Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-918 X kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 31. märtsi 2021. a otsuse nr 6 p-i 1 osaliseks tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esindajad TE ja KK
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a otsuse peale rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2022. a otsus muutmata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) haldurite kutsekogu juhatus peatas
7.novembri 2018. a otsuse nr 16 p-ga 1 X õiguse tegutseda pankrotihaldurina kuni kutsekindlustuslepingu sõlmimiseni (pankrotiseaduse (PankrS) 64 lg 6).
2.KPK haldurite kutsekogu kehtestas 31. märtsi 2021. a otsuse nr 6 p-ga 1 isikule, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaksu 30 eurot kuus. Otsuse tegemise alusena on viidatud kohtutäituri seaduse (KTS) § 74 lg-tele 1 ja 3, § 81 lg-le 1 ning § 86 lg 4 p-le 8, samuti KPK põhikirja § 20 lg-tele 2 ja 3 ning §-le 21.
3.X esitas halduskohtule kaebuse KPK 31. märtsi 2021. a otsuse nr 6 p-i 1 tühistamiseks osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaks 30 eurot kuus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud. KTS § 67 lg 1 kohaselt on KPK liige isik, kellel on õigus tegutseda pankrotihaldurina. Seega pole kaebaja KPK liige ning temalt ei saa nõuda 30 eurot; 2) juhul, kui KPK-l oli õigus kaebajale määrata 30 euro suurune liikmemaks, on KPK otsus põhjendamata. KPK pole põhjendanud, kuidas 30 euro suurune liikmemaks tagab KPK piisava rahastuse, saavutamaks õigusaktidega ja arengukavaga taotletavaid eesmärke ning kuidas see maks aitab täita kojale pandud ülesandeid (KTS § 74 lg 2).
4.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) 1. jaanuaril 2021 jõustunud KTS § 74 lg 3 sätestab, et kui isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras; 2) KPK teavitas 2. veebruari 2021. a kirjaga nr 3-10/7 kaebajat tehtud muudatusest; 3) kaebajal on õigus osaleda kutsekogu töös ja hääletustel. KPK otsuse eelnõu pandi avalikule hääletusele ning sellele ei hääletatud vastu. Seega jättis kaebaja vastuhääle esitamata ja ta oli eelnõuga nõus. KPK otsused kehtivad kutsekogu liikmetele, sh ka siis, kui eelnõu motiveeriv osa ei ole põhjalik. Otsuse eelnõu oli arutelu all, kus kõigil kutsekogu liikmetel oli võimalik esitada küsimusi ning nõuda põhjendusi; 4) KPK eelarve valdavaks tuluallikaks on koja liikmemaks. Alates 2011. a-st on KPK ameti- ja kutsekogu eraldatavad summad olnud vastavalt 39 000 ja 78 000 eurot. Kummagi kogu liikmete arvu määramisel arvestatakse ka peatatud staatusega isikuid. Ametikogus on 40 liiget, seega on ametikogu eraldis ühisesse eelarveossa 975 eurot aastas ehk 81,25 eurot kuus. Kutsekogus on 73 liiget (neist 31. detsembri 2020. a seisuga 10 ajutiselt peatatud), seega on kutsekogu eraldis ühisesse eelarveossa 1068,49 eurot aastas ehk 89,04 eurot kuus. Kuni 2020. a-ni maksid kutsekogu liikmed kinni ka KPK kulud, mis on seotud peatatud staatusega isikutega, eelkõige nende arvestamisega ühise eelarve osa finantseerimises; 5) peatatud liige peab otsustama, kas ta lõpetab kutsekogu liikmeks oleku, mille tulemusel võiks väheneda kutsekogu proportsioon ühise eelarveosa finantseerimisel. Alternatiivselt võib peatatud liige teha otsuse ja hoida oma peatatud staatuse periood võimalikult lühikese ja maks võib stimuleerida isikut taastama oma liikmeks olek võimalikult kiiresti.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28. jaanuari 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) liikmemaksu on õigus nõuda ka kaebajalt kui isikult, kelle pankrotihaldurina tegutsemise õigus on peatatud. KTS § 74 lg 3 sätestab, et kui isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu ameti- või kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras. Seega on
2(6)
3-21-918 vastustajal õigus kehtestada liikmemaksukohustus ka neile isikutele, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud; 2) sellistele isikutele liikmemaksukohustuse kehtestamine on põhjendatud, sest KPK osutab teenust ka neile. KPK ülesandeks on infosüsteemide arendamine ja haldamine (vt KTS § 78 p 13). Hetkeks, millal pankrotihaldurina tegutsemise ajutiselt peatanud isik otsustab tegutsemist jätkata, peab süsteem olema töökorras ning sellise valmiduse tagamine on kulu. Seega on põhjendatud, et KPK tegevuse rahastamises osalevad ka need isikud, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud; 3) kõnealune liikmemaksumäär ei ole põhjendamatult suur. Vastustajal on kohustus kehtestada liikmemaks sellises suuruses, mis tagab tema tegevuse piisava rahastuse (KTS § 74 lg 2). Seega tuleb liikmemaksu suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks organisatsiooni vajadused, mitte konkreetse liikme võimekus liikmemaksu tasumisel; 4) kaevatav otsus on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi. Otsus on piisavalt põhjendatud. Kõigil isikutel, keda otsus puudutab, oli võimalik otsustamisel ja sellele eelnenud aruteludel osaleda. Kaebajal oli võimalus nimetatud tegevustes osaleda ja saada kaebuses nõutud informatsioon.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei analüüsinud KTS § 67 lg-t 1, mille kohaselt on koja liikmeks üksnes isikud, kes omavad pankrotihaldurina tegutsemise õigust. Kui isikul ei ole õigust tegutseda pankrotihaldurina, ei ole ta KPK liige. Isikut, kes ei ole KPK liige, ei saa kohustada liikmemaksu maksma; 2) KTS-i regulatsioon on õigusselgusetu. Kui koja liikmeks on ka isikud, kelle kutsetegevus on peatatud, ei oma kutsetegevuse peatamine mõtet; 3) halduskohtu seisukoht, et KPK osutab teenuseid isikule, kelle kutsetegevus on peatatud, on arusaamatu, kuna selliseid teenuseid ei osutata. Pankrotihalduritel ei ole ühtki kohustuslikku infosüsteemi, mida koda peaks arendama ja haldama; 4) KTS § 74 lg 2 kohustab kehtestama liikmemaksu, mis tagab koja piisava rahastuse. Otsusest nr 6 ei selgu, kuidas 30 eurot on piisav, et tagada koja piisav rahastus; 5) halduskohus pole analüüsinud liikmemaksu suuruse põhjendatust. Vastustaja selgitas, et liikmemaks on kehtestatud eesmärgil – s.o korrastada kutseliikmete liikmete arvu – , mis on vastuolus seadusega; 6) pankrotihalduril on kohustus maksta miinimumtasu ka siis, kui tal puudub pankrotimenetlus. Tegutsemine pankrotihaldurina sõltub kohtu ja võlausaldajate otsustest. Puuduvad reeglid, mille alusel pankrotiasju jagatakse. Arvesse ei võeta ka seda, kui isik ei saa tervislikel põhjustel haldurina tegutseda.
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) KPK avas 2013. a-l menetlusnõuetele ja infoturbe nõuetele vastava veebikeskkonnas avaneva elektroonilise oksjonikeskkonna www.oksjonikeskus.ee, mida finantseeritakse KPK liikmete liikmemaksudest. Oksjonikeskkonna aastane haldus- ja arenduskulu oli 2021. a-l 87 728 eurot. Kuna oksjonikeskkonna ülalpidamine on KPK seadusjärgne põhitegevus, ei ole lubatud selle ülalpidamist finantseerida majandustegevusena (teenusarvete alusel); 2) KPK on pankrotihalduritele välja arendanud juurdepääsud asjakohastele X-tee teenustele (kinnistusraamatu, äri-, rahvastiku-, relva-, liiklus-, pensioni-, väärtpaberite, ja kogumispensionide registritele, taganud juurdepääsu Töötukassa teenustele). Juurdepääs 3(6)
3-21-918 teenustele on korraldatud kas eelnimetatud oksjonikeskkonna infosüsteemi või spetsiaalsete andmepäringukeskkondade kaudu. Teenustele juurdepääsude haldamist ja arendamist finantseeritakse oksjonikeskkonna kuludega. Pankrotihalduril peab X-teele otsejuurdepääsuks olema registreeritud X-tee turvaserver, mille soetamine ja ülalpidamine on pankrotimenetluse käigus tehtavate andmepäringute hulka arvestades põhjendamatult kallis. Alternatiivne võimalus esitada andmekogude pidajatele kirjalikke päringuid pankrotivõlgniku varalise seisu kohta andmete saamiseks kaasaegseid toimivaid tehnoloogilisi lahendusi silmas pidades ei ole mõistlik; 3) KPK võimaldab kasutada pankrotihalduri elektroonilise veebipõhist toimikut. Tegemist on veebipõhise platvormiga, kus pankrotihaldurid saavad hallata oma menetlusdokumente ja võimaldada menetlusosalistele elektroonilise juurdepääsu. Platvormi aastane haldus- ja arenduskulu oli 2021. a-l 1709 eurot. Kuna platvormi ülalpidamine on KPK seadusjärgne põhitegevus, ei ole lubatud selle ülalpidamist finantseerida majandustegevusena (teenusarvete alusel). KPK on seega pankrotihaldurite teenindamiseks KTS § 78 p 13 alusel välja arendanud kesksed infosüsteemid, mis võimaldavad efektiivselt koguda pankrotimenetlusteks vajalikku teavet ja ka müüa pankrotivara.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.KPK on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille kõik liikmed on kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (KTS § 67 lg 1). KPK-l on oma eelarve (KTS § 72). KPK vara moodustub muu hulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest (KTS § 71 lg 1 p 1). KPK liikmemaksu miinimummäära, sh selle suuruse ja arvestamise alused kehtestavad ametija kutsekogu (KTS § 74 lg 1 ja lg 2 esimene lause). Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab KPK piisava rahastuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks (KTS § 74 lg 2 teine lause). Kui isiku õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, tasutakse liikmemaksu kutsekogu kehtestatud ulatuses ja korras (KTS § 74 lg 3 teine lause). Viimati osundatud normist nähtub, et KPK on eraldiseisev juriidiline isik, kes koondab endasse teatud ameti ja kutsega isikud (olemuslikult on tegemist kutseorganisatsiooniga). Seadusandja otsustas kutseorganisatsiooni rahastamise küsimusi reguleerida KTS-i normidega ja võimaldanud kutseorganisatsioonil koguda enda liikmetelt liikmemaksu. Vaidlusalust liikmemaksu ei tule tingimata käsitada avalik-õigusliku rahalise kohustusena põhiseaduse § 113 mõttes.
9.KPK kutsekogu võttis 31. märtsil 2021 vastu otsuse nr 6, mille p-ga 1 otsustas muu hulgas määrata liikmemaksu 30 eurot nendele isikutele, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud. Nimetatud otsuse kohta on võimalik kohaldada üldkorralduse kohta käivad norme, kuna see on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikute ringile ehk kutseorganisatsiooni liikmetele (vt HMS § 51 lg 2; selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
19.detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-18-1023, p-d 19–20).
10.KTS § 74 lg 1 ja lg 2 esimene lause ning § 74 lg 3 teine lause sätestavad KPK haldurite kutsekojale õigusliku aluse määrata isikutele, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaks.
11.Kaebaja on seisukohal, et kuna tema õigus pankrotihaldurina tegutseda on peatatud, pole ta kutsekogu liige ja temale ei saa KTS § 67 lg 1 kohaselt liikmemaksu määrata. Samuti on kaebaja seisukohal, et normid on õigusselgusetud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga ning ei näe vastuolu KTS § 67 lg 1 ja § 74 lg 3 teise lause vahel ega õigusselgusetust. 4(6)
3-21-918
11.1.KPK haldurite kutsekogu juhatus peatas 7. novembri 2018. a otsusega nr 16 kaebaja õiguse tegutseda pankrotihaldurina PankrS 64 lg 6 alusel senikauaks, kuni kaebaja sõlmib kutsekindlustuslepingu.
11.2.Eristada tuleb haldurina tegutsemise õiguse peatamist selle lõpetamisest ja kutsekojast välja arvamisest (vt PankrS § 58 lg-d 1, 11 ja lg 3). Nimetatud tegevustel on isiku õigustele ja kohustustele erinevad õiguslikud tagajärjed. Halduri KPK liikmestaatuse lõpetamine ja halduri tegutsemise õiguse peatamine ei ole samastatavad. Kutsekoja liikmestaatuse peatamine ei tähenda seda, et isik oleks KPK liikmete hulgast välja arvatud, vaid tal ei ole sellel ajal õigust kutsetegevusega tegeleda ning tal puudub kohustus osaleda täiendõppel ja koja organite töös (vt ka KPK põhikiri § 13 lg 3). Pankrotihalduri kutsekogu liikmesus lõppeb, kui isikul on tegutsemise õigus lõppenud või ära võetud (KPK põhikiri § 14 lg 1). Pankrotihaldur arvatakse kutsekogust välja PankrS § 58 lg-s 3 sätestatud ning KPK põhikirja § 15 lg-s 1 nimetatud alustel. Eespool viidatud otsusega pole kaebaja kutsekogu liikmesust lõpetatud ega arvatud teda kutsekogust välja. KTS § 74 lg 3 lubab kehtestada liikmemaksu ka nendele halduritele, kes on küll KPK liikmed, kuid kellel puudub õigus haldurina tegutseda. Kaebaja tõlgendust järgides muutuks see säte sisutühjaks, mis kinnitab tõlgenduse ekslikkust.
12.KTS § 74 lg 2 teine lause sätestab, et liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastamise õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks. Liikmemaksu mõtteks on tagada, et KPK-l oleks raha, et täita KPK-le arengukavaga seatud eesmärgid ja õigusaktidega temale pandud ülesanded (KTS § 69 ja § 78).
13.Kuigi vaidlustatud otsuse seletuskirjas pole esitatud põhjendusi selle kohta, miks määratakse haldurile, kelle tegutsemise õigus on peatatud, 30 euro suurune liikmemaks, ei too nende põhjenduste puudumine kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist (HMS § 58).
14.Vastustaja toob välja, et kutsekogu otsuse eelnõu pandi avalikule hääletusele ning sellele ei hääletanud keegi vastu, sh ei esitatud täiendavaid ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Ka kaebaja oli võimalus hääletusel osaleda, sh selgitusi küsida.
15.Liikmemaksu määra eesmärgipärasuse hindamise aluseks on KPK eelarve (vt https://kpkoda.ee/koda/alusdokumendid/eelarve-2/), milles on näidatud KPK ja kutsekogu konkreetsed kuluartiklid ja nende suurused, samuti laekumised.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja piisavalt selgitanud, kuidas kujunes 30 euro suurune liikmemaks. Vastustaja selgitab, et KPK eelarve koosneb kolmest osas: ametikogu üksikosa, kutsekogu üksikosa ja ühine eelarveosa. Ametikogu ja kutsekogu üksikosast tehakse eraldised ühise eelarveosa kulude katmiseks. Ühise eelarveosa jaoks eraldatav summa jaotatakse ameti- ja kutsekogu vahel proportsionaalselt, lähtudes kummagi kogu liikmete arvust (KTS § 72 lg 4). Vastustaja lisab, et alates 2011. a-st on ameti- ja kutsekogu eraldatavad summad olnud vastavalt 39 000 eurot ja 78 000 eurot. Kuna ametikogus on 40 liiget, on selle eraldis ühisesse eelarveossa 975 (39 000/40) eurot aastas ehk 81,25 eurot kuus. Kuna kutsekogus on 73 liiget (31. detsembri 2020. a seisuga oli 10 ajutiselt peatatud isikut), siis oli kutsekogu eraldis ühises eelarveosas 1068,49 (78 000/73) eurot aastas ehk 89,04 eurot kuus.
17.Vastustaja märgib, et liikmemaks kehtestatakse mitmeks aastaks ette, arvestades KPK-le pandud ülesannete täitmise maksumust ning liikmeskonna eeldatavat suurust. Näiteks 2021. a eelarves oli kutsekogu tuludena liikmemaksust arvestatud 95 200 eurot ning kutsekogu 5(6)
3-21-918 tegevuskulude mahuks 90 042 eurot, 2022. a eelarves 85 200 eurot ja 88 486 eurot. Eelarveaasta põhitegevuse tulem peab olema tasakaalus või ülejäägis ning puudujääk on lubatav üksnes likviidsete varade olemasolul. Juhul, kui kõik kutsekogu liikmed peataksid oma liikmestaatuse näiteks kutsekindlustuspoliisi sõlmimata jätmise tõttu, oleks kutsekogu tulu liikmemaksuna 25 200 eurot (70 peatatud liikmestaatusega isikut × 30 eurot × 12 kuud). Kui viimati märgitud summale lisada varasemate perioodide eest kogunenud 55 000 eurot, võimaldaks see ühe eelarveaasta jooksul katta kutsekogu kulud ja hoida kutsekogu eelarve seadusega lubatud piirides. Vastustaja toob täiendavalt välja, et KPK eelarve ühisosast moodustavad personalikulud (kantsler, jurist, nõunik) 55% ja majandamiskulud 45 %. Vastustaja märgib, et 30 euro eest kuus saaks ühele kantseleitöötajale maksta töötasu 12,4 eurot. Selle eest saaks tasustada 0,75 tundi tööaega kalendrikuus. Seega on vastustaja kulude küsimust põhjendanud. Kulud ja tulud on kajastatud 2021. a ja 2022. a eelarvetes. Eelmainitu võimaldab järeldada, et tegemist ei ole ilmselgelt ebaadekvaatsete põhjendustega, et õigustada haldurile, kelle tegevus on peatatud, liikmemaksu määramist 30 euro ulatuses.
18.Minimaalne liikmemaks 90 eurot tegutsemise õigust omavale isikule ja 30 eurot tegutsemise õigust mitte omavale isikule ei määrata konkreetsele isikule tarbitud teenuste eest. Tegemist on KPK kõigi liikmete solidaarse kohustusega, rahastamaks ühiselt KPK seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Seetõttu jagab ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et 30 euro suurust liikmemaksu ei saa pidada sisulises mõttes KTS § 74 lg 2 teise lausega vastuolus olevaks.
19.Vaidlusaluses suuruses minimaalset liikmemaksu (s.o 30 eurot) ei ole alust pidada ka ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Vastustaja toob põhjendatult välja, et kutsekogu liikmemaks tegutsemise õigust omavale isikule 90 eurot kalendrikuus on miinimum. Need haldurid, kellel on õigus tegutseda, maksavad iga aasta juurde 15 000 eurot, mis on ligikaudu 2/9 summast (78000 eurot), millega haldurite kutsekogu üksikosast finantseeritakse KPK eelarve ühisosa.
20.Kaebaja õigus haldurina tegutseda peatati põhjusel, et tal puudus kutsekindlustus. Kaebaja võib iga hetk sõlmida uue kutsekindlustuslepingu, misjärel võib tal tekkida uuesti võimalus asuda aktiivselt kasutama neid teenuseid, mida KPK peab pankrotihalduritele tagama nende ülesannete täitmiseks (nt töökorras infosüsteemid, täiendusõppe võimalused jm KTS §-s 78 nimetatud teenused). Mitte üksnes reaalne teenuste kasutamine pole kulu, vaid liikmetele, kelle tegevuse õigus on peatatud, võimalikuks tulevaseks tegevuseks valmiduse tagamine on samuti üks osas KPK kuludest. Vastustaja märgib õigesti, et kui kaebajal puudub tegelikult soov pankrotihaldurina tegutseda ja KPK liige olla, on tal võimalik oma liikmestaatus lõpetada, mille tulemusena puuduks tal kohustus liikmemaksu tasuda. See, kas oma liikmestaatus lõpetada või taastada enda tegutsemise õigus pankrotihaldurina, kuulub kaebaja enda mõjusfääri. Halduri tegutsemise õiguse peatumise ajal tasutavat liikmemaksu 30 eurot kuus tuleb pidada proportsionaalseks ja vastavuses olevaks KPK finantseerimisvajadusega.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.