Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-20-852

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-20-852 4) Tallinna üldplaneeringu peatükkidest 4.2, 8.1 ja 8.2 ning üldplaneeringu maakasutusplaanil juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tulenevad kohustused on vastukäivad, kuna vastustaja leiab, et Nugise tn 19 kinnistu on puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega, samas kui Rännaku pst 30, millest Nugise tn 19 kinnistu on detailplaneeringu alusel moodustatud, ei olnud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega. See asjaolu toob kaasa üldplaneeringu tühisuse HMS § 63 lg 2 p 5 järgi. 5) Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanil toodud juhtfunktsioon „Metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ ei olnud kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 p 5 kohaseks maakasutus- ja ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 p 9 kohaseks puhkeala määranguks, vaid PES § 8 lg 4 p-st 6 tulenevalt üldplaneeringu eesmärgiks territooriumi funktsionaalsel tsoneerimisel, mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni, milleks Nugise tn 19 kinnistu puhul oli ja on metsad. Seda seisukohta kinnitavad Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2721 (p 17) ja 19.06.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-835 (p-d 11–14), kus on tuvastatud, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole maakasutamis- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutamis- ja ehitustingimustega. 6) Nugise tn 19 kinnistu ei kuulu Pääsküla raba kaitsealasse. Tulenevalt maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 1 p-dest 1 ja 2 lasub kohalikul omavalitsusel kohustus tagada Nugise tn 19 kinnistul asuva maavara (turvas) kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale, kuna Pääsküla turbamaardla on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997. 7) Tallinna planeeringute registri andmetel on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) menetluses veel Saagi tn 6a, Külvi tn 27, Kraavi tn 38 ja Kraavi tn 82 detailplaneeringud, milles kavandatakse metsamaa asemel elamumaa sihtotstarbe kehtestamist. 8) Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses mõisted „roheala“ ja „rohevõrgustik“, mistõttu ei saanud vastustaja Tallinna üldplaneeringuga seada ka tingimusi roheala ega rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.

3-20-852 kinnistu jaoks muudetakse üldplaneeringut. Tallinna linnale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks elamutega. Vastustaja on koostanud detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu ja edastanud selle arvamuse avaldamiseks ning vastuväidete esitamiseks kaebajale. Kaebajale on korduvalt põhjendatud, millistel kaalutlustel ei saa kinnistut hoonestada või mis põhjustel ei saa kinnistu sihtotstarvet muuta vastavalt kaebaja soovile. 4) Tallinna üldplaneeringu ptk-st 4.2 ja üldplaneeringu maakasutusplaanist lähtudes on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu ptk-s 8.1 on täpsemalt kirjeldatud puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Kuigi juhtotstarbega „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ määratud alad on mõeldud üldjuhul avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada vaid juhul, kui omanik sellega nõustub. Linn ei määra üldplaneeringuga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Nugise tn 19 on metsaga kaetud 100% maatulundusmaa, kus omanikel on võimalik tulu teenida metsa säästliku majandamise kaudu. Asjaolu, et Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ei olnud määratletud mõisteid nagu roheala, rohevõrgustik või rohevõrgustiku tuumala, ei oma haldusakti tühisuse tuvastamisel tähtsust. Kaebuses välja toodud mõisteid pole Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas kasutatudki. 5) Praegusel juhul on täidetud ka MaaPS § 14 lg-st 1 tulenev kohustus tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs sellele. Üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ maardla alal ei ole kuidagi maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus, kuna maavara säilib kaevandamisväärsena ning juurdepääsu maavarale ei halvendata. 6) Nugise tn 19 kinnistut ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ning see ei kuulu Pääsküla raba kaitsealasse, kuid kinnistul asuv puistu on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt mõistlik hoonestust lubada. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Kaebajale on juba varasemalt selgitatud, et kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist, mille käigus tuleb (ja saab) tagada metsa säilimine. Metsa on võimalik tulunduslikel eesmärkidel majandada ka ilma lageraieta.

3-20-852 on kehtestanud Tallinna Linnavolikogu ehk pädev haldusorgan. Kaebaja osutatud PES § 17 lg 2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist ametiasutustega, mitte üldplaneeringu kehtestamise pädevust. Võimalikud rikkumised Tallinna üldplaneeringu menetluses selle kooskõlastamisel võinuks olla asjakohased tühistamiskaebuse esitamisel. Kuigi HKMS § 41 lg 4 näeb ette võimaluse, et halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse tuvastamise kaebuse alusel, saab kohus seda teha üksnes juhul, kui kaebus vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele. Praegusel juhul on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning juba üksnes sellest tulenevalt ei vasta kaebus tühistamiskaebuse nõuetele. Tühisuse tuvastamise nõude menetlemisel ei oma kaebaja poolt välja toodud võimalikud puudused üldplaneeringu kooskõlastamisel tähtsust ega saa kaasa tuua Tallinna üldplaneeringu tühisust. Seega puudub alus Tallinna üldplaneeringu tühisuse tuvastamiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. 3) Üldplaneeringu ülesandeks ei ole seadusest tulenevalt täpselt määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid määratleda ruumilise arengu põhisuunad. Üldplaneering määrab sellega hõlmatud alade peamise maakasutuse. Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES määratles ruumilise arengu põhisuuna, mis ei välista samal maa-alal vähesel määral teiste maakasutusfunktsioonide esinemist. Üldplaneering on aluseks täpsematele maakasutuse tingimustele, mis tiheasutusalal määratakse detailplaneeringuga. Ka kaebuses osundatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendid kinnitavad seisukohta, et Tallinna üldplaneeringus ei määratleta maakasutus- ja ehitustingimusi. Nugise tn 19 kinnistu ruumilise arengu põhisuunana on ette nähtud, et see säilib metsamaana. Nimetatud kinnistu maa sihtotstarbeks on kinnistusraamatu kohaselt maatulundusmaa ning kinnistul asub mets. Asjaolu, et maakasutusplaanil on rohelise tingmärgiga tähistatud üheskoos metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks –, ei tähenda seda, et kaebaja kinnistu on määratud Tallinna üldplaneeringuga avalikku kasutusse. Metsamaa avalik kasutamine on reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 32. Varem reguleeris sama küsimust asjaõigusseadus (AÕS). Seaduses sätestatud nõudeid järgides on igal isikul võimalik kasutada kaebajale kuuluvat metsamaad, kuni kaebaja ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. 4) Asjaolu, et Tallinna üldplaneeringut on korduvalt detailplaneeringutega muudetud, ei tähenda seda, et üldplaneeringus oleks sätestatud vastukäivad või ebaselged õigused ja kohustused. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on seaduses sätestatud üks võimalusi, mis oli olemas nii PES kehtivuse ajal kui on ka praegusel ajal (vt PES § 9 lg 6 ja § 24 lg 4 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 142). Kaebaja on esitanud vastustajale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse ning selle menetlemisest keelduv vastustaja otsus on vaidlustatud halduskohtus (haldusasi nr 3-21-60). 5) Alternatiivne tuvastusnõue ei ole lubatav. Kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend – tühistamiskaebus. Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja jooksul kaebust Tallinna üldplaneeringu tühistamiseks. Kaebaja esitatud tuvastusnõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tingimustele. Praegusel juhul ei ole tegemist juriidilise fakti tuvastamise nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et halduskohus annaks Tallinna üldplaneeringu maakasutuskaardile koosmõjus peatükkidega 4.2, 8.1 ja 8.2 tõlgenduse Nugise tn 19 kinnistu kohta. Selle asjaolu kohta saaks kohus võtta seisukoha konkreetse haldusakti peale esitatud kaebust lahendades, sh haldusasjas nr 3-21-60 esitatud kaebuse menetlemisel. Ka juhul kui alternatiivne tuvastusnõue oleks lubatav, tuleks see jätta rahuldamata. Sisuliselt soovib kaebaja välistada Nugise tn 19 kinnistu peamise funktsiooni (metsamaa) kaasfunktsioonid. Metsamaa, kui see on ka eraomandis, omab seni, kuni metsaomanik ei ole maakasutust teistele isikutele piiranud, igal juhul seadusest tulenevalt teatavat puhke- ja avaliku kasutuse funktsiooni. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, et Tallinna üldplaneeringust ei tulene Nugise tn 19 kinnistule puhkeotstarbelist ja avalikku kasutust. Kui kaebaja soovib olemasolevaid maakasutuse 5(9)

3-20-852 tingimusi täpsustada või muuta, siis on võimalik seda teha üksnes detailplaneeringu kaudu. Kaebaja väited sellest, et vastustaja ei saanud enne planeerimisseaduse kehtestamist määratleda Nugise tn 19 kinnistut kui rohevõrgustikku või selle tuumala, on arusaamatud, kuivõrd Tallinna üldplaneeringus ei ole sääraseid mõisteid kasutatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-852 tn 19 kinnistule kitsendusi, kuivõrd tegemist on tiheasustusalaga. PES § 8 lg 4 p 6 järgi oli üldplaneeringu eesmärgiks territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Nugise tn 19 kinnistu puhul oli juhtfunktsiooniks metsad. 6) Halduskohus leidis ebaõigesti, et tühisuse tuvastamise asemel ei ole praeguses asjas võimalik vaidlustatud haldusakti tühistada. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. 7) Kui halduskohus leidis, et Tallinna üldplaneeringuga ei kitsendatud Nugise tn 19 kinnistul asuva metsa majandamist, sh raadamist turba väljutamise eesmärgil, oleks kohus pidanud alternatiivse tuvastusnõude rahuldama. Üldplaneeringust ei tulene üheselt selget keeldu metsa lageraieks või raadamiseks. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et Nugise tn 19 kinnistu on suuremas ulatuses riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ joonisega 1 „Asustuse suunamine“ määratud turbamaardla alaks, mitte rohevõrgustiku tuumalaks või rohekoridoriks. Halduskohus pidi otsuse tegemisel lähtuma maakonnaplaneeringust kui kõrgemalseisvast planeeringust.

Praeguse kaebuse nõuetel puudub seos metsa raadamise lubatavuse ja metsateatistega.

3) Halduskohus on õigesti leidnud, et alternatiivne tuvastamisnõue ei ole lubatav. Tuvastamiskaebuse lahendamisel saab kohus anda hinnangu vaid selliste halduse tegevuste kohta, millest tekivad isikule õigused ja kohustused või millest tekib õigussuhe, ning kohtuliku hinnangu saamiseks peab kaebajal esinema põhjendatud huvi. Kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus, sest tema subjektiivseid õigusi ei rikuta ning kaebaja ei ole välja toonud, millise subjektiivse õiguse kaitseks on tuvastamisnõue esitatud. Lisaks ei ole tegemist juriidilise fakti tuvastamise nõudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-852 tühisuse tuvastamise eelduseks on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puuduste esinemine ning need puudused peavad olema ilmselged. Ringkonnakohtule ei nähtu, et Tallinna üldplaneeringus esineks mõni selline puudus. Juba üldplaneeringu kehtestamisest möödunud aega arvestades on tühisuse aluseks oleva puuduse esinemine äärmiselt ebatõenäoline. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlustatud üldplaneering on kaebaja esitatud põhjustel õigusvastane, ei tooks see kaasa üldplaneeringu tühisust. Ka õigusvastane haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik. Tühisuse tuvastamise asemel ei saaks kohus praegusel juhul vaidlustatud haldusakti tühistada (HKMS § 41 lg 4 teine lause), kuna kaebetähtaeg tuleb igal juhul möödunuks lugeda. Kaebaja sai tema kinnistul kehtivast üldplaneeringu juhtfunktsioonist teada hiljemalt TLPA 08.06.2015 vastusest tema 11.05.2015 pöördumisele (vastustaja 03.07.2020 seisukoha lisad 10 ja 11).

8(9)

3-20-852

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.