole tuvastatav, kas kaebajat nimetati 17.12.2020 vestlusel suvesaarlaseks. Sellest määravam on aga küsimus, kas konkursikomisjoni liikme sõnu suvesaarlaseks olemise kohta saaks olemuslikult pidada diskrimineerimiseks. Sellist järeldust ei saa asja materjalidest teha. Konkursi raames valib sobivaima kandidaadi konkursikomisjon kui kollegiaalorgan. Kollegiaalorgani loomise üheks eesmärgiks ongi tuua teatavat subjektiivsust ja erinevaid vaatenurki hindamisprotsessi. Komisjoni hinnangu usaldusväärsuse peab tagama asjaolu, et komisjonis on spetsialistid, kellel on eriteadmised ja lõplik hinnang kujuneb kollegiaalselt. Komisjoni valiku peab heaks kiitma vallavanem, kes nimetab komisjoni esitatud kandidaadi ametisse. Konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollist nr 2, 17.12.2020 protokollist nr 3 ja 11.02.2022 protokollist nr 2 nähtuvalt valis komisjon parima kandidaadi konsensuslikult. Kaebaja ei ole toonud esile mõistlikku põhjendust, miks peaksid konkursikomisjoni liikmed üksmeelselt, samuti vallavanem, eelistama sotsiaalosakonna juhataja valimisel kandidaadi sisulisele paremusele (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 3) tema n-ö etnilist päritolu. Sellist järeldust ei saa pidada usutavaks pelgalt seetõttu, et protokollides puuduvad põhjendused kandidaatide paremusjärjestuse kohta. Seejuures on vastustaja põhjendatult esile toonud, et teatud juhul võib kohalike olude tundmine objektiivselt anda ühele kandidaadile eelise. Kaebaja on selgitanud, et ei nõua diskrimineerimise argumendil hüvitist 2019. a ja 2020. a 4(13)
3-22-1337 konkursside osas. Samas võib kaebusest aru saada, et kaebajal on diskrimineerimise etteheide kõigi kolme konkursi puhul. Kaebaja etnilist diskrimineerimist ei ole põhjendatud tuvastada ühegi konkursi puhul. Saaremaa valla konkursikomisjoni 17.06.2019 protokollis nr 2, 17.12.2020 protokollis nr 3, 04.02.2022 protokollis nr 1 ning 11.02.2022 protokollis nr 2 kajastatud otsuste puhul on eksitud HMS §-st 56 tuleneva haldusakti põhjendamiskohustuse vastu. Samas puudub alus järeldada, et Saaremaa valla tegevus 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel oleks laiemalt õigusvastane. Kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine ei saa seisneda selles, et kaebajat ei nimetatud sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Kaebajal puudus selleks subjektiivne õigus ja seda ei loonud ka valla otsuste õigusvastasus tulenevalt põhjendamiskohustuse rikkumisest. Olukorras, kui kaebajal puudus subjektiivne õigus saada 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel nimetatud Saaremaa valla sotsiaalosakonna juhataja ametikohale, ei saa kaebajal olla tekkinud kahju saamata jäänud töötasu näol. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajal oleks tekkinud konkursside tulemusena muu varaline kahju. Kogutud teabest ei nähtu, et vastustaja oleks 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel süüliselt rikkunud kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi. Isegi kui konkurssidel tehtud otsustuste põhjenduste tagantjärele kontrollimise raskendatus saaks olla sisustatav mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguse süülise rikkumisena, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et vastustaja on kaebaja ees valla eksimuse pärast vabandust palunud. RVastS ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati hüvitada rahas. Hingeline valu on mõistetav, kuid tegemist ei saa olla niivõrd intensiivse üleelamisega, mida ei saaks hüvitada vallavanema selgituste andmisega ja kaebaja ees vabandust palumisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.V.Y esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja ei osalenud kolmel järjestikusel konkursil selleks, et realiseerida oma õigust õiglasele menetlusele, vaid selleks, et saada valituks konkursiga täidetavale ametikohale ja kasutada oma põhiseaduslikku õigust valida töö- ja elukohta. Ebaõige on kohtu seisukoht, et apellandi õigusi ei ole rikutud „laiemalt“. Kohus on tühistanud 2021. a konkursi käigus koostatud protokollilised otsused. Seetõttu ja arvestades et varasemate konkursside otsused on täpselt sama sisutud, on ilmselge, et siinse kaebuse menetlemisel oleks kohus pidanud tuvastama ka 2019. a ja 2020. a konkursside protokolliliste otsuste tühisuse osas, millega need rikkusid apellandi õigusi. Diskretsiooniotsuse puhul peab valik olema kontrollitavalt põhjendatud. Apellant oli parim kandidaat ja oleks seetõttu pidanud saama valituks vakantsele ametikohale. Subjektiivse õiguse puudumine saada ametisse nimetatud ei välista õigust nõuda kahju hüvitamist. Nõudeõiguse kontrollimiseks peab kohus tegema selgeks, kas isikul oli võimalus saada ametisse nimetatud. Kohus on C.T artikli põhjal asunud seisukohale, et diskretsiooniotsus ametikoha täitmiseks on langetatud õiglaselt. Kohus oleks pidanud hindama apellandi tõendeid ja uurimisprintsiibi raames ka ise tõendeid välja nõudma. Vastustajal peaks olema alles viimase konkursi tulemusena ametisse nimetatud kandidaadi esitatud dokumendid, mida saaks võrrelda apellandi dokumentidega. Kohus on jätnud hindamata apellandi esitatud tõendid diskrimineerimise kohta. Euroopa Liidu õigus ja VõrdKS seavad tõendamiskoormuse diskrimineerimisasjades 5(13)
3-22-1337 diskrimineerija ülesandeks. Tõendite puudumist ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Apellant on palunud kohtul kindlaks teha, kuidas on juhtunud, et 2021. a konkursil ei pääsenud kõigile ametikoha nõuetele vastav mitmekümne aastase kogemusega spetsialist kümne inimesega konkursil dokumendivoorust edasi ehk kolme hulka, kes kutsuti vestlusvooru, kellest moodustati paremusjärjestus, ja miks apellant ei olnud parim. Samuti seda, millisel põhjusel ei valitud apellanti varasematel, s.o 2019. a ja 2020. a konkurssidel täidetavale ametikohale. Asjaolu tõttu, et avaliku teenistuse vaidlused lahendatakse halduskohtumenetluses, ei muutu diskrimineerimise tõendamine diskrimineeritu kohustuseks. Arusaamatu on kohtu hinnang, et piisava hulga asjaga seotud isikute osalus välistab võimaliku diskrimineerimise. Vald ei ole tõendanud ega isegi väitnud, milles seisnes ametisse nimetatud kandidaadi paremus apellandi ees. Kogu vastustaja selgitus piirneb sellega, et valiti parim kandidaat, millise selgitusega kohus on nõustunud, tuginemata mistahes tõenditele. Kohtu etteheide, et apellant oleks pidanud vaidlustama ka 2019. a ja 2020. a konkursse, ei ole asjakohane. Mõistlik isik eeldab, et haldusmenetlus on kaebetähtaja jooksul esitatud kaebuse puhul kohtulikult tagantjärele kontrollitav.
9.XXX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetlus ringkonnakohtus
10.Ringkonnakohus palus 19.06.2024 kohtunõudega kaebajal täpsustada oma nõuet.
11.Kaebaja selgitas 01.07.2024 vastuses, et nõuab vastustajalt saamata jäänud tulu (kahjuhüvitis 7175 eurot ja diskrimineerimise eest 2575 eurot). 12.08.2024 vastuses märkis kaebaja, et palub kohtul lisaks välja mõista VõrdKS § 24 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud mõistliku rahasummana.
12.Ringkonnakohtu 05.07.2024 nõude alusel esitas vastustaja 05.08.2024 vaidlusaluste konkurssidega seonduva dokumentatsiooni. 13.08.2024 määrusega võttis ringkonnakohus Saaremaa valla 05.08.2024 seisukohaga esitatud lisad haldusasja toimikusse, piiras kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu kolmandate isikute eraelulisi andmeid puudutavatele dokumentidele ning kuulutas menetluse kinniseks nende dokumentide osas. Kaebaja esitas seisukoha vastustaja 05.08.2024 menetlusdokumendile 12.08.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Uute tõendite vastuvõtmine
13.Kaebaja esitas 12.08.2024 menetlusdokumendi lisana 5 tõendi (dtl 326), mille kohaselt valiti Kärla spordihalli juhatajaks HA. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõend ei ole siinses asjas asjakohane, mistõttu ringkonnakohus ei võta seda toimikusse (HKMS § 62 lg 2, HKMS § 188 lg 3). Muud 12.08.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõendid võttis ringkonnakohus asja lahendamise juurde. Apellatsioonkaebuse lahendamine
14.Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses märgituga (HKMS § 200 p 4).
15.Komisjon ei eelistanud kaebajat vaidlusalustel konkurssidel sotsiaalosakonna juhataja ametikohale ja teda ei nimetatud seetõttu sellele ametikohale. Seega piiravad komisjoni otsused kaebaja võimalust realiseerida põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 1 tulenevat elukutse 6(13)
3-22-1337 valiku vabadust. Sellegipoolest on halduskohus õigesti osutanud, et konkursil osalemisega ei teki isikul subjektiivset õigust saada ametisse nimetatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist subjektiivset õigust ei anna ka kandidaadi vastavus kuulutuses märgitud nõuetele, sh vajaliku töökogemuse olemasolu. Küll aga peab kandidaadile olema tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjas nr 3-3-1-41-07, p 11; asjas nr 3-3-1-87-04, p 14). Seepärast peab isikule olema tagatud kohtulik kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle. Konkursikomisjoni otsuste põhjendamata jätmine
16.Haldusasjas nr 3-22-604 on tuvastatud Saaremaa Vallavalitsuse konkursikomisjoni 04.02.2022 otsuse nr 1 ja 11.02.2022 protokollilise otsuse nr 2 õigusvastasus HMS § 56 lg-te 1 ja 3 rikkumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et ka 17.06.2019 protokoll nr 2 (dtl 16) ja 17.12.2020 protokoll nr 3 (dtl 22) ei vasta HMS § 56 lg-te 1 ja 3 nõuetele.
17.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad olema toodud selle kirjalikud põhjendused, sh selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1–3). Riigikohtu praktika kohaselt peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 25). Põhjendused peavad võimaldama adressaadil otsuse tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 26). Komisjoni otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks menetlusreegleid ja otsustamise kriteeriume, et haldusorgani tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ja ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Ka siis kui menetlusreeglid ja kriteeriumid on kokku lepitud sellesama komisjoni poolt, ei tohi valik kandidaatide hulgast toimuda meelevaldselt. Juhul kui põhjendused on haldusaktis kajastamata, ei ole haldusorgani hinnang reeglina kontrollitav. Seega toob HMS §-i 56 rikkudes haldusakti motiveerimata jätmine üldjuhul kaasa haldusakti õigusvastasuse.
18.Konkursikomisjoni 17.06.2019 protokoll nr 2 (dtl 16) ja 17.12.2020 protokoll nr 3 (dtl 22) ei sisalda põhjendusi, millest nähtuks, kuidas komisjon hindas kandidaatide töö- ja juhtimiskogemusi ning tööalaseid saavutusi ning millise kaalu ühe või teise kandidaadi kogemusele omistas. See, millistele asjaoludele tuginedes kujundas komisjon oma hinnangu, ei selgu ka muudest menetluse käigus kogutud tõenditest. 17.12.2020 vestlustel kuulas komisjon ära kandidaatide ettekanded teemal „Dementsussündroomiga inimestele ja lähedastele suunatud teenuste arendamine“, kuid ka selles osas puuduvad protokollis põhjendused selle kohta, kuidas komisjon hindas neid ettekandeid.
19.Kuna haldusorgani hinnangud pole siinsel juhul kontrollitavad, on haldusaktid nende motiveerimatuse tõttu õigusvastased. Haldusaktid (17.06.2019 protokoll nr 2 ja 17.12.2020 protokoll nr 3) on nende õigusvastasusest sõltumata siiski kehtivad, sest kaebaja ei pöördunud vaidega haldusorgani poole ega tühistamisnõudega halduskohtusse. Kahju hüvitamise nõue
20.Haldusaktide õigusvastasus ei tingi siiski hüvitamiskaebuse automaatset rahuldamist.
21.Kaebaja seostab temale kahju tekkimise asjaoluga, et ta ei osutunud valituks kolmel konkursil Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks. PS § 7(13)
3-22-1337 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kaebaja nõuab saamata jäänud tulu 7175 eurot hüvitamist konkurssidel toimunud kaebaja õiguste rikkumiste eest, saamata jäänud tulu 2575 eurot hüvitamist kaebaja diskrimineerimise eest ning VõrdKS § 24 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitist kohtu määratud mõistlikus suuruses.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et siinses asjas ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 ning VõrdKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeõiguste eeldused. Hüvitise nõudmine RVastS alusel
23.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
24.Tuvastatud on, et vastustaja tegevus haldusaktide motiveerimata jätmisel oli õigusvastane. Haldusasjas nr 3-22-604 on kohus tühistanud 11.02.2022 koosoleku protokollilise otsuse nr 2 ja 04.02.2022 protokollilise otsuse nr 1. Kuid kaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud ka muud nõude eeldused.
25.Kahju hüvitamise teise eeldusena peab kaebajal olema tekkinud kahju. RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse kahju kannatanud isikule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. RVastS § 8 lg 1 teise lause järgi tuleb kahjustatud isik hüvitisega üldjuhul asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kahjunõude rahuldamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hüpoteesist, milline oleks olnud kaebaja faktiline olukord ilma hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti või toiminguta (vrd RVastS § 8 lg 1 teine lause ja VÕS § 127 lg 1).
26.Kaebaja on saanud vaidlusaluste haldusaktide andmise ajal töötasu (dtl 35), kuid 2020. a detsembris ja 2022. a märtsis oli tema töötasu madalam (dtl 321 ja 325) kui Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohal makstav töötasu (dtl 268 ja dtl 294). Sellest tulenevalt ja arvestades RVastS § 8 lg-s 1 sätestatut, võis kaebajal tekkida kahju saamata jäänud töötasu näol seoses 2020. a-l ja 2021. a-l väljakuulutatud konkurssidel mittevalituks osutumisega. 2019. a-l oli kaebaja töötasu suurem (dtl 319) kui Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ametikohal makstud töötasu (dtl 235), mistõttu selle konkursiga seoses ei ole kaebajale varalist kahju tekkinud.
27.Hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti põhjuslik seos kaebaja töötuks olekuga perioodil 2021. a oktoobris ja novembris ringkonnakohtu hinnangul puudub. Küll aga kaotas ta võimaluse teenida (kõrgemat) sissetulekut ning see on asjakohane seoses 2020. a ja 2021. a konkursside õiguspärasusega.
28.Tuleb siiski arvestada, et tekitatud kahju kindlaks tegemiseks peab kaebaja tegelikku olukorda võrdlema olukorraga, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (VÕS § 127 lg 1). Selleks tuleb esiteks tõendada asjaolud, mis kirjeldavad kaebaja tegelikku olukorda. Teiseks tuleb välja selgitada hüpoteetiline olukord, mis oleks kujunenud vastustaja õiguspärase tegevuse korral. Seda olukorda ei ole võimalik täpselt tõendada, sest reaalsuses seda ei eksisteeri. Kaebaja väidetavat hüpoteetilist olukorda on aga võimalik menetlusosalistel põhistada ja kohtul hinnata. Vajaduse korral tuleb 8(13)
3-22-1337 tõendada väiteid faktide kohta, millele omakorda tugineb väide hüpoteetilise olukorra tõenäosuse kohta. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei oma teiste kandidaatide kandideerimisdokumendid asja lahendamisel tähtsust. Kohtul peab olema võimalik hinnata, kas valik kandidaatide seast toimus meelevaldselt või mitte. Vastasel korral ei oleks tagatud kaebaja põhiseaduslik õigus õiguskaitsele, mh õiguste rikkumise tõhusaks heastamiseks kahju hüvitamise teel.
29.Vastavalt HMS § 19 lg-le 1 säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 19 lg 3 kohaselt säilitatakse HMS § 19 lg-s 1 nimetatud dokumente arhiiviseaduses ja selle alusel antud arhiivieeskirjas ettenähtud korras. HMS § 19 eesmärgiks on tagada kontrolli tegemise võimalikkus haldusorgani tegevuse üle. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.
30.Ringkonnakohus andis menetlusosalistele täiendava võimaluse oma seisukohtade tõendamiseks ja põhistamiseks, sest eespool toodud põhjustel jättis halduskohus asjas olulised asjaolud välja selgitamata. Esiteks jättis halduskohus välja selgitamata, millist liiki kahju kaebaja nõudis ja kuidas kaebaja selgitab kahju kujunemist. Teiseks jättis kohus uurimiskohustust (HKMS § 2 lg 4, § 122 lg 2 p-d 5–8) rikkudes haldusorganilt välja nõudmata vaidlusaluste konkursside dokumentatsiooni. Ringkonnakohus kõrvaldas halduskohtu need rikkumised apellatsioonimenetluses, selgitades menetlusosalistele tõendamiskoormuse jaotust ning andes menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid.
31.Kuigi vaidlustatud otsused olid motiveerimatuse tõttu õigusvastased (sh ühe konkursi omad sellel põhjusel ka tühistati), ei saaks kahju hüvitamist õigustada pelgalt menetlusvõi vormivead (põhjendamiskohustuse rikkumine), vaid tuleb hinnata, kas need tõid kaasa sisuliselt ebaõige otsuse (kaalutlusvea, vt Riigikohtu 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 13). Seda, kas haldusorgan oleks õiguspäraselt toimides valinud kaebaja vaidlusalusele ametikohale, tuleb hinnata faktiliste asjaolude ja ametisse nimetamist reguleerivate sätete alusel õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose tuvastamise käigus (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1048, p 17). Kui puudub alus kahelda, et isik oleks ametisse nimetatud, võib isikul olla õigus nõuda ametist ilmajäämise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist.
32.Ringkonnakohus, hinnates asjas kogutud tõendeid, ei ole veendunud, et haldusorgani õiguspärase tegevuse korral oleks tõenäoliselt jõutud tulemusele, et kaebajat tuleb eelistada teistele kandidaatidele ja nimetada ta ametisse.
33.Vastustaja on ATS § 18 lg 7 alusel kehtestanud ametnike värbamise ja valimise korra (kord)1. Korra § 4 lg 6 sätestab, et kandidaatide hindamisel analüüsitakse dokumentides esitatud teabe alusel kandidaadi vastavust teenistuskoha nõuetele ning selgitatakse välja kandidaadi teadmised, kogemused ja oskused vestluse käigus või praktilise ülesande lahendamisel. Eelistatakse kandidaati, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistuskoha nõuetele. Dokumendivoorus koostab komisjon paremusjärjestuse teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele vastavatest kandidaatidest, mis fikseeritakse komisjoni koosoleku protokollis. Paremusjärjestuse alusel valib komisjon kandidaadi vestlusvooru, kus kandidaadil on võimalik anda selgitusi dokumentides esitatud teabe kohta ning komisjonil võimalik saada hindamiseks täiendavat
https://www.riigiteataja.ee/akt/417112017007
9(13)
3-22-1337 teavet kandidaadi teadmiste ja kogemuste kohta vastavas töövaldkonnas (korra § 4 lg 7). Sotsiaalosakonna juhataja konkursiteate (dtl 38) kohaselt kehtisid kandidaatidele järgmised nõudmised: kõrgharidus, eesti keele valdamine kõrgtasemel, vähemalt 2aastane juhtimiskogemus või vähemalt 3-aastane töökogemus ametiasutuses või ametikoha töövaldkonnas, kohaliku omavalitsuse põhimõtete tundmine, oskus kasutada teenistuskohal vajalikke arvutiprogramme ja andmekogusid, teadmised valdkonna õigusaktidest ja oskus neid rakendada.
34.Ringkonnakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et valituks osutunud isikud vastasid sotsiaalosakonna juhataja ametikohale esitatud nõudmistele. Vastupidi kaebaja väitele ei näe korra § 4 ette haldusorgani kohustust eelistada suurimat töökogemust omavat kandidaati. Eelistada tuli isikut, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistuskoha nõuetele (korra § 4 lg 6). Teenistuskoha nõudmiste täitmiseks piisas, et kandidaadil oleks vähemalt 2-aastane juhtimiskogemus või vähemalt 3-aastane töökogemus ametiasutuses või ametikoha töövaldkonnas.
35.Seetõttu asjaolu, et kaebajal oli 18 aastat töökogemust Nõmme linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajana, ei kohustanud vastustajat kaebajat teistele kandidaatidele eelistama ega teinud temast automaatselt parimat kandidaati. Ringkonnakohtule nähtub, et inimesed, kes osutusid valituks, erinesid kaebajast oma kogemuse ja visiooni poolest ning võisid omada tugevusi ja oskusi, mida kaebaja CV-st ega motivatsioonikirjast ei nähtunud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus välistada, et ametisse nimetatud isikud vastasid enim teenistuskoha nõuetele. Esitatud dokumentidest ei ole ilmne, et valik kandidaatide seast toimus meelevaldselt või kandidaatidele ei olnud tagatud kandideerimisel võrdseid võimalusi. Sellist järeldust ei ole õige teha ainuüksi asjaolust, et kaebaja ei osutunud valituks. Tuleb arvestada, et kandidaatide vastavusele hinnangu andmisel teeb komisjon prognoosotsuse, lähtudes sellest, kui tulemuslikult eeldatavasti tuleb kandidaat toime ametikohal teda ootavate ülesannetega. Komisjon koosneb ametiisikutest, kes annavad hinnangu eelnevalt teatavaks tehtud kriteeriumite alusel. Komisjon teeb otsuseid, tuginedes oma liikmete senisele kollektiivsele kogemusele ja teadmistepagasile. Ehkki hinnangute andmine kandidaadi vastavusele ja nende vahel valiku tegemine hõlmab paratamatult teatud subjektiivsuse elemente, aitab otsuse objektiivsust parimal viisil tagada organi kollegiaalsus ning otsuste langetamine häälteenamusega. See ei tähenda siiski, et komisjoni otsuste objektiivsus või põhjendatus peaks olema vähem tagatud kui ainuisikulise otsustamise korral.
36.Vähetähtis ei ole ka see, et RVastS § 7 lg-s 1 sätestatakse põhimõte, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju ei hüvitata juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohese õiguskaitsevahendi kasutamisega (nt haldusakti vaidlustamine vaide- või kohtumenetluses, samuti kirjaliku pöördumise esitamine põhjendamiskohustuse rikkumise kohta, mis suunaks haldusorganil edaspidistel konkurssidel vältima varasemaid vigu). See tähendab, et isikul lasub kohustus võtta tarvitusele abinõud ning tegutseda aktiivselt enda õiguste ja huvide kaitsel. Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib kahju hüvitamine olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (vt Riigikohtu 21.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-10, p 12). Olukorras, kus õiguskaitsevahendi olemasolu võis olla isiku jaoks ebaselge või selle kasutamise vajalikkus raskesti ettenähtav, võib olla põhjendatud hüvitise vähendamine (vt Riigikohtu 18.11.2004 otsus asjas nr 3-3-1-33-04, p-d 14,15 ja 19.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 16). Kohtu kohustus on seda hüvitusnõude lahendamise käigus kontrollida. 10(13)
3-22-1337
37.Vaidlus puudub, et kaebaja ei pöördunud 17.06.2019 protokollilise otsuse nr 2 ja 17.12.2020 protokollilise otsuse nr 3 vaidlustamiseks haldusorgani ega kohtu poole. Kaebaja ei nõudnud komisjonilt ka selgitusi ega põhjendusi tehtud valiku ja otsuste kohta, mis on konkurssidel tavaline praktika. Seega ei teinud kaebaja mõistlikult võimalikku, et kahju tekkimist vältida või kahju suurust vähendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei viita miski sellele, et esmased õiguskaitsevahendid ei oleks saanud olla nende kasutamisel tulemuslikud. Haldusorgan on kaebaja ees 10.05.2022 vabandust palunud, tunnistades eksimust ja lubades oma praktikat muuta. On põhjendatud eeldada, et juhul kui kaebaja oleks kasutanud õiguskaitsevahendit juba 2019. a konkursi järel, oleks vastustaja lõpetanud õigusvastase tegevuse, s.o täitnud põhjendamiskohustust edaspidi kooskõlas HMS §-ga 56.
38.Eespool märgitust tulenevalt ei ole kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja halduskohus on jätnud selle õigesti rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused, mis käsitlevad RVastS § 9 alusel mittevaralise kahju nõude eeldusi (otsuse p 14), tuleb otsusest välja jätta, sest sellise kahju hüvitamist kaebaja ei nõudnud. Kahju hüvitamine VõrdKS alusel
39.Kaebaja nõuab hüvitist diskrimineerimise eest (VõrdKS § 24 lg-d 1 ja 2). Kaebaja hinnangul on tal tekkinud diskrimineerimise tõttu varaline kahju (saamata jäänud tulu) ja lisaks soovib kaebaja, et kohus määraks talle mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma.
40.VõrdKS §-s 24 sätestatud nõue aegub VõrdKS § 25 kohaselt ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Seega siinses asjas saab hinnata vaid seda, kas kaebajal tekkis diskrimineerimise tulemusena kahju konkursil, mis kuulutati välja 21.12.2021.
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VõrdKS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeõiguse eeldused täidetud. Diskrimineerimise alusel esitatud nõude rahuldamiseks ei piisa vastustaja toimingu või õigusakti õigusvastasusest, vaid lisaks peab olema tõendatud ka kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine vähemalt ühe VõrdKS § 1 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tunnuse alusel diskrimineerimise tõttu. See tähendab, et kui kaebaja väidab, et teda diskrimineeriti etnilise päritolu tõttu, mis on üks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetatud tunnustest, siis peab olema tõendatud tema kõrvalejätmine konkursilt just tema selle faktilise asjaolu tõttu.
42.Diskrimineerimine võib vastavalt VõrdKS § 3 lg-tele 2, 3 ja 4 olla kas otsene või kaudne. Mõlema VõrdKS mõttes diskrimineerimise liigi ühine tunnus on, et tegemist peab olema mitte lihtsalt ebavõrdse kohtlemisega, vaid põhjendamatu kvalifitseeritud ebavõrdse kohtlemisega, s.t põhjendamatu vahetegemisega teatud kvalifitseeritud tunnuse alusel.
43.VõrdKS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seaduse § 2 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on ametniku teenistusse võtmise otsustamisel keelatud inimesi diskrimineerida nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole siinses asjas tuginenud asjaolule, mis annaks alust väita, et teda on diskrimineeritud VõrdKS mõistes tema rahvuse (etnilise kuuluvuse) tõttu.
44.Kaebaja väitel nimetas konkursikomisjoni liige kaebajat 17.12.2020 toimunud vestluse käigus suvesaarlaseks ja küsis, kuidas ta kavatseb „suvesaarlasena“ siin (s.t Saaremaal) tööd tehes hakkama saada. Kaebaja väidab, et sellest nähtub tegelik põhjus, miks teda kolmandal konkursil isegi vestlusele ei kutsutud – sest ta pole kohalik. Küsimuse alatoon 11(13)
3-22-1337 oli kaebaja hinnangul see, et kaebaja ei tea Saaremaa asjadest midagi. Kaebaja arvates on suvesaarlane halvustav termin, tähendades inimest, kes ei ole „päris“ saarlane, vaid on Saaremaale soetanud suvekodu ning käib Saaremaal puhkamas. Kaebaja järeldab sellest, et teda ei valitud ametisse seetõttu, et ta ei olnud saarlane.
45.Ringkonnakohtu arvates on nendest väidetest meelevaldne järeldada diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse) tõttu. Suvesaarlaseks kutsutakse tavalises kõnepruugis inimest, kes ei ela saarel püsivalt, aasta ringi, ning see ei ole seotud inimese etnilise päritoluga, tema keele, rahvusega. VõrdKS kohaldamisalase kuuluks näiteks olukord juhul, kui kelleltki oleks konkursivestlusel küsitud, kuidas ta kavatseb venelasena, soomlasena vms Saaremaal sotsiaalosakonna juhatajana hakkama saada. Seepärast on praeguses asjas vaidlusaluseks küsimuseks see, kas valla sotsiaalosakonna juhataja ametikoha täitmiseks korraldataval konkursil on lubatav käsitleda ning võtta kandidaadi hindamisel arvesse asjaolu, et ta ei ole püsivalt (pikemalt) elanud teenistuskoha läheduses. Tegemist võib olla ATS, kuid mitte VõrdKS rikkumisega.
46.Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud objektiivseid asjaolusid, mille alusel saaks pidada usutavaks kaebaja ebavõrdset kohtlemist ainuüksi seetõttu, et tema varasem elukoht oli Tallinnas, mitte Saaremaal. Neid asjaolusid ei kinnita kaebaja halduskohtule esitatud tõendid ega ka asjaolu, et kaebaja ei pääsenud 2021. a konkursil dokumendivoorust edasi. Asjaolu, et 07.07.2022 tutvustatakse ajalehes Saaremaa Teataja vallavalitsuse nelja uut töötajat, kellel on seos Saaremaaga (dtl 128), ei tõenda samuti, et 2021. a konkursil koheldi kaebajat halvemini ainuüksi tema elukoha tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on loogiline, et Saaremaa ametiasutustesse kandideerivad eeskätt inimesed, kellel on Saaremaaga suurem seotus ning sellest iseenesest ei ole põhjendatud teha järeldust, et muid kandidaate jäetakse ilma võimalusest osaleda konkursil võrdsetel alustel. Muu hulgas kinnitab seda, et 2019. a, 2020. a ja 2021. a konkurssidel on ametisse nimetatud ka mittekohalikke (dtl 236 jj, 268 jj, 295 jj).
47.Kaebaja nõue VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 alusel varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata. Keelamiskaebus
48.Kaebaja on palunud halduskohtule esitatud kaebuses keelata kaebaja edaspidine diskrimineerimine.
49.Keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3, § 45 lg 1) on olemuselt kohustamiskaebuse eriliik. Nagu kohustamiskaebuse puhul, peavad ka keelamiskaebuse lubatavuse ja rahuldamise eeldused (vt lisaks HKMS § 5 lg 1 p 3 ja lg 3; RVastS § 5 lg 1; Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p-d 21–22) olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord enam keelata vastustajal haldusakti andmist või toimingu tegemist (sh kui pole põhjust arvata, et vastustaja üldse kavatseb kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti anda või toimingut teha), tuleb kaebus jätta keelamisnõude osas rahuldamata. Kuivõrd siinsel juhul ei ole tõendamist leidnud kaebaja diskrimineerimine ega muul viisil ebavõrdne kohtlemine, ei ole ka põhjust eeldada, et vastustaja kavatseb kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti anda või toimingut teha, seda sõltumata asjaolust, et 2023. aastal toimunud konkursil ei osutunud kaebaja samuti edukaks. Kohustamiskaebus jääb rahuldamata. Kui kaebaja leiab, et mõnel konkursil rikutakse tema õigusi, on tal õigus esitada kaebus selle konkursi tulemuste peale. Menetluslikud otsustused
12(13)
3-22-1337
50.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata. Otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesolevas otsuses märgitule.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
52.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Haldusorgan ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.