Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 28. märts 2019, Tartu 3-18-593 Meeme Mallene kaebus Viru Vangla kohustamiseks puhastada osakonna V7 üldkasutatavate ruumide põrandaid vähemalt kaks korda nädalas ning Viru Vangla tegevuse (3. mail 2018-31. mail 2018 osakonna V7 üldkasutatavate ruumide põrandate puhastamata jätmine ning kaebaja hoidmine lukustatud kambris 15. august 2017-28. august 2017, 25. oktoober 2017 ja 30. oktoober 2017) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2018. a määrus Meeme Mallene määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Sama määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks (resolutsiooni p 1) ning tagastas muu hulgas kaebuse nõuded tuvastada, et Viru Vangla ületas kaebaja 27. oktoobri 2017. a pöördumisele nr 6-13/36584-1, 1. novembri 2017. a pöördumisele nr 6-10/36994-1, 27. novembri 2017. a pöördumisele nr 6-14/40348-1, 15. detsembri 2017. a pöördumisele nr 6-10/43047-1, 15. detsembri 2017. a pöördumisele nr 6-10/43048-1,
Tagastatava nõudega seoses on kaebaja soovinud esitada hüvitamisnõude mitme vangla väidetava rikkumise toimepanemise eest kogumis. Selles olukorras, kus ei ole selge, milline on tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõudega hõlmatud vastustaja väidetavate rikkumiste koosseis, ei ole üheselt selge seegi, kas tuvastamisnõude varasem lahendamine üldse parandaks kaebaja õiguslikku positsiooni. Kaebuse väidetest saav järeldada, et ta soovib tulevikus mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi on see võimalik üksnes sättes nimetatud õigushüve piisavalt intensiivse õigusvastase riive korral. Käesolevas asjas on halduskohus kaebaja tuvastamisnõude kaalukamate etteheidete (eluosakonna puhastamata jätmise ja kaebaja lukustatud kambris hoidmise õigusvastasuse tuvastamine) osas menetlusse võtnud. Ülejäänud osas väidetavate rikkumistega ilmselgelt ei ole kaebaja põhiõigusi sedavõrd intensiivselt riivatud, et see ületaks iniväärikuse rikkumise lävendi. Seetõttu on ilmne, et vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kahju hüvitamise nõude edukale esitamisele tulevikus. Vastavalt ei saa pidada HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangut kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Sealjuures ei ole takistatud ühe menetluse raames kahjutasu nõudmiseks vastustaja mitme rikkumise kumulatiivsest mõjust lähtudes. Tuvastamisnõude tagastamine kaebaja seda õigust ei väära.
Vt RKHK 9. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16 (p 8.1) ja selle viidatud lahendid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.