E.V. kaebus Keskkonnaameti 27.01.2020 otsuste (metsateatiste nr 50000349437, nr 50000349439, nr 50000349441 ja nr 50000356985 registreerimisest keelduvate registrikannete) tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata kaebaja metsateatised uuesti läbi Kaebuse esitaja: E.V., volitatud esindaja Andres Shapura Vastustaja: Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik 1: A. N. (isikukood:XXXXXXXXXXX) Kolmas isik 2: R.-A. N. (isikukood: XXXXXXXXXX) Kolmas isik 3: M.R. (isikukood: XXXXXXXXXXX), Kolmas isik 4: E. S. (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kolmas isik 5: H. M. (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kolmas isik 6: OÜ TedreMaja (registrikood: 12552147)
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja taotlus haldusasja nr 3-20-245 liitmiseks haldusasjadega nr 3-20-852 ja 320-1259 rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1(10)
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.V.le kuulub Tallinnas Nõmmel asuvast Nugise tn 19 kinnistust (katastritunnus: 78404:408:9091, sihtotstarve: 100% maatulundusmaa) 24376/93282 mõttelist osa. Nimetatud kinnisasi tagastati E.V.le ja teistele kaasomanikele Tallinna Linnavalitsuse 03.11.1999 korraldusega nr 7159-k. Nugise tn 19 kinnistu juhtfunktsiooniks on Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (ÜP) kohaselt metsad, pargid, looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.
2.Tallinna Linnavolikogu kinnitas 24.01.2019 otsusega nr 16 üldplaneeringute ülevaatamise aruande. Otsuse lisa p 3.8 kohaselt täpsustatakse üldplaneeringute aladel metsa majandamise tingimusi selliselt, et ÜP-s rohevõrgustiku aladeks määratud aladel, s.o rohealadel ja rohekoridorides ning rohevõrgustiku arengualadel, on keelatud uuendusraiete tegemine. Tallinna Keskkonnaameti (hiljem Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) nõusolekul on lubatud turberaie. Täpsustus ei kehti aladele, kus on keskkonnakaitselised piirangud ja kus lubatud raieliik on ÜP-ga juba määratud.
3.Kaebaja esitas Keskkonnaametile 28.11.2019 metsateatise, et teostada Nugise tn 19 kinnistul: 1) metsaeraldisel 1 pindalaga 1,01 ha lageraie mahus 217 tm; 2) metsaeraldisel 2 pindalaga 0,19 ha lageraie mahus 29 tm; 3) metsaeraldisel 5 pindalaga 1,6 ha lageraie mahus 255 tm; 4) metsaeraldisel 8 pindalaga 0,88 ha lageraie mahus 101 tm; 5) metsaeraldisel 11 pindalaga 0,26 ha harvendusraie mahus 14 tm.
4.Keskkonnaamet registreeris 18.12.2019 metsateatise nr 50000349445 harvendusraieks metsaeraldisel nr 11 hinnangulise mahuga 14 tm.
5.Tallinna linn teavitas Keskkonnaametit 13.01.2020 kirjaga nr 10-22/3297-2, et kavandatav raie ei ole kooskõlas Tallinna ÜP-s määratud puhkeotstarbelise ala määratlusega.
6.Keskkonnaamet keeldus registrikannetega nr 50000349437, 50000349439, 50000349441 ja 50000356985 metsaressursi arvestuse riiklikus registris nõusoleku andmisest lageraie tegemiseks.
7.E.V. (edaspidi ka kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2019 kaebuse, milles nõudis metsateatiste nr 50000349437, 50000349439, 50000349441 ja 50000356985 ja Tallinna linna 13.01.2020 kirja nr 10-22/3297-2 tühistamist ning Keskkonnaameti kohustamist 28.11.2019 metsateatise uueks läbivaatamiseks metsaeraldistel 1, 2, 5 ja 8 metsateatises taotletud mahus seitsme päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Juhul, kui kohtuotsus jõustub pärast 01.09.2020, palus kaebaja alternatiivselt kohustada Tallinna linna seitsme päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kooskõlastama 28.11.2019 metsateatisega kavandatavad raied metsaeraldistel 1, 2, 5 ja 8 ning kohustada Keskkonnaametit 28.11.2019 metsateatise uueks läbivaatamiseks eraldistel 1, 2, 5 ja 8 seitsme päeva jooksul Tallinna linna kooskõlastuse andmisest. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse.
8.Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 määrusega jäeti kaebaja 17.02.2020 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. 2(10)
10.Tallinna Halduskohtu 03.04.2020 määrusega tagastas kohus osa kaebaja esitatud nõuetest ning võttis kaebuse Keskkonnaameti 27.01.2020 otsuste tühistamise nõudes menetlusse. Ühtlasi kaasas kohus Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikud kolmandate isikutena menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
11.Kaebaja nõuab Keskkonnaameti 27.01.2020 otsuste, millega metsateatised nr 50000349437, nr 50000349439, nr 50000349441 ja nr 50000356985 registreerimata jäeti, tühistamist. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
12.Vaidlustatud haldusaktid riivavad kaebaja põhiseaduslikku õigust oma omandit seaduses sätestatud piirangutega vabalt vallata, kastutada ja käsutada. Lisaks omandipuutumatusele seavad vaidlustatud haldusaktid piirangu ka vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadusele. Seega piiravad vaidlustatud haldusaktid väga intensiivselt kaebaja õigusi.
13.Kuigi raied olid metsamajandamiskavas metsaeksperdi poolt ette kirjutatud ning metsaregistrisse kandmisega heaks kiidetud, ei võimalda vaidlustatud haldusaktid Nugise tn 19 kinnistu metsaeraldistel 1, 2, 5 ja 8 ette nähtud lageraiet teha. Nugise tn 19 kinnistu väljajäämine mõistlikust metsamajandusest seab kahtluse alla kinnistu majandamise jätkusuutlikkuse.
14.KeA senisest tegevusest on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et kinnistul asuvale metsale raiepiiranguid ei seata.
15.Kaebaja hinnangul ei ole metsateatiste menetluses tegemist kaalutlusotsusega. MS § 41 lõigete 7-81 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ §-i 4 kohaselt kontrollib KeA üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Neile vastavuse korral registreerib ta metsateatise. Seega ei ole tegemist kaalutlusotsusega. Praegusel juhul on KeA asunud kaalutlema kavandatava lageraie sobivust ja kooskõla Tallinna üldplaneeringuga. Vastustaja on ekslikult juhindunud asjaolust justkui oleks Tallinna ÜP ja Tallinna ÜP ülevaatamise tulemuste aruande näol tegemist MS § 41 lõigete 7 ja 8 kohaste õigusaktidega. Tallinna ÜP vastab haldusakti tunnustele, kuigi on kehtestatud määrusena. Ülevaatamise aruande näol on aga tegemist toiminguga (PlanS § 92 lg 1 ja EhSRS § 5 lg 1).
16.Isegi juhul, kui KeA peab kontrollima kavandatava raie vastavust Tallinna ÜP-le, ei ole ÜPga kehtestatud Nugise tn 19 kinnistule metsamajandamise piiranguid. KeA on ekslikult leidnud, et Tallinna ÜP maakasutusplaaniga, mille kohaselt on omandireformi õigustatud subjektidele tagastatud Rännaku pst 30 kinnistu juhtfunktsiooniks määratud „metsad, pargid, looduslikud haljasalad (sh puhkeotstarbelised alad)“ kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 4 punkti 5 kohasteks maakasutus- ja ehitustingimusteks või PES § 8 lg 4 puntki 9 kohaseks puhkeala määranguks. Tulenevalt kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punktist 6 oli ÜP eesmärgiks territooriumi funktsionaale tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Tegemist ei olnud PES § 8 lg 4 punkti 9 kohaseks puhke- ja virgestusala määranguks. Lisaks on kohtud tuvastanud, et Tallinna ÜP-ga ei ole maakasutamis- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutamis- ja ehitutingimustega (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2721 p 17 ning 19.06.2018 otsuse asjas nr 3-18-835 p-d 11-14. 3(10)
17.Kaebaja nõustub vastustajaga, et planeeringuga võidakse sätestada kitsendused kinnisomandi kasutusele, kuid Nugise tn 19 kinnistule selliseid kitsendusi seatud ei ole. Tallinna ÜP peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2. „Haljaskoridoride kujundamine“ ning ÜP maakasutusplaanist ei tulene Nugise tn 19 kinnistu ja puistu puhkeotstarbeline ja avalik kasutus. Nugise tn 19 puistu ei ole käsitletav liigirikka elupaigana ning kinnistu maa-ala ei ole hõlmatud Pääsküla raba kaitsealasse. Kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud ka kaitstavate parkide nimistusse. Seega ei oma kinnistu ega kinnistul asuv puistu puhke- või kaitseotstarbelist väärtust. Nimetatud otstarvete puudumist kinnitab ka asjaolu, et kinnistul asuva pustu majandamisele ei ole kehtestatud kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punktide 4 ja 5 kohaseid kasutustingimusi. Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarbeks on määratud maatulundusmaa, s.t maa, mida kasutatakse põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks ning maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Rännaku pst 30 kinnistul asunud puistu, mis vastas Tallinna ÜP kehtestamisel kuni 31.12.2006 kehtinud MS §-ile 2 kui täna Nugise tn 19 kinnistul asuv puistu, mis vastab MS § 3 lõikes 2 sätestatud metsamaa tunnustele, ei anna alust arvata Nugise tn 19 kinnistut avalikuks pargiks või haljasalaks ega keelata või piirata kinnistul asuva metsa majandamist. Seda tõendavad OÜ Metsabüroo poolt 12.11.2019 koostatud Nugise tn 19 metsamajandamiskava, mille kohaselt koosneb Nugise tn 19 kinnistu 11 metsaeraldisest, millest metsaeraldistel 1, 2, 5 ja 8 on lubatud teha lageraiet ning metsaeraldisel 11 lubatud teha harvendusraiet.
18.Tallinna ÜP kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses tänapäevased mõisted „roheala“ ja „rohevõrgustik“. Seega ei saanud Tallinna linn seada ÜP-ga ka roheala või rohevõrgustiku toimimiseks tingimusi. Eesmärk rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete rakendamiseks sätestati alles 01.01.2003 jõustunud PlanS § 8 lg 3 punktis 7 ehk enam kui 2 aastat pärast Tallinna ÜP kehtestamist. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine sätestati alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 10 ehk enam kui 14 aastat pärast Tallinna ÜP kehtestamist. Vastustaja viide PlanS § 75 lg 1 punktile 10 lageraie tegemise keelamisel on seega ekslik. Seega ei kuulu kohaldamisele Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-14-50824 esitatud seisukohad.
19.Vastustaja on ebaõigesti leidnud justkui peaks metsateatise menetluses juhinduma Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 haldusasjas nr 3-17-1786 väljendatud seisukohast.
20.Kaebaja on metsaraiest huvitatud tulu teenimise eesmärgil. Lageraie võimaldaks nii raieringi tekkimist kui metsamaa jätkusuutlikku majandamist. Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikud soovivad raieõiguse võõrandamisest saadavat tulu kasutada muu hulgas metsa taasistutamise kulude kandmisel ning ka maamaksu tasumisel. Nugise tn 19 kinnistu omanikud ei ole maamaksu tasumise kohustusest vabastatud.
21.Kaebaja hinnangul ei saa Nugise tn 19 kinnistut kasutada puhkeotstarbelise maana, kuna see eeldaks MaaKatS § 181 lg 1 p-i 12 alapunkti 2 kohaselt üldkasutatava maa sihtotstarvet. See annaks tulenevalt MaaMS § 4 lg 1 punktist 10 omanikele maamaksuvabastuse. Kuivõrd kinnistu kaasomanikud ei ole maamaksukohustusest vabastatud, nad ei ole andnud kinnistut avalikku kasutusse, puuduvad MS § 231 kohased kokkulepped Nugise tn 19 kaasomanikega metsa majandamisest loobumiseks ning Nõmme linnaosa ÜP-d ei ole veel kehtestatud, puudus vastustajal alus lageraiest keeldumiseks.
22.Lisaks halvendavad vaidlustatud haldusaktid juurdepääsu maavarale. Tulenevalt MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 võivad nii kaebaja kui Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikud loovutada füüsilisele isikule õiguse võtta kinnisasja piires kaevandamisloata isiklikuks majapidamises kasutamise eesmärgil turvast, eeldusel et turvas on võetud keskkonnaregistris turbamaardlana arvele. Nugise 4(10)
tn 19 kinnistu omanikud soovivad oma tarbeks asuda turvast väljutama. Vaidlustatud haldusaktid aga halvendavad juurdepääsu turbale. Vastustaja seisukohad
23.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.
24.Metsateatiste registreerimine metsaregistris on kaalutlusotsus ja haldusorganil tuleb otsuse tegemisel järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2 toodud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Vastavalt MS § 41 lg-le 7 kontrollib KeA nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Seega on KeA-l metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel kohustus kontrollida ja järgida õigusaktide nõudeid, sh kehtivatest linna üldplaneeringutest tulenevaid piiranguid. Keskkonnaamet keeldus kõiki vaidlustatud metsateatisi registreerimast põhjusel, et kavandatavad raied läheksid vastuollu Tallinna üldplaneeringuga. MS-st ei tulene, et kontrolli ulatus piirduks vaid MS-s ning selle alamaktides kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Metsateatise saamisel on KeA kohustatud kaaluma ja uurima kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid, sh kaaluma ega ei esine metsateatiste registreerimisest keeldumise aluseid. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KeA pädevuses on kontrollida metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks MS-s, selle alusel antud määrustes ja looduskaitseseaduses sätestatud regulatsioonile ka nimetatud aktidest väljapoole jäävate õigusaktide nõuetele (vrd Tartu Halduskohtu ning Tartu Ringkonnakohtu lahendeid haldusasjas nr 3-14-50824). Samuti on kohtupraktikas korduvalt leitud, et piirangud metsaraiele võivad tulla kehtivast valla või linna üldplaneeringust (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-06-2172, p 10, Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786 p 18).
25.Kuivõrd Nugise tn 19 kinnistu kohta esitatud metsateatistega kavandatud raiete lubatavuse otsustamise hetkel oli Tallinna ÜP kehtiv õigusakt, pidi KeA otsuse tegemisel ÜP-st juhinduma. Tallinna ÜP kehtiva maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu rohealal, s.o metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP-s on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Lageraie lubamine Nugise tn 19 kinnistul oleks vastuolus kehtiva ÜP-ga, mistõttu oli kaebaja esitatud metsateatiste kinnitamata jätmine õiguspärane.
26.Ka Nugise tn 19 kinnistu kohta koostatud metsamajandamiskava ei kõrvalda kavandatud lageraiete vastuolu õigusaktide nõuetele. Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 14 lg 1 kohaselt lähtutakse metsa kasutamise võtete kavandamisel eraldise seisundist ja metsa majandamise kitsendustest. Vastavalt keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 9 lg-tele 2 ja 3 kontrollitakse metsa inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmisel üksnes andmete terviklikkust ja tehnilist korrektsust, samuti sisulist vastavust MS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Keskkonnaagentuur ei kinnita ega otsusta metsamajandamiskavas sisalduvaid raieplaane. Eeltoodust tuleneb, et metsamajandamiskava ei ole aluseks raieks loa andmisel. Tegemist on
5(10)
üksnes soovitusliku dokumendiga. Raie lubamise otsustab KeA otsuse tegemise hetkel kehtiva õiguse, mitte metsamajandamiskava alusel.
27.Kaebaja on meelevaldselt sidunud omavahel metsa majandamise ja maavara omatarbeks väljutamise ning võrdsustanud lageraie raadamisega. Olukorras, kus kaebaja soovib oma tarbeks enda kinnistul turvast väljutada ning enne seda on vaja puid raiuda, on tegemist raadamisega. Raadamine on MS § 31 lg 1 järgi raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Seega on tegemist erinevate raieviisidega, millel on erinevad eesmärgid. Kuivõrd raadamisega kogu kinnistu ulatuses kaotaks metsaala roheala funktsiooni ja eesmärgi, oleks ka raadamine Tallinna ÜP-ga vastuolus. Kaebaja viide maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lgle 1 on asjakohatu. Lageraie mittelubamine ei saa kuidagi negatiivselt mõjutada maavara kaevandamisväärsena säilimist või juurdepääsu maavarale. Kolmanda isiku (OÜ TedreMaja) seisukohad
28.OÜ TedreMaja leiab, et kaebus on põhjendatud ning esitatud kõikide kaasomanike huvides. Kaebaja esitatud metsateatiste suhtes tehtud otsused tuleb tühistada.
29.Tallinna ÜP peatükkidest 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja 8.1 „Arengusuunad“ ning maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, mis välistaks raieküpses puistus lageraie teostamise.
30.Tallinna ÜP maakasutusplaani juhtfunktsioon „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ ei olnud kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punkti 5 kohaseks maakasutus- ja ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 punkti 9 kohaseks puhkeala määranguks. PES § 8 lg 4 punktist 6 tulenevalt oli tegemist territooriumi funktsionaalse tsoneerimisega. Sellega määrati territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsioon, milleks oli/on Nugise tn 19 kinnistu osas metsad, kuna kinnistu kõlvikuliseks koosseisuks oli/on metsamaa ning kinnistu oli/on kaetud puistuga. Seda seisukohta kinnitavad Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 kohtuotsuse haldusasja nr 3-17-2721 punkt 17 kui ka 19.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-835 punktid 11-14, kus on tuvastatud et Tallinna üldplaneeringuga ei ole maakasutamis- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutamis- ja ehitustingimustega.
31.Tallinna ÜP kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses tänapäevased mõisted „roheala“ ja „rohevõrgustik“, mistõttu ei saanud kohalik omavalitsus Tallinna ÜP-ga seada roheala ega rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tingimusi. Seega ei saanud Tallinna ÜP-le kohalduda alles 01.01.2003 jõustunud PlanS § 8 lg 3 punktis 7 sätestatud rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete rakendamine ega ka 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 10 sätestatud kohustus rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste määramiseks. Mõistet „roheala” pole defineeritud looduskaitseseaduses, metsaseaduses ega ka kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses. Alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 6 punktis 6 sätestati, et roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala. Seega oli kuni 30.06.2015 tegemist määratlemata õigusmõistega. Kuivõrd kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest puudus roheala mõiste, ei ole Tallinna ÜP-ga Nugise tn 19 kinnistut rohealaks määratud. Seega puudub kinnistul puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, mis välistaks lageraie tegemise.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 6(10)
Kaebaja esitas 10.08.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasjade nr 3-20-245 (s.o käesolev haldusasi), 3-20-852 ning 3-20-1259 liitmiseks. Kaebaja hinnangul võimaldab kaebuste ühine menetlemine nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Käesolevat haldusasja puudutavas osas jääb taotlus rahuldamata, kuna liitmine takistaks haldusasja nr 3-20-245 kiiremat lahendamist. Ühtlasi aitab selles väljendatud kohtu seisukohtade hindamine menetlusosaliste poolt ja vajadusel nende vaidlustamine ning kõrgema(te) kohtu(te) seisukoha saamine hoida edaspidi oluliselt kokku võimalikke menetluskulusid teistes kaebaja algatatud sarnase sisuga menetlustes. Haldusasjade nr 3-20-852 ning 3-20-1259 liitmise küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega.
33.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
34.Kohus märgib kaebust sisuliselt lahendama asudes, et käesolevas asjas ei vaidlust ole selles, et Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%) ning kaebaja eesmärgiks oli neljal metsaeraldisel lageraiet teha. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinna linna ÜP on kehtiv ning et ÜP maakasutusplaani kohaselt asub kinnistu alal, mille juhtotstarve on maakasutusplaani kohaselt „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas vastustaja keeldumine metsateatiste registreerimisest oli õiguspärane.
35.Haldusasja materjalist nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks teostada Nugise tn 19 kinnistu metsaeraldistel nr 1, 2, 5 ja 8 lageraie. Sellel eesmärgil esitas ta 28.11.2019 vastavad metsateatised. KeA jättis nimetatud metsaeraldisi puudutavad registrikanded tegemata, esitades kaebajale keeldumise kirjalikud põhjendused (kaebuse lisad 1-4). Kohus selgitab, et metsateatise näol on tegemist isikupoolse formaliseeritud taotlusega, mille eesmärgiks on haldusmenetluse algatamine. KeA 27.01.2020 otsused, millega KeA keeldus metsateatisi nr 50000349437; 50000349439; 50000349441 ja 50000356985 registreerimast, on käsitatavad haldusaktidena. Vaidlust ei ole selles, et metsateatiste registreerimine/registreerimisest keeldumine on KeA pädevuses (MS § 41 lg-d 8 ja 81).
36.Kehtiva MS § 41 lg 8 sätestab, et kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks. KeA asus kõikides vaidlustatud otsustes seisukohale, et lageraie on vastuolus Tallinna ÜP-ga. Kaebaja ning kolmas isik on seisukohal, et Tallinna ÜP-st sellist keeldu ei tulene.
37.Kohus nõustub vastustajaga, et metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamine on kaalutlusotsus ning et metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on KeA-l kohustus kontrollida ja järgida õigusaktide nõudeid, sh kehtivatest linna üldplaneeringutest tulenevaid piiranguid. MS § 41 lg 7 näeb otsesõnu ette KeA kohustuse kontrollida kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Seda, et tegemist on kaalutlusotsusega, kinnitab kohut hinnangul ka MS § 41 lg 8 sõnastus („[...] on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda [...]“). Vaatamata sellele, et Tallinna ÜP on kehtestatud linnavolikogu määrusega, ei ole vaidlust selles, et sisuliselt vastab ÜP üldkorralduse (HMS § 51 lg 2) tunnustele. See aga ei välista Tallinna ÜP käsitamist MS § 41 lg 7 kohase õigusaktina. Kohus leiab, et kaebaja on MS § 41 lg 7 sõnastust põhjendamatult kitsalt tõlgendanud. Viidatud sättes nimetatud „õigusaktid“ on üldmõiste, mis hõlmab lisaks õigustloovatele aktidele ka muid õigusakte, sh haldusakte (vrd ka nt HMS § 51 lg 1 sõnastust). Seega on kaebaja seisukoht justkui ei peaks KeA otsuse tegemisel kehtivate planeeringutega arvestama, ilmselgelt ebaõige. Vastustaja on õigesti selgitanud, et MS § 41 lg-s 7 sätestatud 7(10)
kontrollifunktsioon ei ole piiratud vaid MS-s ning selle alusel antud aktide vastavuse kontrollimisega. Vastustaja viited kohtupraktikale (vrd nt Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-14-50824) on asjakohased. Järelikult oli KeA-l otsuse tegemisel õigus hinnata raie lubatavust ka asjaomaste planeeringute kontekstis.
38.Kohus nõustub vastustajaga selles, et piirangud metsaraiele võivad tulla ka kehtivast valla või linna üldplaneeringust. Metsateatiste registreerimisest keeldumise keskseks argumendiks oli raiete vastuolu Tallinna ÜPga ning menetlusosalised on Tallinna ÜP-st tulenevate piirangute osas erineval seisukohal. Tallinna Linnavalitsuse poolt KeA-le 13.01.2020 saadetud kirjas (kaebuse lisa 5) rõhutas linnavalitsus, et kavandatavad raied läheksid vastuollu Tallinna üldplaneeringuga, kuna lageraied välistavad roheala eesmärgipärase toimimise. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kehtiva MS kohaselt ei tulene KeA-le kohustust saada metsateatise registreerimiseks (s.o raie lubamiseks) kohaliku omavalitsuse nõusolekut või kooskõlastust. Vastav MS § 42 lg 3 muudatus jõustub 01.09.2020. Seega on Tallinna linn 13.01.2020 kirjaga üksnes teavitanud KeA-d õigusaktidest, millega kavandatav raie vastuolus on. Kuigi Tallinna linna 13.01.2020 kiri ei ole vastustajale siduv, sai vastustaja seda otsustamisel arvestada. Vastustaja on õigesti märkinud, et Tallinna ÜP kehtestamise hetkel kehtinud PES § 8 lg 4 p-de 1, 6 ja 7 kohaselt on ÜP ülesandeks muu hulgas valla või linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ning territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni ning puhke- ja virgestusalade määramine. Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis kinnisomandile ÜP alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi. Kohus möönab, et Tallinna ÜP ning selle maakasutusplaan ei sätesta alal, mille juhtfunktsiooniks oli märgitud „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“, otsesõnu lageraie keeldu. Küll aga tuleb lageraie keeld Tallinna ÜP ning ÜP maakasutusplaani ning kaudselt ka Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande koosmõjust. Lageraie on üks uuendusraie liikidest (MS § 28 lg 4 p 1). Selle korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 29 lg 1). Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult analüüsinud Tallinna ÜP ning selle maakasutusplaanil märgitut ning järeldanud, et metsa, pargi ja loodusliku haljasala juhtfunktsiooniga alal (maakasutusplaanil iseloomustatud puhkeotstarbeliste aladena, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks) ei oleks lageraie tegemine ÜP-s määratud põhimõtetega kooskõlas. Sedavõrd intensiivse metsamajandamise korral oleks kinnistu puhkeotstarbelise kasutuse võimalikkus vaid näiline. Kuigi lageraie ei mõjuta katastriüksuse sihtotstarvet maatulundusmaana (ning sellel on jätkuvalt ka metsamajanduslik potentsiaal), ei vasta lageraiejärgne ala (vaatamata säilikpuudele) kohtu hinnangul enam ÜP maakasutusplaani kohasele juhtfunktsioonile metsa, pargi või loodusliku haljasalana. Eeltoodut (sh vaidlustatud otsustes märgitut) kogumis arvestades leiab kohus, et vastustaja on lageraie lubamisel asjakohastest kaalutlustest lähtunud ning põhjendatult leidnud, et kaebaja kinnistul lageraie tegemine oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga. Kaebaja etteheited märksõnade „rohealad“ ning „rohevõrgustiku“ ajaliselt hilisemast reguleerimisest on praeguse vaidluse raames asjakohatud. Pelgalt see, et pärast Tallinna ÜP 8(10)
kehtestamist vastu võetud seadustes sätestatud mõistete asemel on Tallinna ÜP-s kasutatud termineid „haljastu“, „roheline võrk“ või „haljaskoridor“, ei välista võimalikke kitsendusi. Sõltumata sellest, kuidas selliseid (sellise eesmärgiga) alasid nimetada, mõjub lageraie nende peamistele funktsioonidele ning põhieesmärkide täitmise võimalikkusele negatiivselt. Kohus leiab siinkohal seaduste mõtet tõlgendades, et õige on ka asuda seisukohale, et varasemas ÜP-s kasutatud mõisted saab arvestades seaduste mõtet lugeda tänapäevases mõtteks rohealaks ja rohekoridorideks. Seega on siinkohal täiendav piirang üheselt tuletatav ka Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamise otsusest (ennekõike aruande p-st 3.8). Kaebaja seisukoht justkui oleks Tallinna linna väited, et puistu seisund ja bioloogiline mitmekesisus lageraie tegemisel hävivad, paljasõnalised, on alusetu. Seda, et puistu seisund lageraie tegemisel täielikult muutub, saab pidada üldteada asjaoluks.
39.Kohus selgitab täiendavalt, et omandipõhiõigus ei ole piiramatu. Kinnisasja omanik ei saa eeldada, et temale kuuluval kinnistul igal juhul lageraie tegemist võimaldatakse. Kui lageraie tegemine on kehtivate õigusaktidega vastuolus, ei ole isikul ka vastavat subjektiivset õigust. Kohus rõhutab, et lageraie tegemise keelamine ei ole käsitatav maakasutuse sihtotstarve muutmisena. Käesoleval juhul on vastustaja küll keelanud lageraiete tegemise, kuid see ei tähenda, et ka muud metsamajandamise viisid (ja seega maa kasutamine maatulundusmaana) oleks keelatud. Seda kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et eraldise nr 11 osas on vastustaja andnud nõusoleku harvendusraieks (kaebuse lisa 10).
40.Ekslik on kaebaja seisukoht justkui tõendaks Nugise tn 19 kinnistu tarbeks koostatud metsamajandamiskava, et lageraie on lubatud. Kohtu hinnangul on kaebaja omistanud metsamajandamiskavale rolli, mida sel kehtiva õiguse kohaselt ei ole. Vastustaja on õigesti märkinud, et metsamajandamiskava on soovituslik dokument eesmärgiga lihtsustada metsaomaniku tegevuste planeerimist. Metsamajandamiskava ei ole ainsaks ja lõplikult määravaks dokumendiks ja arvesse võetavaks asjaoluks raieks loa andmisel.
41.Asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud ÜP-d muutvaid detailplaneeringuid (vrd kaebuse p 3.8), ei tähenda, et muudel aladel ÜP-st lähtuda ei tuleks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kinnistu osas ÜP-d muutvaid detailplaneeringuid kehtestatud ei ole.
42.Nõmme linnaosa ÜP-d puudutavad väited jätab kohus tähelepanuta, kuna seni veel kehtestamata Nõmme ÜP ei ole vaidluse esemeks. Samal põhjusel ei pea kohus vajalikuks analüüsida raadamist ning oma tarbeks maavara varumisega seotud väiteid.
43.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(10)
Daimar Liiv Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.