Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-1266 19. jaanuar 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque OÜ Voore Mets kaebus Keskkonnaameti ettekirjutuste alusel raietegevuse peatamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning AS Lemeks Põlva kaebus Keskkonnaameti ettekirjutuste õigusvastasuse kindlakstegemiseks Kaebaja 1 OÜ Voore Mets, esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Kaebaja 2 AS Lemeks Põlva, esindaja Maiu Paloots Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Eveli Misnik, Lea Palmre ja Agu Leivits Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2022. a otsus asjas nr 3-21-1266 ja Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2023. a otsus asjas nr 3-21-1128 OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva kassatsioonkaebused
27.oktoobri 2025. a kohtuistung
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.
2.Muuta ringkonnakohtute otsuste põhjendusi asjades nr 3-21-1266 ja 3-21-1128 vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
1.OÜ Voore Mets tegi 2021. a kevadel Jõgeva vallas Liivoja külas Pällo-Reino kinnistul raietöid registreeritud metsateatiste alusel. Keskkonnaamet peatas 17. mai 2021. a ettekirjutusega loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel lindude pesitsemise kaitseks Pällo-Reino kinnistul raietööd kuni 21. maini 2021. Ettekirjutuse kohaselt pesitseb igas metsas vähemalt 1 paar linde hektari kohta, mistõttu on metsaraiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist ning hävitada või kahjustada pesi. Keskkonnaamet peatas 21. mai 2021. a ettekirjutusega Pällo-Reino kinnistul raied kuni
31.juulini 2021. Keskkonnaamet märkis, et 21. mai 2021. a paikvaatluse ajal oli kinnistul kuulda linnulaulu ning laulu või välimuse järgi tuvastati kinnistul linde, kes suure tõenäosusega pesitsevad samas piirkonnas: mets-lehelind, käblik, musträstas, laulurästas ja metsvint. Territoriaalsete isendite
3-21-1266 laul viitab võimalikule pesitsusele, mille võib vastavalt linnuliikide pesitsuskindluse kriteeriumidele ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesitsemiseks, tehes seitsme päeva möödudes kordusvaatluse. Lisaks tuvastati kaks tõenäolist pesitsust: rähni tehtud õõnsusest leiti puukoristaja pesa ning tegutsemas nähti leevikese paari. Pällo-Reino kinnistul on arvukalt õõnsustega puid, milles võivad linnud pesitseda, kuid mida paikvaatluse käigus ei tuvastatud. Raietegevuse peatamine kuni 31. juulini tagab kaitse ka hilistele pesitsejatele (mets-lehelind). Lisaks sellele võivad kinnistul elada suure tõenäosusega veel väike-lehelind, salu-lehelind ja väike-kärbsenäpp, kes on kõik vanametsa hilised pesitsejad.
2.OÜ Voore Mets esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Keskkonnaameti
17.ja 21. mai 2021. a ettekirjutustega tekitatud kahju 2403 eurot 52 senti. Kaebuse kohaselt ei tohi registreeritud metsateatisi peatada ilma selge ja ootamatu ohuta. EKo C-473/19 ja C-474/19 Skydda Skogen puudutab raiet elupaikades Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi), mitte Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiivi) kontekstis. Tõenäoline ja võimalik pesitsus ei anna alust peatada raiet tervel kinnistul. 17. mai 2021. a ettekirjutuse tõttu pidi kaebaja jätma metsatehnika seisma ning toimetama selle siis teistele kinnistutele ja tagasi (200 eurot). Tehnika seismise tõttu jäi kaebajal neljal päeval saamata tulu 2203 eurot 52 senti.
3.Tallinna Halduskohus jättis 18. jaanuari 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused olid muu hulgas järgmised.
3.1.Alates 17. mai 2021. a ettekirjutusest pidi kaebaja olema pesitsustest teadlik. Edasine raietegevus oleks olnud lindude tahtlik häirimine. Keskkonnaameti ettekirjutuse kehtivusaeg kattus lindude üldteada pesitsusajaga.
3.2.Keskkonnaamet lähtus tõenäoliste pesitsuste tuvastamisel rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikast (puukoristaja puhul: vanalind külastab arvatavat pesapaika; leevikese puhul: paari kohati liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal). Vastustaja ei pidanud tuvastama poegade ega munadega linnupesi. Ei ole põhjendatud kvalifitseerida 21. mai 2021. a paikvaatlusel tuvastatud mets-lehelinnu, käbliku, musträsta, laulurästa ja metsvindi võimalikke pesitsusi ümber tõenäoliseks pesitsuseks. Seega sai Keskkonnaamet paikvaatluse tulemuste põhjal raied peatada vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. Kohtule ei nähtu ettekirjutusest, et raiete peatamine kuni
31.juulini 2021 oleks tulenenud leevikese või puukoristaja pesitsuse kestusest. Kahel eraldisel tuvastatud tõenäoliste pesitsuste tõttu ei olnud põhjendatud peatada raietöid kogu kinnistul. Ebaproportsionaalsete piirangute tõttu on 21. mai 2021. a ettekirjutus õigusvastane.
3.3.Väidetav tulu võis kaebajal saamata jääda vaid 17. mai 2021. a õiguspärase ettekirjutuse, mitte 21. mai 2021. a ettekirjutuse tõttu. Vastustaja kehtestatud piirangud ei olnud tervikuna lubamatud. Ka proportsionaalsete piirangute korral oleks olnud vaja tehnika kinnistult minema ja pärast kinnistule tagasi toimetada. Tegemist ei ole erakordsete piirangutega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 lg 1; RKPJKo 5-21-3/11, p 41).
4.OÜ Voore Mets palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. mai 2022. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda muu hulgas järgmistel põhjustel.
2(13)
3-21-1266
5.1.Vaidlusaluse kinnistu varasematel metsaeraldistel on naadi kasvukohatüüp ning puude vanus suuremas osas 60–100 aastat. Sellistes salumetsades on pesitsustihedus tõenäoliselt 10 paari hektari kohta. Seda arvestades võis pidada väga tõenäoliseks, et vaidlusalustel eraldistel pesitseb mai keskpaigas linde, kelle lennuvõimetud pojad võivad raie tulemusel hukkuda või munad hävida. Seega oli raie lühiajaline peatamine kuni vaatluse tegemiseni õiguspärane.
5.2.Keskkonnaameti juhiste kohaselt peatatakse raie kindla või tõenäolise, mitte võimaliku pesitsuse puhul. Tõenäolise pesitsuse kindlakstegemiseks vajalikku kordusvaatlust ei tehtud. Seega oli raie peatamine põhjendatud vaid leevikese ja puukoristaja tõenäolise pesitsuse tõttu. Kindla pesitsuse tuvastamise nõue oleks ebamõistlikult range. Paikvaatluse protokollimine ei olnud vajalik (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1, korrakaitseseaduse (KorS) § 12). Paikvaatlus pole riikliku järelevalve meede (KorS 3. ptk). Vaatluse kohta vormistati kirjalik dokument.
5.3.Linnuatlase järgi pesitseb leevike juuli lõpuni ning poegadega pesi või lennuvõimetuid poegi esineb veel augusti esimeses pooles. Puukoristaja munadega pesi leidub aprillist maini ning pojad väljuvad pesast juuni keskpaigas. Järelikult sai raie peatamine kuni 31. juulini põhimõtteliselt olla õigustatud vaid eraldise 12 (1,5 hektarit) piires. Tervel Pällo-Reino kinnistul raie peatamine kuni
31.juulini 2021 oli õigusvastane.
5.4.Kevadsuvel linnurikka metsa raiumisel omanik vähemalt möönab, et suure tõenäosusega hukkub tegevuse käigus linnupoegi ja hävib munadega pesi. Raie peatamise aluseks on looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 rikkumine või rikkumise oht. II. Haldusasi nr 3-21-1128
6.AS Lemeks Põlva ostis Põlva vallas Järveääre kinnistu omanikult kasvava metsa raieõiguse. Keskkonnaamet kinnitas 4. mai 2021. a metsateatised, millega lubati selle kinnistu eraldisel 1 harvendusraie ning eraldistel 2, 4, 5 ja 6 lageraie. Keskkonnaamet peatas 21. mai 2021. a ettekirjutusega Järveääre kinnistul puude langetamise lindude pesitsemise kaitseks esialgu kuni 26. maini 2021. Ettekirjutuse kohaselt pesitseb igas metsas vähemalt 1 paar linde hektari kohta. Raiega jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist ning hävitada või kahjustada pesi (LKS § 702 lg 1, LoKS § 60 lg 2, KorS § 28 lg 1). Keskkonnaamet andis 26. mai 2021. a ettekirjutusega korralduse mitte teha raiet Järveääre kinnistul kuni 15. juulini 2021. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati kinnistul vaatluse tulemusel suur-kirjurähni ja metsvindi kindel, rasvatihase ja pasknääri tõenäoline ning väike-lehelinnu, mets-lehelinnu, aed-põõsalinnu, käbliku, võsaraadi ja punarinna võimalik pesitsus.
7.AS Lemeks Põlva esitas Tartu Halduskohtule kaebused Keskkonnaameti 21. ja 26. mai 2021. a ettekirjutuste õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuste kohaselt ei esinenud ohtu lindude hävitamiseks. Õigusnormid ei keela raiet lindude pesitsemise ajal. Keskkonnaamet ei arvestanud maaomanike ja raieõiguse omanike huve. Linnudirektiivi kohaselt peetakse inimtegevust pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärast haruldaste lindude kahjustamist ja looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. Ettekirjutused on ebaproportsionaalsed.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 18. mai 2022. a otsusega kaebused osaliselt, tegi kindlaks Keskkonnaameti 27. mai 2021. a ettekirjutuse õigusvastasuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Kohtuotsuse kohaselt tegi vastustaja ohu õigesti kindlaks. 27. mai ettekirjutuse põhjendust, et kindlaks või tõenäoliseks tuleb lugeda 4 liigi pesitsemine, ei saa 3(13)
3-21-1266 kohtumenetluses muuta. 27. mai ettekirjutuses puuduvad kaalutlused, kas kinnistul pesitsevate lindude arvu ja pesitsusperioode ning kaebaja huve arvestades on raiete täielik keelamine ca 1,5 kuuks proportsionaalne. Kaebajat ei kuulatud ära ja ei ole teada, milliseid töid ta oleks soovinud teha alternatiivina lageraiele.
9.Keskkonnaamet palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebused rahuldati. AS Lemeks Põlva palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebused jäeti rahuldamata.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2023. a otsuses AS Lemeks Põlva apellatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldas Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse osas, milles kaebused rahuldati, ja jättis menetluskulud poolte endi kanda järgmistel põhjustel.
10.1.Raiete peatamiseks piisas mööndusest, et need võivad tuua kaasa linnupesade kahjustamise ja lindude häirimise ohu. Lisaks linnudirektiivile on asjakohased Euroopa Kohtu tõlgendused loodusdirektiivi kohta (EKo Skydda Skogen; C-432/21 komisjon vs. Poola). Kõige negatiivsem mõju linnustikule on lageraiel. Ka harvendusraie piirkonnas elavate lindude pesitsemine on häiritud müra tõttu. Kevadsuvist raiet tuleb vältida vähemalt linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades ning valida linnustikku võimalikult vähe häiriv raieliik. Erandid lindude häirimise keelust peavad kajastuma piisavalt selgetes ja täpsetes riigisisestes õigusnormides (EKo komisjon vs. Poola, p 73).
10.2.Järveääre kinnistul asub metsamaa suhteliselt kompaktsel alal (2,43 hektaril). Sellest on metsateatistega lubatud teha lageraiet 2,29 hektaril ja harvendusraiet 0,22 hektaril. Järveääre kinnistu eraldised 2, 4, 5 ja 6 kuuluvad laanemetsade koosseisu ja on Eesti kõige linnurohkemad pesitsuspaigad. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et kaebajale jäi pärast ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel enam kui üheksa kuud raie tegemiseks kehtiva metsateatise alusel. On usutav, et vastustaja lähtus neist kaalutlustest ka 27. mai 2021. a ettekirjutuse tegemisel. Keskkonnaametil puudus 27. mai 2021. a ettekirjutuse tegemisel alus muuta metsateatistega lubatud raiete liike. Kaebaja ei väida ühegi LKS § 55 lg 3 p-des 1–5 sätestatud erandi esinemist. Lindude häirimise keeld prevaleerib kõigi muude, sh majanduslike põhjuste üle. Keskkonnaametil polnud võimalik kaaluda, kas lugeda häirimine praegusel juhul oluliseks. Vastustajal puudus alus kaaluda selliseid huve, mida looduskaitseseadus ega linnudirektiiv ei nimeta.
10.3.Arvestades vastustaja inspektori ja kaebaja seadusliku esindaja telefonivestlust 20. mail 2021, ei too kaebaja huvide nimetamata ja kaalumata jätmine kaasa 21. mai 2021. a ettekirjutuse õigusvastasust. Asjakohane on vastustaja selgitus kaebaja ära kuulamata jätmiseks HMS § 40 lg 3 p 1 alusel enne 27. mai 2021. a ettekirjutuse tegemist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.OÜ Voore Mets palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning rahuldada kaebus, st mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 2403 eurot 52 senti või alternatiivselt kohtu määratud summas. AS Lemeks Põlva palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus tervikuna ja Tartu Halduskohtu otsus osaliselt ning rahuldada kaebused tervikuna, st tunnistada ettekirjutused õigusvastaseks või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
4(13)
3-21-1266
12.Riigikohtu halduskolleegium liitis 10. novembri 2023. a määrusega haldusasjad nr 3-21-1128 ja 3-21-1266 ühte menetlusse ning taotles 19. detsembri 2023. a määrusega Euroopa Kohtult eelotsust. Euroopa Kohus tegi eelotsuse 1. augustil 2025 (kohtuasi C-784/23 Voore Mets jt).
13.OÜ Voore Mets leiab pärast eelotsust Riigikohtule esitatud avaldustes järgmist.
13.1.Selleks, et lage- või harvendusraie lugeda LKS § 55 lg 61 p 1 rikkumiseks, tuleb tuvastada lindude kindel pesitsus tihedusega vähemalt 10 paari hektari kohta. Tahtlusel on eelotsuse järgi piir 10 paari hektari kohta ja selle asemel ei saa lähtuda keskmisest kõrgemast asustustihedusest ehk 6 paarist hektari kohta.
13.2.Menetlusosalised ei ole saanud kaasa rääkida küsimuses, kas asustustiheduse juures 10 paari hektari kohta on tegemist olulise keskkonnahäiringuga. Lävend on toodud põhjendamatult madalale. Tegemist ei ole keskkonnaohuga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 5 kohaselt, sest kevadsuvise raie käigus hukkub alla 0,2% poegadest. Niisugust häiringut peab taluma, sest see ei ohusta populatsioonide soodsat seisundit. Teised tegurid mõjutavad linde rohkem kui metsaraie. Ettevaatusabinõud kõigi lindude soodsa seisundi tagamiseks on juba Eestis rakendatud. Esinduslike pesitsuspaikadena on kaitse alla võetud 30,3% metsamaast.
13.3.Vastustaja põhjendas 17. mai 2021. a ettekirjutust vähemalt 1 linnupaari hektari kohta pesitsemise väitega. See pole piisav ja ettekirjutuses nimetamata asjaoludega ei saa ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada (RKHKo 3-3-1-39-14, p 12). Lähtuda tuleb ex ante vaatlusviisist (RKHKo 3-3-1-36-15, p 14.4; 3-3-1-1-14, p 13). Kohtumenetluses ei saa hakata juurde mõtlema asjaolusid, et kaebaja oleks pidanud teadma ja eeldama, et tema mets on linnurohke vms.
13.4.Põhiõiguste riive intensiivsust arvestades tuleb raie peatamisel kasutada linnuatlase metoodikat tegemaks kindlaks, kas metsas pesitseb tegelikult 10 linnupaari hektari kohta. Amet poleks tohtinud ettekirjutusi teha, sest 9,31 hektaril tuvastati vaid 2 tõenäolist ja 5 võimalikku pesitsust (1 lind 1,33 hektari kohta). Igat ühekordset laulu kuulmist ei või ümber kvalifitseerida pesitsevaks haudepaariks. Ka linnu kuulmise ja nägemise põhjal ei saa tõsikindlalt pesitsemist väita. Pesade otsimine ja märgistamine enne raiet võib olla keeruline, kuid raie peatamisel tuleb seda põhiõiguste kaitseks teha. Eelotsuses viidatud loa küsimine lindude hukkamiseks ja häirimiseks ei ole proportsionaalne meede, sest Keskkonnaamet ei suudaks taotlusi menetleda.
13.5.A. Lõhmuse uurimistöö (Territory-mapping based estimates of breeding bird densities in hemiboreal forests in Estonia, Acta Ornithologica 2022, eelretsenseerimisele esitatud käsikiri) ei arvesta, milline mets tegelikult raiutaval kinnistul kasvab ning milline on metsamulla tüüp, metsa veeolud, kas on tehtud harvendusraiet jne. Seos taimkatte ja keskkonnategurite vahel ei ole range. Kasvukohatüübis esinevad linnud võivad varieeruda. Artikli usaldusväärsuse hindamiseks puuduvad algandmed vaatluste tegemise tingimuste kohta. Vajaliku tihedusega pesitsus peab olema kindlalt tuvastatud lühemal ajavahemikul kevadel, mitte aasta jooksul.
13.6.OÜ Voore Mets ei saanud varem välja tuua, et ta tegi 2021. a märtsis enne pesitsuse algust alusmetsa raie. See mõjutab oluliselt linnurohkust. Alusmetsa raiega likvideeriti paljudele lindudele sobilikud pesitsustingimused. Linnud pesitsesid mujal. 21. mai 2021. a ettekirjutuses viidatud leevikese, käbliku ja musträsta peamiseks pesitsuspaigaks on alusmets. Vaatlusel täheldatigi vaid väheste lindude tõenäolist ja võimalikku pesitsust (7 lindu 14,2 hektari suuruse pindalaga kinnistul). Alusmetsa raie korral ei ole põhjust raiet peatada ka asjaolusid kontrollida.
14.AS Lemeks Põlva leiab pärast eelotsust Riigikohtule esitatud avaldustes järgmist. 5(13)
3-21-1266
14.1.Vastustaja ei sidunud 2021. a ettekirjutustes pesitsuse eeldatavat olemasolu metsatüüpidega. Lisaks kasvukohatüübile tuleb arvestada metsa olemust ja peamist puuliiki. Järveääre kinnistu eraldistel 1, 5 ja 6 (1,33 hektarit) kasvas jänesekapsa-pohla kasvukohatüübile omane männimets ning eraldistel 2 ja 4 (0,96 hektarit) jänesekapsa kasvukohale omane segamets. Männimetsi ei peeta linnurikasteks. A. Lõhmuse uurimistöö järgi on eraldistel 1, 5 ja 6 lindude keskmine arvukus 4,6 paari hektari kohta.
14.2.Järveääre kinnistu paikvaatlusel tuvastatud liigid on Eestis ja rahvusvaheliselt soodsas seisundis. Linnudirektiiv peab inimtegevust lindude pesitsusajal võimalikuks, kui sellega ei kaasne ülemäärast haruldaste lindude kahjustamist ning looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel. Keeldude rikkumist peaks möönma üksnes linnurikastes metsades, kus teadusandmetele ja vaatlustele tuginedes võib eelduslikult pesitseda umbes 10 linnupaari hektari kohta. Et vähendada pesade ja poegade hävimise ohtu, tehakse ennetavalt alusmetsa või võsa lõikus ning vaadatakse raieala visuaalselt üle. Järveääre kinnistu 2,29 hektari suurusel maa-alal ei olnud soodsas seisundis oleva linnuliigi pesa kindlal olemasolul ja kahe linnupesa tõenäolisel olemasolul kogu kinnistul täielik raiete keelamine kaheks kuuks proportsionaalne.
14.3.Kuna hindamismaatriksit ei olnud 2021. aastal veel olemas, on ekslik seisukoht, et vastustaja on veenvalt selgitanud pesitsusaegse raie üle tehtava järelevalve metoodikat (RKHKm 3-21-1128/42, p 41). Ettekirjutuses vaatluse alusel tuvastatud lindude arv ei ületa künnist, millal raiuja peab möönma keelatud tagajärgi lindudele. 2021. aastal lindude pesitsemisaegse kaitse korraldamisel kasutatud linnuatlase meetodit ei saa kohtumenetluses asuda tagantjärele muutma. Vastustaja ei ole esitanud kindlate ja tõenäoliste pesitsuste asukohti, et hinnata, millisel kinnistuosal oleks saanud raiet teha.
14.4.Üksnes puistu vanuse ja kasvukohatüübi arvestamine viib ebaõige tulemuseni. Vaadata tuleb ka kasvavaid puid. Järveääre kinnistu männikuid ei saa käsitada linnurohkemate kuusemetsadena. Asjaolu, kas kaebaja 2 raiealal oli tegelik pesitsustihedus 10 linnupaari hektari kohta, on vaieldav. Selline tihedus ei tulene ühestki paikvaatlusest ega kohtumenetluses esitatud uurimistööst. Raie peatamisel tuleb asjaolud välja selgitada juhtumipõhiselt. Eelotsuses on Euroopa Kohus andnud selge üldise lävendi, millal tuleb keelatud tagajärgi möönda.
15.Keskkonnaamet leiab pärast eelotsust Riigikohtule esitatud avaldustes järgmist.
15.1.AS Lemeks Põlva eraldistel 1, 2, 4, 5 ja 6 oli enamasti tegemist valmivate ja küpsete puistutega ning jänesekapsa, väikeses osas ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüübiga. Järveääre kinnistu viidatud eraldistel (kokku 2,29 hektarit) pesitseb Eesti keskmisest lähtudes tõenäoliselt kokku 7 paari metsalinde. 24. mai 2021. a vaatlusel tuvastati 10 linnupaari pesitsus. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud vastustajal veel kasutada haudelindude asustustiheduse maatriksit. Küll aga oli võimalik kasutada A. Lõhmuse tööd, paikvaatlusel saadud andmeid jms. Mõlema ettekirjutuse puhul oli raiealade pesitsustihedus oluliselt kõrgem Eesti keskmisest. Sellest lähtudes on Järveääre kinnistul eeldatav asustustihedus vahemikus 9 kuni 11 paari hektari kohta.
15.2.Pesitsustihedus ligikaudu 10 paari hektari kohta on Eesti metsades küllalt haruldane (10,4%), seda tuleb ette vaid vanemates, üle 80-aastastes salu- ja laanemetsades. Viimaste osakaal on majandatavates metsades samas suhteliselt madal. Keskmisest kõrgemaks asustustiheduseks saab lugeda Eestis 6 paari hektari kohta. Kui võtta 10 paari hektari kohta raie peatamise aluseks, oleks see vastuolus linnudirektiiviga ja Euroopa Kohtu otsusega. Asjaolu, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde hektari kohta, on ainult raie esmase lühiajalise peatamise aluseks.
6(13)
3-21-1266
15.3.Euroopa Kohus ei seadnud eelotsuses lindude hukkumise möönmiseks konkreetset lävendit, vaid vastas Riigikohtu küsimusele käesolevas kohtuasjas tuvastatud ligikaudse pesitsustiheduse kohta. Ettekirjutustes viidatud teadusandmed ei olnud ettekirjutuste ainsaks aluseks. Lindude kohapealne tuvastamine oli kirjas kõigil aastatel ameti veebilehel avaldatud pesitsusrahu kontrollimise juhistes. 2021. a juhend kinnitati küll pärast kaebajale 1 ettekirjutuste tegemist, kuid vastustaja lähtus sellest juba aprillis 2021. Vaidlusalustes ettekirjutustes ei käsitletud metsatüüpe, arenguklasse ega asustustihedust, sest ettekirjutustes tuvastati kindel ja tõenäoline pesitsemine. Aastal 2021 oli olemas teadmine, et viljakamates ja vanema metsaga kasvukohatüüpides on haudelindude asustustihedus suurem kui vaestes ja nooremates metsades. Vastustaja tegi Pällo-Reino kinnistul ettekirjutused mitme linnuliigi tõenäolise, Järveääre kinnistul ka kindla ja võimaliku pesitsuse tõttu. Seetõttu tuli möönda pesade kõrvaldamist või hävitamist.
15.4.Enamik metsalinde on väga paigatruud. Juhul kui elupaik hävib, ei tarvitse lind läheduses asustamata territooriumi järelkurna munemiseks leida. Väikeste värvuliste arvukus sõltub väga tugevalt eelmise aasta pesitsusedukusest. Seetõttu on raie peatamine reaalselt teostatav ja tõhus viis metsalindude arvukuse vähenemise leevendamiseks. Alusmetsa raie ei minimeeri tõhusalt puude raie negatiivset mõju. Oluline osa linnupesi paikneb I ja II rinde puuvõrades, puuõõnsustes ja maapinnal (nt puukoristaja, suur-kirjurähn, metsvint). Leevikese, musträsta ja laulurästa pesa võib paikneda nii alusmetsas kui puuvõras. Alusmetsa raie võib tõenäoliselt vähendada pesade hävitamise riski madala asustustihedusega metsades väikeste raielankide puhul. Linnurikastes viljakate kasvukohatüüpidega metsades, mille hulka kuuluvad ka vaidlusalused metsad, aga häviks vaatamata alusmetsa raiele suurem osa metsalindude pesi. Vastupidise kohta puuduvad teaduslikud tõendid.
15.5.Paikvaatlusel ei tuvastatud enamiku liikide konkreetseid pesapuid või pesade täpseid asukohti. Seetõttu ei olnud võimalik jätta raiumata üksnes pesapuid või nende ümbrust. Eraldised moodustavad tervikliku metsaala. Kõiki pesi ei ole võimalik paikvaatluse jooksul üles leida. Isegi kui jätta pesapuu raiumata, on väga suur tõenäosus pesa hävimiseks pesa mahajätmise või haude- või toitumiskatkestuse tõttu.
15.6.Väidetel, et paikvaatlusel tuvastatud liigid on Eestis soodsas seisundis, ei ole tähtsust. Linnudirektiivi kohaldatakse kõigi looduslikult esinevate linnuliikide kaitseks. Keskkonnaametis on alates aastast 2019 kasutusel teadusandmetele tuginev pesitsusperioodide tabel, et ühtlustada hinnanguid raie peatamise lõpptähtaja määramiseks. Ka männikutes võib esineda kõrgeid asustustihedusi (üle 10 paari hektari kohta). Järveääre kinnistu ligikaudne eeldatav pesitsustihedus on minimaalselt 8 paari. Valmivad metsad on õigem arvata lähemale küpsetele metsadele. Kaebaja 2 mets ei ole bioloogilises mõttes käsitatav keskealise metsana. Metsaregistris kajastatud inventeerimisandmete põhjal on Järveääre kinnistul valdavalt jänesekapsa kasvukohatüüp.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja ringkonnakohtute otsuste resolutsioonid muutmata. Muuta tuleb ringkonnakohtute otsuste põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p-d 1 ja 6).
17.Vastuseks kassatsioonkaebustele peatub Riigikohtu halduskolleegium esmalt lindude tapmise, nende pesade ja munade hävitamise, kahjustamise ja kõrvaldamise ning lindude häirimise keelul üldiselt (I). Seejärel käsitleb kolleegium lähemalt OÜ Voore Mets (II) ja AS Lemeks Põlva (III) kaebuste asjaolusid ning jaotab menetluskulud (IV). Kolleegium ei korda täies mahus eelotsusetaotluses (RKHKm 3-21-1266/42) toodud seisukohti.
7(13)
3-21-1266 I
18.Vastustaja põhjendas vaidlustatud ettekirjutusi LKS § 55 lg-ga 61. Selle lõike punktiga 1 on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud sama paragrahvi lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lg 61 p-ga 2 on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel. LKS § 55 lg-ga 1 on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil.
19.LKS § 55 lg-d 1 ja 61 võtavad muu hulgas üle linnudirektiivi art 5 p-d a, b ja d. Nende sätete järgi peavad liikmesriigid lindude kaitsesüsteemi loomiseks eelkõige keelama lindude tahtliku tapmise ja püüdmise mistahes viisil (p a), pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise ning pesade kõrvaldamise (p b), samuti lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline (p d).
20.Käesolevas asjas tehtud eelotsuses selgitas Euroopa Kohus, et linnudirektiivi art-s 5 sisalduvat mõistet „tahtlik“ tuleb tõlgendada samamoodi nagu loodusdirektiivi art 12 puhul. See tähendab, et ka linnudirektiivi art 5 p-des a, b ja d sätestatud keeldude puhul tuleb tegu lugeda tahtlikuks, kui isiku eesmärk on lindude püüdmine, tapmine või häirimine või linnupesade või -munade hävitamine või kahjustamine või kui ta vähemalt möönab sellise tagajärje võimalust (vrd EKo Voore Mets jt, p-d 47-49; Skydda Skogen, p 51).
21.Euroopa Kohus selgitustest nähtub, et linnudirektiivi art 5 p-des a, b ja d nimetatud tagajärgi mööndakse igal juhul, kui lage- või harvendusraiet tehakse metsas, kus on kindlaks tehtud ligikaudu 10 linnupaari pesitsemine hektari kohta. Ka siis, kui teadusandmetele ja üksikute lindude vaatlusele tuginedes on põhjendatud eeldada 10 linnupaari pesitsemist hektari kohta, on raie hõlmatud linnudirektiivi art 5 p-des a, b ja d ette nähtud keeldudega. Kummalgi juhul pole tarvis tuvastada ebasoodsas kaitsestaatuses olevate linnuliikide isendite pesitsemist raiealal. (EKo Voore Mets jt, p-d 58–62).
22.Ühtlasi täpsustas Euroopa Kohus eelotsuses (p-d 50–54), et linnudirektiivi art 5 p d tuleb kohaldada niivõrd, kui see on vajalik art-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, st hoidmaks liikide arvukust tasemel, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või kohandamaks liikide arvukust vastavalt sellele tasemele. Linnudirektiivi art 5 p a ja b tuleb kohaldada sõltumata mõjust linnudirektiivi eesmärkidele, kusjuures neid keelde ei leevenda ka isiku tegevuse eesmärk. Seetõttu pole viimati mainitud sätete kohaldamisel asjakohased kaebajate arutlused linnudirektiivi eesmärkide ja liikide soodsa seisundi teemal.
23.Ettekirjutuse tegemine LoKS § 7 lg 1 p 3 või KorS § 28 lg 1 alusel LKS § 55 lg-tes 1 ja 61 sätestatud keeldude jõustamiseks ei eelda varem toime pandud õigusrikkumist, vaid konkreetset ohtu LKS § 55 lg-tes 1 ja 61 nimetatud tagajärgede tekkimiseks lähitulevikus. Selleks peavad konkreetset metsa iseloomustama asjaolud, mis viitavad keelatud tagajärje tekkimise piisavale tõenäosusele (KeÜS § 5, KorS § 5 lg 2). Linnudirektiivi art 5 p-des a ja b ning neid ülevõtvates normides sätestatud keeldude objektiivse külje määravad ära lindude ning nende pesade ja munade tapmise, hävitamise ja kahjustamise mõisted. Ehkki linnudirektiivi üldisemaks eesmärgiks ei ole iga viimase kui linnu elu ja pesitsuse kaitse (art 2), ei sõltu need mõisted lindude või nende pesade arvust ega tihedusest metsas. Keeldude objektiivse külje rakendumiseks ei ole seega tarvis kindlaks teha ohtu, et raie korral mõjutatakse vähemalt 10 paari linde raiutava metsa iga hektari kohta. 8(13)
3-21-1266
24.Metsale omane pesitsustihedus võib aga olla oluline linnudirektiivi art 5 keeldude subjektiivse külje (tahtluse) tuvastamisel. Pesitsustihedus mõjutab tõenäosust, et linnud või nende pesad hävivad metsa raiumise korral. Euroopa Kohtu eelotsusest nähtub, et tuvastatud või eeldatav pesitsustihedus ligikaudu 10 paari hektari kohta viitab linnudirektiivi art 5 p-des a, b ja d nimetatud tagajärgede tekkimise tõenäosusele piisaval määral ja kinnitab tagajärgede möönmist (metsa raiuja tahtlust).
25.Konkreetset ohtu ei saa järeldada pelgalt üldisest teadmisest, et igas metsas võib sobival aastaajal pesitseda linde. Niisugune üldine teadmine peegeldab vaid keskkonnariski (RKHKm 3-21-1266/42, p-d 25 ja 26). Pesitsusajal ei ole ka linnuvaese metsa raiumisel lindude hukkumine ja pesade hävimine välistatud, kuid nende tagajärgede tõenäosus on ilma täiendavate asjaoludeta liiga madal õiguslikus mõttes tahtluse sedastamiseks. Konkreetset ohtu ei pruugi esineda, kui eeldatav pesitsustihedus metsas on oluliselt väiksem 10 paarist hektari kohta – nõnda, et lindude või pesade hävimine pole enam mõistlikult ettenähtav. Kolleegium nõustub menetlusosalistega, et tahtluse kindlakstegemiseks vajalik eeldatav pesitsustihedus, kui sellele tuginetakse, peab esinema kogu ajavahemiku vältel, mida ettekirjutusega rakendatav keeld puudutab.
26.Tahtlus võib kolleegiumi hinnangul ilmneda ka muudest asjaoludest kui pesitsustihedus. Eelotsuses toodud seisukohad ei välista, et LKS § 55 lg-tega 1 ja 61 välditavaid tagajärgi tuleb vähemalt teatud tingimustel möönda ka oluliselt väiksema pesitsustiheduse korral kui 10 paari hektari kohta. Euroopa Kohus ei andnud tahtluse ammendavat määratlust ega kehtestanud eelotsusega universaalset ja kindlapiirilist tahtluse lävendit, vaid tõlgendas kolleegiumi küsimusest lähtudes linnudirektiivis kasutatud tahtluse mõistet OÜ Voore Mets juhtumi asjaolude valguses.
27.Kaebajad tähtsustavad üle Keskkonnaameti rolli lindude kaitseks kehtestatud keeldude rakendamisel. LKS § 55 lg-tes 1 ja 61 sätestatud keelud kehtivad vahetult igaühe, iseäranis metsa raiuja suhtes. Need rakenduvad ka ilma enne Keskkonnaametilt metsamajandajale edastatava teabeta, ilma selle kandmiseta registritesse ja metsateatistele, samuti ilma Keskkonnaameti järelevalveta ja selle käigus asjaolude tuvastamiseta.
28.Metsamajandaja peab hoolsuskohustusest (KeÜS § 14) tulenevalt võtma oma tegevuses mõistlikke meetmeid keskkonnahäiringu vähendamiseks. Seega peab tal olema asjaomase metsa seisundist täpsem ja ajakohasem ülevaade, kui seda on realistlik oodata Keskkonnaametilt kõigi Eesti metsade kohta kokku. Ennekõike peab metsamajandaja näitama üles ettevaatust ja hoolsust (KeÜS §-d 11 ja 14) siis, kui lindude tihedale pesitsusele viitavad metsa tüüp ja vanus. Metsamajandaja põhiõigusi ei saa lugeda iseenesest ja alati kaalukamateks õigusväärtusteks kui linnudirektiivi alusel kaitstavaid linde ja nende pesi nõnda, et see välistaks ettevaatus- ja vältimispõhimõtetest lähtumise.
29.Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta LKS § 55 lg-tes 1 ja 61 sätestatud keelde see, kas Keskkonnaamet teeb nende rakendamiseks ettekirjutuse ja kuidas ta seda põhjendab. Iseäranis pole OÜ-l Voore Mets ka ettekirjutuse õigusvastasuse korral alust nõuda Keskkonnaametilt sellise kahju hüvitamist, mida ta oleks seadusest tulenevate keeldude järgimisel kandnud niikuinii. Sellisel juhul puuduks ettekirjutuse ja kahju vahel põhjuslik seos. Riigikohus saab kassatsioonimenetluses siiski lähtuda vaid nendest menetlusosaliste väidetest, mida põhjendavad faktilised asjaolud on kindlaks tehtud hiljemalt ringkonnakohtus (HKMS § 229 lg 2). Samuti ei tohi kohtud lubada, et haldusmenetluses vajalike asjaolude uurimine kandub täielikult või liigselt üle kohtumenetlusse (RKHKo 3-3-1-54-11, p 12; 3-23-705/54, p 18).
9(13)
3-21-1266
30.LKS § 55 lg-tele 1 ja 61 tugineva ettekirjutuse tegemiseks ei ole tarvis linde või nende pesi konkreetses metsas loendada. Euroopa Kohtu eelotsuse resolutsiooni p 2 kohaselt piisab tegevuse hõlmamiseks linnudirektiivi art 5 p-des a ja b ette nähtud keeldudega ka sellest, et pesitsustihedust on põhjust eeldada teadusandmetele ja üksikute lindude vaatlusele tuginedes.
31.Euroopa Kohus nimetas eelotsuse resolutsiooni p-s 2 ära nii teadusandmed kui üksikute lindude vaatluse, sest Riigikohus oli mõlemale teabeallikale viidanud eelotsusetaotluse küsimustes 2 ja 3. Need olid OÜ Voore Mets kaebuse lahendamisel ringkonnakohtus tuvastatud konkreetsed asjaolud. Euroopa Kohtu otsus ei anna alust üldisemaks järelduseks, et lindude tapmise või pesade hävitamise ohtu ei võiks möönda, kui lindude piisavat pesitsustihedust tuleb eeldada üksnes teadusandmete, üksnes vaatluse või hoopis mõnd kolmandat liiki teabeallika põhjal. Eelotsusest järelduvalt võib tahtluse kindlakstegemiseks piisavat pesitsustihedust eeldada eelkõige metsa tüübi ja vanuse ning asjaomastel kinnistutel toimunud vaatluste alusel (EKo Voore Mets jt, p 61).
32.Linnudirektiiv ei reguleeri tõendite liike, sh vaatluse meetodit pesitsustiheduse kindlakstegemisel, jättes selle küsimuse menetlusautonoomia põhimõtte kohaselt liikmesriikide pädevusse. Menetlusautonoomia kasutamisel peab liikmesriik tagama EL õigusaktide efektiivse elluviimise. Eesti õigusest tulenevalt kehtib haldusmenetluses üldiselt tõendite vaba hindamise põhimõte (HMS § 38 lg 2 ning HKMS § 56 lg-d 1 ja 2 ning § 61 lg 2), mida praegusel juhul ei ole õigusaktidega kitsendatud. Keskkonnaameti halduseeskirjad „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhis“ (2021) ja „Pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimine metsalindude kaitsmiseks“ (2022) ei ole siduvad haldusväliste isikute ega kohtute jaoks. Halduseeskirjad seovad haldusorganit ennast tulenevalt võrdsuse põhimõttest. Asutus ei tohi rakendada isikule soodsat halduspraktikat meelevaldsetel põhjustel valikuliselt.
33.Tüübi ja vanuse poolest linnurikkas (pesitsustihedusega ligikaudu 10 paari hektari kohta) metsas võib lage- ja harvendusraie puhul tahtlust lindude ja nende pesade hävimise juures eeldada. Keskkonnaamet võib tulenevalt tõendite vaba hindamise põhimõttest ja uurimispõhimõttest koguda lindude pesitsemise kinnituseks lisatõendeid, nt lindude vaatluse või täienenud teadusandmete kaudu.
34.Eeldatav pesitsustihedus ligikaudu 10 paari hektari kohta võib asjakohastel juhtudel olla muude tõenditega ümber lükatav. Oluliselt linnuvaesemas metsas võib tahtluse kindlakstegemiseks olla tarvis tuvastada täiendavaid asjaolusid, mis viitavad lindude hukkumise või nende pesade hävimise ohule selliselt, et mõistlik metsamajandaja peab vastavaid tagajärgi möönma. Tõendamiskoormus on sellistes olukordades menetlusosalisel, kes väidab vajadust kalduda konkreetsel juhul üldisest eeldusest kõrvale (HKMS § 59 lg 1 esimene lause). Kokkuvõttes, kui metsamajandajal ei ole vanuse ja tüübi poolest linnurikkaks loetavas metsas olulisi tõendeid eeldatavast oluliselt väiksema pesitsustiheduse kohta, tuleb tal pesitsusajal lage- ja harvendusraiest hoiduda.
35.Ainuüksi asjaolu, et vaatluse käigus märgatakse vaidluse esemeks olevas metsas vähem linde, kui seda võiks oodata metsa tüübist ja vanusest lähtudes, ei pruugi kummutada eeldatavat pesitsustihendust. Vaatluse tulemused sõltuvad vaatlustingimustest, meetodist, vahenditest jms. Ka suurte pingutuste juures ei ole vaatluse käigus alati võimalik märgata kõiki metsas pesitsevaid linde. Samal põhjusel ei ole linnurikkas metsas pelgalt pesapuude säilitamine tõhus meede lindude ja pesade hävimise vältimiseks olukorras, kus kogu ümbritsev mets raiutakse maha.
36.Riigikohtul ei ole pädevust tahtluse üldiste piiride kindlaksmääramiseks linnudirektiivi rakendamisel. Kolleegium meenutab, et direktiivid jätavad liikmesriikidele neis ette nähtud tulemuste saavutamise meetodi osas põhimõttelise valikuruumi (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 lg 3). Selles valguses tasuks Riigikogul õigusselguse tagamiseks otsida võimalusi täpsemate teaduspõhiste 10(13)
3-21-1266 kriteeriumide sätestamiseks seaduses või määruses kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohtadega. Need kriteeriumid võiks luua vähemalt ümberlükatavad eeldused metsa raiuja tahtluse või selle välistamise küsimuses.
37.Praeguste kaebuste rahuldamist ei õigusta linnudirektiivi art 9 alusel kehtestatavad ning LKS § 55 lg-tes 3-51 ette nähtud erandid. Erandi kohaldamine saaks raiete kontekstis tulla kõne alla vaid Keskkonnaameti loa alusel (LKS § 55 lg 5). Selliseks eriloaks ei saa lugeda metsateatist. Kaebajate metsateatistes ei ole viidet LKS § 55 lg-le 5 ega lg-s 51 sätestatud teavet. Metsateatis ei ole reservatsioonideta luba (RKHKm 3-21-1266/42, p 38). Kui eriluba pole antud, ei saa Keskkonnaamet ettekirjutuse tegemisel ega kohus ettekirjutuse kontrollimisel asuda kaaluma asjaolusid, mis võiksid erandi tegemist õigustada (EKo Voore Mets, p 67). Ka LKS §-s 55 sätestatud erandeid on Riigikogul linnudirektiivi art 9 alusel võimalik metsade majandamisega seoses täpsustada ja täiendada. II
38.OÜ Voore Mets kaebuse lahendamisel tuvastatud asjaolud on kolleegiumi hinnangul küllaldased ringkonnakohtu lõppjäreldusteks. OÜ-le Voore Mets 17. mail 2021 tehtud ettekirjutus oli õiguspärane. 21. mai 2021. a ettekirjutuse tegemisel rakendusid kaebaja metsaeraldistel 10 ja 12 lindude tahtliku tapmise (LKS § 55 lg 1) ja nende pesade hävitamise keelud (LKS § 55 lg 61 p 1).
39.Pidades silmas kasvukohatüüpi ja puude vanust, lähtus ringkonnakohus 17. mai 2021. a ettekirjutuse hindamisel eelduslikust pesitsustihedusest 10 paari hektari kohta kaebaja kinnistul ning pidas väga tõenäoliseks, et seal pesitseb mai keskpaigas linde, kelle lennuvõimetud pojad võivad raie tulemusel hukkuda ja kelle munad võivad hävida. Eraldisel 12 tegi ringkonnakohus vaatlusandmete põhjal konkreetsele ohule viitavad asjaolud kindlaks 21. mai 2021. a ettekirjutuse kogu kehtivusaja vältel, eraldisel 10 vaid mai lõpuni.
40.HKMS § 229 lg 3 kohaselt on Riigikohus seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.
41.OÜ Voore Mets on kassatsioonimenetluses ringkonnakohtu ohuhinnangu aluseks olnud asjaolude tuvastamise vaidlustanud, pidades menetlusveaks väidetavalt ebausaldusväärsele teadustööle tuginemist, samuti üksikute lindude vaatluse põhjal lindude pesitsuse kohta järelduste tegemist. Kolleegium kaebaja nende etteheidetega ei nõustu.
42.See, et teadustöö võib metoodiliselt olla kritiseeritav ja selle järeldused vaieldavad, ei muuda töös kajastatud andmeid iseenesest ebausaldusväärseks ja tõendina lubamatuks (vrd RKHKm 3-21-2241/11, p 27). Kohtumenetluse ülesanne pole tuua selgust teadlaste hulgas vaieldavates küsimustes, vaid lahendada õigusvaidlus, tuginedes olemasolevale teadmisele. Teaduslikku ebakindlust tuleb arvestada tõendite hindamisel. Riigikohus kassatsioonikohtuna tõendeid ümber ei hinda. Kaebaja kriitika A. Lõhmuse uurimistöö kohta ei viita menetlusnormide rikkumisele ringkonnakohtus. Ringkonnakohus arutas pesitsustiheduse küsimust artikli valguses kohtuistungil ning kaebajal oli võimalus esitada oma seisukohad ringkonnakohtule.
43.Arvestades Pällo-Reino kinnistu paiknemist tüübi ja vanuse poolest linnurikkas metsas, ei olnud ringkonnakohtul meelevaldne järeldada lindude hukkumise ja pesade hävimise ohtu üksikute lindude vaatlemise põhjal ka 21. mai 2021. a ettekirjutuses eraldistel 10 ja 12. Oluline pole siin küsimus, kas 10 linnupaari hektari kohta pesitses ka tegelikult eraldisel 12 juuli lõpuni (vt eespool p 23).
11(13)
3-21-1266
44.Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ettekirjutuste tegemise talle välistas Pällo-Reino kinnistul enne lindude pesitsusaega toimunud alusmetsa raie.
45.On usutav, et pesitsusajale eelneval alusmetsa raiel võib olla pesitsustihedust vähendav mõju. Sellest üldisest tõdemusest aga ei piisa lindude hukkumise ja pesade hävimise ega nende tagajärgedega seotud tahtluse välistamiseks tüübi ja vanuse poolest linnurikkas metsas. Ilma asjakohaste tõenditeta ei saa kohus eeldada, et alusmetsa raie mõju on sedavõrd oluline, et metsamajandaja ei peaks lindude ja pesade hävimist möönma. Kaebaja väited ei välista lindude pesitsemist nt puuvõrades ja -õõnsustes.
46.Lisaks eelnevale on kaebaja oma vastuväite esitanud hilinenult. Ehkki vastustaja ei viidanud alguses metsa vanusele ja tüübile, sh pesitsustihedusele 10 paari hektari kohta, on lindude väidetav pesitsemine kaebaja kinnistul olnud käesoleva vaidluse keskne küsimus nii haldus- kui kohtumenetluses. Vastustaja esitas juba halduskohtus väite, et ala on lindudele soodsaks pesitsuspaigaks ning linnud asustavad seda (halduskohtu otsuse p 10.1). Kaebaja on ka ise juba halduskohtus kommenteerinud vastustaja väidet, et tema eraldistel (kokku 9,31 hektarit) pesitses kokku 74-93 paari metsalinde (kaebaja 5. novembri 2021. a avaldus, p 1.4). Kui pidada alusmetsa raie mõju lindude pesitsemisele sedavõrd oluliseks, nagu väidab kaebaja kassatsioonimenetluses, tulnuks vastavad väited esitada juba kohtusse pöördumisel (HKMS § 51 lg 1), hiljemalt aga ringkonnakohtus (vt ka eespool p 29).
47.Eeltoodust tulenevalt oleks OÜ Voore Mets pidanud kavandatud raie tegemisel eraldistel 10 ja 12 möönma pesade, sh munade hävimise ja linnupoegade hukkumise ohtu. Kuna sellest piisas raiete peatamiseks, ei analüüsi kolleegium OÜ Voore Mets kaebuse osas lindude häirimise keeldu (LKS § 55 lg 61 p 2).
48.Kohtud on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja 1 kahju hüvitamise nõude RVastS § 16 alusel. Vaidluse esemeks olev kahju (transpordikulu ja nelja päeva jooksul saamata jäänud tulu) tekkis 17. mai 2021. a ettekirjutuse tulemusena. See ettekirjutus kehtis lühikest aega (21. maini 2021) ning ainuüksi sellepärast ei saa kaebaja õiguste riivet pidada erakordseks.
49.Eelnevast sõltumata ei saa kaebaja 1 tugineda RVastS § 16 lg-le 1, sest raiekeeld tulenes ka LKS §-st 55, mis omakorda võttis üle linnudirektiivi art 5. Kogu EL territooriumil linnurikastes metsades kehtiva üleüldise keelu mistahes adressaati ei saa pidada erakordse piirangu ohvriks. Olukorras, kus isik peab raiekeeldu ebaproportsionaalseks, on kohane lahendus LKS § 55 lg 5 kohaselt eriloa taotlemine, mitte kahju hüvitamine. III
50.Ka AS Lemeks Põlva vaidluses tuvastatud asjaolud on piisavad, et lindude tapmist ja nende pesade hävitamist oleks tulnud pidada tahtlikuks juhul, kui kaebaja oleks jätkanud ettekirjutuses käsitletud metsa raiumist.
51.Vastustaja lähtus 21. mai 2021. a ettekirjutuses mistahes metsa kohta käivast minimaalsest pesitsustihedusest 1 paar linde hektari kohta. 26. mai 2021. a ettekirjutuses tugineti vaatlusandmetele, mille järgi täheldati kinnistul 10 linnuliigi isendeid. Kahe liigi pesitsemine loeti kindlaks, kahe liigi pesitsemine tõenäoliseks ja ülejäänute pesitsemist peeti võimalikuks. Vastustaja tugines ka hinnangule, mille järgi on Järveääre kinnistu valdavalt keskealised metsad sobivaks elupaigaks peamiselt värvulistele, märgala tagab suure elurikkuse ja kinnistul pesitseb veel mitmeid linnuliike lisaks paikvaatlusel tuvastatule. 12(13)
3-21-1266
52.AS Lemeks Põlva metsa kohta ei ole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud metsa tüübile ja vanusele vastavat pesitsustihedust, mis annaks alust tahtlust eeldada (umbes 10 paari hektari kohta). Ringkonnakohus viitas, et kaebaja eraldistele valdavalt omased jänesekapsa kasvukohatüübi metsad on Eestis kõige linnurohkemad. Lisaks võttis ringkonnakohus arvesse kaebaja metsas paikvaatluse käigus tuvastatud kindlaid, tõenäolisi ja võimalikke pesitsusi. Vaatlusel ei täheldatud pelgalt üksikuid isendeid, vaid linde sellisel hulgal, mis viitab nende hukkumise ja pesade hävimise ohule. Muu hulgas tuvastati suur-kirjurähni pesa ning järeldati metsvindi pesa olemasolu. Kolleegiumi hinnangul on selline asjaolude kogum piisav, et eeldada tahtlust lindude tapmisel ja nende pesade hävitamisel. Eeldust ümberlükkavaid asjaolusid ei ole AS Lemeks Põlva metsa puhul kindlaks tehtud.
53.Kooskõlas ettevaatuspõhimõttega märgib kolleegium, et asjaolude selgitamiseks võib Keskkonnaamet raied peatada lühikeseks ajaks ka ohukahtluse korral, st olukorras, kus on alust arvata, et lindude hukkumine või nende pesade või munade hävimine või nende õigusvastane häirimine pole välistatud (vrd KorS § 5 lg 6; RKHKo 3-21-979/44, p 35; 3-16-1050/68, p 30).
54.Eeltoodust tulenevalt ei ole ka AS Lemeks Põlva kaebuse lahendamisel vajadust tegeleda lindude häirimise keeluga. Ka AS-le Lemeks Põlva 21. mail 2021 tehtud ettekirjutuse osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. IV
55.HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kaebajate kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.