Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
30.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1813
Haldusasi
Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu kaebus Keskkonnaameti 07.07.2021 vastuse nr 13-4/21/13469-3 peale
Menetlusosalised
Kaebajad – Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Metsloomaühing, volitatud esindaja LK Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja SL Eeldatav kolmas isik – AS Woodwell
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-1813 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing esitasid vastavalt 14.06.2021, 17.06.2021 ja 05.07.2021 Keskkonnaametile taotlused metsateatiste registreeringute nr 50000497722, 50000497726 ja 50000497728 muutmiseks ja kõrvaltingimusena raiete teostamise ajalise piirangu lisamiseks lindude pesitsemise perioodil
15.märtsist kuni 15. augustini.
2.Keskkonnaamet jättis 07.07.2021 vastusega nr 13-4/21/13469-3 taotlused metsateatiste nr 50000497722, 50000497726 ja 50000497728 muutmiseks rahuldamata. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg-s 61 ei ole sätestatud ajalist piirangut ja see on igaühele aastaringselt täitmiseks kohustuslik. Ajalise piirangu seadmine LKS § 55 lg 61 alusel on vastuolus kehtiva õigusega. Samuti eksitaks see haldusakti adressaati, kuna konkreetse ajalise piirangu seadmist viidatud sätte alusel võiks mõista selliselt, justkui piiranguvälisel ajal ei tuleks kinni pidada LKS § 55 lg-s 61 sätestatust. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad metsaomanikule (AS Woodwell) ka selleta, et need oleks registrikandele kantud. Taotlus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et selleks puudub igasugune vajadus, kuna see ei muuda metsaomaniku kohustusi vähimalgi määral. Taotlustes ei ole esitatud konkreetseid tõendeid või fakte lindude pesitsemise kohta metsateatistega hõlmatud eraldistel raiete teostamise alguses. AS Woodwell on pikalt metsandussektoris tegutsenud ettevõte. Kevadisele pesitsusperioodile raiete planeerimisel peab ta arvestama, et soovikumetsa tüübirühma angervaksa kasvukohatüübis toimub mõne linnuliigi pesitsemine väga suure tõenäosusega. Kui kinnistu omanik või raie tegija kahtleb oma pädevuses ja vajab hoolsuskohustuse täitmiseks abi, on võimalus tellida hinnang pädevalt eksperdilt. Raie varasemal alustamisel on tõenäoline, et Keskkonnaamet peatab raietööd, kui tuvastatakse lindude pesitsemine.
3.Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing esitasid 06.08.2021 (täiendatud 15.11.2021) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 07.07.2021 vastuse nr 13-4/21/13469-3 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks täiendada metsateatisi nr 50000497722, 50000497726, 50000497728 kõrvaltingimusega, mis keelab raiete teostamise lindude pesitsemise perioodil 15. märtsist kuni 15. augustini. Kaebuse eesmärgiks on vaidlustatud haldusaktidele kõrvaltingimuse seadmise kaudu vältida pesitsevate lindude raie käigus hukkumist. Keskkonnaamet on õigusvastaselt keeldunud kõrvaltingimuse lisamisest metsateatistele. Keskkonnaameti vastus ja teatised ei ole kolmandale isikule mõistetavad, arusaadavad ega õiguspäraselt täidetavad. Asjas on oluline küsimus, kuidas mõistab metsateatisi ja võimaliku raierahu ajalise piirangu rakendumist kolmas mõistlik isik. Teatistest tulenev regulatsioon peab olema arusaadav ja metsateatise adressaat peaks saama seda õiguspäraselt realiseerida (nt et isik teaks, et ta ei riku LKS § 55 lg 61 keeldu). Seetõttu tuleb metsateatisi täiendada kõrvaltingimusega. Ka õiguskantsler on asunud seisukohale, et ettekirjutuse kaudu raietööde peatamine saab olla alles viimane abinõu, kui muude meetmetega (nt keskkonnaminister seab puistute kaupa raietöödele ajalised piirangud või Keskkonnaamet registreerib metsateatised kõrvaltingimustega) ei ole LKS § 55 lg-s 61 sätestatu järgimine piisavalt tagatud. Keskkonnaameti vastus ja teatised tuginevad võimatule eeldusele, et lindude pesitsemise fakti tuvastamine on hoolsal isikul proportsionaalsete pingutustega võimalik. See eeldus on ebaõige, sest lindude pesitsemise fakti tuvastamine on keeruline toiming, mis eeldab eriteadmiste rakendamist. Sellise kohustuse panemine metsaomanikule, raieõiguse omandanud isikule, metsatöölisele või puudutatud isikule on ebaproportsionaalne. Raiutaval alal tegutsevate lindude pesitsemise fakti tuvastamise kohustuse peaks täitma Keskkonnaamet. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rakendamiseks tuleb anda igal
2(7)
3-21-1813 üksikjuhtumil selgeid juhiseid. Teada on, et üldjuhul raierahu kohustust ei järgita. Halduspraktikas puudub süsteemsus ja ühtne lähenemine. Keskkonnaamet on 2021. aastal peatanud raieid vaid üksikute kaebuste alusel, st eelkõige olukordades, kus juhuslikud pealtnägijad on raiest Keskkonnaametit teavitanud. Raie alustamise aeg pole Keskkonnaametile ega avalikkusele ette teada. Seega ka lindude pesitsemise korral on raie peatamise tõenäosus väga väike. LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tuleneva regulatsiooni selgus ja järgimine on otseselt kaebajate kui linnustiku mitmekesisuse säilitamist edendavate keskkonnaorganisatsioonide huvides. Metsateatiste õigusvastasus on kõrvaldatav kõrvaltingimuste lisamisega ning nende tühistamine pole vajalik. Kaebajatel on õiguskaitsevahendi valiku vabadus ning kõrvaltingimuste seadmise nõudmine on leebem vahend kui metsateatiste tühistamine. Kohtumenetlus (eeldatavalt 2‒3 aastat) ei lõppeks tõenäoliselt enne metsateatiste kehtivuse lõppemist. Kui kohus peaks leidma, et esitada saab ainult tühistamiskaebust, siis piirab see kaebajate kaebeõigust ja on põhiseadusega (PS § 15 lg 1) vastuolus. Kuna metsateatiste õiguslik mõju ei lõppe nende kehtivusaja lõppemisega (juhul kui raiega tekitatakse keskkonnakahju), ei välista nende tähtajalisus kaebuse esitamist ning metsateatiste vaidlustamine pole muutunud ainetuks.
4.AS Woodwell teavitas Tallinna Halduskohut vastuseks 01.12.2021 kohtunõudele, et vaidlusalused metsateatised ei ole veel realiseeritud, kuid plaanide kohaselt realiseeritakse need enne 15.03.2022.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 09.12.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Isegi kui kohus nõustuks kaebajate seisukohaga, et kõrvaltingimuste seadmata jätmine oli õigusvastane, ei saaks selliseid tingimusi seada enam tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamisega metsateatiste registreeringutele nr 50000497722, 50000497726, 50000497728, kuna nende osas on kaebajate soovitud raierahu periood 15.03–15.08.2021 juba möödunud ja oli praktiliselt möödunud juba kaebusega kohtusse pöördumisel. AS Woodwell planeerib metsateatised realiseerida enne uut pesitsusperioodi, mistõttu on raierahu tagamine haldusakti kõrvaltingimustega praeguseks muutunud pelgalt teoreetiliseks vaidluseks, s.t sellega ei saavutataks kaebuse eesmärki – kõrvaltingimuste seadmist metsateatistele nr 50000497722, 50000497726, 50000497728. Eelnevast tulenevalt on ilmselge, et kaebuse tulemuseks ei saaks olla vastustaja kohustamine.
6.Kaebajad esitasid 23.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.01.2022 määrusega kaebajate määruskaebuse, tühistas halduskohtu 09.12.2021 määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise hetkel oli kaebus lubatav. Keskkonnaameti 07.07.2021 keelduv vastus on haldusaktina (vt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2, § 64 lg 1 ja § 70 lg 1) tühistamiskaebusega halduskohtus vaidlustatav ja selle vastuse tühistamisel on võimalik vastustaja kohustamine kaebajate taotluste alusel metsateatiste muutmiseks või taotluste uueks lahendamiseks. Kaebajate taotluste rahuldamine on seetõttu põhimõtteliselt võimalik. Kaebuse eduväljavaate puudumine ei tingi kaebuse tagastamist, kuna kaebusega taotletava eesmärgi saavutamist saab hinnata olukorras, mis tekib kaebuse rahuldamise korral. See, kas kohustamisnõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb välja selgitada asja sisulise arutamise käigus. Asjaolude muutumine kohtumenetluse jooksul (nt metsateatiste kehtivuse lõppemine) võib anda aluse tuvastamiskaebusele üleminekuks, kuid asjaolu, et praegune kohtumenetlus ei jõua tõenäoliselt lõpplahendini enne vaidlusaluste metsateatiste kehtivuse lõppemist, ei anna alust kaebuse tagastamiseks.
3(7)
3-21-1813
8.Tallinna Halduskohus tagastas 10.06.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Asjaga seotud metsateatiste kehtivus lõppes 18.05.2022. Tühistamise ja kohustamise nõue on muutunud sellest tulenevalt lubamatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2022 määrus asjas nr 3-20-2652, p 23). Haldusorgan ei saaks seada mittekehtivale haldusaktile kõrvaltingimusi, milleks kohustamist kaebajad soovivad. Kaebuse eesmärgi saavutamine, mis varem oli perspektiivitu, pole nüüd enam kindlalt võimalik. Praegusel juhul ei ole alust jätkutuvastuskaebusele üleminekuks (HKMS § 152 lg 2). Kaebajad ei vaidlustanud metsateatise registreeringuid (haldusakte), et välistada raie, vaid taotlesid nende kehtima hakkamise järel haldusorganilt nende täiendamist kõrvaltingimustega, et ära hoida raie tegemine metsateatistega hõlmatud eraldistel lindude pesitsusperioodil. Seetõttu pidid kaebajad arvestama väga tõenäolise võimalusega, et kohus ei jõua asja sisulise lahendamiseni enne metsateatistest tuleneva õiguse realiseerimist. Metsateatiste kehtivus või täitmine polnud kohtumenetluse ajaks peatatud, kuna need polnud kaebuse esemeks. Kaebajal on küll õiguskaitsevahendi valiku vabadus, kuid vale valiku tagajärjeks on üldiselt efektiivsest õiguskaitsest ilmajäämine. Tallinna Ringkonnakohus on küsimuses, kas LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 keelud kehtivad ilma haldusaktile kõrvaltingimusi seadmata ning kas nende seadmata jätmist võiks pidada õigusvastaseks, leidnud, et kõrvaltingimuste seadmine pole kohustuslik ning nende seadmine metsateatiste andmise ajal on problemaatiline ja võib osutuda ebaproportsionaalseks (11.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1266, p 12). Ka kaebajad on praeguses asjas oma määruskaebuses (p 3) välja toonud senises praktikas raieloale kõrvaltingimuste seadmise kaitsealuse liigi piiritletud elupaigas või hoiualal, kus see on ka kohtu hinnangul põhjendatud. N-ö tavametsades võivad kõrvaltingimused tuua haldusakti adressaadile ebaproportsionaalse piirangu või jätta lindude kaitse lünklikuks ning tuua mh kaasa ebamõistliku ressursikulu haldusorganile. LKS § 55 lg 61 p-st 1 ja 2 tulenevad keelud koos riikliku järelevalvega, mh ka keskkonnaorganisatsioonide pöördumiste alusel, peavad tagama kõigi looduslikult esinevate linnuliikide kaitse ajal, kui nad pesitsevad, ja sõltumata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Puudub põhjus eeldada, et jätkutuvastuskaebus praeguses asjas võiks olla kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Keskkonnaorganisatsioonidele pole antud seadusega populaarkaebuse esitamise õigust mh selleks, et tuvastada abstraktselt metsateatistele kõrvaltingimuste seadmise võimalusi kehtiva LKS-i alusel. Kui konkreetsel kinnistul raiele kõrvaltingimusi seada, peab see üldjuhul tulenema konkreetse ala raie-eelsest inspekteerimisest ja seal pesitsejate vajadustest, mitte tuginema ennustusel. Üldaktiga (määrusega) saab pesitsusrahu kehtestada keskkonnaminister metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 alusel. Seetõttu ei ole vajalik küsida kaebajatelt jätkutuvastuse nõude esitamise soovi kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebajad paluvad 28.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista haldusakti kehtivusaja lõppemine tingimata kaebuse esitamist ja sisulist lahendamist. Olukorras, kus metsateatise taotleja võib teostada talle väljastatud metsateatiste alusel raiet lindude pesitsusterritooriumil, tekitades sellega mh keskkonnakahju (mille vältimine on otseselt kaebajate huvides), ei ole metsateatiste õiguslik mõju nende kehtivusaja lõppemise tõttu end ammendanud. Riigikohtu hinnangul võib kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus väljenduda ennekõike võimaluses, et
4(7)
3-21-1813 haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 11). Seega oleks praeguses asjas olnud asjakohane jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui halduskohus jõuab järeldusele, et tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, peab kohus enne kaebuse tagastamist andma kaebajale võimaluse kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Lühikese kehtivusajaga haldusakte puudutavate kaebuste puhul on eriti oluline nende ajakriitiline menetlemine. Metsateatiste lühiajalisest kehtivusest tulenevaid probleeme ning riske ei tohiks jätta üksnes kaebajate kanda. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et kaebajate kaebeõigus on piiratud, võib see kujutada endast olulist kaebajate PS § 15 lg-ga 1 tagatud subjektiivse õiguse riivet. Seega tuleks sellisel juhul kohtumenetluses kontrollida vastava kaebeõiguse piirangu põhiseaduspärasust. Kaebuse eesmärk ei olnud metsateatiste tühistamine, vaid juba väljastatud metsateatistes raie aja määratlemine selliselt, et LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tulenev pesitsusrahu nõue oleks tegelikkuses tagatud. Haldusaktide muutmine aitab saavutada kaebajate õiguste tõhusa kaitse, ilma et teiste menetlusosaliste õigused ja huvid oleksid ülemääraselt riivatud. Raiete ajalise tingimuse määramata jätmise õigusvastasuse tuvastamine aitab luua vajalikku selgust selles, kas esineb õiguslikke takistusi, mis ei võimalda Keskkonnaametil raie aega piiritlevaid tingimusi seada. Kaebajad ei nõustu kohtu seisukohaga, et kõrvaltingimuste seadmise nõude õigus saab tuleneda ainult konkreetse ala pesitsusaegsest inventuurist. Eestis on haudelinnustiku kohta olemas teadusliku metoodika alusel kogutud erinevates metsatüüpides pesitsevate lindude asustustihedust kajastavad andmed (nt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt perioodiliselt koostatav linnuatlas, Keskkonnaagentuuri kaudu on kättesaadavad ka erinevate metsaliikide seireandmed Natura 2000 võrgustiku aladel). Keskkonnaamet lisab raieaega reguleerivad kõrvaltingimused metsateatistele nt I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate linnuliikide isendite elupaikades lubatavate raiete puhul. See näitab, et nii tehniliselt kui ka õiguslikult on Keskkonnaametil olemas võimekus sarnane kõrvaltingimus lisada kõigile metsateatistele.
10.Keskkonnaamet palub 02.08.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Metsateatiste nr 50000497722, 50000497726, 50000497728 kehtivus on lõppenud. Seega on ilmne, et kaebuse eesmärgi saavutamine on võimatu, sest kehtetule haldusaktile ei saa kõrvaltingimusi seada. Kuivõrd kohus ei olnud kaebust veel menetlusse võtnud, puudub alus minna üle jätkutuvastuskaebusele, sest see ei teeniks ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580). Juhul, kui kaebajate eesmärgiks peaks olema saavutada Keskkonnaameti halduspraktika muutus üldiselt, siis küsimusele, kas Keskkonnaamet on kohustatud metsateatistele kõrvaltingimusena ajalise piirangu seadma, on kohtud juba korduvalt seisukoha andnud (viimati 29.07.2022 haldusasjas 3-22-744, lahend ei ole veel jõustunud). Metsateatistele kõrvaltingimusena ajalise piirangu seadmine ei ole Keskkonnaametile kohustuslik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1266). Haldusaktile kõrvaltingimuse seadmine on kaalutlusotsus. Keskkonnaamet on olukordades, kus ta seda põhjendatuks peab, raietele ajalisi piiranguid seadnud. Kaebajad ei ole kohtuasjas välja toonud konkreetseid põhjendusi, miks AS Woodwell esitatud metsateatistele nr 50000497722, 50000497726, 50000497728 oleks tingimata tulnud kõrvaltingimusena ajaline piirang seada. Kõik kaebajate väited on üldsõnalised ega ole seotud konkreetsete registreeringutega. Seejuures on Keskkonnaamet kohtumenetluses esile toonud, miks ta ei pidanud metsateatistele nr
5(7)
3-21-1813 50000497722, 50000497726, 50000497728 kõrvaltingimusena ajaliste piirangute seadmist põhjendatuks. Seega on kohus asunud õigesti seisukohale, et puudusid alused jätkutuvastuskaebusele üleminekuks. Kaebajad väidavad, et Keskkonnaameti 07.07.2021 kirjal nr 13-4/21/13469-3 on nende õigustele jätkuv negatiivne mõju. Samas ei ole väidetud, et kavandatud raietega oleks AS Woodwell keskkonnakahju tekitatud või plaaninud tekitada, rikkudes sh LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tulenevaid keelde. Vastavat kaebust ei ole esitatud ka Keskkonnaametile kui riikliku järelevalve teostajale. Seega ei saa nõustuda kaebajatega, et Keskkonnaameti 07.07.2021 kirjal nr 13-4/21/13469-3 on nende õigustele jätkuv negatiivne mõju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebajad taotlesid kaebuses Keskkonnaameti 07.07.2021 vastuse nr 13-4/21/13469-3 tühistamist ja vastustaja kohustamist täiendada metsateatisi nr 50000497722, 50000497726, 50000497728 kõrvaltingimusega, mis keelab raiete teostamise lindude pesitsemise perioodil
15.märtsist kuni 15. augustini. Metsateatised, mille täiendamist kõrvaltingimusega kaebajad soovisid, registreeriti 19.05.2021 ja nende kehtivus lõppes 18.05.2022 (vt MS § 41 lg 13). Lisaks võib AS-i Woodwell halduskohtule esitatud vastusest järeldada, et vaidlusalused metsateatised on ka realiseeritud. Kuna Keskkonnaametil ei oleks võimalik seada kõrvaltingimusi haldusaktidele, mis ei ole enam kehtivad ja on ka realiseeritud, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse eesmärk ei ole tühistamis- ja kohustamiskaebusega enam saavutatav.
12.HKMS § 152 lg 2 kohaselt jätkab kohus menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ehkki HKMS § 152 lg 2 reguleerib vahetult üksnes olukorda, kus haldusasja menetlus tuleks kaebuse eesmärgi saavutamise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, on seda sätet analoogia alusel rakendatud ka juhtudel, kui õigeaegselt esitatud ja kohast nõuet ei ole kaebajast sõltumatult muutunud asjaolude (sh vaidlusakti haldusakti kehtivusaja möödumise) tõttu enam võimalik rahuldada (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 11–12). Tuvastamiskaebusele üleminek ei ole seejuures seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega. Metsateatiste vaidlustamise korral on kohtud üldjuhul lubanud õigusvastasuse tuvastamise nõudele üle minna (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 12; 16.11.2022 määrus nr 3211187, p 12 jj), sealhulgas ka juhul, kui metsateatised on realiseeritud vähemalt puude langetamise osas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2022 määrus nr 3-20-2652, p 22 jj). Kuna metsateatised kehtivad 12 kuud ja üldjuhul ei jõua kohtumenetlus sellise aja jooksul lõpptulemuseni, võib vastasel juhul metsateatiste vaidlustamise kaebeõigus osutuda illusoorseks. Jätkutuvastuskaebuse esitamine ei ole siiski lubatud üksnes avaliku huvi kaitsmise eesmärgil, kui kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks, kui kaebajal on võimalik õiguste kaitseks kasutada efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid ja asja lahendamine ei ole veel jõudnud sisulise läbivaatamiseni (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on ka praeguses asjas, kus vaidlustatud on Keskkonnaameti keelduv vastus metsateatistele kõrvaltingimuste seadmise kohta, põhjendatud üle minna nimetatud vastuse õigusvastasuse tuvastamise kaebusele. Nagu ringkonnakohus 13.01.2022 määruses (p 14) praeguses asjas märkis, pöördusid kaebajad oma eesmärgi saavutamiseks õigeaegselt kohase nõudega halduskohtusse. Kaebajate määruskaebusest järeldub, et nad peavad tuvastuskaebusele üleminekut vajalikuks eeskätt preventiivsel eesmärgil
6(7)
3-21-1813 Keskkonnaameti halduspraktika muutmiseks metsateatiste registreerimisel. Kuivõrd kaebajad on keskkonnaorganisatsioonid, peab ringkonnakohus sellist avalikul eesmärgil tuvastuskaebusele üleminekut lubatavaks. Puudub alus arvata, et juhul kui tuvastamiskaebus praeguses asjas rahuldataks, ei võtaks Keskkonnaamet asjas võetud seisukohti arvesse uute sarnast metsatüüpi puudutavate metsateatiste registreerimisel. Seetõttu aitab tuvastamiskaebusele üleminek kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Ehkki asja lahendamine ei ole jõudnud veel sisulise läbivaatamiseni, ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka seetõttu õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminekust keelduda. Asja sisuline läbivaatamine ei ole viibinud kaebajate tõttu. Kaebajad ei ole viivitanud Keskkonnaametile metsateatiste muutmise taotluste ega halduskohtusse kaebuse esitamisega.
14.Asjakohased ei ole halduskohtu selgitused selle kohta, et metsateatistele kõrvaltingimuste seadmist ei saa pidada põhjendatuks. Nagu ringkonnakohus 13.01.2022 määruses selgitas, ei tingi kaebuse eduväljavaadete puudumine kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. See, kas kaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada, tuleb välja selgitada asja sisulise arutamise käigus. Seejuures ei saa väita, et praeguseks oleks välja kujunenud ühene kohtupraktika metsateatistele kõrvaltingimuste seadmise küsimuses. Halduskohtu ja vastustaja osutatud ringkonnakohtu otsus nr 3-21-1266 ja halduskohtu otsus nr 3-22-744 ei ole praeguseks veel jõustunud ning nimetatud haldusasjades on kohtuvaidlus alles pooleli.
15.Eelnevast tulenevalt ei olnud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel õiguspärane. Halduskohtu 10.06.2022 määrus tuleb seega tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.