E.V. kaebus tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise kohta ning kohustada Keskkonnaametit vaadata nimetatud metsateatised uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: E.V., menetlusdokumentide vastuvõtja: A. S. Vastustaja: Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik 1: A. N. Kolmas isik 2: R.-A. N. Kolmas isik 3: M. R. Kolmas isik 4: E. S. Kolmas isik 5: H. M. Kolmandate isikute 1-5 menetlusdokumentide vastuvõtja: A. S. Kolmas isik 6: OÜ TedreMaja
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja 21.02.2021 vastuväide rahuldamata. Jätta kaebaja 21.02.2021 taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.04.20210 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Otsuse p-le 2 võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.
1.E.V. esitas 29.04.2020 Keskkonnaametile (KKA) metsateatise Nugise tn 19 kinnistu raadamiseks turba väljutamise eesmärgil. KKA keeldus 22.06.2020 otsustusega 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest, sest kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga (Tallinna ÜP) ega ole seega lubatud (22.06.2020 otsus).
2.30.06.2020 saabus Tallinna Halduskohtule E.V. kaebus Tallinna linna ja Keskkonnameti vastu. Kaebaja palus 1) tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus Nugise tn 19 kinnistu osas kuna Tallinna ÜP ei tugine asjaolul, et Pääsküla turbamaardla oli 04.12.1997 kantud riigi maardlate registrisse (registrikaart 231), mistõttu tingib PES § 17 lg 2 punkti 3 kohase turbamaardla valitseja kooskõlastuse puudumine üldplaneeringu planeerimislahenduste tühisuse, milles on välistatud Nugise tn 19 kinnistu raadamine turba väljutamise eesmärgil ja turba väljutamine omatarbeks või alternatiivselt eeltoodule tuvastada, et Tallinna ÜP peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu kasutamisele kitsendusi ja/või piiranguid, mis välistavad Nugise tn 19 kinnistu raadamise turba väljutamise eesmärgil ja turba väljutamise omatarbeks; 2) keelata Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamine Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni määramiseks rohealana; 3) tulenevalt HKMS § 171 lõikest 1 teha kaebuse punktide 3 ja 4 osas vaheotsus nõude sisulisel lahendamisel tähtsust omava asjaolude kohta, kuna need aitavad kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele; 4) tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumisest; 5) teha Keskkonnaametile kohustuslik ettekirjutus ilma asjaolude täiendava kaalumiseta registreerida metsateatised numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 10 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest; Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras: 1) peatada kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni Tallinna ÜP kehtivus Nugise tn 19 kinnistu osas;
2) keelata kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamine Nugise tn 19 kinnistu osas rohealana.
3.10.07.2020 määrusega otsustas kohus: 1) Tagastada E.V. kaebus nõudes keelata Tallinna Linnavolikogu 04.05.2019 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamine Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni määramiseks rohealana. 2) Tagastada E.V. kaebus nõudes tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus Nugise tn 19 kinnistu osas. 3) Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 4) Võtta E.V. kaebus menetlusse nõudes tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused kaebaja poolt 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993, 50000398995, 50000398999, 50000399001, 50000399005, 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise kohta ning kohustada Keskkonnaametit registreerida nimetatud metsateatised 10 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 07.08.2020 määrusega: 1) Tagastada E.V. määruskaebus läbivaatamatult osas, milles vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määruse resolutsiooni punkti 4 haldusasjas nr 3-20-1259. 2) Võtta määruskaebus ülejäänud osas menetlusse. 3) Jätta E.V. määruskaebus menetlusse võetud osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määruse resolutsiooni punktid 1–3 haldusasjas nr 3-20-1259 muutmata.
4.Kaebaja esitas 09.02.2021 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni Tallinna ÜP-s Nugise tn 19 kinnistu osas sätestatud metsamajandamise piirangute muutmine Nõmme linnaosa üldplaneeringuga. 17.02.2021 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja 09.02.2021 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. E.V. esitas määrusele määruskaebuse, mida ei ole Tallinna Ringkonnakohus käesoleva kohtuotsuse kuulutamise ajaks veel lahendanud.
5.24.02.2021 esitas E.V. halduskohtule vastuväite ja taotluse menetluse peatamiseks.
5.1.Kaebaja märgib, et tulenevalt Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 kohtumääruse punktist 7, milles kohus on märkinud tsiteering /.../„Kui kaebaja kohtu tõlgendusega ei nõustu kaebuse nõuete osas, siis tuleb sellest viivitamatult kohut teavitada.“/.../. Kaebaja täitis kohtunõude 16.07.2020 märkides, et jääb kõigi esitatud taotluste ja seisukohtade juurde ning leiab, et tulenevalt RVastS § 6 lõikest 1 on kaebajal õigus nõuda Tallinna ÜP tühisuse nõude rahuldamisel või alternatiivnõude rahuldamisel ning Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamise keelamisnõude rahuldamisel Keskkonnaameti kohustamist toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendavate kaalumiseta. Puudub vaidlus, et kaebaja taotles oma kaebuses Tallinna ÜP tühisuse tuvastamist Nugise tn 19 kinnistu osas või palus alternatiivselt tuvastada, et üldplaneeringuga ei ole Nugise tn 19 kinnistule seatud piiranguid ja/või kitsendusi, mis välistavad raadamise turba väljutamise eesmärgil ja turba väljutamise omatarbeks. Tallinna Halduskohus keeldudes 10.07.2020 kohtumääruse punktiga 2 kaebaja kaebuse Tallinna ÜP tühisuse tuvastamiseks menetlusse võtmast, on oma tegevust põhjendanud
kohtumääruse punktis 3 asjaoluga, et Tallinna Halduskohtu menetluses on juba haldusasi nr 320-852, kus on kohtu menetluses sama nõue, mistõttu nõude esitamine ei ole lubatav kuna haldusasi nr 3-20-852 on seotud ka käesolevas asjas vaidlustatud Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustustega 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumisega. Kaebaja leiab, et eeltoodust saab järeldada ainult üheselt, et kohus võttis kohustuse haldusasja nr 3-20-852 raames läbi vaadata Tallinna ÜP tühisuse küsimuse, kuna üldplaneeringuga on seatud Nugise tn 19 kinnistule piirang MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks, olukorras kus üldplaneeringu menetleja on kinnitanud (vt. kaebaja poolt esitatud dokumentaalne tõend - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/352), et Nugise tn 19 kinnistule piiranguid ei seatud, mistõttu PES § 30 lõike 1 kohast teavitamist ei toimunud. Paraku nähtub, Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 kohtuotsusest, et kaebaja vastavasisuline nõue on jäetud tähelepanuta ning kohus ei ole ka põhjendanud, miks kaebaja nõuet ei pidanud läbi vaatama kui asja menetlev kohtunik oli Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 kohtumääruses andnud kinnituse nõue läbi vaadata. Eeltoodust lähtudes esitab kaebaja vastuväite kohtu tegevuse peale menetluse juhtimisel, leides et asja menetlev kohtunik ei ole täitnud kohtuniku hoolsuskohustust, mis annaks aluse esitada taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kuid kaebaja loodab, et asja menetlev kohtunik mõistab oma eksimust ning arvestab kaebaja kõrget vanust ning asjaolu, et kaebaja on pensionär, kes ei oma akadeemilist kõrgharidust õigusvaldkonnas ning selgitab, kuidas saab kaebaja nõuda oma kaebuse menetlemist kohustamisnõudes metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimiseks metsaressursi registris eelkõige seoses asjaoluga, et üldplaneeringuga seatud piirang takistab Nugise tn 19 kinnistu raadamist MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks.
5.2.Tulenevalt HKMS § 95 lõikest 1 taotleb kaebaja haldusasja nr 3-20-1259 menetluse peatamist kuni haldusasjas nr 3-20-852 otsuse jõustumiseni. Taotlus on lubatav kuna Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 kohtumääruse punktiga 2 keeldus kohus kaebaja kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et Tallinna ÜP tühisuse tuvastamine ja metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise läbivaatamine toimub haldusasja nr 3-20-852 raames. Seega on haldusasjas tehtava lahendi asjaolud käesoleva haldusasja lahendamisel otsustava tähendusega kuna neist sõltub kaebuse eduväljavaade.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise kohta ning kohustada Keskkonnaametit kohustada metsateatisi registreerima 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:
6.1.Metsaseaduse (MS) § 41 lõigete 7–81 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 kohaselt kontrollib KKA üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega) metsaregistris. Seega, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, siis on KKA-l toimingu tegemise kohustus, s.o. registreerida metsateatis metsaregistris. Käesoleval juhul on KKA aga ekslikult asunud kaalutlema kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga, mis ei ole tema pädevuses. Veelgi enam, KKA on asunud kohaliku omavalitsuse asemel iseseisvalt Tallinna ÜP-st tuletama Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi ja piiranguid, millest kohalik omavalitsus Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikke Tallinna ÜP kehtestamisel PES § 30 lg-st 1 ei ole teavitanud. Seega on KKA rikkunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigust oma territooriumi ruumiliseks planeerimiseks.
6.2.Kaebajal on Tallinna ÜP tühisuse nõude rahuldamisel õigus nõuda KKA kohustamist toimingu sooritamiseks, s.o registreerida metsateatis metsaregistris, kuna puuduvad asjaolud, mis välistaksid metsateatise registreerimise metsaregistris.
6.3.Vastustaja jätab tähelepanuta, et Tallinna ÜP-ga ei ole kitsendatud või piiratud Rännaku pst 30 (Nugise tn 19) kinnistu kasutust ning kuni 22.06.2020 ei olnud kaebajat teavitatud asjaolust, et Tallinna ÜP-ga on Nugise tn 19 kinnistul keelatud raadamine turba väljutamise eesmärgil omatarbeks.
6.4.Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” ei ole õigustloov üldakt ega haldusakt vaid sise-eeskiri, millele ei saa tugineda.
6.5.Kaebaja leiab, et vastustaja on alles halduskohtumenetluses asunud vaidlustatud otsuseid põhjendama, mis ei ole aga lubatav.
6.6.Kaebaja palub, arvestades et 29.04.2020 metsateatisest tulenevad kaebaja subjektiivsed menetlusõigused, kaebuse läbivaatamisel kohtul võtta seisukoht, kas Tallinna ÜP-s on sätestatud Nugise tn 19 kinnistu puistu metsamajandamise piirangud, kas ja millal on metsamajandamisepiirangud teatavaks tehtud Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikele, kas piirangud on sätestatud kooskõlas Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse sihtotstarbega, kas piirangud on proportsionaalsed arvestades, et Nugise tn 19 kinnistu omanikud ei ole vabastatud maamaksutasumise kohustusest ning et turbaväljutamise õiguse eest ei ole toimunud kompenseerimist. Kuna osapoolte vahel on vaidlusesemeks Nugise tn 19 kinnistule kohalduvad maakasutuspiirangud, palub kaebaja teiseks kohtul kujundada seisukoht küsimuses, kas Rännaku pst 30 maa tagastamise toimik sisaldab kaitsekohustusteatisi või maakasutuspiiranguid ning kas Rännaku pst 30 maa tagastamise toimiku materjalidest tuleneb Nugise tn 19 kinnistu rekreatiivne kaitsekohustus. Kolmandaks on kaebaja seisukohal, et Tallinna ÜP on tühine, kuna HMS § 63 lõige 3 kohaselt toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse seda eelkõige PES § 17 lg 2 punktist 3 tuleneva eesmärgist kitsendada nii kohaliku omavalitsusüksuse vabadust planeerimisotsuse tegemisel sh. Tallinna ÜP-ga kui Harju maavanema kui planeeringu üle teostava järelevalve teostaja pädevust kiita heaks üldplaneering, millel puudub maavarade valitseja kooskõlastus (vt. RKHKo 15.04.2010 lahendi nr 3-3-1-1-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kaebuse läbivaatamisel kohtul anda hinnang, kas Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kiri nr 130 on Pääsküla
turbamaardla valitseja kooskõlastuseks Tallinna üldplaneeringule ning kas PES § 17 lg 2 punkti 3 eesmärgiks oli kitsendada nii kohaliku omavalitsusüksuse vabadust planeerimisotsuse tegemisel sh. Tallinna ÜP-ga kui Harju maavanema, kui planeeringu üle teostava järelevalve teostaja, pädevust kiita heaks üldplaneering, millel puudub maavarade valitseja kooskõlastus. Kaebaja toob välja, et vastustaja põhjendab metsateatiste registreerimist keeldumist Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” Lisa punktis 3.8 väljendatud uuendusraie tegemise keelamisega, mistõttu on asja õigeks otsustamiseks vajalik kohtul võtta seisukoht, kas Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” Lisa punktis 3.8 märgitu on kooskõlas avatud (PlanS § 1 lg 1) ja kaasava (PlanS § 9 lg 1) ning tasakaalustatud (PlanS § 10 lg 1) planeerimismenetlusega ning kas Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 on üldakt või haldusakt ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Veel palub kaebaja võtta kaebuse läbivaatamisel võtta seisukoht, kas Nugise tn 19 kinnistu osas kehtib Harju maakonna planeering 2030+, mis näeb ette Nugise tn 19 kinnistust enamus osa turbamaardla osana. Viimaseks palus kaebaja võtta kohtul seisukoht, kas Nugise tn 19 kinnistu on puhkeotstarbeline avalikult kasutatav maa-ala.
6.7.Kaebaja palub kohtul ka kontrollida, kas MS § 32 lg 2 punkti 4 sõnastusest selgub üheselt, et raadamine on lubatav MaaPS § 95 lõikes 1 sätestatud tegevuse eesmärgil ning kas MS § 42 lõige 3 on kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Keskkonnaamet palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.1.Vastustaja toob esmalt välja, et kohtuasjadest 3-20-245 ja 3-20-1259 nähtuvalt soovib E.V. eemaldada 9,32 ha suuruselt Nugise tn 19 kinnistult kõik puud kokku 8,96 ha suuruselt alalt, et saaks võtta oma isikliku majapidamise tarvis turvast. Eestis jäävad turbakaevandused, kust turvast väljatakse kaevandamisloa alusel, vahemikku 2290,42 ha kuni 1,6 ha, mistõttu on kaebaja soov isikliku majapidamise tarbeks 8,96 ha suuruselt alalt turvast võtta põhjendatult küsimusi tekitav.
7.2.Vastustaja on seisukohal, et metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus kontrollida ja järgida õigusaktide nõudeid, sh kehtivatest linna üldplaneeringutest tulenevaid piiranguid (vt metsaseaduse (MS) § 41 lg 7). MS-s ei ole sätestatud, et MS § 41 lg-s 7 sätestatud ülesanne, kontrollida metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele, piirdub vaid MS-s ning selle alamaktides kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KKA pädevuses on kontrollida metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks MS-s, selle alusel antud määrustes ja looduskaitseseaduses sätestatud regulatsioonile ka nimetatud aktidest väljapoole jäävate õigusaktide nõuetele (nt Tartu Halduskohtu 26.08.2014 otsus nr 3-14-50824, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsus samas asjas, p 14). Samuti ei ole õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll piiratud vaid õigustloovate aktidega. Planeerimisõigusest tulenevalt võivad kitsendused kinnisomandile (sh raietele) tulla ka kehtivast linna või valla üldplaneeringust. Tallinna ÜP kehtestamise hetkel (s.o 11.01.2001) kehtis PES (asjakohased on PES § 8 lg 4 p 1, 6 ja 7). Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis kinnisomandile seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi. Kehtivas planeerimisseaduses on samad põhimõtted sätestatud § 74 lg-s 1 ja 3 ning § 75 lg 1 ps 10. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul on õigus määrata kinnisomandile kitsendusi. Ka kohtupraktikas on metsaraiega seonduvalt korduvalt leitud, et piirangud võivad tulla kehtivast
valla või linna üldplaneeringust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus nr 3-3-135-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsus nr 3-062172, p 10, Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786 p 18). Kohtupraktika kinnitab, et kui kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga on otsustatud maatükil haljastus säilitada, tuleb riigi täitevvõimu organitel sellest oma haldusaktides (sh metsateatistes) juhinduda. Asjakohatud on kaebuse seisukohad, justkui ei ole metsateatise registreerimine kaalutlusotsus ning metsateatise menetluses ei tohiks arvestada kehtivaid planeeringuid ning KKA on sekkunud kohaliku omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida.
7.3.Vastustaja on seisukohal, et raadamise lubamine Nugise 19 kinnistul on vastuolus kehtiva Tallinna üldplaneeringuga, mistõttu oli metsateatiste nr 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 kinnitamata jätmine õiguspärane. Tallinna ÜP kehtiva maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu rohealal, mis on metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets), alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Lähtudes Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused” ja üldplaneeringu maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad” defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” p 3.8 on märgitud „Kuna lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel (st langilt) raie käigus suurel alal kõik puud, st looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega vastuolus”. Seega järeldub eeltoodust, et kuigi käesolevalt ei ole tegemist lageraietega, vaid raadamisega, kuid tulemus on sama (eraldistelt likvideeritakse kõik puud ja mets kaotab seeläbi roheala funktsiooni), on kavandatav raie vastusolus Tallinna üldplaneeringuga.
7.4.MS § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. MS § 32 lg 2 p 4 järgi tehakse raadamist muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja hakata oma tarbeks turvast võtma. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 95 lg 1 kohaselt on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. Nagu vaidlustatud metsateatisel on välja toodud, on raadamiseks vaja alusdokumenti. Metsateatise menetluses ei ole kaebaja esitanud KKA-le ühtegi dokumenti, mis oleks aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kuid raadamise aluseks saab ikkagi olla vaid konkreetne dokument (projekt, hoolduskava vms), mis tõendab raadamise vajalikkust konkreetsel alal. Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktides sätestatule, keeldub KKA raie registreerimisest (MS § 41 lg 8). Kaebusest nähtuvalt, soovib kaebaja Tallinnas, Nõmmel, Nugise tn 19 kinnistu raadamist kokku 5,28 ha suurusel alal, eesmärgiga võtta turvast oma isiklikus majapidamises kasutamiseks. Maa-ameti kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo) kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu hoonestamata, st seal ei asu ühtegi majapidamist. Kaebuse kohaselt elab kaebaja Tallinnas, xxxxxxxx. xxxxxxx asub Tallinnas Pirita linnaosas ning tegemist on eeldatavasti korterelamuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja
soovib turvast võtta oma isiklikus majapidamises kasutamiseks ulatuses, milleks on vaja 5,28 ha suuruse maa-ala raadamine. Kaebaja esitas KKA-le metsateatisega menetluses Maa-ameti 29.07.2019 Dikapro OÜ-le saadetud kirja nr 2-5/19/11944-2 „Pääsküla turbamaardla“, koos lisadega (kaebuse lisa 1), milles Maa-amet vastas Dikapro OÜ teabenõudele Pääsküla turbamaardla keskkonnaregistrisse kandmise alusdokumentide kohta. Viidatud dokumentidest ei selgu kaebaja raadamisvajadus ning selle ulatus Nugise tn 19 kinnistul. Sellest saab vaid järeldada, et juhul, kui võetakse turvast MaaPS § 95 lg 1 alusel, siis tuleb võetud maavara hinnangulise koguse andmed esitada 30 päeva jooksul keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale.
7.5.Kokkuvõtvalt on KKA seisukohal, et arvestades, et kaebaja ei ole KKA-le esitanud raadamise alusdokumenti, on KKA vaidlustatud otsused õiguspärased sõltumata Tallinna üldplaneeringust tulenevast kohustusest säilitada Nugise tn 19 asuv mets raadamisest puutumata ning puudub alus KKA kohustamiseks vaidlustatud metsateatised registreerida 10 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
7.6.07.02.2021 taotluses on kaebajad palunud kohtul võtta seisukohad küsimustes 1-6, mis kõik puudutavad Tallinna ÜP-d, üldplaneeringu menetlust ning üldplaneeringu kui haldusakti võimalikku tühisust. Käesolevas kohtuvaidluses on vaidluse esemeks KKA keelduvad otsused metsateatiste registreerimiseks. Käesolevas kohtuasjas ei ole kaasatud menetlusse kohalikku omavalitsust, kes üldplaneeringut kehtestava ja menetleva asutusena on pädev vastama planeeringule esitatud vastuväidetele. Samuti ei ole üldplaneeringu või selle osade tühisus käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja on taotlusele lisanud dokumendid, mis sarnaselt taotluses esitatud küsimustele puudutavad planeeringut - KKA esitatud dokumentidele hinnanguid või vastuväiteid andma ei päde. KKA hinnangul tuleks käesolevas kohtuvaidluses halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 62 lg 2 alusel lugeda esitatud dokumendid tähtsust mitte omavaks ning HKMS § 62 lg 4 alusel jätta vastu võtmata või alternatiivselt asja lahendamisel arvestamata.
7.7.KKA on seisukohal, et Tallinna ÜP oli Nugise tn 19 kinnistu kohta esitatud metsateatistega kavandatud raiete lubatavuse otsustamise hetkel kehtiv õigusakt, mistõttu pidi KKA otsuse tegemisel üldplaneeringust juhinduma ning vastuolu korral metsateatistega kavandatud raiet mitte lubama.
7.8.KKA viitab haldusasjale nr 3-20-245 ja leiab, et nimetatud asjas tehtud ringkonnakohtu otsuses on sisustatud ka käesolevas kohtuvaidluses olevaid probleemküsimusi. KKA leiab, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja leidnud kogumis põhjendatult, et KKA ei saa teha teistsugust otsust ning sellest tulenevalt on KKA metsateatiste registreerumisest keelduv otsus olnud igati õiguspärane. Viidatud kohtuotsuses jõutud järeldusi on kohane rakendada ka käesolevas vaidluses.
7.9.01.09.2020 jõustunud MS § 42 lg 3 sätestab, et planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Mingit rakendussätet MS selle sätte osas ei sisalda. Sellest järeldub, et tegemist on materiaalõiguse normiga, mis jõustus 01.09.2020 ning kohaldus alates sellest päevast ka kõigile pooleliolevatele metsateatiste menetlustele. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Arvestades, et MS § 42 lg 3 ei ole mitte menetlusõiguse norm, vaid on materiaalõiguse norm, siis käesolevalt ei rakendu HMS § 5 lg 5 põhimõte. Eeltoodust tuleneb, et ka jõustunud kohtuotsusest tuleneva haldusmenetluse
jätkamise korral kohalduksid metsateatise esitamise ajal kehtinud menetlusõigusnormid ja hetkel kehtivad materiaalõiguse normid. Seega isegi kui kohus tühistaks KKA 22.06.2020 otsused, siis ei ole metsateatistega kavandatud raie registreerimine kohaliku omavalitsuse nõusolekuta kehtiva õigusega kooskõlas.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
8.Kolmandad isikud on kohtule teatanud, et toetavad E.V. kaebust ning paluvad kaebuse rahuldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluste lahendamine
8.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
8.1.Kaebaja on esitanud kohtule vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja leiab, et kohus tagastades käesolevas asjas Tallinna ÜP tühisuse tuvastamise nõude, võttis kohustuse haldusasja nr 3-20-852 raames läbi vaadata Tallinna ÜP tühisuse tuvastamise nõude põhjendusel, et üldplaneeringuga on seatud Nugise tn 19 kinnistule piirang MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks, olukorras kus üldplaneeringu menetleja on kinnitanud (vt kaebaja poolt esitatud dokumentaalne tõend s.o Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/35-2), et Nugise tn 19 kinnistule piiranguid ei seatud, mistõttu PES § 30 lõike 1 kohast teavitamist ei toimunud. Kaebaja leiab, et Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 kohtuotsuses on vastavasisuline nõue jäetud tähelepanuta ning kohus ei ole ka põhjendanud, miks kaebaja nõuet ei pidanud läbi vaatama. Kaebaja soovib nüüd teada, kuidas ta saab nõuda oma kaebuse menetlemist kohustamisnõudes metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimiseks metsaressursi registris eelkõige seoses asjaoluga, et üldplaneeringuga seatud piirang takistab Nugise tn 19 kinnistu raadamist MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks. Kohus leiab, et kaebaja vastuväide on põhjendamatu. Kohus tagastas käesolevas asjas kaebuse nõude tuvastada Tallinna ÜP tühisus, kuivõrd vastav nõude oli menetluses haldusasjas nr 3-20852. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebajal tuleb kõik väited Tallinna linna ÜP osalise tühisuse osas esitada ühes kaebuses. Kohus märkis, et vajadusel saab kaebaja oma kaebust haldusasjas nr 320-852 täiendada (vt Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määruse p 3). Kohus jääb vastava seisukoha juurde. Kõik väited, mis puudutasid Tallinna ÜP tühisust tuli esitada vastavas haldusasjas.
8.2.Teiseks esitas kaebaja kohtule taotluse peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni haldusasjas nr 3-20-852 tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja leiab, et viidatud haldusasjas tehtava lahendi asjaolud (Tallinna ÜP võimalik tühisus) on käesoleva haldusasja lahendamisel otsustava tähendusega, kuna sellest sõltub käesoleva kaebuse eduväljavaade. Vastustaja vaidleb kaebaja taotlusele vastu märkides, et kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga. Seega tuli KKA igal juhul Tallinna ÜP-st otsuste tegemisel juhinduda ning menetluse peatamiseks puudub vajadus. Kohus märgib esmalt, et Tallinna Halduskohus on teinud haldusasjas nr 3-20-852, kus oli menetluses E.V. kaebus tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja
looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles Nugise tn 19 kinnistu on määratletud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala kohtuotsuse 18.02.2021 ning jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud nimetatud otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Halduskohtu menetluses oli teinegi sarnane kaebus sarnastel asjaoludel seoses Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamise ja metsateatiste registreerimisest keeldumisega so haldusasi nr 3-20-1223 Linus Capital OÜ kaebuses tuvastada Tallinna ÜP osaline tühisus; tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 registrikanne nr 50000399013 ja kohustada ametit metsateatist registreerima. Tallinna Halduskohus on teinud viidatud asjas otsuse 22.10.2020 jättes kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus on teinud samas asjas kohtuotsuse 05.03.2021 jättes apellatsioonkaebuse rahuldamata ning leides, et Tallinna ÜP ei ole tühine. Kuigi kohus möönab, et viidatud kohtuotsused ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks veel jõustunud ning haldusasjadel on teatav seos, siis ei ole käesoleva haldusasja peatamine siiski põhjendatud ning kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Nagu ka vastustaja põhjendatult viitas, kontrollib kohus haldusaktide õiguspärasust nende andmise seisuga. Arvestades, et käesolevas asjas vaidlustatud otsuste tegemise ajal Tallinna ÜP igal juhul kehtis (seda ei ole tühistatud ega tuvastatud selle tühisust 22.06.2020 seisuga), siis ei sõltu tühistamiskaebuse lahendamine haldusasjas nr 3-20-852 tehtud kohtuotsusest sellisel määral, mille tõttu oleks tingimata vajalik käesoleva haldusasja menetluse peatamine. Mis puudutab kohustamiskaebust, siis arvestades, et tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu (vt allpool), puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks ning sellest tulenevalt ei ole lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest vajalik käesoleva haldusasja peatamine vaatamata sellele, et kohustamiskaebuse lahendamisel tuleks KKA-l arvestada taotluse lahendamise hetkel kehtiva õigusliku olukorraga. HKMS § 95 lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse otsustamaks menetluse peatamise vajalikkuse üle. Kohus on seisukohal arvestades eeltoodud asjaolusid, eelkõige seda, et kaebaja tühisuse tuvastamise nõue on jäetud rahuldamata ning sarnases asjas on samale seisukohale jõudnud ka ringkonnakohus, et menetluse peatamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud. Kohtuotsus
9.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus on seisukohal, et KKA on õiguspäraselt keeldunud kaebaja esitatud metsateatiste registreerimisest, st mitte lubanud Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamist turba väljamise eesmärgil.
10.KKA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (metsaseaduse (MS) § 41 lg 7). Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks (MS § 41 lg 8; määruse nr 28 § 4 lg 3). Kaebaja on eelviidatud sätetest ekslikult järeldanud, et KKA-l ei olnud õigust kontrollida metsateatise alusel kavandatud raie vastavust Tallinna ÜP-le. Ehkki terminit „õigusakt“ kasutatakse sageli üldakti või normatiivakti sünonüümina, on selle sisu tegelikult laiem, hõlmates nii õiguse üldakte (nn õigustloovaid akte) kui ka õiguse üksikakte (nn õigust rakendavaid akte). Seda, et üldplaneering kui haldusakt (üldkorraldus) on laiemas tähenduses samuti õigusakt, kinnitavad ka HMS § 51 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 2. KKA peab esitatud metsateatiste alusel raiete lubamise või keelamise otsustamisel kontrollima kavandatavate raiete vastavust mh planeeringutest tulenevatele nõuetele ega saa lubada raieid, mis oleksid nende nõuetega vastuolus. Analoogselt peab KKA raiete lubatavuse hindamisel arvestama samuti üldkorraldusteks liigituvate kaitse-eeskirjadega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodut arvestades on ilmselgelt alusetu ka kaebaja seisukoht, justkui KKA sekkuks kohaliku omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida. Metsateatise alusel kavandatu vastavuse hindamisel kehtiva üldplaneeringuga tagab KKA vastupidiselt kaebaja arusaamale just selle, et metsateatise alusel planeeritud tegevus ei läheks vastuollu kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtetega ja võimaldaks kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kõrgema astme planeeringute eesmärkide saavutamist.
11.Kohalikule omavalitsusele on seadusega antud õigus kehtestada (üld)planeeringuga maakasutustingimusi ja kinnisomandi kitsendusi. Nii sätestab PlanS § 74 lg 3, et kinnisomandile võib seada kitsendusi ka üldplaneeringu alusel. Ühtlasi on PlanS § 75 lg 1 pdest 10 ja 20 tulenevalt üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja sellest tekkivate kitsenduste määramine ning puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Võimaluse seada kinnisomandi kitsendusi üldplaneeringu alusel nägdi ette ka Tallinna ÜP kehtestamise hetkel kehtinud PES § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7, mille kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas valla või linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ning territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni ning puhke- ja virgestusalade määramine. Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis kinnisomandile üldplaneeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi. Alusetu on kaebaja väide, et KKA on asunud üldplaneeringust tuletama Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi ja piiranguid, mida seal pole. Vaidlust ei ole selles, et kehtiva Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu alal, mille juhtotstarve on maakasutusplaani kohaselt „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP pt 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist tulenevalt on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP pt 8.1 järgi tuleb Tallinna maastikud ja haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Nimetatud peatükis tuuakse välja, et ökoloogilised koridorid aitavad tagada
bioloogilist mitmekesisust. Samuti märgitakse, et Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.
12.Kaebaja kavandas metsateatistega raadamist kokku 5,28 ha ulatuses, raiutavaks mahuks on kokku metsateatistel märgitud 876 tm (vt tl 28-41). Kohtu hinnangul on KKA põhjendatult analüüsinud Tallinna ÜP-s ning selle maakasutusplaanil märgitut ning järeldanud, et metsa, pargi ja loodusliku haljasala juhtfunktsiooniga alal (maakasutusplaanil iseloomustatud puhkeotstarbeliste aladena, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks) ei oleks metsa raadamine kaebaja kinnistul üldplaneeringus määratud maakasutuse põhimõtetega kooskõlas. Vaidlust ei ole, et kavandatud raadamise käigus likvideeritakse kõik puud ja kaebaja tegevuse eesmärgiks on maa kasutamine muul otstarbel kui metsa majandamine, st olemasolev looduskeskkond hävineb. Seega oleks ilmselgelt vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-ga. KKA on osundanud ka Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusele nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine”, mille p-s 3.8 on märgitud: „Kuna lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel (st langilt) raie käigus suurel alal kõik puud, st looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega vastuolus”. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu samuti raadamise vastuolu üldplaneeringuga, kuna nii nagu lageraie puhul, likvideeritakse ka raadamise teostamisel eraldiselt kõik puud ja see kaotab roheala funktsiooni. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et KKA ei tohtinud osundada Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusele nr 16, kuivõrd see ei ole õigustloov üldakt ega haldusakt vaid sise-eeskiri. Kohus leiab, et kuigi tegemist ei ole haldusaktiga, siis Tallinna ÜP ülevaatamise aruanne kinnitab eelpool viidatud seisukohti ja KKA poolt sellele oma otsustes viitamine oli igati asjakohane. KKA on lisaks eeltoodule viidanud põhjendatult ka MS § 32 lg 2, millest tulenevalt peab raadamiseks olema alusdokument. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebajal sellist alusdokumenti raadamiseks ei ole.
13.Kohus märgib, et põhiseadusega omanikule tagatud õigus oma omandit soovi kohaselt kasutada (omandipõhiõigus) ei ole piiramatu ning kinnisasja omanik ei saa eeldada, et temale kuuluval kinnistul igal juhul soovitud raie tegemist võimaldatakse. Kui taotletud raie tegemine on kehtivate õigusaktidega vastuolus, ei ole isikul vastavat subjektiivset õigust. Käesoleval juhul on vastustaja keelanud metsa raadamise. Haldusasjas nr 3-20-852 (kus kohus menetles E.V. kaebust nõudes tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles Nugise tn 19 kinnistu on määratletud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna ÜP peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala) on Tallinna linn selgitanud, et Nugise tn 19 kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist,
mille käigus on võimalik tagada metsa säilimine. Seega saab kaebaja kasutada omandiõigust metsaomanikuna kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja lähtuda KKA antud selgitustest.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb KKA vastu esitatud kohustamiskaebus samuti rahuldamata.
15.Kaebaja on oma 07.02.2021 taotluses (tl 146-149p) palunud kohtul võtta seisukohad küsimustes, mis puudutavad Tallinna üldplaneeringut, üldplaneeringu menetlust ning üldplaneeringu kui haldusakti võimalikku tühisust, samuti Rännaku pst 30 (Nugise tn 19) maa tagastamise toimikust tulenevaid võimalikke maakasutuse piiranguid. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleva kohtuvaidluse esemeks Keskkonnaameti keelduvad otsused metsateatiste registreerimiseks (vt kohtu 10.07.2020 määrus). Ühtegi muud nõuet kohtu menetluses ei ole (kohus on osaliselt kaebuse tagastanud oma 10.07.2020 määrusega, mis on jõustunud). Kohus on eelnevalt analüüsinud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust ning jõudnud järeldusele, et haldusaktid on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Kaebaja poolt 07.02.2021 avalduses esitatud väited ja taotlused väljuvad käesoleva kaebuse nõude esemest. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et vastavad kaebaja väited tuleb jätta tähelepanuta. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja poolt 07.02.2021 esitatud menetlusdokumendi lisad (tl 150-174p) ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Sellest tulenevalt jätab kohus vastavad menetlusdokumendid HKMS § 62 lg 2 ja § 62 lg 6 alusel asja lahendamisel arvestamata.
16.07.02.2021 menetlusdokumendis esitas kaebaja kohtule ka põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamise taotluse leides, et MS § 42 lg 3 ei ole kooskõlas MaaPS, KOKS, LKS, VVS, PlanS, MaaKatS, MaaMS ja PS regulatsioonidega. Kohus märgib esmalt, et kohus hindab lähtudes HKMS § 158 lg 2 haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Vaidlustatud KKA otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise kohta on KKA teinud 22.06.2020. MS § 42 lg 3 jõustus 01.09.2020. Seega ei ole tegemist tühistamisnõude lahendamisel asjasse puutuva sättega ning kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks tuleb juba üksnes sel põhjusel jätta rahuldamata. Küll aga oleks vastav säte asjakohane kohustamisnõude rahuldamisel, kuivõrd KKA peaks taotluste uuesti lahendamisel juhinduma kehtivast materiaalõigusest. Samas, kuivõrd kaebaja tühistamiskaebus oli põhjendamatu ja sellest tulenevalt tuli jätta ka kohustamiskaebus rahuldamata, puudub käesoleval juhul vajadus vastava kontrolli läbi viimiseks ning kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda
isiku kulud tema enda kanda. Kuivõrd kolmandad isikud osalesid menetluses kaebaja poolel, siis jäävad ka nende menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.