Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1259
Haldusasi
X kaebus Keskkonnaameti 22. juuni 2020. a otsuste (metsateatiste nr 50000398993, 50000398995, 50000398999, 50000399001, 50000399005, 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumine) tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata 29. aprilli 2020. a metsateatised uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, menetlusdokumentide vastu võtmiseks volitatud isik AS Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL Kolmandad isikud – AN, RN, MR, ES, HM ja OÜ TedreMaja
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1259 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. jaanuaril 2023 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-20-1259 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X-le kuulub 24376/93282 mõttelist osa Tallinnas Nugise tn 19 kinnistust (endine Rännaku pst 30, registriosa nr 2698701; katastritunnus 78404:408:9091; pindala 93 281 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Kinnistu kaasomanikud on AN, RN, MR, ES, HM ja OÜ TedreMaja. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (ÜP) maakasutusplaani kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks“. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud ja Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP maakasutusplaanil on Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks roheala.
2.X esitas Keskkonnaametile (KeA) 29.04.2020 metsateatised nr 50000398993, 50000398995, 50000398999, 50000399001, 50000399005, 50000399007 ja 50000399009 Nugise tn 19 kinnistu eraldistel nr 3, 4, 6, 7, 9, 10 ja 11 metsa raadamiseks (kokku 5,28 ha ulatuses) turba väljamise eesmärgil.
3.Keskkonnaamet keeldus 22.06.2020 otsustega metsaseaduse (MS) § 41 lg-te 7 ja 8 alusel metsateatiste registreerimisest, sest kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna ÜP-ga ja puudub raadamise alusdokument (MS § 32 lg 2). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet märkis 27.05.2020 kirjas nr 15-3/4829-2, et kuivõrd Nugise tn 19 kinnistu metsaala kaotaks raadamise tulemusel roheala funktsiooni ja eesmärgi, siis on raadamine vastuolus Tallinna ÜPga. Samal põhjusel ei nõustu Tallinna linn kinnistul turba kaevandamisega või muu tegevusega, mis kahjustab ÜP eesmärkide elluviimist. Roheala eesmärk on säilitada looduskeskkonda (ökoloogiline funktsioon) ning pakkuda linna elanikele puhke- ja virgestusvõimalusi (rekreatiivne funktsioon). Kuna raadamise käigus likvideeritakse alalt kõik puud ning raadamise eesmärgiks on kasutada kinnistut muul otstarbel kui metsa majandamiseks ja kasvatamiseks (st looduskeskkond hävineb), samuti kaotaks raadamisega likvideeritav metsaala turba kaevandamise korral puhkeotstarbelise väärtuse, siis mõjutaks see negatiivselt roheala põhieesmärkide täitmist ja on vastuolus Tallinna ÜP-ga (vt p-d 4.2 ja 8.1). KeA ei saa lubada raiet, mis on vastuolus mh ÜP-ga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786).
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2020 kaebuse KeA 22.06.2020 otsuste (29.04.2020 metsateatiste registreerimisest keeldumine) tühistamiseks ja kohustamiseks registreerida metsateatised 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. MS § 41 lg-te 7–81 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt kontrollib KeA üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja vastuolu puudumise korral registreerib metsateatise. Praegusel juhul on vastustaja ekslikult ja pädevust ületades asunud hindama kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga, 2(10)
3-20-1259 tuletades sellest kitsendusi ja piiranguid Nugise tn 19 kinnistu suhtes (sh metsa raadamise keeld omatarbeks turba väljamise eesmärgil), millest Tallinna linn ei ole kinnistu omanikke teavitanud. Seega on KeA rikkunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigust oma territooriumi ruumiliseks planeerimiseks. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” ei ole õigusakt, vaid sise-eeskiri, millele ei saa tugineda. Vastustaja on asunud vaidlustatud otsuseid põhjendama alles kohtumenetluses. Tallinna ÜP on lisaks tühine, sest maavara valitseja ei ole seda kooskõlastanud. Kaebaja palus kontrollida, kas MS § 32 lg 2 p 4 sõnastusest selgub üheselt, et raadamine on maapõueseaduse (MaaPS) § 95 lg-s 1 sätestatud tegevuse eesmärgil lubatud ning kas MS § 42 lg 3 on kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega.
5.Keskkonnaamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Haldusasjadest nr 3-20-245 ja 3-20-1259 nähtuvalt soovib kaebaja isiklikuks tarbeks turba väljamise eesmärgil eemaldada 9,32 ha suuruselt Nugise tn 19 kinnistult kõik puud kokku 8,96 ha suuruselt alalt. Selline soov tekitab põhjendatult küsimusi. Kavandatud raiete lubatavuse hindamisel on vastustajal kohustus kontrollida kooskõla õigusaktidega, sh kehtivatest üldplaneeringutest tulenevate piirangutega (nt haldusasjas nr 3-14-50824 tehtud Tartu Halduskohtu 26.08.2014 otsuse p 21 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsuse p 14). Kitsenduste seadmise võimaluse nägid ette Tallinna ÜP kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7 ning § 30 lg 1 ning sama näevad ette kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg-d 1 ja 3 ning § 75 lg 1 p 10 (vt ka Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18; 06.03.2009 otsus nr 3-06-2172, p 10). Metsa raadamise lubamine Nugise tn 19 kinnistul oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga (vt maakasutusplaan ja p 4.2, samuti Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisa p 3.8), mistõttu tuli metsateatiste registreerimisest MS § 41 lg 8 järgi keelduda. MS § 32 lg 2 p 4 kohaselt on raadamiseks vaja alusdokumenti, kuid kaebaja ei ole metsateatise menetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis oleks aluseks kinnistu kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Nugise tn 19 kinnistu hoonestamata ja kuna kaebaja elab korterelamus, siis ei ole eluliselt usutav, et ta soovib isiklikus majapidamises kasutamiseks võtta turvast ulatuses, milleks on vaja 5,28 ha suuruse maa-ala raadamine. Raadamisvajadus ei selgunud ka kaebaja esitatud dokumentidest. Tallinna ÜP või selle osa väidetav tühisus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsuses nr 3-20-245 esitatud seisukohad on asjakohased ka praeguses vaidluses. Kuna 01.09.2020 jõustunud MS § 42 lg 3 ei ole menetlusnorm, vaid materiaalõiguslik säte, siis ei kohaldu selle suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 5 sätestatud põhimõte. Seega, isegi kui kohus tühistaks KeA 22.06.2020 otsused, ei oleks metsateatistega kavandatud raieid ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta õiguspäraselt võimalik registreerida.
Kolmandad isikud toetasid X kaebust ja palusid selle rahuldada.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata. KeA keeldus 22.06.2020 otsustega metsateatiste registreerimisest (st ei lubanud Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamist turba väljamise eesmärgil) kooskõlas otsuste tegemise ajal kehtinud õigusega. KeA ei saa MS § 41 lg-te 7 ja 8 kohaselt lubada raieid, mis oleks vastuolus mh planeeringute nõuetega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18). Seisukoht, et KeA sekkub kohaliku omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida on ilmselt alusetu. Vastupidiselt kaebaja arusaamale tagab KeA metsateatise alusel kavandatud tegevuse üldplaneeringule vastavuse hindamisega just selle, et metsateatise alusel toimuv ei läheks vastuollu kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtetega ja võimaldaks saavutada planeeringu eesmärke. Kohalikul omavalitsusel on õigus üldplaneeringuga seada maakasutustingimusi ja kinnisomandi kitsendusi, sh rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning
3(10)
3-20-1259 puhke- ja virgestusalade tarbeks (vt PlanS § 74 lg 3, § 75 lg 1 p-d 10 ja 20; samuti varasema PES § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7, § 30 lg 1). KeA ei ole asunud Tallinna ÜP-st tuletama kitsendusi ja piiranguid, mida selles tegelikult ei sisaldu. Puudub vaidlus, et Nugise tn 19 kinnistu asub Tallinna ÜP maakasutusplaani järgi alal, mille juhtotstarve on „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP p 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ kohaselt viitab see juhtotstarve puhkeotstarbelisele alale, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP p 8.1 kohaselt tuleb maastikud ja haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Kaebaja kavandas metsa raadamist kokku 5,28 ha ulatuses (kokku 876 tm). KeA on Tallinna ÜP-s ja selle maakasutusplaanil märgitust põhjendatult järeldanud, et metsa raadamine Nugise tn 19 kinnistul ei oleks kooskõlas üldplaneeringus määratud maakasutuse põhimõtetega. Senise looduskeskkonna hävinemine oleks ilmselgelt vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-ga. Raadamise vastuolu üldplaneeringuga kinnitab ka vastustaja viidatud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 (lisa p 3.8), sest raadamise korral likvideeritakse eraldiselt kõik puud ja see kaotab roheala funktsiooni. Kuigi tegemist ei ole haldusaktiga, oli Tallinna ÜP ülevaatamise aruandele viitamine igati asjakohane. Vastustaja on põhjendatult viidanud ka MS § 32 lg-le 2, millest tulenevalt peab raadamiseks olema alusdokument. Vaidlust ei ole, et kaebajal selline alusdokument raadamiseks puudub. Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ja kinnisasja omanik ei saa eeldada, et soovitud raie tegemist igal juhul võimaldatakse, vaid omandiõigust saab kasutada kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Tallinna linn on haldusasjas nr 3-20-852 selgitanud, et Nugise tn 19 kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks majandamist hooldus- ja valik- või turberaietega, mille käigus on võimalik tagada metsa säilimine. Kuna praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 22.06.2020 otsused, siis jäävad tähelepanuta kaebaja väited Tallinna ÜP tühisusest. MS § 42 lg 3 jõustus 01.09.2020, mistõttu ei ole see KeA 22.06.2020 otsuste tühistamise nõude lahendamisel HKMS § 158 lg 4 tähenduses asjassepuutuv säte. Säte oleks küll asjakohane kohustamisnõude rahuldamisel, kuid tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust kohustamisnõuet rahuldada. Seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise kaalumiseks vajadust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 25.03.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 25.05.2021, 05.06.2021, 21.07.2021 ja 29.11.2021) tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu otsus ei vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kohus leidis ekslikult, et kaebaja pidanuks kõik Tallinna ÜP p-de 4.2, 8.1 ja 8.2 tühisusega seonduvad väited esitama haldusasjas nr 3-20-852, mistõttu on need jäetud praeguses asjas põhjendamatult tähelepanuta. Halduskohus on tõendeid (sh haldusasjades nr 3-20-245 ja 3-20-1223 tehtud otsused) vääralt hinnates ebaõigesti järeldanud, et Tallinna ÜP maakasutusplaanist ning p-dest 4.2 ja 8.1 tuleneb Nugise tn 19 kinnistu ökoloogiline või rekreatiivne kaitse-eesmärk, mis välistab kinnistul metsa raadamise lubamise. See on vastuolus maapõue ja maavarakaitse põhimõtetega (MaaPS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1) ning turba väljamise õigusega (MaaPS § 95 lg-d 1 ja 2). Tallinna ÜP p-d 4.1, 4.2, 8.1 ja 8.2 on liiga üldsõnalised, et neist saaks tuleneda kinnisomandi kitsendusi, mis välistavad Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamise turba väljamise eesmärgil. Kinnisomandi kitsendused peavad olema selged ja põhjendatud, mitte õigusaktidest ja muudest dokumentidest kaudselt tuletatavad. Kaebaja sai väidetavatest kitsendustest teada alles KeA 22.06.2020 otsustest, mistõttu ei olnud võimalik neid varem vaidlustada. PES § 30 lg 1 järgi hakkasid kinnisomandi 4(10)
3-20-1259 kitsendused kehtima alates neist teavitamisest, kuid seda ei ole toimunud (sh maa tagastamise menetluses). PES § 30 lg 2 p-st 1 tulenevalt ei saanud seada kitsendusi Nugise tn 19 kinnistule, mis paikneb tiheasustusalal. Nugise tn 19 kinnistu on maatulundusmaa, mitte puhkeotstarbeline ja avalikus kasutuses olev ala. Omandiõiguse tuumaks on eraomandi kasutamine ennekõike omanike, mitte üldsuse huvides. Halduskohus ei ole lisaks selgitanud, kas ja kuidas mõjutaks ja häiriks raadamine abstraktselt kaitstavat rekreatiivset eesmärki. Raadamise eesmärk ongi metsamajandamisest loobumine. Kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-20-1223 menetlusosaliseks, mistõttu on sellele viitamine lubamatu. Halduskohus ei saanud vastustaja 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse hindamisel lähtuda Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande (Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisa) p-st 3.8, sest tegemist ei ole õigusaktiga ning vastustaja tugines sellele alles kohtumenetluses. Halduskohus on jätnud tähelepanuta riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+, mille joonisel 1 „Asustuse suunamine“ on Nugise tn 19 kinnistu suures osas määratud Pääsküla turbamaardla alaks, ning KeA-le esitatud Maa-ameti 29.07.2019 kirja nr 2-5/19/11944-2, Eesti Maavarade Komisjoni 04.12.1997 otsuse nr 97-57 ja 09.12.1998 otsuse nr 98-79 ning keskkonnaministri 11.07.2011 käskkirja nr 1050, mis kõik tõendavad Nugise tn 19 kinnistu raadamise võimalikkust turba väljamise eesmärgil. Tallinna ÜP on (osaliselt) tühine, kuna selle kehtestamise aegne maapõueseaduse redaktsioon ei võimaldanud Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistusel 28.03.2000 kirjaga nr 130 kooskõlastada planeeringut maardlate osas, vaid tal oli pädevus anda kooskõlastusi üksnes kaitstavate loodusobjektide osas. PES § 17 lg 2 p-st 3 tulenevalt puudus Tallinna linnal pädevus kehtestada ÜP ilma maardlate valitseja kooskõlastuseta ning Harju maavanem ei saanud anda heakskiitu ÜP-le, millel puudus maavarade valitseja kooskõlastus, mistõttu ületas maavanem Tallinna ÜP järelevalve teostajana oma pädevust. KeA 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse hindamiseks tuleb möödapääsmatult selgitada välja selle haldusakti kehtivus, millest tulenevad kinnisomandi piirangud. Halduskohus on ekslikult leidnud, et MaaPS § 95 lg 1 kohaseks turba väljamiseks on vaja kaevandamisluba, mis on raadamise lubamise alusdokumendiks vastavakt MS § 32 lg 2 p-le 4. Ebaselge on ka MS § 42 lg 3 sõnastus, sest kasutab määratlemata mõistet „roheala“ ja reguleerimata on küsimus, kas sätet saab kohaldada enne 01.09.2020 kehtestatud planeeringutele.
9.Keskkonnaamet palub 10.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. Metsateatiste menetluse formaliseeritust arvestades on põhjendatud arvestada ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi. KeA 22.06.2020 otsustes Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisa p-le 3.8 viite puudumine ei tähenda, et vastustaja sellega haldusmenetluses ei arvestanud. Sellele otsusele tuginemine oli asjakohane, kuid vastustaja rõhutab, et metsateatiste registreerimisest keeldumise tingis ennekõike siiski kavandatud raiete vastuolu Tallinna ÜP-ga, mitte linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 16. Halduskohus ei ole järeldanud, et Tallinna ÜP välistab Nugise tn 19 kinnistul turba väljamise, kuna selleks on vajalik teostada metsa raadamine. MS § 32 lg 2 kohaselt on raadamiseks alati vajalik dokument, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Nugise tn 19 kinnistul ei ole raadamine iseenesest välistatud, kuid metsateatiste menetluses esitatavate dokumentide alusel peab olema võimalik hinnata, kas raadamine on kooskõlas kehtiva õigusega ja vastab alusdokumendile, millest omakorda peab arusaadavalt selguma, millisel eesmärgil ja millises mahus on metsa vaja raiuda. Vastustaja keeldus metsateatiste kinnitamisest, sest kaebaja ei esitanud raadamise alusdokumenti ja raadamine taotletud mahus oleks selgelt vastuolus Tallinna ÜP-ga. Isegi juhul, kui puude eemaldamine sedavõrd suures ulatuses (5,28 ha) ei oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga, pidanuks kaebaja metsateatiste menetluses näitama, kuidas ja mille tarbeks kavatseb ta isiklikus majapidamises sellises koguses turvast 5(10)
3-20-1259 kasutada. Selliseid selgitusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Turba isiklikus majapidamises kasutamise eesmärk ei saa olla soov ehitada alale hiljem ühepereelamud. Viimasena nimetatud juhul oleks raadamise alusdokumendiks ehitusluba. Kaebaja väited Tallinna ÜP tühisusest tuleb jätta tähelepanuta, sest need väljuvad käesoleva vaidluse piiridest ja Tallinna ÜP tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse haldusasjas nr 3-20852. Tallinna Ringkonnakohus on juba 29.01.2021 otsuses nr 3-20-245 tuvastanud, et Tallinna ÜP on Nugise tn 19 kinnistu osas kehtiv ja seda ei ole muudetud. Haldusakti õiguspärasust tuleb lisaks hinnata selle andmise hetke seisuga ning vaidlusaluste metsateatiste registreerimisest keeldumise ajal oli Tallinna ÜP kehtiv ja vastustaja pidi sellega arvestama. Seda asjaolu ei muudaks ka hilisem Tallinna ÜP tühisuse tuvastamine. Kaebaja väited seoses turba väljamise õiguse omandanud füüsilise isiku ootusega ei ole asjakohased. Ka maaomanik ei saa eeldada, et tal võimaldatakse oma kinnistul igal juhul lageraie tegemist. Seejuures ilmus loovutuskiri välja alles pool aastat pärast vaidlustatud haldusaktide andmist, mistõttu ei saanud vastustaja sellega haldusmenetluses arvestada. Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ja kaebaja saab oma omandit kasutada kooskõlas kehtiva õigusega. Metsateatiste rahuldamata jätmise tingis esiteks raadamise alusdokumendi puudumine ja teiseks kavandaud mahus raadamise vastuolu Tallinna ÜP-ga. Asjaolu, et suur osa Nugise tn 19 kinnistust on Harju maakonnaplaneeringus 2030+ tähistatud turbamaardla alana, ei vabastanud kaebajat MS § 32 lg 2 nimetatud kohustusest ega vastustajat kohustusest hinnata kavandatavate raiete kooskõlas õigusaktidega. MaaPS § 95 lg 1 alusel turba võtmine isiklikus majapidamises kasutamiseks ei ole MaaPS järgi kaevandamine, milleks oleks vajalik kaevandamisluba, kuid metsa raadamiseks on sellele vaatamata tarvis alusdokumenti, mida kaebaja ei ole esitanud. Kaebaja ootus, et kohus eiraks varasemalt võetud seisukohti ja sekkuks ennetavalt Nõmme linnaosa ÜP-ga kavandatud maakasutuse juhtotstarbe muutmisse Nugise tn 19 kinnistul, on kohatu ja väljub praeguse vaidluse raamidest.
Kolmandad isikud toetavad 18.06.2021 seisukohas X apellatsioonkaebust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Praeguses asjas on vaidluse all üksnes KeA 22.06.2020 otsused (kaebuse lisad 6–12), millega keelduti kaebaja 29.04.2020 metsateatiste registreerimisest. Metsateatistega kavandati Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamist kokku 5,28 ha ulatuses turba väljamise eesmärgil. Kuigi X esitas 30.06.2020 kaebuses muu hulgas nõuded keelata tema õigusi puudutavas osas Nõmme linnaosa ÜP kehtestamine ja tuvastada Tallinna ÜP tühisus, on kaebus nende nõuetega seoses tagastatud Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.08.2020 määrusega muutmata ja Riigikohus jättis 13.08.2020 määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata. Kaebus on menetluses nõuetega tühistada KeA 22.06.2020 otsused ja kohustada vastustajat registreerima 29.04.2020 metsateatised 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Nagu ringkonnakohus on selgitanud 30.09.2021 määruses (p-d 14–15) ja 18.11.2022 määruses (p 9), ei saa KeA 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda kaebaja 05.06.2021 ja 21.07.2021 menetlusdokumentides väidetust, et kaebajal ei olnud ega ole kavas raadata kogu Nugise tn 19 kinnistut, vaid metsateatistes taotleti maksimaalset raiemahtu üksnes kompromissi leidmiseks. Kohus saab hinnata ainult seda, kas vastustaja keeldus 22.06.2020 otsustega õiguspäraselt nimelt 29.04.2020 metsateatistes kavandatud raiete (s.o Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamine 5,28 ha ulatuses) lubamisest. Kui kaebaja soovib kinnistul tegelikult metsa raadata mingis teistsuguses ulatuses (nt kompromissina välja pakutud 2,17 ha ulatuses), tuleb tal esitada uued metsateatised, mille kohta saab vastustaja sel juhul teha uued otsused ja kaebajal on vajaduse korral võimalik neid vaidlustada. Kaebajal oleks võimalik 29.04.2020 metsateatisi korrigeerida, kui praeguses asjas esitatud kohustamisnõue rahuldatakse ja kohus teeb vastustajale ettekirjutuse lahendada metsateatiste registreerimise küsimus uuesti. 6(10)
3-20-1259
12.Ringkonnakohus märgib veel, et praeguses asjas ei saa lõplikult n-ö ette ära lahendada küsimust, millistest normidest tuleks vastustajal haldusmenetluse jätkamise korral lähtuda, ning praegust vaidlust ei puuduta ka küsimused, kas 23.09.2021 kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP välistab õiguspäraselt raadamise Nugise tn 19 kinnistul ja kas enne 01.09.2020 algatatud planeeringumenetluses on võimalik tugineda MS § 42 lg-le 3. Nendele on vastatud haldusasjas nr 3-21-2248, milles kaebaja on mh taotlenud Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsuse nr 106 tühistamist. Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamise nõude on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-20-852, milles tema kaebus on jäetud Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2021 otsusega (jõustus 22.07.2021) rahuldamata. Kaebaja on praeguses asjas esitatud apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette, et kuigi kohus võttis 10.07.2020 määrusega (põhjenduste p 7) endale kohustuse hinnata KeA 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse kontrollimisel mh kaebaja õiguslikke väiteid, et Tallinna ÜP on osaliselt tühine ning sellest ei tulene piiranguid, mis välistaksid Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamise, ei ole kohtuotsuses seda siiski tehtud, vaid kohus viitas, et need väited tulnuks esitada haldusasjas nr 3-20-852. Seejuures keeldus halduskohus ka menetluse peatamisest kuni haldusasjas nr 3-20-852 otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel 09.04.2021 määruses (p 23), et kui haldusasjas nr 3-20-852 tuvastatakse õigussuhte puudumine (Tallinna ÜP tühisus) või õigussuhte sisu (Tallinna ÜP-st tulenevad piirangud Nugise tn 19 kinnistul metsa majandamiseks), siis tuleks sellist kohtuotsust arvestada tõendina ka praeguses asjas (sh oleks haldusakti tühisust tuvastav kohtuotsus HKMS § 177 lg 2 järgi üldkehtiv). Haldusasjast nr 3-20-852 olenemata tuleb Tallinna ÜP tühisust ja Tallinna ÜP-st tulenevate piirangute ulatust puudutavaid väiteid hinnata ka KeA 22.06.2020 otsuste kontrollimisel. Tallinna ÜP tühisuse tuvastamine tähendaks, et nimetatud haldusakt (või selle osa) ei ole kunagi kehtima hakanud ega saanud õigussuhteid reguleerida (HMS § 63 lg 1; Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-121-03, p 13). Seetõttu omaks tühisuse tuvastamine tähendust ka vaidlustatud otsuste suhtes, sõltumata tühisuse tuvastamise ajast. Ringkonnakohus leiab siiski, et halduskohus ei ole jätnud kaebaja eeltoodud väiteid tähelepanuta, vaid on neid otsuses käsitlenud.
13.KeA keeldus 22.06.2020 otsustega kaebaja 29.04.2020 metsateatiste registreerimisest MS § 41 lg-te 7 ja 8 alusel viitega, et kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna ÜP p-dega 4.2 ja 8.1 (st Nugise tn 19 kinnistu kaotaks roheala funktsiooni ja eesmärgi) ning esitatud ei ole MS § 32 lg 2 kohast raadamise alusdokumenti. Hinnangu andmisel, et raadamine on vastuolus Tallinna ÜP-ga on vaidlustatud otsuses tuginetud mh Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 27.05.2020 kirjale nr 15-3/4829-2 (kaebuse lisa 13) ning kohtumenetluse käigus on vastustaja täiendavalt viidanud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 16 kinnitatud „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande“ p-le 3.8. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud viited 24.01.2019 otsusele lubamatud. Ehkki vaidlustatud haldusaktides ei ole seda eraldi märgitud, on neis planeeringute ülevaatamise aruande p-s 3.8 sätestatut selgelt tsiteeritud. Asjaolu, et see dokument oli vastustajale teada juba enne vaidlustatud otsuste tegemist, nähtub üheselt kaebaja 03.09.2020 menetlusdokumendi lisadest 3-1 (AS 17.12.2019 e-kiri vastustajale) ja 3-4 (KeA 13.12.2019 kiri nr 13-4/19/20381), mis puudutasid küll haldusasjas nr 3-20-245 vaidluse all olnud KeA 27.01.2020 otsuseid, millega keelduti X 28.11.2019 metsateatistega kavandatud lageraiete (eraldistel nr 1, 2, 5 ja 8 kokku 3,68 ha) lubamisest Nugise tn 19 kinnistul. Sama teave oli vastustajal ilmselgelt olemas ka hilisemate otsuste tegemisel. Viide 24.01.2019 otsusele ei kujuta ka sisuliselt uut põhjendust metsateatiste registreerimisest keeldumiseks, vaid üksnes täiendab väidet, et kavandatav raadamine oleks vastuolus Tallinna ÜP p-dega 4.2 ja 8.1. Kuna keeldumise aluseks ei olnud vastuolu Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisaga, siis ei ole asja lahendamiseks tarvis analüüsida Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus märgib siiski, et tegemist on õigusaktiga (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 2), kuid sellega ei ole võimalik muuta kehtivat üldplaneeringut (vt PlanS § 92 lg 2, § 93 lg 2). 7(10)
3-20-1259
14.Tallinna ÜP ei ole tühine (sh osaliselt). Kaebaja on tuginenud HMS § 63 lg 2 p-le 3, mille järgi on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Tühisuse tuvastamiseks peavad haldusakti puudused olema ilmselged (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-2103, p 13). Ringkonnakohus jääb 21.06.2021 otsuses nr 3-20-852 (p 13) toodud seisukohale, et Tallinna ÜP ei ole HMS § 63 lg-s 2 sätestatud ilmselgete puudustega ning tühisuse aluste esinemise vastu räägib mh asjaolu, et üldplaneeringut on rakendatud juba väga pikka aega. Kaebaja väide Tallinna ÜP osalisest tühisusest põhineb hinnangul, et Tallinna linn ei tohtinud üldplaneeringut kehtestada, sest puudus PES § 17 lg 2 p 3 nõuetele vastav maavarade valitseja kooskõlastus, ning Harju maavanem ei tohtinud samal põhjusel anda üldplaneeringule oma heakskiitu. Kaebaja ei vaidlusta samas, et PES § 22 lg 1 p 2 kohaselt oli Tallinna üldplaneeringu üle järelevalve teostamine Harju maavanema pädevuses ning Tallinna ÜP kehtestamiseks oli PES § 24 lg-st 2 ja KOKS § 22 lg 1 p-st 31 tulenevalt pädev Tallinna Linnavolikogu. Väidetava kooskõlastuse ebakohasus ei seondu asjaomaste haldusorganite pädevusega, vaid üksnes nende tegevuse õiguspärasusega. Tallinna ÜP kehtis seega alates 18.01.2001 mh Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbe osas ning muutus Nõmme linnaosa ulatuses kehtetuks alles Nõmme linnaosa ÜP kehtestamisel 23.09.2021 (Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsuse nr 106 p 2).
15.Ringkonnakohus nõustub vastustaja järeldusega, et 29.04.2020 metsateatistes kavandatud raadamine Nugise tn 19 kinnistul olnuks vastuolus Tallinna ÜP p-dega 4.2 ja 8.1. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 29.01.2021 otsuses nr 3-20-245 (p-d 20–22) seoses Nugise tn 19 kinnistu eraldistel nr 1, 2, 5 ja 8 (kokku 3,68 ha) lageraiete keelamisega, et Tallinna ÜP p-dega 4.2 ja 8.1 on vaidlusalusele maale omistatud puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev maakasutuse juhtfunktsioon. Kuigi katastriüksusele on määratud maatulundusmaa sihtotstarve, saab maad sellisel sihtotstarbel kasutada üksnes ulatuses, mis ei lähe vastuollu maakasutuse põhisuunaga. Tallinna ÜP-s määratud maakasutuse juhtotstarbega läheks vastuollu see, kui kinnistul lubataks teha taotletud mahus (ca 1/3 kinnistust) lageraiet. Maad on võimalik kasutada metsa majandamiseks ulatuses, milles see ei lähe vastuollu puhkeotstarbelise juhtfunktsiooniga. Ringkonnakohus on jätkuvalt samadel seisukohtadel.
16.Tallinna ÜP maakasutusplaanil on Nugise tn 19 kinnistu ala tähistatud leppemärgiga „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“, mida on täpsustatud järgmiselt: „puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets); alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi“. Tallinna ÜP seletuskirja p-s 4.2 selgitatakse, et maakasutusplaanil on maakasutusfunktsioonidele lisatud tingimused, mis määravad ära põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ja mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides. Tallinna ÜP seletuskirja p 8.1 kohaselt tuleb linna maastikud ja haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Ringkonnakohtu hinnangul saab Tallinna ÜP-st järeldada soovi „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ võimalikult suures ulatuses säilitada. Kuna raadamise eesmärk on võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, siis ei oleks kaebaja kavandatud mahus (5,28 ha ehk üle poole kinnistust) raadamise tagajärjel enam tegemist metsamaaga, vaid hoopis turbatööstusmaaga. On ilmne, et alal ei saaks sellisel juhul enam olla puhkeotstarbelist ega ökoloogilisi väärtusi kaitsvat funktsiooni. Nugise tn 19 kinnistu ei ole avalikus kasutuses, kuid sellel viibimine (sh rekreatiivsel eesmärgil) on võimalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel.
17.Eeltoodule vaatamata ei ole raadamine Nugise tn 19 kinnistul täielikult välistatud, kuid see peab olema kooskõlas mh Tallinna ÜP-st (alates 23.09.2021 Nõmme linnaosa ÜP-st) tulenevate nõuetega. Seda, kas konkreetsel juhul on raadamine teatud mahus vajalik mh MaaPS 8(10)
3-20-1259 § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud õiguste kasutamiseks ning kas ja millisel määral võiks raadamine kahjustada Tallinna ÜP eesmärkide saavutamist, saab vastustaja sisuliselt hinnata siis, kui koos metsateatisega esitatakse nõuetekohane raadamise alusdokument. Üldplaneeringust tulenevate kasutuspiirangute leevendamiseks (sh maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks) saab põhjendatud vajadusel kehtestada ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (PlanS § 142). Isegi kui Nugise tn 19 kinnistu kasutamist oli Tallinna ÜP-ga piiratud õigusvastaselt, oli planeering vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtiv õigusakt, mis oli igaühele täitmiseks kohustuslik (vt HMS § 60 lg 2; Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2021 otsus nr 3-20-852, p 13).
18.Vastustaja on metsateatiste registreerimisest õigesti keeldunud ka põhjusel, et kaebaja ei olnud esitanud MS § 32 lg-s 2 märgitud raadamise alusdokumenti. Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (MS § 32 lg 1). Raadamise lubamiseks peaks MS § 32 lg-st 2 tulenevalt eksisteerima alati mingi dokument, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Alusdokumentide loetelu on MS § 32 lg 2 p-s 4 jäetud lahtiseks, mis annab vastustajale võimaluse hinnata, milline dokument tõendab piisavalt konkreetselt raadamise vajalikkust asjaomasel alal ja mida saab seega aktsepteerida raadamise alusena (vt ka Riigikogu XI koosseisu 327 SE seletuskiri, lk 14). Kaebaja on põhjendanud raadamise vajalikkust sellega, et soovib väljata Nugise tn 19 kinnistul MaaPS § 95 lg-te 1 ja 2 alusel turvast. Maavara väljamiseks võiks raadamine iseenesest olla vajalik. Samas ei ole vaidlust, et metsateatiste menetluses esitas kaebaja üksnes Maa-ameti 29.07.2019 kirja nr 2-5/19/11944-2 koos sellele lisatud Pääsküla turbamaardla registreerimise aluseks olnud dokumentidega (vt kaebuse lisa 1). Vastustaja on õigesti märkinud, et maardla keskkonnaregistrisse kandmise alusdokumendid ei sisalda mingit teavet Nugise tn 19 kinnistu raadamise vajaduse ja ulatuse kohta, mistõttu ei saa need olla käsitatavad MS § 32 lg 2 p 4 kohaste raadamise alusdokumentidena. MaaPS § 95 lg-d 1 ja 2 võimaldavad füüsilisest isikust kinnisasja omanikul või kinnisasja kasumiseks õigustatud füüsilisel isikul üldjuhul võtta oma kinnisasja piires maavara kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuigi isiklikuks tarbeks maavara väljamiseks ei pea olema kaevandamisluba, ei vabasta see kaebajat raadamise alusdokumendi esitamise nõudest. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki dokumenti ega isegi selgitust, mil viisil ja mis koguses kavatseb ta hakata väljatavat turvast isiklikus majapidamises kasutama. Apellatsioonimenetluses esitatud OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö nr 21081 „Nugise tn 19 turba üldhinnang“ (vt kaebaja 25.05.2021 seisukoha lisa) annab samuti teavet üksnes selle kohta, millises koguses (20 900 t) ja millise seisundiga (hästilagunenud) turvast oleks kinnistul üldse võimalik väljata, kuid ei ole käsitatav raadamise alusdokumendina MS § 32 lg 2 p-s 4 tähenduses, sest ei anna mingit teavet konkreetse projekti või kava kohta.
19.Kaebaja taotlus tunnistada raadamist käsitlevad MS § 32 lg 1 ja lg 2 p 4 põhiseadusega vastuolus olevateks nende ebaselguse tõttu ei ole põhjendatud. Asjaolu, et eeltoodud sätted ei võimalda Harju maakonnaplaneeringut 2030+ pidada raadamise alusdokumendiks, kuigi selle joonisel „Asustuse suunamine“ on suurem osa Nugise tn 19 kinnistust tähistatud turbamaardla alana, ei muuda neid põhiseaduse § 10 või § 13 lg 2 tähenduses ebaselgeteks. MaaPS § 5 järgi on maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Maardla keskkonnaregistrisse kandmisest ei tulene iseenesest, et arvele võetud maavara on tingimata võimalik ka kaevandada ja kasutada. Kaebaja esitatud OÜ J. Viru Markšeideribüroo tööst nr 21081 nähtub (p 2.2), et Nugise tn 19 kinnistu jääb osaliselt Pääsküla turbamaardla ploki 11 piiridesse, mille maavaravaru liigiks on määratud passiivne reservvaru. MaaPS § 23 lg-te 5 ja 6 kohaselt jagunevad tarbevaru ja reservvaru nende kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks. Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul 9(10)
3-20-1259 juhul on maavaravaru aktiivne. Kuna Nugise tn 19 kinnistul asuv maavaravaru on passiivne ja maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.2.2 kohaselt ei ole selle planeeringuga määratud ka uusi aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid, samuti tuleb maakonnaplaneeringu järgi maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel mh linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndi alasid, ei ole alust järeldada, et Tallinna ÜP ja Nõmme linnaosa ÜP on maakonnaplaneeringuga vastuolus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus nr 3-21-2248, p 28).
20.Kokkuvõttes on KeA 22.06.2020 otsustega õiguspäraselt keeldunud kaebaja 29.04.2020 metsateatistel kavandatud raiete (raadamise) registreerimisest ning halduskohus on 18.03.2021 otsusega kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded põhjendatult rahuldamata.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotlustelt riigilõivu kokku 45 eurot, kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Keskkonnaamet, AN, RN, MR, ES, HM ja OÜ TedreMaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.