Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 08.12.2022, Tartu 3-18-593 M.M. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 28.02.2022. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.2022. a otsus osas, milles halduskohus kaebuse osaliselt rahuldas. Teha vastavas osas uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
3.Muuta menetluskulude jaotust halduskohtus ning jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.01.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Viru Vangla lukustas 15.08.2017. a korraldusega nr 1-4/971 vangla II üksuse V7 (algselt kirjas olnud V8 parandati 15.08.2017. a korraldusega nr 1-4/972) eluosakonna kambrite uksed alates 15.08.2017 tagasiulatuvalt kl 11.30-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni; jätkati saatmisi vastavalt koostatud saatmiskavale tööle ja taasühiskonnastavatesse tegevustesse; tagati osakonna kinnipeetavatele telefoni kasutamine taotluse alusel. Korralduses märgiti, et vanglale teadaoleva info kohaselt võib osakonnas olla aset leidnud kinnipeetavate omavaheline
arveteklaarimine. Korraldus anti vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks kuni täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni ning tulenevalt julgeolekukaalutlustest.
2.M.M. palus 30.10.2017. a taotluses koopiat haldusaktidest, mille alusel hoiti V7 osakond 26.10.2017 ja 15.-28.08.2017 suletud. Ta palus selgitust, miks hoiti osakonda suletud ning soovis 15.-28.08.2017 osas teada, milliseid menetlustoiminguid ei saanud teha 2-3 päeva jooksul ja miks viivitati.
3.Viru Vangla selgitas 30.11.2017. a vastuses nr 6-13/36584-2, et V7 osakond oli lukustatud 25.10.2017, mitte 26.10.2017. 25.10.2017 toimus vanglas õppus ning direktori suulise korraldusega lukustati kambrite uksed ja peatati päevakavajärgsed tegevused. V7 eluosakond avati õppuse lõppemisel kl 19 ja edasine toimus vastavalt eluosakonna päevakavale. Vangla selgitas, et ei olnud enne 28.08.2017 piisavalt veendunud, et avatud osakonnas oleks tagatud üldine turvalisus ja julgeolek, mistõttu puudus alus osakonna varasemaks avamiseks.
4.M.M. palus 01.11.2017. a taotluses koopiat käskkirjast, mille alusel oli V7 osakond 30.10.2017 suurema osa päevast suletud ning palus selgitust, miks seda käskkirja ei tutvustatud.
5.Viru Vangla selgitas 01.12.2017. a vastuses nr 6-10/36994-2, et ei koostatud kirjalikku korraldust 30.10.2017 osakonna lukustamise kohta. 30.10.2017 kl 12-13 teostati V7 osakonna pesuruumi remonditöid, mille lõppedes oli pesu- ja päevaruumis antisanitaarne seisukord (äärmiselt tolmune, põrandal leidus ehitusmaterjale). Mitmele V7 eluosakonna kinnipeetavale anti korraldus asuda koristama, kuid korraldusele ei allutud. Vangla pidas vajalikuks osakonna lukustamise antisanitaarse seisukorra tõttu ja seda isikute tervise kaitseks. 31.10.2017 teostas V8 eluosakonna kinnipeetav koristustööd, misjärel avati V7 osakond vastavalt päevakavale. Vangla andmetel edastati valvemeeskonna poolt 30.10.2017 info osakonna mitteavamise kohta.
6.M.M. palus 15.12.2017. a taotlustes (vastuste nr 6-13/36584-2 ja 6-10/36994-2 kohta) veelkord selgitusi 25.10.2017 ja 30.10.2017 osakonna sulgemise kohta.
7.Viru Vangla märkis 31.01.2018. a vastuses nr 6-10/43047-2, et 30.10.2017 anti korraldus asuda koristama V7 eluosakonna üldkasutatavaid ruume ühele kinnipeetavale, kes keeldus korraldust täitmast. 31.10.2017 teostas koristustöid V8 kinnipeetav, kellele anti korraldus 31.10.2017. Kinnipeetavaid teavitatakse kambrite sulgemisest üldjuhul kambrites asuvate sidevahendite (kambriterminalide) kaudu. Vanglale nähtub, et taotleja oli teadlik korralduse olemasolust ja selle sisust. Vangla selgitas, et 25.10.2017 olnuks ekslik teavitada kinnipeetavaid osakondade sulgemise ajavahemikust, kuna õppuste kulgu ei olnud võimalik ette planeerida. Vanglale teadaolevalt lõppes õppus 25.10.2017 kl 19 paiku ja peale seda jätkus tavapärane elukorraldus.
8.M.M. esitas 20.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 17.06.2018 ja 22.09.2019 täiendavad seisukohad. Halduskohus menetles kaebust nõudes tuvastada, et kaebajat hoiti 15.-28.08.2017, 25.10.2017 ja 30.10.2017 õigusvastaselt lukustatud kambris. Kaebaja põhjendused: 15.08.2017 toimus kinnipeetavate vahel rüselus, misjärel pandi nad vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel lukustatud kambrisse. Sellega oli intsident ammendunud ja oht kadunud. Seega puudus vajadus osakonna lukustamiseks. Ainsad menetlustoimingud, mida vangla peale intsidenti tegi, oli kaebaja ja intsidendi osapoolte ülekuulamine nii 15.08.2017 kui ka 28.08.2017, kui osakond avati. 25.10.2017 hoiti kambrite uksed kogu päeva kinni, kuigi päevakava järgi oleksid uksed pidanud olema avatud kl 18.55-19.55. V7 osakond suleti
30.10.2017 selgituseta kogu päevaks. Kaebajat hoiti õigusliku aluse ja põhjuseta lukustatud kambris, kuigi koristaja oli olemas. Rikkumiste tuvastamine kaitseb kaebajat analoogsete rikkumiste kordumise eest tulevikus.
9.Viru Vangla esitas 31.01.2018 vastuse ja 14.02.2022 täiendava seisukoha. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus kuulutas 28.02.2022. a otsusega halduskohtumenetluse osaliselt (15.08.2017. a käskkirja nr 6-4/278-1, 15.08.2017. a käskkirja nr 6-4/279-1, 30.10.2017. a ettekande nr 6-20/5328-1, 31.10.2017. a ettekande nr 6-20/5344-1, samuti dokumendi osas, mis kajastab Viru Vanglas 25.10.2017 läbi viidud õppuse andmeid) kinniseks (resolutsiooni p 1); piiras kaebaja õigust tutvuda 15.08.2017. a käskkirjaga 6-4/278-1, 15.08.2017. a käskkirjaga nr 6-4/279-1, 30.10.2017. a ettekandega nr 6-20/5328-1, 31.10.2017. a ettekandega nr 6-20/53441, samuti dokumendiga, mis kajastab Viru Vanglas 25.10.2017 läbi viidud õppuse andmeid ning teha nimetatud dokumentidest koopiaid (resolutsiooni p 2); rahuldas kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 3); tuvastas, et Viru Vangla 15.08.2017. a korralduse nr 1-4/971 alusel oli V7 osakond lukustatud ajavahemikul 16.-28.08.2017 õigusvastaselt (resolutsiooni p 3.1); tuvastas, et Viru Vangla 25.10.2017 suuline korraldus õppuse läbiviimise ajaks kinnipeetavate kambrite sulgemiseks on formaalselt õigusvastane ja alates kl 19.00-st kuni kl 19.55-ni sisuliselt õigusvastane (resolutsiooni p 3.2); tuvastas, et Viru Vangla 30.10.2017 suuline korraldus V7 osakonna kambrite sulgemiseks on formaalselt õigusvastane ja sisuliselt õigusvastane alates 30.10.2017 kl 13.00-st kuni 31.10.2017 (resolutsiooni p 3.3); jättis kaebuse muus osas rahuldamata (resolutsiooni p 4); jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6). Otsuse põhjendused: 1) Kuna ei olnud teada konflikti tekkimise põhjused ega mitu kinnipeetavat oli konfliktiga seotud, oli täiendavate konfliktide tekkimise vältimiseks otstarbekas ja vajalik sulgeda V7 osakonna kambrite uksed kuni konflikti asjaolude väljaselgitamiseni. Tegemist on proportsionaalselt rakendatud meetmega ja seetõttu õiguspärase korraldusega vähemalt selle kohaldamise algfaasis. Mõistlik ei ole olukord, kus osakond hoitakse lukustatuna ja 2 nädala jooksul piirdutakse vaid konflikti osapoolte ja pealtnägija küsitlemisega olukorras, kus osapooled olid eraldatud ega saanud objektiivsel põhjusel mõjutada teiste kinnipeetavate ütlusi. Järelduseni, kas küsitleda kinnipeetavaid, kes võiksid olla seotud konfliktiga, tuleb jõuda maksimaalselt kiiresti või põhjendada, miks menetlustoimingute sooritamine venis. Vastustaja ei esitanud tõendeid, mis kuupäeval ja kellega (v.a konflikti osapooled ja kaebaja) väidetavalt viidi läbi vestlused ja mis oli vestluste sisuks, et tekkis veendumus, et konflikt piirdus kahe osalisega. Sellest tulenevalt ei olnud V7 osakonna lukustamine 16.-28.08.2017 vajalik ega proportsionaalne, seega oli õigusvastane. 2) V7 osakonna sulgemine 25.10.2017 õppuse ajaks kl 9-19 oli põhjendatud ja tulenevalt VangS § 8 lg-st 2 lubatud. Peale õppuse lõppu oleks pidanud osakond olema lahti 50-55 minutit (Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 p 2). Teades, et vaidlus võib üle kanduda halduskohtumenetlusse, oli vastustajal võimalik hankida osakonna lahtioleku kohta alates kl 19 tõendeid. Vastustaja ei esitanud tõendeid ega põhistanud usutavalt, et 25.10.2017 alates kl 19 oli osakond lahti. Põhjendatud ei ole mõista õigust tuginedes vastustaja poolt haldusmenetluses antud selgitustele. Osakond oli 25.10.2017 alusetult kinni kl 19.00-19.55. 25.10.2017 antud suuline korraldus on formaalselt õigusvastane. Kuna seoses õppuse läbiviimisega oli tulenevalt VangS § 8 lg-st 2 kambrite lukustamiseks nii õiguslik kui ka faktiline alus ning kl 9-19 oli meetme kohaldamine vajalik, sobiv ja proportsionaalne, on korraldus sisuliselt õiguspärane. 3) Ühel korral tööst keeldumine ei ole piisav, et lugeda osakonna lukustamist peale kl 13 õiguspäraseks või leida, et vastustaja on teinud mõistlikke samme kinnipeetavate subjektiivsete õiguste tagamiseks. Vastustaja ei esitanud kohtule andmeid, mis kellani oli V7 osakond 31.10.2017 kinni. Vanglal oli võimalus kohustada ehitustöid teostavaid töötajaid koristama
ehitusprügi, tolmu jne, mitte lasta seda teha kinnipeetavatel, kes saaksid kätte ametnikke ja teisi kinnipeetavaid ohustavaid ja vanglas keelatud esemeid. Arusaamatu on vastustaja arvamus, et ehitusprügi, tolmu jne peaksid koristama kinnipeetavad. Miski ei takista seda teha vanglaametnikel. Osakonna lukustamine 30.10.2017 oli põhjendatud kl 12-13. Vastustaja suuline korraldus osakonna lukustamiseks on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ajavahemikul alates 30.10.2017 kl 13 kuni 31.10.2017.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.Viru Vangla esitas 29.03.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.2022. a otsuse resolutsiooni p 3 ja alap-d 3.1-3.3 ning teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vangla pidi välja selgitama 15.08.2017. a juhtumi asjaolud, kuid samas tuli hoida ära aset leidnud kaklusega kaasneda võivad turvalisust ohustavad tagajärjed, nt võimalike arveteklaarimiste ja muude raskete õigusrikkumiste toimepanemine. Osakonna lukustamine oli vajalik lisaks uurimistoimingute teostamisele ka julgeoleku tagamise eesmärgil. 2) Vangla direktoril on õigus anda suuline korraldus erakorralise sündmuse puhul. Kohtu käsutuses oli tõendina vangla 30.11.2017. a vastus, mis kinnitas, et 25.10.2017 avati osakonnas kambrid kl 19. Osakonna päevakavajärgsed tegevused (avamine, lukustamine või muud toimingud) on rutiinsed tegevused, mille igakordne fikseerimine oleks ebamõistlikult ressursimahukas. 3) 30.10.2017 pärast remonditöid ei olnud üldkasutatavate ruumide seisukord ohutu ja vajas koristamist. Vastustaja ei nõustu, et osakonna lukustamine alates kl 13 oli õigusvastane. Kohtu arvamus koristustööde korraldamisele on ebaõige.
12.M.M. ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu otsus osas, milles kohus M.M. kaebuse rahuldas, tühistada.
14.Viru Vangla vaidlustab apellatsiooniastmes Tartu Halduskohtu 28.02.2022. a otsust resolutsiooni p-i 3 ja alap-de 3.1-3.3 osas, millega halduskohus kaebuse osaliselt rahuldas; tuvastas, et vangla 15.08.2017. a korralduse nr 1-4/971 alusel oli V7 osakond lukustatud ajavahemikul 16.-28.08.2017 õigusvastaselt; tuvastas, et vangla 25.10.2017 suuline korraldus õppuse läbiviimise ajaks kinnipeetavate kambrite sulgemiseks on formaalselt õigusvastane ja alates kl 19.00-st kuni kl 19.55-ni sisuliselt õigusvastane; tuvastas, et vangla 30.10.2017 suuline korraldus V7 osakonna kambrite sulgemiseks on formaalselt õigusvastane ja sisuliselt õigusvastane alates 30.10.2017 kl 13.00-st kuni 31.10.2017. Halduskohus jättis 28.02.2022. a otsuse resolutsiooni p 4 kohaselt kaebuse muus osas rahuldamata. Kaebaja halduskohtu otsust apellatsiooniastmes ei vaidlustanud. Apellatsiooniastmes on seega vaidlus selle üle, kas halduskohus rahuldas vangla korralduste peale esitatud kaebuse õigesti. Kuna tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi esinemine, on apellatsiooniastmes vaidlus ka selle üle, kas kaebaja puhul oli vastav eeldus täidetud.
15.Kaebuses (lk 15, tl 1-8p) märkis kaebaja, et kaebuses nimetatud rikkumiste eraldi tuvastamisel on omaette eesmärk ning iga tuvastamine kaitseb kaebajat analoogsete rikkumiste kordumise eest tulevikus. Üksnes nõude osas tuvastada, et vangla ületas kaebuse p-des 7.2-7.7 nimetatud rikkumisi toime pannes VangS § 41 lg-s 1 sätestatud nõudeid ja alandas sedasi käitudes kaebaja inimväärikust, nimetas kaebaja kaebuse eesmärgiks tulevikus esitatava kahju
hüvitamise nõude. Eelnimetatud nõudes tagastas aga halduskohus kaebuse 31.12.2018. a määrusega (resolutsiooni p 2 alap 2.5, tl 56-59). Seega tõi kaebaja 15.-28.08.2017, 25.10.2017 ja 30.10.2017 lukustatud kambris hoidmise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas põhjendatud huvina esile üksnes preventiivse huvi.
16.Haldusasja materjalidest nähtuvalt võttis halduskohus 31.12.2018. a määrusega (resolutsiooni p 4 alap 4.3) menetlusse kaebaja kaebuse nõudes tuvastada 15.-28.08.2017, 25.10.2017 ja 30.10.2017 kaebaja lukustatud kambris hoidmise õigusvastasus. Halduskohus märkis, et kaebaja põhjendas tuvastamisnõude esitamise vajadust preventiivse eesmärgiga ning halduskohtu hinnangul tuli kaebaja preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks piisavaks pidada (põhjenduste p 6). Halduskohus enda seisukohta konkreetsemalt ei põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus seeläbi tuvastamisnõudes kaebuse menetlusse kaebaja põhjendatud huvi sisuliselt hindamata ega veendunud, et esineb reaalne oht vangla väidetavalt õigusvastase tegevuse kordumiseks tulevikus. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks saanud ka hilisema menetluse käigus hinnata, kas kaebaja poolt märgitud põhjendatud huvi on piisavaks põhjuseks tuvastamisnõude esitamisel ehk kas kaebajal üldse esineb kaebeõigus, kuid haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks seda teinud.
17.Kaebeõiguse eeldused tuvastamiskaebuse esitamisel on sätestatud HKMS § 44 lg-s 1 ja § 45 lg-s 2. Tuvastamisnõude näol on tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi (HKMS § 38 lg 4). Kohtupraktikas on selgitatud, et isikul peab tuvastamiskaebuse esitamiseks olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 14.10.2020, 3-19-882, p 23.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKm 09.02.2017, 3-3-1-75-16, p 8.1).
18.Kaebaja nimetas kaebuses preventiivse huvina kaitset analoogsete rikkumiste kordumise eest tulevikus. Seega preventiivse huvi olemasoluks käesolevas asjas peab olema mõistlikult ettenähtav, et tegevus, mille suhtes tuvastamiskaebust soovitakse esitada, võib tulevikus korduda. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid aga välja toonud. Haldusasja materjalidest ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav, et täidetud on tuvastamiskaebuse eelduseks olev preventiivse huvi kriteerium. Ringkonnakohtu hinnangul on alust pidada kaebuses nimetatutega sarnaste olukordade kordumist vähetõenäoliseks. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebajal sellist preventiivset huvi, mis õigustanuks tuvastamiskaebuse menetlusse võtmist. Seetõttu ei ole kaebaja tuvastamiskaebus kaebeõiguse piirangu tõttu lubatav (HKMS § 45 lg 2). Preventiivse huvita tuvastamiskaebus tuleb tagastada (Halduskohtumenetluse tõhustamiseks HKMS-i, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE) seletuskiri1, lk 11).
19.Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kaebajal puudub kaebeõigus, on kohtul lubatud jätta juba menetlusse võetud kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Samas kaebeõiguse puudumise korral, kui see selgub menetluse kestel, on lubatud jätta kaebus ka rahuldamata. Sel juhul toob kaebeõiguse puudumine kaasa kaebuse rahuldamata jätmise sõltumata sellest, kas kaevatav haldusakt või toiming on õiguspärane või mitte (TrtRKo 24.11.2020, 3-19-745, p 24). Käesolevas haldusasjas võttis halduskohus kaebuse menetlusse ja
rahuldas kaebuse osaliselt. Kuna kaebaja ei esitanud apellatsioonkaebust, siis on halduskohtu otsus kaebuse osalise rahuldamata jätmise osas jõustunud apellatsioonitähtaja möödumisel (HKMS § 176 lg-d 1 ja 2). Taolises olukorras ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebust osaliselt läbi vaatamata, vaid tühistab halduskohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
20.Kuna vastustaja apellatsioonkaebus rahuldatakse põhjusel, et kaebajal puudus kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis ei käsitle ringkonnakohus, kas kaebaja poolt vaidlustatud vangla toimingud olid õigusvastased või mitte, kuna sellest asja lahendamine ei sõltu.
21.Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 28.02.2022. a otsuse osas, milles halduskohus kaebuse osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
22.Ühtlasi tuleb muuta halduskohtu otsust menetluskulusid puudutavas osas. Halduskohus vabastas 31.12.2018. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Halduskohus jättis 28.02.2022. a otsuse resolutsiooni p 6 kohaselt poolte menetluskulud nende endi kanda. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Arvestades, et kaebaja oli esimese astme kohtus riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb HKMS § 118 lg 3 alusel jätta kaebaja menetluskulud halduskohtus Eesti Vabariigi kanda. Eeltoodut arvestades muudab ringkonnakohus halduskohtu 28.02.2022. a otsuse resolutsiooni p 6 sõnastust ja jätab kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) halduskohtus Eesti Vabariigi kanda. Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude jaotamiseks.
23.Halduskohtule 05.06.2018 saabunud avalduses palus kaebaja asendada avaldatud ja tulevikus avaldatavates määrustes ja otsustes enda nimi initsiaalidega. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.