Teenistussuhted › Riigiteenistus

3-21-1337

3-21-1337 võimalik riigisaladusele juurdepääsu luba saada, sest ta on kriminaalasjas kahtlustatav. Seda eriti olukorras, kus praeguse seisuga on osutatud kriminaalasi kohtueelse menetluse staadiumis ning pole selge, kas esitatud kahtlustus on põhjendatud või mitte. Olukorras, kus kaebajale on keeldutud riigisaladusele juurdepääsu loa väljastamisest, ei saagi kaebaja töötada ametikohal, mis eeldab vastava loa olemasolu. Kaebaja tööandja Välisministeerium on 20.05.2021 e-kirjas, mis oli edastatud informatsiooniks kõigile ministeeriumi töötajatele, viidanud just nimelt kaebaja tagasikutsumisele tema seniselt ametikohalt seoses riigisaladuse loa puudumisega, s.t tagasikutsumine oli otseses põhjuslikus seoses vaidlustatud otsusega. Vastustaja tõlgendusest lähtumise korral ei olekski üldse võimalik riigisaladusele juurdepääsu loa väljastamisest keeldumise otsust vaidlustada, sest alati saaks põhjendada kaebeõiguse puudumist väitega, et kuna kaebaja ei tööta enam ametikohal, mis vastavat luba nõuaks, siis järelikult ei saa ta ka uut luba taotleda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1337 luba või mitte, ei oma praeguse asja lahendamisel määravat tähtsust (vt RSVS § 2 lg 2 ja HMS § 54). Kaebus on esitatud 17.06.2021 ja kohus võttis kaebuse menetlusse 08.07.2021. Vastustaja esitas kohtule vastuse 19.08.2021. Kohus tegi kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse 17.12.2021. Määrusest jääb arusaamatuks, mis olid need kaalukad või uued asjaolud HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 tähenduses, mis kohtu hinnangul said menetluses teatavaks ca 4 kuu vältel pärast vastustaja vastuse esitamist. Kaitsepolitseiamet tegi 17.01.2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 21913000014, millega lõpetati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 241 lg 1 alusel, s.t seoses riigisaladuse või salastatud välisteabe väidetava avaldamisega. See tõendab, et KarS § 241 lg 1 alusel algatatud kriminaalmenetlus on olnud põhjendamatu ja kaebaja ei ole riigisaladust lubamatult avaldades ühtegi kuritegu toime pannud. Ühtlasi tähendab see, et halduskohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata põhjendamatult ja praeguseks on faktiline olukord muutunud. Haldusasja menetluse kestel võib saabuda ka olukord, kus kaebaja suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus tervikuna ja selgub, et kõik selles osas esitatud vastustaja seisukohad olid põhjendamatud. Ajavahemikus 21.06.–17.12.2021 viibis kaebaja tervisliku seisundi tõttu töövõimetuslehel. Pärast seda soovis kaebaja teada, kuidas tema töösuhe Välisministeeriumis jätkub. Välisministeerium selgitas 14.01.2022 vestlusel, et kaebajale pole võimalik pakkuda tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta, sest kõik diplomaatilised ametikohad eeldavad riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Kaebajale anti valida, kas ta koondatakse kohe või peatatakse teenistussuhe tema avalduse alusel. Kaebaja valis selles sundolukorras teenistussuhte peatamise ajavahemikuks 21.01.2022–21.02.2023. Kaebaja on Välisministeeriumis töötanud 30 aastat ning omab kvalifikatsiooni ja pädevust just konkreetse töö tegemiseks, mida ta vaidlustatava otsuse tõttu enam teha ei saa. Seega on ilmne, et vaidlustatav otsus riivab väga oluliselt kaebaja huve.

4(7)

3-21-1337 Kohtul ei ole võimalik praeguses haldusasjas kohustada Kaitsepolitseiametit väljastama kaebajale salajasele tasemele riigisaladusele juurdepääsu luba viieaastase kehtivusajaga. Kaebajale riigisaladusele juurdepääsu loa pikendamata jätmine oli Kaitsepolitseiameti kaalutlusotsus ja kaebuse rahuldamisel teostaks kohus kaalutlusõigust. Ükski juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keelduv otsus ei too automaatselt kaasa tagajärge, kus inimesel ei ole enam võimalik taotleda uut riigisaladusele juurdepääsu luba. Kaitsepolitseiametil ei ole võimalik jätta taotlust läbi vaatamata üksnes põhjusel, et inimesele on varem keeldutud juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast. Kaitsepolitseiamet peab hindama, kas keeldumise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või mitte (RSVS § 33 lg 5 p 2). Kaebuse perspektiivitus ei mõjuta Kaitsepolitseiameti otsuste vaidlustamist ega kaebaja võimalust kandideerida tulevikus riigisaladusele juurdepääsu luba nõudvale ametikohale. Veelgi vähem saab praeguse haldusasja asjaolusid ja kohtu seisukohti üldistada kõikidele riigisaladuse loa menetlustele ja Kaitsepolitseiameti tuleviku otsustele. RSVS § 32 lg 1 p 1 ei piira mitte mingisugusel viisil kandidaatide suhtes julgeolekukontrolli teostamist. Vastupidi, kandideerimine on põhiline põhjus juurdepääsuloa taotlemiseks. Samuti on Xl võimalik töötada Välisministeeriumis piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust eeldaval ametikohal (RSVS § 27 lg 2), sest Kaitsepolitseiameti otsuses ei ole sätestatud RSVS § 27 lg 4 kohast keeldu anda kaebajale piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja tagasikutsumise põhjuseks tema riigisaladusele juurdepääsu loa pikendamata jätmine, vaid ennekõike tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse osaline lõpetamine KarS § 241 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo osas ei muuda olematuks RSVS § 32 lg 2 p 3 keeldumisaluse esinemist. Käimasolev kriminaalmenetlus ja selle osaline lõppemine ei ole praeguses asjas ka määrav asjaolu. Halduskohus ei tuginenud sellele, kui jättis kaebuse läbi vaatamata. Samuti ei ole määrav see, mis põhjusel kaebaja suusaadiku ametikohalt tagasi kutsuti. Kaebaja ei ole eraldi vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust enda tagasikutsumise kohta. Vaidlustatud Kaitsepolitseiameti otsuse tühistamine ei too kaasa kaebaja tagasinimetamist suursaadiku ametikohale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-21-1337

6(7)

3-21-1337

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.