Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 23.03.2023, Tartu 3-21-1128 AS Lemeks Põlva kaebus Keskkonnaameti 21.05.2021. a ettekirjutuse ja 27.05.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a otsus AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus ja Keskkonnaameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja AS Lemeks Põlva Volitatud esindaja Maiu Paloots Vastustaja Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha uus otsus, millega jätta AS Lemeks Põlva kaebus tervikuna rahuldamata ning poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 24.04.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Keskkonnaamet (KeA) kinnitas 04.05.2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris metsateatised, millega lubati raie Põlva maakonnas Põlva vallas Järveääre kinnistu (nr 1311438) katastriüksuse (katastritunnus 62201:001:1558) eraldistel 1, 2, 4, 5 ja 6.
2.KeA peatas 21.05.2021. a ettekirjutusega, võttes aluseks looduskaitseseaduse (LKS) § 702 lg 1, loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, puude langetamise Järveääre kinnistul lindude pesitsemise kaitseks esialgselt kuni 26.05.2021 (k.a.) ning märkis, et raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest teavitatakse AS-i Lemeks Põlva hiljemalt 26.05.2021. Ettekirjutuse kohaselt on teaduslikult tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, siis on raiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa. Raietööde käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine loetakse tahtlikuks (karistusseadustiku (KarS) § 16). Suuline korraldus puude langetamise peatamiseks anti telefoni teel 20.05.2021. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kui jätkatakse puude langetamist ja lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, rakendatakse sunniraha 3000 eurot vastavalt KorS § 28 lg-le 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-le 1 ja § 10 lg-le 1.
3.KeA andis 26.05.2021. a ettekirjutusega (allkirjastatud 27.05.2021) korralduse mitte teha raiet Järveääre kinnistul lindude pesitsemise ajaks kuni 15.07.2021 (k.a.), võttes aluseks LKS § 702 lg 1, LoKS § 60 lg 2 ja KorS § 28 lg 1. Ettekirjutuse kohaselt 24.05.2021 viidi kinnistul läbi kohapealne kontroll lindude vaatlemiseks ja pesitsemise tuvastamiseks. Vaatluse tulemusel tuvastati suur-kirjurähni ja metsvindi kindel pesitsus, rasvatihase ja pasknääri tõenäoline pesitsus ning veel 6 linnuliigi võimalik pesitsus. Raietööde käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine loetakse tahtlikuks (KarS § 16). KeA loodushoiutööde spetsialisti T. Evestuse 24.05.2021. a eksperthinnangu kohaselt on raierahu vajalik 15. juulini. Haldusmenetlus viiakse läbi kaebajat ära kuulamata kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et kui tehakse raiet Järveääre kinnistul enne 16.07.2021, rakendatakse sunniraha 5000 eurot vastavalt KorS § 28 lg-le 2 ning ATSS § 8 lg-le 1 ja § 10 lg-le 1.
4.AS Lemeks Põlva esitas 26.05. ja 18.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-21-1128 ja 3-21-1344) ning 20.04. ja 04.05.2022 täiendavad seisukohad. Halduskohus liitis asjad, jättes kohtuasja numbriks 3-21-1128 ning võttis menetlusse 21. ja 27.05.2021. a ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõude. Lisaks taotles kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist LKS § 55 lg 61 osas. Kaebaja põhjendused: 1) Metsateatiste kinnitamisega KeA kinnitas, et raie teostamine on kooskõlas õigusaktidega. KeA lähtus oletustest. Reaalset ohtu lindude hävitamisele ei esinenud. Uue halduspraktika kohaldamisel ei ole KeA maaomanike ja raieõiguse omanike huve arvestanud. 2) 21.05.2021. a ettekirjutuses puudub viide teadustöödele, mille põhjal igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta; ei ole märgitud, mis linnud kinnistul võivad pesitseda ega kindlaks tehtud, kas kinnistul mõni lind pesitseb; ei ole tuvastatud, et kaebaja rikkus LKS § 55 lg 61 nõudeid; ei ole kaalutud kaebaja huve ja võimalikke alternatiive. 27.05.2021. a ettekirjutuses tugines KeA ekspertarvamusele, mis ei ole kontrollitav (allkirjastamata, lakooniline, üldine). Puuduvad kaalutlused, miks on raie keelatud 15. juulini kogu kinnistul. KeA tugines alles kohtumenetluses Linnuatlasele ja rahvusvahelisele üldtunnustatud metoodikale. 3) Metsaseadus (MS) või muud õigusnormid ei keela üldreeglina raie teostamist lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaminister ei ole kasutanud võimalust määrusega raieid piirata. Ettekirjutuse tegemine LoKS-i alusel on haldusorgani juhtumipõhine kaalutlusotsus. Automaatset keeldu raieks pesitsuse ajal ei tulene LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 ning pesitsusaegsed raied ei ole vastuolus Euroopa Liidu direktiividega. Linnudirektiivi kohaselt peetakse inimtegevust pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ja ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel.
4) Ettekirjutused on ebaproportsionaalsed. Kaebajale ei antud võimalust esitada arvamust ja vastuväiteid ega võimaldatud osavõttu paikvaatlusest, kuigi ta seda taotles.
5.KeA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja leidis, et kaebaja taotlus algatada LKS § 55 lg 61 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on perspektiivitu. KeA põhjendused: 1) Metsateatiste olemasolu ja selles lindude pesitsemisajaga seonduvate piirangute puudumine ei muuda ettekirjutusi õigusvastaseks. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks ei ole, et liik oleks haruldane või väljasuremisohus. Asjaolu, et KeA rakendas LKS § 55 lg-t 61 varasemast erinevalt, ei muuda ettekirjutust ebaseaduslikuks ja ebaproportsionaalseks. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohast tahtlust tuleb tõlgendada sarnaselt süüteomenetlusega, s.h hõlmata ka kaudne tahtlus. Pesitsemise häirimist tuleb pidada tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole isiku otsene eesmärk, vaid isik möönab selle võimalikkust. 2) Ettekirjutused põhinevad juhtumipõhisel vajadusel ja on tehtud ohu tõrjumiseks. Asjaolu, et kevadised metsaraied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju, on tõestatud teadusuuringutega. LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 ei tulene võimalust kaaluda kaebaja huve. 3) 27.05.2021. a ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang on kontrollitav. Pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus KeA Linnuatlases toodud rahvusvahelisest üldtunnustatud metoodikast (tl 111). KeA pidas vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ja pidada tõenäoliseks pesitsejaks ka linde, kelle laul fikseeriti 1-l korral (mitte 2 päeval vähemalt 1-nädalase vahega). Nii nägi ette ka pärast ettekirjutuse tegemist kehtestatud lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis (tl 149-150). Sel juhul pesitses kinnistul vähemalt 10 paari linde. 4) Pesade koordinaate ei fikseeritud. Pesitsushinnangu allkirjastamise kohustust ei ole. 5) Valitud sunnivahendi määra ei pea hoiatuses põhjendama. 6) 27.05.2021. a ettekirjutuse tegemisel jäeti kaebaja ära kuulamata vajaduse tõttu viivitamatult tegutseda. KeA möönis, et kaebajat oleks pidanud paikvaatluse läbiviimise ajast teavitama.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 18.05.2022. a otsusega kaebuse osaliselt: tuvastas KeA 27.05.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse ja jättis rahuldamata KeA 21.05.2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks LKS § 55 lg 61 suhtes (resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (resolutsiooni p 3); mõistis KeA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot (resolutsiooni p 4). Otsuse põhjendused: 1) KeA tegi ettekirjutuste puhul õigesti kindlaks ohu esinemise. 21.05.2021. a ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et KeA algselt konkreetsele teadusuuringule ei viidanud. Teaduskirjanduses väidetakse, et Eesti metsades pesitseb keskmiselt ca 300 linnupaari/km2 (tl 110). 27.05.2021. a ettekirjutuses lähtus KeA, et 24.05.2021 tehti kinnistul kindlaks 2 linnuliigi kindel pesitsus ja 2 linnuliigi tõenäoline pesitsus. 2) 24.05.2021. a menetlustoiminguga kindlaks tehtud andmed (tl 35, 124) on piisavalt usaldusväärsed. KeA lähtus rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast (tl 111). Koostatud on välitööde kaart (tl 124). Puudub alus arvata, et KeA tuvastas pesitsused alusetult või meelevaldselt. Ei nõustu KeA-ga, et lähtudes pärast ettekirjutuste tegemist kehtestatud raietööde peatamise juhisest (tl 149-150) tuleks veel mõned liigid lugeda tõenäolisteks pesitsejateks. 27.05.2021. a ettekirjutuse tegemise ajal see juhis ei kehtinud. Ettekirjutuses öeldut, et kindlaks või tõenäoliseks pesitsejaks tuleb lugeda 4 liiki (paari) linde, ei saa kohtumenetluses muuta. Lisaks on vaieldav rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika ümberkujundamine KeA kehtestatud korraga.
3) KorS § 28 lg 1 ja LoKS § 7 lg 1 p 3 annavad õigusliku aluse ettekirjutuste tegemiseks. KorS § 28 lg 1 kohaldamiseks peab olemas olema muus õigusaktis sisalduv norm, mille rikkumist korrakaitseorgan soovib ära hoida. Selleks on LKS § 55 lg 61. 4) Mõistet „tahtlik“ ei saa sisustada lähtudes Eesti õigusest, vaid lähtuda tuleb Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Kohtu (EK) lahenditest. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldu tuleb mõista nii, et tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu. Ei nõustu KeA-ga, et kohaldada saab KarS §-s 16 sätestatud tahtluse definitsiooni. 5) Metsateatised ei takistanud ettekirjutuste tegemist ega muuda neid õigusvastaseks. KeA-l ei ole kohustust selgitada metsateatise kinnitamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Metsaregistrisse sisenemisel kuvatakse hoiatus lindude pesitsusaja kohta ja soovitus sel ajal töid mitte teha (tl 59). LKS § 55 lg-s 61 toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebaja kui raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas KeA on vastavad piirangud talle kirjalikult esitanud. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta enne 20.05.2021 suulise korralduse saamist arvestas lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või võttis kasutusele sellega seotud meetmeid. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et LKS 55 lg-s 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. 6) Asjaolu, et KeA halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused olid õigusvastased. Haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist. 7) Puudused 21.05.2021. a ettekirjutuses ei tingi selle õigusvastasust. Täidetud oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1 tingimused. Ettekirjutuse põhjendused on piisavad selle faktilise ja õigusliku aluse mõistmiseks (HMS § 56 lg 2). Ettekirjutus kehtis lühikest aega. Kui keelatud oli üksnes puude langetamine, siis ei pidanud KeA kaaluma alternatiivseid lahendusi, s.h jäi kaebajale õigus teha raiet ettevalmistavaid töid. 8) 27.05.2021. a ettekirjutuse puhul on kaebaja etteheited ärakuulamise ja kaalutlusõiguse teostamise osas põhjendatud. Puuduvad kaalutlused, kas arvestades kinnistul pesitsevate lindude arvu ja pesitsusperioode ning kaebaja huve on raiete täielik keelamine ca 1,5 kuuks proportsionaalne. Teadusuuringute põhjal ei ole pesitsusaegne raietegevus täielikult välistatud. Kuna kaebajat ära ei kuulatud, ei ole teada, kas ja milliseid töid oleks ta soovinud teha alternatiivina lageraie keelamisele. KeA poolt ei olnud õige ennetavalt otsustada, et igasugused tegevused on välistatud. 9) Ei nõustu, et LKS kehtestab riigisiseselt linnudirektiivist rangemad nõuded. Nii LoKS § 7 lg 1 p 3 kui KorS § 28 lg 1 annavad KeA-le õiguse teha ettekirjutus. See tähendab kaalutlusõiguse teostamist. KorS §-d 7 ja 8 näevad ette lähtuda riikliku järelevalve teostamisel proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest. Keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas sageli ülekaalukaks avalikuks huviks, kuid see põhimõte ei ole absoluutne ega välista KeA kohustust kaebaja huvid välja selgitada ja neid kaaluda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.KeA esitas 16.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a otsus osas, milles kaebus rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata või saata asi halduskohtule vaidlustatud osas uueks lahendamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus alusetult leidis, et 27.01.2021. a ettekirjutuse tegemisel ei ole KeA teostanud kaalutlusõigust. Ei ole õige, nagu oleks KeA peatanud raie kaebajat täielikult ära kuulamata ja raie peatamist kaebajaga arutamata. Ettekirjutusega pandud raie keeld seisnes üksnes puude ja põõsaste langetamise peatamises ega takistanud n.ö igasuguseid tegevusi, nagu kohus ekslikult leidis. Kohus jättis ettekirjutusega pandud keelu täpse sisu välja selgitamata, millega rikkus uurimispõhimõtet.
2) Hetkel, mil raie peatati, ei olnud võimalik kinnistul olemasolevat metsamaterjali (alusmetsa) koondada ja kokku vedada. Kuna tüvesid selleks ajaks langetatud ei olnud, ei olnud võimalik langetatud tüvesid laasida või järgata. Seega oli raie peatamise sisuks üksnes puude ja põõsaste langetamise peatamine. Kaebaja pikaaegselt metsandusvaldkonnas tegutseva äriühinguna pidi sellest aru saama. Samad järeldused saab teha eraldisel 1 kavandatud harvendusraie kohta. 3) Olukorras, kus LKS § 55 lg 61 p 2 kohane tahtlik häirimine või häirimise oht on tuvastatud, ei ole vaja hinnata, kas see häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline, vaid võib asuda kaaluma, kas ja millise korrakaitselise meetme rakendamine on KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt põhjendatud. Kohus tõlgendas ja kohaldas vääralt LKS § 55 lg-t 6. 4) Sisuliselt väljendas kaebaja arvamust raie peatamise kohta 20.05.2021 telefonivestluses. Kaebajale oli teada, et raie edasise peatamise vajadus otsustatakse 26.05.2021, seega oli tal selle kuupäevani võimalus esitada arvamusi või vastuväiteid. Kaebaja seda ei teinud. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud.
8.AS Lemeks Põlva esitas 17.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a otsus osas, milles kaebus jäeti rahuldamata ja teha uus otsus, millega tuvastada 21.05.2021. a ettekirjutuse õigusvastasus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Raiet ei teostatud eesmärgiga (tahtlusega/kavatsetult) hävitada või kahjustada linnupesi ja häirida linde. Kaebaja ei pidanud arvestama võimalusega, et LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. KeA halduspraktika rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piiranguid rakendatakse üksnes metsandussektorile. Halduspraktika muutmise vajadus ei tähenda, et haldusorgan võiks asuda praktikat muutma ebaõigetel alustel ja õigusaktides sätestatut eirates. 2) Kohus jättis hindamata, kas lindude pesitsuse kaitse on proportsionaalne meede, olukorras, kus seadusandja on näinud ette riigi võimaluse raiete peatamiseks MS-is. Ei ole proportsionaalne, et lindude pesitsusaegset kaitset on asutud korraldama ettekirjutuste menetluste kaudu. Asjaolu, et raie peatamine on lühiajaline, ei anna haldusorganile alust eirata õigusaktide nõudeid ja põhjendamiskohustust. Põhjendus, et looduskaitselised huvid võivad üles kaaluda muud huvid, ei saa olla HMS-i nõuete eiramise aluseks. 3) „Pesitsusrahu“ ja sellest tulenevat raiekeeldu õigusaktid ei sätesta. Enne alusmetsa lõikuse alustamist on Järveääre kinnistu raieala vaadatud visuaalselt üle ja linnupesasid ei tuvastatud. Kui tuvastatakse (s.h raie käigus) linnupesad, jäetakse pesapuu ja selle ümbrus raiumata. Kohtuotsusest ei selgu, mis meetmeid oleks kaebaja pidanud rakendama. 21.05.2021. a ettekirjutusest ei nähtu, et oleks tuvastatud lindude pesitsemine raiealal. Enne asjaolude/pesade tuvastamist ei saa rääkida konkreetsest ohust, vaid üksnes abstraktsest ohust. Ükski õigusakt ei sätesta, et metsatööd on käsitletavad pesade ja lindude tahtliku hävitamisena. 4) LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ei ole õige peatada raieid asjaolude kontrollimiseks. Lindude tahtlik häirimine on keelatud niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Kohus jättis tähelepanuta, et omaniku huve 21.05.2021. a ettekirjutuses kaalutud ei ole. 5) Kuna KeA tugines KarS §-le 16, on 21.05.2021. a ettekirjutuses tuginetud ebaõigele normile. Õigeks ei saa pidada kohtu järeldusi EK 04.03.2021. a eelotsusest. Eelotsus ei kohusta KeA-d LKS § 55 lg 61 tõlgendusi muutma. Kohus jättis hindamata EK kohtujurist J. Kokotti 10.09.2020. a ettepaneku. Ringkonnakohtul tuleb J. Kokotti seisukohti hinnata. Kõigi isikute ja elualade võrdse kohtlemise korral tuleks LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 "tahtluse" range käsitlemise korral lindude häirimise aspektist ca 4 kuuks seisma panna suurem osa Eesti tegevustest. See ei ole LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõte.
6) 21.05.2021. a ettekirjutuses ei sisaldu kaalutluse teostamist, mis põhjendaks raiete peatamist kuni 26.06.2021. Asjaolu, et metsas võivad teadustöödele tuginedes pesitseda linnud, seda juhtumipõhiselt tuvastamata, ei ole sobiv ja piisav kaalutlus, et peatada tegevus.
9.KeA palub vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kuni 2021. a kevadeni juhiti raierahu pidamise vajalikkusele tähelepanu leebemalt (teavitused, juhised, bänner metsaregistris jne), mis ei tähenda, et LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelde oleks teisiti tõlgendatud või raiete võimalikku ohtlikkust lindudele eitatud. Kaebaja kohustus LKS-s toodud keelde järgida tulenes seaduse kehtivusest, mitte sellest, kas haldusorgan varem järelevalvet tegi või mitte. Proportsionaalsuse küsimus võiks tõusetuda olukorras, kus KeA kehtestab täiendava piirangu lisaks ministri kehtestatud piirangule. Käesoleval juhul sellist olukorda ei ole. Kohtul ei olnud vaja hinnata ettekirjutuse proportsionaalsust MS § 40 lg 10 valguses. 2) Kohus ei ole vastupidiselt kaebaja väidetule leidnud, et KeA sekkumise aluseks oli asjaolu, et kaebaja ei ole teinud piisavalt ohu tõrjumiseks. Kohus pidas KeA sekkumise aluseks KorS § 5 lg 2 kohase ohu tuvastamist. Tuvastatud oli LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise reaalne ja vahetu oht. 3) Rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika pesitsevate lindude tuvastamiseks näeb ette muid mooduseid kui pelgalt pesa tuvastamine. Olukorras, kus LKS § 55 lg 61 p 2 kohane tahtlik häirimine või häirimise oht on tuvastatud, ei ole vajalik hinnata, kas häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline, vaid KeA võis asuda kaaluma, kas ja millise korrakaitselise meetme rakendamine on KorS §-dest 7 ja 8 tulenevalt põhjendatud. 4) Kui ettekirjutuse tegemisel oleks pidanud LKS § 55 lg 61 kohase tahtluse sisustamisel tuginema KarS § 16 asemel EK praktikale, ei muuda see ettekirjutust õigusvastaseks. Ettekirjutuse tegemise ajal oli teada, et LKS § 55 lg 61 kohane tahtlus hõlmab kaudset tahtlust ka EK praktika kohaselt ja KeA tugines sellele asjaolule varasemas menetluses. 5) Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv ega anna alust asuda linnudirektiivi art-s 5 toodud keeldude tõlgendamisel teistsugusele seisukohale, kui nähtub EK eelotsuses asjades nr C-473/19 ja C-474/19. LKS § 55 lg 61 rakendamine teiste tegevuste puhul ei ole vaidluse esemeks. Põhjendamatu on kaebaja üldistus, nagu tooks kohtu käsitlus LKS § 55 lg 61 tahtlusest kaasa suurema osa Eesti tegevuste peatamise 4 kuuks. 6) Kuna kinnistul kuuldi 20.05.2021 kontrollil lindude laulu ja tegemist oli metsalindude tavapärase pesitsusajaga, pidas inspektor lindude pesitsemist kinnistul tõenäoliseks.
10.AS Lemeks Põlva palub vastuses jätta KeA apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Õigusaktid ei pane KeA-le kohustust raiete peatamiseks. Kui haldusakti adressaat ja kohus ei saa olla veendunud, et kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus haldusorgan ka haldusakti andmisel, tuleb tuvastada ettekirjutuse õigusvastasus. 2) 27.05.2021. a ettekirjutusest ei nähtu, et KeA oleks arvestanud, et eraldisel 1 kavandati harvendusraiet ja kaalunud teistel eraldistel lageraie asemel alternatiivsete raieliikide võimaldamist. Kuna ettekirjutusega puude ja põõsaste langetamine keelati, alusmetsa lõikusele järgnevat raiet teha ei saanud. 3) Linnudirektiivi ja LKS § 55 lg 61 eesmärk ei ole tingimusteta kaitsta igat lindu. 4) KeA moonutab 20.05.2021 telefonivestluse sisu. A. Hainsoo avaldas telefonivestluses soovi võtta osa lindude tuvastamise paikvaatlusest ja on valmis seda kinnitama kohtule vande all. Paikvaatluse toimumise ajast A. Hainsood ei informeeritud. Haldusorgani poolt telefonivestluses raiete peatamise korralduse andmine ei ole HMS § 40 mõistes ärakuulamise läbiviimine. Ärakuulamisõigust on rikutud.
11.AS Lemeks Põlva märgib 02.03.2023. a täiendavas seisukohas järgmist:
1) „Raierahu“ või „pesitsusrahu“ õigusaktid ette ei näe. Ükski õigusakt ei käsitle raietegevust, s.h alusmetsa lõikust lindude ja pesade tahtliku hävitamise ja lindude tahtliku häirimisena. LKS § 55 lg 61 uue tõlgenduse praktikaga seotud info pidanuks KeA avaldama metsateatisel. Kohus jättis arvestamata õiguspärase ootuse rikkumise, s.h hindamata keskkonnaministri ja õiguskantsleri seisukohad. 2) Kuna KeA lindude pesitsust reaalselt ei tuvastanud, ei saa rääkida pesade tahtlikust hävitamisest. KeA sisustab LKS § 55 lg-t 61 ja LoKS § 7 lg 1 p-i 3 kui abstraktset ja absoluutset häirimiskeeldu. Alles kohtumenetluses asus KeA väitma, et paikvaatlusel kuuldi ja nähti linde. KeA ei ole selle kinnitamiseks esitanud tõendeid. 3) KeA ja kohus kohaldasid vääralt KorS § 5 lg-t 2. Kui kindlat või tõenäolist linnupesa/pesitsust ei tuvastatud, ei ole reaalsest ohtu linnu elule, seega tõrjutakse abstraktset ohtu. Abstraktse ohu tõrjumine saab toimuda üksnes läbi MS § 40 kehtestatud raiekeelu. 4) KarS-le tuginemine oli väär. Kohus andis EK 04.03.2021. a eelotsusele liidetud kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 sisu, mida see endas ei kanna. Kaitsealuseid liike puudutava elupaigadirektiivi tahtluse sisu on põhjenduseta kantud üle linnudirektiivi tahtlusele. Järveääre kinnistu ei ole loodusdirektiivi kohaselt elupaigaks ega ohustatud linnuliikide pesitsusalaks. Tavalindude kaitseks majandusmetsades ei tule tahtlust sisustada sama rangelt nagu elupaigadirektiivis (vt loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 p d erinevad sõnastused ja keelud). 5) Ei saa eeldada ega tugineda sellele, et kevadsuvine metsaraie põhjustab metsalindude populatsiooni vähenemise. Sellekohane uuring puudub.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus käsitleb esmalt KeA 21.05.2021. a ettekirjutuse õiguspärasust (I), seejärel KeA 27.05.2021. a ettekirjutuse õiguspärasust (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
13.Seonduvalt KeA 21.05.2021. a ettekirjutusega on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Vaidlust ei ole, et KeA koostas 21.05.2021. a ettekirjutuse seoses 20.05.2021 tuvastatud asjaoluga, et Põlva maakonnas Põlva vallas Partsi külas Järveääre kinnistul (nr 1311438, katastriüksus 62201:001:1158) metsas toimusid raietööd. 21.05.2021 seisuga oli kaebaja raietegevus KeA inspektori 20.05.2021. a suulise korralduse alusel peatatud. 21.05.2021. ettekirjutusega peatas KeA asjaolude kontrollimiseks raietööd veel kokku viieks päevaks kuni 26.05.2021 (k.a).
15.Kaebaja väitel ei teostatud raiet eesmärgiga (tahtlusega/kavatsetult) hävitada või kahjustada linnupesi ja häirida linde. Ringkonnakohus nõustub, et pole usutav, et kaebaja plaanis raiet kindla eesmärgiga linnupesi kahjustada ja linde häirida. Samas ei olnud KeA-l raiete peatamiseks vaja kaebaja taolist tahtlust tuvastada. KeA peatas raied KorS § 28 lg 1 alusel tekkinud ohu tõrjumiseks. Raiete peatamiseks piisas mööndusest, et raiete teostamine
võib kaasa tuua linnupesade kahjustamise ja lindude häirimise ohu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
16.LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tuleneb keeld looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlikuks häirimiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks, samuti lindude tahtlikuks häirimiseks, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. LKS-i täiendati § 55 lõikega 61 looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I 2008, 34, 211), mille eelnõu 212 SE seletuskirja kohaselt viidi LKS seeläbi vastavusse Euroopa Liidu nõukogu 02.04.1979. a direktiiviga 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv). LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kordavad sõna-sõnalt linnudirektiivi artikli 5 punkte b ja d. Seetõttu on määrav, millise tõlgenduse on Euroopa Kohus linnudirektiivi eelviidatud sätetele andnud. Ringkonnakohus märgib siiski, et lisaks linnudirektiivile tuleb asjakohaseks pidada ka Euroopa Kohtu tõlgendusi, mis on antud Nõukogu 21.05.1991. a direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaigadirektiiv). Elupaigadirektiivi artikkel 12 näeb ette linnudirektiiviga sarnase keelu häirida tahtlikult direktiivi lisas märgitud loomaliike, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal (b), kuid samuti keelu kahjustada või hävitada nende paljunemis- või puhkepaiku (d).
17.Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsusest liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19 nähtub, et Euroopa Kohus on elupaigadirektiivi artiklit 12 tõlgendanud nii rabakonna kui ka metsise, herilaseviu ja kanakulli elupaikade võimaliku ohustamisega seoses ning ka eelotsusetaotluse esitanud riik ei ole siseriiklikus õiguses elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi kohaldamisalasse kuuluvatel liikidel vahet teinud ning on hõlmanud neid samade keeldudega (vt p-d 46, 48). Seega olenemata asjaolust, et lindude häirimine on keelatud linnudirektiivi ja loomade häirimine elupaigadirektiivi all, on Euroopa Kohtu kummagi direktiivi asjakohaste sätete (linnudirektiivi art 5 ja elupaigadirektiivi art 12) tõlgendused kasutatavad ka käesoleva kohtuasja raames.
18.Viidatud kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et selleks, et oleks täidetud elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktis a nõutud tahtlikkuse tingimus, peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse olemasolu. Sama kehtib selle direktiivi artikli 12 lõike 1 punktides b ja c sätestatud keeldude puhul (p 51). Elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktides a-c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad ka sellise tegevuse nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (p 53). Kohus asus seisukohale, et elupaigadirektiivi eesmärkide saavutamiseks on vaja, et pädevad ametiasutused oleksid võimelised ära hoidma tegevust, mis kahjustab selle direktiiviga kaitstud liike, ja seda olenemata sellest, kas asjaomase tegevuse eesmärk on nende liikide tapmine ja häirimine või mitte (p 76).
19.Halduskohtu tõlgendus järgib Euroopa Kohtu lahendis väljendatud põhimõtteid. Asjaolu, et Euroopa Kohtu kohtujuristi J. Kokotti 10.09.2020. a ettepanek tahtluse osas Euroopa Kohtu seisukohast erines ning toetas enam kaebaja positsiooni, ei tähenda, et halduskohus oleks pidanud eelistama J. Kokotti tõlgendust. J. Kokott asus oma ettepanekus seisukohale, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad direktiivi 2009/147 artikli 5 punktides a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust artikli 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele
tasemele. Euroopa Kohus on siiski ka hilisemas otsuses jäänud truuks lindude häirimise keelu rangele tõlgendusele. Seda kinnitavad kohtu seisukohad kohtuasjas C-432/21.
20.Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsuses kohtuasjas C-432/21 kinnitatakse taas, et elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktides a-c sätestatud keelud võivad olla kohaldatavad sellisele tegevusele nagu metsamajandus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine, häirimine ega munade tahtlik hävitamine või korjamine (p 78). Samas kohtuasjas leidis Euroopa Komisjon seoses elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktides a ja c ette nähtud keeldudega, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on nende liikide isendite püüdmise või tapmise tahtlikkuse tingimus täidetud ka siis, kui teo tegija üksnes möönis niisuguse püügi või tapmise võimaluse olemasolu ning sama järeldus kehtib linnudirektiivi artikli 5 punktide b ja d kohta (p 44). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei eksinud, kui tõlgendas LKS § 55 lõiget 61 viisil, et sättes kajastatud tegevus (pesade ja munade hävitamine või kahjustamine või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal häirimine) on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise võimaluse olemasolu (halduskohtu otsuse p 10). Antud asjaoludel pidi kaebaja möönma, et metsamajandustööd, sh raied võivad tappa ja häirida metsas pesitsevaid linde, sh hävitada nende pesi ja mune.
21.KeA tugines ettekirjutuses KarS §-s 16 sätestatud tahtluse definitsioonile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KarS-s sätestatud tahtlus ei ole haldusmenetluses, riikliku järelevalve teostamisel kohaldatav (halduskohtu otsuse p 10). Euroopa Liidu õigusest üle võetud normide tõlgendamisel on asjakohane tugineda Euroopa Kohtu poolt normidele antud tõlgendusele. Kuna KeA andis samas KarS §-i 16 tõlgendades LKS § 55 lõikes 6 1 sätestatud tahtlusele samasuguse sisu nagu seda tegi Euroopa Kohus eelnevalt viidatud lahendites, ei jõudnud KeA ettekirjutuses ebaõigele tulemusele. Seetõttu ei too eksliku õigusliku aluse kasutamine kaasa vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust. Seda, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi siiski vältimatult kaasa tuua akti tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, on leidnud ka Riigikohus (RKHK 03.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-1022, p 22; 26.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-28-16, p 14; 11.01.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 14).
22.Vaidlustatud ettekirjutuses põhjendas KeA ohtu häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist ning pesa hävitamist või kahjustamist sellega, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Kohtumenetluses esitas KeA andmed, et uuringute põhjal pesitseb Eesti metsades ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300 linnupaari ehk seega 3 paari linde 1 ha kohta 1 (tl 53p, 110). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, et vastustaja ettekirjutuses konkreetsele teadusuuringule ei viidanud, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et viidatud teadusuuringust lähtus KeA ka ettekirjutuse andmise ajal. Eeltoodust lähtudes tegid KeA ja halduskohus õigesti kindlaks raietega seotud ohu esinemise.
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et kaebaja ei pidanud arvestama võimalusega, et keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua KeA reageeringu. KeA on halduskohtumenetluses selgitanud, et soovitus pesitsusajal (perioodil 15. märtsist 31. juulini) metsas raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning see on nähtav ka bännerina metsateatiste registreerimisel (tl 59). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuvastas Keskkonnaamet 20.05.2021, et katastriüksuse 62201:001:1558
Elts J., Kuus A., Leiba, E. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, 2018, lk
metsas toimuvad raietööd. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et KeA tema tegevusele ei reageeri. Kaebaja väide, et KeA halduspraktika rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piiranguid rakendatakse üksnes metsandussektorile, ei ole asjakohane. Ringkonnakohus nõustub siinkohal HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse p-s 14 toodud põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et LKS § 702 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet LKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle KeA. LoKS § 60 lg 2 järgi teostab KeA riiklikku järelevalvet ka looduses vabalt elavate loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle. LoKS § 7 lg 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Kaebaja ei ole selgitanud, kelle suhtes pidanuks KeA eelviidatud sätet veel rakendama.
24.Kaebaja arvates jättis halduskohus hindamata, kas lindude pesitsuse kaitse on proportsionaalne meede olukorras, kus seadusandja on näinud ette riigi võimaluse raiete peatamiseks MS-is. Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne, et lindude pesitsusaegset kaitset on asutud korraldama ettekirjutuste menetluste kaudu. Kaebaja arvates on eiratud õigusaktide nõudeid ja põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja selle väitega. MS § 40 lg 10 sätestab, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul
15.aprillist 15. juunini. Halduskohus on kaebaja väidet hinnanud ja leidnud, et võimalus kehtestada üldine keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve meetmeid (halduskohtu otsuse p 5). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ka on senises kohtupraktikas leitud, et kui minister määrust kehtestanud ei ole, tuleb lähtuda LKS § 55 lõikest 61 ning nimetatud norm kohaldub kõigi looduslikult esinevate lindude kaitseks (TlnHK 07.09.2020. a otsus asjas nr 3-20-605, p 42). Vaidlustatud ettekirjutus on ringkonnakohtu hinnangul piisaval määral põhjendatud ning täitmiseks arusaadav. Kuna raie peatati asjaolude kontrollimiseks esialgselt vaid viieks (koos suulise korraldusega kuueks) päevaks, ei saa ettekirjutuse negatiivset mõju kaebaja õigustele pidada ka ülemääraseks.
25.Kaebaja leiab, et „pesitsusrahu“ ja sellest tulenevat raiekeeldu õigusaktid ei sätesta. Kui raie käigus tuvastatakse linnupesad, jäetakse pesapuu ja selle ümbrus raiumata. Enne asjaolude tuvastamist ei saa rääkida konkreetsest, vaid üksnes abstraktsest ohust. Asjaolu, et metsas võivad teadustöödele tuginedes pesitseda linnud, ei ole sobiv ja piisav kaalutlus tegevuse peatamiseks. Ringkonnakohus meenutab, et linnudirektiivi artikli 5 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige lindude tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Elupaigadirektiivi artikli 12 järgi tuleb liikmesriikidel keelata loomaliikide tahtlik häirimine, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Nii LKS § 55 lg 61 p 2 kui LoKS § 7 lg 1 p 3 räägivad selgelt poegade üleskasvatamise ajast ja sigimisperioodist. Seetõttu tuleb ka „pesitsusrahu“ mõista eeltoodud kontekstis. KeA-l kui LoKS § 60 lg 2 järgi riiklikku järelevalvet teostaval asutusel on LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. KorS § 2 lg 4 järgi on riikliku järelevalve eesmärgiks ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Nii Euroopa Kohtu eelnevalt viidatud lahenditest kui ka LoKS § 7 lg 1 p-st 3 saab järeldada, et metsatööd võivad ohustada looduses vabalt elavaid loomi. Seda kinnitavad ka teadusuuringud. KeA poolt halduskohtule 14.10.2021 antud selgitusest nähtub, et KeA lähtus raiekeeldu kehtestades teadusuuringutega tõestatud ohust Järveääre kinnistul pesitsevatele lindudele.
26.Teaduslikult on leitud, et kõige negatiivsem mõju linnustikule on lageraiel, sest raie käigus hävivad paratamatult maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes ning -võrades pesitsevate lindude munad või hukkuvad lennuvõimetud pojad; üksikute säilinud pesade kiskjate saagiks langemise või pesahülgamise tõenäosus kasvab. Hooldusraie väiksema raieintensiivsuse tõttu võib eeldada ka väiksemat mõju linnustikule, kuid et linnud on reeglina pelglikud ja võivad munadega pesa hüljata juba väikese häiringu korral, võib eeldada, et ka harvendusraie piirkonnas elavate lindude pesitsemine on häiritud. Eeltoodust tulenevalt leitakse, et kõige linnusõbralikum on pidada metsades kevadist linnurahu, kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades ning valida võimalikult vähe linnustikku häiriv raieliik. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et Järveääre kinnistul eraldistel 2, 4, 5 ja 6 asuvad jänesekapsa kasvukohatüübid kuuluvad laanemetsade koosseisu, mis on Eesti kõige linnurohkemad pesitsuspaigad (halduskohtule 14.10.2021 esitatud seletuse lk 6). Teadusuuringute järgi kogub laanemetsas lindude pesitsus hoogu alates aprilli teisest dekaadist, kõrghetk saabub mai viimasel dekaadil ja püsib juuni teise dekaadini. Pooled laanemetsa linnuliigid lõpetavad pesitsuse umbes juuli viimaseks/augusti esimeseks dekaadiks. RMK andmetele tuginedes ning eeldades, et erametsas kevadist raierahu ei peeta, hukkus raiehäiringute tõttu (raiedokumentide alusel) 2018. aasta kevadsuvel erametsades umbes 84 000 ja 2017. aastal 71 100 linnupoega2 (tl 60-81). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohtu jaoks veenev, et ettekirjutusega hõlmatud perioodil 21.-26.05.2021 pesitses Järveääre kinnistul linde, keda kaebaja raietööd võisid reaalselt ohustada.
27.ELTL artikli 191 lõike 2 kohaselt on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse kõrge tase. Lisaks rajaneb see poliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete võtmise põhimõttel ja põhimõttel, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas (Euroopa Kohtu 04.03.2021. a otsus ühendatud kohtuasjades C-473 ja C-474/19, p 38). Ka eeltoodud printsiipidest lähtudes leiab ringkonnakohus, et KeA oli järelevalvet teostava isikuna õigustatud võtma lühemaks ajaks meetmeid ohu ennetamiseks ja asjaolude kontrollimiseks ka ilma eksperthinnanguta selle kohta, millised konkreetsed linnud alal pesitsesid.
28.Ringkonnakohus ei pea tõsiselt võetavaks kaebaja argumenti pesapuu ja selle ümbruse raiumata jätmise kohta. Järveääre kinnistu pindala on 5,05 ha, sellest metsamaa asub suhteliselt kompaktselt 2,43 ha-l alal, millest on metsateatistega kaetud 2,29 ha (0,22 ha harvendusraieks ja 2,07 ha lageraieks). Eelnevalt viidatud teadusuuringus selgitatakse, et linnud võivad munadega pesa hüljata juba väikese häiringu korral, kui mitte otsese pesapaiga hävimise tõttu, siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu 3, mis tekitab lindudele stressi. Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda, et pesapuu ja selle ümbruse raiumata jätmine suudaks kõrvaldada teiste ümberkaudsete puude raiumisest tekkivaid mõjusid. Nii on ka Euroopa Komisjon leidnud, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus kaitsealuseid liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma (Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C-432/21, p 57). Arvestades raiete olulist lindude pesitsemist häirivat mõju, ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga ka selles, et LoKS § 7 lg 1 p 3 alusel ei ole õige peatada raieid asjaolude kontrollimiseks.
29.Kaebaja leiab, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ainult niivõrd, kuivõrd see on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnudirektiivi artikli 5 punkti d tuleb tõlgendada koosmõjus artikliga 9. Artikkel 9 lubab liikmesriikidel teha
M. Mägi (PhD) „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ Tartu 2019, lk-d 11, 21, 23, 26, 31.
Ibid, lk 31.
teiste rahuldavate lahenduste puudumisel erandeid artikli 5 sätetest eelkõige järgmistel põhjustel: a) - rahva tervise ja ohutuse huvides; - lennuohutuse huvides; - vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele; - taimestiku ja loomastiku kaitseks; b) teadus- ja õppetöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja selleks vajaliku paljundamise eesmärgil; c) lubamaks range järelevalve tingimustes ja valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist. Ühtlasi on Euroopa Kohus leidnud, et kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid võivad teha erandeid linnudirektiivis ette nähtud keeldudest, peavad kajastuma piisavalt selgetes ja täpsetes riigisisestes õigusnormides (Euroopa Kohtu 02.03.2023. a otsus asjas C432/21 p 73). LKS sätestab erandid § 55 lõike 3 punktides 1-5: kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; elanikkonna ohutuse huvides; lennuohutuse huvides; kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; õppe- või teadusotstarbel. Kaebaja ei väida ühegi eelpool loetletud erandi esinemist. Järelikult prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude põhjuste ees ning tuleb lugeda käesoleval juhul oluliseks.
30.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu kaebaja huvide kaalumist ega ka kaalutlusi raiete peatamiseks kuni 26.06.2021 (k.a). Küll aga nähtub ettekirjutusest, et inspektor võttis 20.05.2021 telefoni teel kaebaja seadusliku esindajaga ühendust ning andis suulise korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal, esialgu kuni 26.05.2021. Vastustaja apellatsioonkaebuses antud selgituse kohaselt kaebaja esindaja ettekirjutuse tegemisele eelnenud telefonivestluses 20.05.2021 raie peatamisele vastuväiteid ei esitanud. KeA kinnitusel väitis kaebaja, et linnuspetsialisti hinnang lindude kinnistul pesitsemise kohta ei ole vajalik ning ta ei hakka Järveääre kinnistu metsa masinaid üldse viimagi (vt KeA apellatsioonkaebuse p 2.4). Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses antud selgituse kohaselt avaldas kaebaja juhatuse liige samas telefonivestluses soovi võtta osa lindude tuvastamise paikvaatlusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud inspektor kaebaja esindaja soovist järeldama vastuväiteid raiete lühiajalisele peatamisele. Seega ei pidanud KeA ettekirjutuses kaebaja õiguste riivet põhjalikumalt analüüsima ja koosmõjus muude asjaoludega kaaluma. Ka ei ole alust järeldada, et raiete lühiajaline peatamine sai kaasa tuua kaebaja õiguste sedavõrd olulise riive, et KeA-l tulnuks ettekirjutuse tegemisel kaaluda raiete peatamist vähemaks kui viieks päevaks. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et ettekirjutuses kaebaja huvide nimetamata ja kaalumata jätmine ei saanud poolte eelnevat telefonivestlust arvesse võttes kaasa tuua ettekirjutuse õigusvastasust.
31.Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et KeA 21.05.2021. a ettekirjutuses ei esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse selle õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu jääb kaebaja apellatsioonkaebus halduskohtu otsusele rahuldamata. II
32.KeA 27.05.2021. a ettekirjutusega anti kaebajale korraldus mitte teha raiet Järveääre kinnistul lindude pesitsemise ajaks kuni 15.07.2021 (k.a) ehk veidi enam kui 1,5 kuu vältel. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustaja tegi 24.05.2021 menetlustoiminguga õigesti kindlaks ohu esiemise: kahe linnuliigi kindla pesitsuse ja kahe linnuliigi tõenäolise pesitsuse. Kuigi halduskohus tuvastas puudusi menetlustoimingu dokumenteerimisel, ei seadnud ta kahtluse alla menetlustoiminguga kindlaks tehtud andmete usaldusväärsust. Ka pidas halduskohus põhjendatuks ettekirjutuses märgitud õiguslikke aluseid (KorS § 28 lg 1 ja
LoKS § 7 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et vastustaja viitas ka 27.05.2021. a ettekirjutuse koostamisel ebaõigesti KarS §-le 16. Seda ei saa aga pidada puuduseks, mis tingiks ettekirjutuse õigusvastasuse (vt ka käesoleva otsuse p 21).
33.Halduskohus tuvastas siiski otsuse õigusvastasuse põhjusel, et ettekirjutusest ei nähtunud kaebaja huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine ja kaalumine. Halduskohtu hinnangul puudusid otsuses kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt vaidlusalusel kinnistul pesitsevate lindude arvu ja nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebaja huve on raiete keelamine umbes pooleteiseks kuuks proportsionaalne. Halduskohus tugines seejuures teadusuuringule, mille kohaselt ei ole pesitsusaegne raietegevus täielikult välistatud ning leidis, et vastustaja poolt ei olnud õige ennetavalt otsustada, et igasugused tegevused metsas on välistatud. KeA on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus tuvastas ekslikult KeA poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmise ning kaebaja ära kuulamata jätmise. Ka leidis KeA, et ettekirjutusega pandud raie keeld seisnes üksnes puude ja põõsaste langetamise peatamises ega takistanud n.ö igasuguseid tegevusi. Hetkeks, mil raied peatati, ei olnud tüvesid langetatud, mistõttu ei olnud võimalik langetatud tüvesid ka laasida või järgata. Kaebaja on omakorda seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et ettekirjutusest ei nähtu kaebaja huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste (nt valikraie, harvendusraie võimalikkus) väljaselgitamist ja hindamist.
34.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ettekirjutuse andmisel ning kaebaja huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste kaalumisel tuli KeA-l arvestada asjaoluga, et Järveääre kinnistul oli eraldistel 1, 2, 4, 5 ja 6 raie tegemiseks metsaregistris registreeritud kehtivat raiet lubavad metsateatised: eraldisel 1 harvendusraie ning eraldistel 2, 4, 5 ja 6 lageraie (tl 11). MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsateatise kavandatavate raiete kohta KeA-le metsaomanik. KeA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on KeA-l õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks (MS § 41 lg 8). Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris (MS § 41 lg 81). Kohtupraktika järgi on KeA otsus raie registreerida (raieluba) haldusakt (RKHK 28.10.2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 9). Seega peatas KeA ettekirjutusega ajutiselt ligi 1,5 kuuks kaebaja suhtes koostatud haldusaktide täitmise. Samas puudus KeA-l nii metsateatiste registreerimisel kui ka ettekirjutuse koostamisel õiguslik alus muuta metsateatiste sisu, st kaebaja poolt kavandatud raiete liike. Soovimaks asendada raied teiste raieliikidega pidanuks kaebaja esitama KeA-le uued metsateatised. Seega ei saanud KeA ettekirjutuse koostamisel kaaluda kaebaja poolt kavandatud raiete muutmist. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus KeA-ga selles, et kui puid ei ole langetatud, ei ole võimalik ka langetatud tüvesid laasida, tüvesid järgata ega metsamaterjali koondada ja kokku vedada ehk teostada ka teisi raieks peetavaid töid (vt MS § 28 lg 1 p-d 1-4). Kaebaja ei ole vaidlustanud KeA poolt esile toodud asjaolu, et ettekirjutuse koostamise ajaks ei olnud veel tüvesid langetatud.
35.Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud vastustaja poolt teadusuuringutele tuginedes esile toodud asjaolu, et eraldistel 2, 4, 5, ja 6 asub jänesekapsa kasvukohatüüp, mis on iseloomulik Eesti kõige linnurohkematele pesitsuspaikadele – laanemetsadele. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 26 viitas, on teaduslikult leitud, et neis metsades tuleb igasugust raiet pesitsusperioodil vältida. Seonduvalt eraldisega 1 on KeA
halduskohtumenetluses selgitanud, et seal asub jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp, st kasvukoht sarnaneb rohkem pohla kasvukohatüübile, kuid kaldub jänesekapsa kasvukohatüübi poole (KeA 14.10.2021. a vastuse p 3.13.1). Hoolimata veidi erinevast kasvukohatüübist on KeA seletuse kohaselt vaadelnud kõiki eraldisi ühe pesitsuspiirkonnana, kuna kõigil eraldistel asub jänesekapsa kasvukohatüüp. Ka leiab KeA, et kuna eraldised on väikesed, piirnevad üksteisega ja moodustavad kokku ühe kompaktse metsaosa, on alust arvata, et tuvastatud lindude pesitsuspiirkonnad hõlmavad korraga mitut või kõiki nimetatud eraldisi (p 3.13.1). Vaidlustatud ettekirjutuses ongi KeA käsitlenud metsaeraldisi ühtse kompaktse 2 ha suuruse metsaosana ning tuvastanud alal tervikuna suur-kirjurähni ja metsvindi kindla pesitsuse, rasvatihase ja pasknääri tõenäolise pesitsuse ning väike-lehelinnu, mets-lehelinnu, aed-põõsaslinnu, käbliku, võsaraadi ja punarinnu võimaliku pesitsuse. Seega puudub alus arvata, et eraldisel 1 harvendusraiete läbiviimine kompaktsel metsa-alal pesitsevaid linde ei mõjuta. Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHK 07.06.2019. a otsus asjas nr 3-16-2061, p 13; 28.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et KeA lähtus halduskohtule esitatud põhjendustest ka ettekirjutuse koostamisel. Seda, et võimalus muuta metsamajandustöid ei taga, et tegevus kaitsealuseid liike ei häiri ega põhjusta nende liikide isendite surma, on leidnud ka Euroopa Kohus (vt käesoleva otsuse p 28).
36.Halduskohus ei nõustunud KeA seisukohaga, et viimasel puudus LKS § 55 lg 6 1 rakendamisel kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Kaalutlusruum tulenes halduskohtu arvamusel nii LoKS § 7 lg 1 p-st 3 kui ka KorS § 28 lg-st 1, mis annavad vastustajale õiguse ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohtu sellise käsitlusega on KeA iseenesest nõustunud, kuid ei nõustu sellega, et LKS § 55 lg 6 1 p 2 võimaldaks selles nimetatud erandite puudumisel eraldi kaaluda, kas häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Ringkonnakohus jääb selles osas varem väljendatud seisukoha juurde (vt käesoleva otsuse p 29) ning nõustub KeA seisukohaga. Kuna ringkonnakohtule ei ole äratuntav ning ka kaebaja ei väida ühegi LKS § 55 lg 61 p-s 2 toodud erandi esinemist, prevaleerib lindude häirimise keeld kõigi muude (sh majanduslike) põhjuste ees ning tuleb lugeda oluliseks. Seega ei olnud KeA-l käesoleval juhul võimalik kaaluda, kas lugeda häirimine oluliseks või mitte.
37.Halduskohus nõustus otsuses kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse osas. Halduskohus leidis, et 21.05.2021. a ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks vastustaja saanud kaebaja ära kuulata. Apellatsioonkaebuses leiab KeA, et kaebaja kuulati ära 20.05.2021 telefonivestluses ning HMS § 40 lg 1 kohaselt võib ärakuulamise läbi viia sobivas vormis, sh suuliselt. Ka leiab KeA, et kuna kaebajale oli teada, et raie edasise peatamise vajadus otsustatakse 26.05.2021, oli tal selle kuupäevani võimalus esitada täiendavaid arvamusi või oma seisukoha muutumisel ka vastuväiteid, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja on omakorda seisukohal, et KeA ei saanud teostada ärakuulamisõigust 20.05.2021 telefonivestluses 27.05.2021. a ettekirjutusega seoses, sest sellel ajahetkel ei olnud KeA teinud selgeks isegi ettekirjutuse tegemiseks vajalikke asjaolusid (lindude pesitsemine, pesade paiknemine jne), ka ei olnud selge antava haldusakti sisu.
38.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et 20.05.2021. a telefonivestluses ei saanud kaebaja teada 27.05.2021. a ettekirjutuse täpsemaid asjaolusid lindude pesitsemise kohta. Siiski oli kaebaja veel enne 27.05.2021. a ettekirjutuse koostamist kursis raietööde peatamise
üldiste faktiliste ja õiguslike alustega, kuivõrd ta oli tutvunud KeA 21.05.2021. a ettekirjutusega ning koostanud selle peale ka 26.05.2021 kaebuse halduskohtule. Ringkonnakohus märgib, et hoolimata 21.05.2021. a ettekirjutuse vaidlustamisviitest ei kasutanud kaebaja võimalust esitada esmalt vaie KeA-le, et selgitada oma vastuväiteid raietööde peatamisele. Arvestades pooltevahelise telefonivestluse sisu (vt otsuse p 30) on ringkonnakohtu jaoks usutav, et KeA kaebaja vastuväiteid ka ei eeldanud. Siiski ei saa kaebaja leplikkust telefonivestluses pidada piisavaks põhjuseks kaebaja hilisemas menetluses ära kuulamata jätmiseks. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
39.KeA põhjendas 27.05.2021. a ettekirjutuses kaebaja ära kuulamata jätmist HMS § 40 lg 3 p-ga 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. KeA selgitas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik, kuna mida kauem raie peatamisega viivitatakse, seda kauem kestab linde häiriv tegevus ning seega on ka tõenäolisem, et linnud pesa hülgavad ning pesitsemine ebaõnnestub (st munad või pojad hukkuvad). Ringkonnakohus peab KeA selgitust asjakohaseks ning käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatuks. Loodushoiutööde spetsialist koostas eksperthinnangu paikvaatlusel tuvastatud lindude ning raie peatamise aja kohta 24.05.2021 (tl 35). Pärast seda oli KeA-l vaid paar päeva selleks, et täita 21.05.2021. a ettekirjutuse resolutsioonis antud lubadus teavitada kaebajat hiljemalt 26.05.2021 raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest, sh vormistada uus haldusakt raie jätkuvaks peatamiseks (vt tl 8). Vastasel korral oleks kaebaja olnud õigustatud raietöödega jätkama. KeA 21.05.2021. a ettekirjutuse õiguspärasuse on tuvastanud nii haldus- kui ringkonnakohus. KeA 21.05.2021. a ettekirjutus ei tuginenud spetsialisti konkreetsele hinnangule lindude pesitsemise kohta Järveääre kinnistul, vaid teaduslikule hinnangule lindude pesitsemise arvukuse kohta metsades. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellisel alusel isiku õiguste piiramine metsateatiste realiseerimisel võinuks suure tõenäosusega osutuda pikemaaegsel rakendamisel, st pärast 26.05.2021 õigusvastaseks. Seetõttu ei ole alust KeA-le ette heita ka seda, et 21.01.2021. a ettekirjutusega raietöid pikemaks ajaks ei peatatud.
40.Seonduvalt kaebaja huvide kaalumisega ettekirjutuses märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebuses halduskohtule selgitas kaebaja, et ta ostis kinnistu omanikult kasvava metsa raieõiguse ning kavandas metsateatistest lähtudes oma raieplaanid (masinate broneerimine töödeks, töötajate tööplaanid jne) (kaebuse p-d 1.3 ja 2.9). Seega tekitas raietööde peatamine kaebajale tõenäoliselt majanduslikku kahju seoses sellega, et ta pidi oma tööplaanid kuni raietööde peatamise lõpuni 15.07.2021 ringi tegema. Mingeid täiendavaid argumente oma õiguste riive kohta kaebaja kohtumenetluses esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuses selgitas KeA, et ta võttis 27.05.2021. a ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades arvesse paikvaatlusel tuvastatud kinnistul pesitsevaid linde ja nende pesitsusperioode; asjaolu, et paikvaatlusel tuvastatud linnuliigid on vaid osa kinnistul pesitsevatest lindudest; kinnistu eraldistel 2, 4, 5 ja 6 kasvavad metsad kuuluvad Eesti linnurohkeimate pesitsuspaikade hulka; kevadised raied avaldavad linnustikule kahjulikku mõju ning metsalindude üldine arvukus väheneb; lisaks raie peatamisele ei ole teada teisi sobivaid ja sama efektiivseid kaebajat vähem koormavaid alternatiive; raiet lubavad metsateatised kehtivad 12 kuud ning kaebajale jäi peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel enam kui üheksa kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Lisaks selgitas KeA, et lähtub oma töös kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõttest, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge (apellatsioonkaebuse p 2.3.2). Võttes arvesse ka KeA poolt halduskohtumenetluses 14.10.2021 esitatud põhjalikku selgitust
koos viidetega teadustöödele, mis kinnitavad KeA väiteid ettekirjutuse koostamisel arvesse võetud asjaolude kohta, peab ringkonnakohus usutavaks, et KeA lähtus eeltoodud kaalutlustest ka ettekirjutuse koostamisel. Kuigi KeA ei hinnanud ettekirjutuse koostamisel kaebaja võimalikke majanduslikke huve, ei muuda ka nimetatud asjaolu ettekirjutust õigusvastaseks. Nimelt on ringkonnakohus leidnud, et lindude häirimise keeld prevaleerib kõigi muude, st ka majanduslike põhjuste ees ning LKS-s loetletud erandite esinemist ei ole kaebaja väitnud (vt käesoleva otsuse p-d 29 ja 36). Seega puudus KeA-l alus kaaluda lindude häirimist koosmõjus kaebaja selliste huvidega, mida LKS ega direktiiv ei nimeta.
41.Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et ka KeA 27.05.2021. a ettekirjutuses ei esine selliseid puudusi, mis annaksid aluse selle õigusvastasuse tuvastamiseks.
III
42.Eeltoodud põhjendustel jääb AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 18.05.2022. a otsuse osas, milles kaebus rahuldati ning teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab AS Lemeks Põlva kaebuse tervikuna rahuldamata. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda. Samal põhjusel jäävad ka apellatsiooniastmes poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.