Keskkonnaõigus › Looduskaitse

3-21-634 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-634 elupaik vastama, kuidas seda tuvastatakse ja defineeritakse. Elupaiga määratlemine ja selle kaitsmine ei saa olla kontorollimatu kaalutlusõigus. Kuna vastustaja keeldumine on tehtud elupaiga kaitse vajadust silmas pidades, oleks see põhjendatud, kui kaebaja kinnistul eksisteeriks kanakulli pesa ja kanakull kasutaks kinnistut reaalselt elutsemiseks, mida aga ei ole. Kaebaja kinnistu ei vasta elupaiga tunnustele, kuna kanakull ei ole kinnistut sigimis- ega elupaigana 13 aastat kasutanud (2008. a-l tuvastati pesa YYY kinnistul) ning kinnistu mets ei ole käsitatav esindusliku elupaigana. LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb tagada vaid esinduslike kanakulli elupaikade kaitse. Loodusdirektiivi art 1 p f kinnitab samuti, et elupaik on keskkond, kus liik elab igas eluetapis. Keskkonnaministeerium väitis oma 06.07.2016 vastuses asjas nr 3-14-50060, et püsielupaik kustutatakse registrist kolme järjestikuse kolmeaastase seiretsükli tulemusel üksnes pesa hülgamisel. Kaebaja ei pea põhjendatuks teha vahet püsielupaigal ja elupaigal, kuna mõlemal puhul peab see olema seotud linnu reaalse pesa kasutusega. Keskkonnaregistri kande nr ÜÜÜ kohaselt on kaebaja kinnistul registreeritud kanakulli leiukoht, mitte elukoht. Jääb arusaamatuks, millised faktid või tõendid kinnitavad, et kaebaja kinnistu on linnu poolt kasutatav ja oluline elupaiga toimivuse tagamiseks. YYY kinnistul olevas pesas tuvastati ka 10.06.2021 edukas pesitsus ja rõngastati 2 poega. YYY kinnistul asuva pesa vaatlusandmed kinnitavad, et kaebaja kinnistu varasemad raied ei oma mingit mõju pesitsemise edukusele. Seega ei oma kaebaja kinnistu linnu elupaigana tähtsust. Kanakulli tegelik ja funktsioneeriv elupaik on vana keskkonnaregistri numbriga OOO, mis asub YYY ja FFF kinnistutel. Amet käsitleb WWW elupaigana kahte nn elupaika (ÜÜÜ ja OOO), mis asetsevad teineteisest sadade meetrite kaugusel. Ühe elupaiga alla ei saa kuuluda kaks eraldiseisvat maa-ala. Kanakulli keskmine eluiga on 11 aastat ehk see kanakulli paar, kes kunagi kinnistul võis elutseda, on tänaseks surnud. Kaebaja kinnistu eraldise XX ja YYY kinnistu vahele jääb FFF kinnistu ja autotee. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt rajab kanakull reeglina pesa keskmiselt 350 m kaugusele metsaservast ning 350 m kaugusele noorest metsast. Kaebajale teadaolevalt on kinnistu eraldis 12 ca 400 m kaugusel YYY kinnistul asuvast kanakulli pesast, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kanakull kasutaks kaebaja kinnistut elupaigana. Seni on ekspertiisides ja erialakirjanduses käsitletud kanakulli püsielupaigana 300 m asustatud pesast. Kanakulli elupaiga hulka ei ole proportsionaalne hõlmata suvalist metsa, mis ei ole linnu jaoks sobilik ja asub pesast üle 300 m kaugusel. Vastustaja tegevus on vastuoluline. Amet on lubanud 11 aasta jooksul kinnistul teostada erinevaid raieid, nägemata ohtu ja riski elupaiga säilimisele. Kinnistul on lubatud alates 2010. a-st teha raietöid pea kõigil kinnistu eraldistel, sh on eraldisel XX lubatud teostada 2010. a-l aegjärkset raiet ja 2017. a-l lageraiet. Vastustaja praktika metsateatiste kinnitamisel 2010. a-l ja 2017. a-l on loonud kaebajale õiguspärase ootuse, et kanakulli mittenaasmisel kinnistule võimaldatakse kinnistul kaitse-eeskirja kohaselt raiet teostada. Tõendamata ja väär on vastustaja väide, et muutunud on kanakulli ohustatuse hinnang. Praegu kuvab www.eelis.ee, et kanakull on jätkuvalt ohulähedane liik, mitte ohualdis liik. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 ja § 16 lg 2 kohaselt saab keelduda vaid objektiivsete asjaolude esinemisel, mis peavad erinema 2010. a ja 2017. a olukorrast. Metsaregistri andmetel on WWW kanakulli pesapaigas 500 m raadiuses metsamaad 76%. Üle 60-aastase metsa osakaal on 33%. Seega ei ole WWW kanakulli elupaik enam esinduslik. Keskkonnaameti tellitud MTÜ Tuulelind 2018. a ekspertiisis välistati esinduslikkuse ühe põhikomponendina teadlikult pesapaiga asustusajalugu, kuna see on kvaliteedilt ja kvantiteedilt ebaühtlane (lk 5). Ekspert on välja toonud, et esinduslikus elupaigas peaks olema pesa ja 3(15)

3-21-634 kanakull peaks tavaliselt pesa kasutama vähemalt kolmeaastase intervalli tagant. Hoolimata asjaolust, et kaebaja kinnistul on üle 60 aasta vanune mets, ei ole kanakull pidanud 13 aasta jooksul seda sobivaks elupaigaks. Seega ei ole elupaiga esinduslikkuse määratlemisel ainutähtis metsa vanuseline struktuur. Ekspertiis selgitab (lk 6), et termin “elupaik” on kanakulli puhul samaväärne täpse ökoloogilise terminiga “pesapaik” ehk ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Vastustaja ise on tunnistanud, et kaebaja kinnistu puistu on hõre ega ole sobilik kanakulli jaoks. Vastustaja otsus on kaalutlusvigadega, kuna amet on kaebaja kinnistu lugenud kanakulli elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar pesitses aastatel 2002‒2004 kaebaja kinnistul. Metsateatise registreerimata jätmine ei olnud sobilik, vajalik ega mõõdukas abinõu, mida kinnitavad varasemad kinnistu metsateatised aastatest 2010 ja 2017. Kanakull ei ole kaebaja kinnistut kasutanud sigimiseks alates 2005. a-st. Ettevaatusabinõuna oleks võinud kinnistul veerraie 0,38 ha-l lubada, kuid seada tingimuse, et seda ei tehtaks pesitsusajal.

Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

WWW kanakulli elupaiga piire korrigeeriti vastustaja tellitud lepingulise töö „Kanakulli leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris“ alusel (vastu võetud 2021. a aprillis). WWW kanakulli elupaiga korrigeeritud pindala on 15,88 ha, see ei koosne erinevatest lahustükkidest ja see hõlmab ühte kanakulli pesapuud. 10.06.2021 seiras TE koos TM-ga kanakulli elupaika ja tuvastati kanakulli jätkuv edukas pesitsemine pesapuul. Pesas oli ja rõngastati 2 poega. Vastavalt töö lähteülesandele, mis koostati kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavaga, tuli kanakulli elupaikade piiritlemisel arvestada, et elupaiga pindobjekt peab hõlmama keskkonnaregistris olevad kanakulli leiukohapunkti(d) (pesapuud) ja liigi poolt kasutatava pesametsa vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatule: elupaigalaik peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“ 300 m raadiusega ring ümber kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus. Kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on liigile sobivat metsaosa ja täna asustatud ning kunagise kanakulli pesapuu (keskkonnaregistris arhiveeritud) paiknemist arvestades 15,88 ha, s.o soovitatust väiksem. Keskkonnaagentuuri 06.05.2021 seisuga koostatud kanakulli kaitstuse analüüsi kohaselt on hetkel kaitstud 42% kanakulli pindalalistest elupaikade arvust ja 50% pindalast. Kuigi pindalaliselt on miinimum täis, tuleneb see sellest, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad piiritletud suuremalt, sest pesapuude ümbruses on pesamets suures osas säilinud, erinevalt väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad järjest tükeldatumaks ja muutuvad seeläbi aja jooksul kanakullile sobimatuks. Seega on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid pesi nii kaitstavate alade sihtkaitse- kui piiranguvööndis. Kuna kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse pole siiski piisav, tuleb võtta ka uusi alasid kanakulli kaitseks kaitse alla. WWW kanakulli elupaik on olnud asustatud aastast 2002 ja pesametsaks sobiv mets on piisavas ulatuses säilinud, mida tõendab elupaiga jätkuv asustamine kanakulli poolt. Seega on elupaik kanakulli jaoks funktsioneeriv. Lisaks asub kõnealune elupaik olemasoleva kaitseala piiranguvööndis, mistõttu on otstarbekas ja vajalik selle jätkuv ja tõhus kaitse. Vajadusel tuleb kaaluda kaitsekorra rangemaks muutmist (sihtkaitsevööndi moodustamist).

4(15)

3-21-634 Kaebaja samastab ekslikult püsielupaiga ja elupaiga mõisted. Püsielupaik on LKS § 50 alusel või ministri määrusega moodustatud kaitstav ala, mis võib lisaks liigi elupaigale hõlmata ka potentsiaalset, leviku laiendamiseks vajalikku elupaika või puhvertsooni ümber elupaiga, et elupaika tõhusamalt kaitsta. Elupaiga mõiste ja selle piiritlemise alused on lahti kirjutatud tegevuskava ptk-s 5.3. Ei saa eeldada, et kanakulli elupaik piirdub vaid selle kinnistuga, kus paikneb hetkel tema pesapuu. Kanakull vajab elupaigaks piisavalt suurt metsamassiivi, kus paikneb hetkel tema pesapuu. LKS § 48 lg 2 ei sätesta, et sigimispaik peab olema iga-aastaselt kasutatav. Arvestades asjaolu, et kanakull asustab erinevatel aastatel erinevaid varupesi, mis kõik ei ole meile teada, ning liigi arvukus on langenud, võivad mõned elupaigad teatud aastatel olla kanakulli poolt asustamata või pole asustatus meile teada, kuid on käsitatavad jätkuvalt sigimiselupaigana, mida liik teatud aastate järel asustab. Tegevuskava alusel toimub nii püsielupaikades kui väljaspool püsielupaiku asuvate pesade keskkonnaregistris arhiveerimine ainult kanakulli elupaiganõudlust hästi tundva eksperdi hinnangu alusel. Arhiveerimise üheks tingimuseks on ala väike taasasustamise tõenäosus. See, et pesapaik on mõned aastad asustamata, asustatud teise röövlinnuliigi poolt või pole asustatus teada, ei tähenda, et tegemist pole liigi sigimispaigaga. WWW kanakulli elupaiga määratlemisel puudub vastuolu ka loodusdirektiivi art-s 1 toodud elupaiga definitsiooniga. Selle definitsiooni kohaselt kvalifitseeruvad liigi elupaigaks nii talvitusalad, rändepeatuspaigad kui sigimisalad. Definitsioon ei käsitle liigi asustusajalugu ega määratle, et liik peab konkreetset sigimisala asustama igal aastal. Hetkel keskkonnaregistris registreeritud pesas YYY kinnistul on kanakull pesitsenud aastatel 2009, 2010, 2014, 2016‒2019, 2021 ja varasemalt XXX kinnistul asunud pesas 2002‒2004. Seega ei ole korrektne kaebuse väide, et kanakulli pesitsus ühes pesas järjest üle 9 aasta ei ole tõenäoline. WWW kanakulli elupaik on olnud kasutuses alates 2002. a-st ja kasutusel on olnud vähemalt 2 teadaolevat pesa (XXX ja YYY kinnistul). Elupaiga kasutus ei ole seotud kanakulli elueaga, kuna ühe paarilise hukkudes leitakse teine paariline ja sobilikke pesapaiku asustatakse mitmete põlvkondade vältel. WWW kanakulli elupaik oli vahepeal piiritletud küll kahe eraldi registrikandena, kuid kanakulli jaoks on tegemist ühe tervikliku elupaigaga. Seetõttu tegi ekspert ettepaneku piiride korrigeerimiseks ja nüüdseks on moodustatud üks elupaiga laik (registrikanne). Kuna WWW kanakulli elupaik on olnud pikki aastaid asustatud, siis elupaiga seisund tervikuna on soodne ja kanakull asustab jätkuvalt WWW elupaika. Tunnustatud eksperdid on viidanud, et kanakull eelistab pesapaigana vanu metsaosasid. Ka kõnealuse kanakulli territooriumil on asunud kõigepealt pesapaik vanas metsas. Seejärel on ta pesapaiga valinud keskealises puistus, kuid edukaks pesitsuseks on vajalik, et pesapaiga ümber oleks piisavalt vana metsa. YYY kinnistul olevat pesa ümbritseva pesapaiga koosseisu kuulub ka XXX kinnistul olev metsala ja ebakorrektne on väita, et kanakull ei kasuta XXX kinnistu metsaala. Kaebajal ei saa tekkida õigustatud ootust, et kavandatud veerraie, mis on kooskõlas kaitseeeskirja § 16 lg-s 3 sätestatud langi suuruse piirangutega ning vastab metsaseaduses (MS) toodud nõuetele veerraie lubamiseks, on igal juhul lubatud. Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie (sh veerraie) lubamist ning raiet mitte lubada, kui see on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamisega (kaitse-eeskirja § 7 lg 1). Keskkonnaamet arvestab metsateatise menetlemisel menetlemise ajal olemasolevaid parimaid teadmisi ja olemasolevat informatsiooni. Keskkonnaameti tegevus ei ole vastuoluline. Metsaregistri andmetel on vastustaja 2010. a-l lubanud XXX kinnistu WWW kanakulli elupaiga alal 5(15)

3-21-634 aegjärkset raiet ja sanitaarraiet. 2010. a-l ei olnud kanakulli elupaigad veel piiritletud elupaikadena Keskkonnaregistrisse kantud. Keskkonnaregistrisse olid kantud vaid kanakulli pesade asukohad. Sellest teadmisest lähtudes kaaluti ka raiete lubamist ja raied lubati. 2017. a aegjärkse raie lubamisel eraldisele 58 (2,4 ha, registrikanne nr XXXXXXXXXX) ja lageraie lubamisel eraldisele 128 (0,21 ha, registrikanne nr XXXXXXXXXXX) leidis vastustaja, et raie ei kahjusta kanakulli elupaika ulatuses, mis viiks elupaiga rikkumise või hävimiseni. Raie lubamisel oli vastustaja teadlik WWW kanakulli elupaigast ja on raie lubamist kaaludes sellega arvestanud. Otsuse tegemisel peab vastustaja arvestama ka maaomaniku huviga oma metsas raiet teha, st piirata tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. 2021. a-l eraldisel XX kavandatud veerraie mittelubamisel leidis vastustaja, et suure tõenäosusega viiks raie elupaiga rikkumise või hävimiseni. Otsuse tegemisel arvestati ka juba varem tehtud raietega, seireandmetega ja ka seire käigus elupaiga seisundi hinnanguga. Rikutud ei ole õiguskindluse ega õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 alusel on Keskkonnaametil õigus keelata uuendusraieid ka piiranguvööndis. Kui kinnistu asub Otepää looduspargis, kuigi piiranguvööndis, kus on majandustegevus teatud piirangutega lubatud, peab maaomanik arvestama sellega, et uuendusraie võib olla seal lühema või pikema perioodi jooksul võimatu, tulenevalt kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. Uuendusraiete lubamisel kaalub Keskkonnaamet igakordselt raiete mõju kaitse-eesmärkidele, antud juhul kanakulli elupaigale. Ühel metsaeraldisel kavandatud raie ei pruugi kaasa tuua elupaiga rikkumist või hävimist, kuid see võib toimuda koosmõjus teistel eraldistel kavandatud või juba teostatud raietega. Keskkonnaametil tuleb ühes piirkonnas kavandatavate raiete puhul hinnata kavandatavate raiemahtude mõju ning arvesse tuleb võtta ka varasemalt teostatud raiete mahtu ja ulatust, samuti antud hetke kanakulli elupaiga seisundit ja liigi ohustatust. 2017. a raietega on WWW kanakulli elupaiga kvaliteeti halvendatud ning aegjärkse raie tulemusel on tekkinud WWW kanakulli elupaiga alal lage ala, millega on elupaiga territooriumil vana metsa (60-aastast või vanemat metsa) osakaal vähenenud. Veel täiendavate uuendusraiete teostamine killustab elupaika ja vähendab vana metsa osakaalu veelgi ning viiks suure tõenäosusega kanakulli elupaiga ebasoodsasse seisundisse, mis põhjustaks elupaiga hülgamise. Kuigi suuresti 2017. a-l tehtud raiete tõttu on WWW kanakulli elupaiga kvaliteet halvenenud, on see elupaigana funktsioneeriv ja tervikuna siiski jätkuvalt liigile soodne. Muutunud on ka kanakulli ohustatuse hinnang. Eesti kanakulli sigiv asurkond on viimase (2019. a; EELIS) ohustatuse hindamise järel arvatud kategooriasse „ohualdis“. 2008. a-l oli kanakulli riiklik ohustatuse hinnang „ohulähedane“. Seega on liigi ohustatus suurenenud ja liik vajab tõhusamat kaitset.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

LKS §-st 31 ning kaitse-eeskirja § 7 lg-st 1 tulenevalt on kaitseala valitsejale jäetud kaalutlusõigus otsustada, kas uuendusraiet (sh veerraiet) piiranguvööndis lubada. Looduskaitseala piiranguvöönd on osa looduskaitsealast, mitte eraldi ja autonoomselt eksisteeriv üksus, mistõttu tuleb metsa majandamisel piiranguvööndis silmas pidada nii LKSst kui ka konkreetse looduskaitseala kaitse-eeskirjast lähtuvaid nõudeid ja piiranguid. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et isegi kui kavandatav veerraie on kooskõlas kaitse-eeskirja § 16 lg-s 3 sätestatud langi suuruse piirangutega ja vastab ka MS-s toodud nõuetele veerraie lubamiseks, ei saa siiski eeldada, et see on igal juhul lubatud. Seega tuleneb õigusaktidest eeldus, et veerraie piiranguvööndis on keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud. Põhjendamatu on seega kaebaja seisukoht, et juba raie keeldumise alus (kaitse-eeskirja § 16 lg 3 ja § 7 lg 1) iseenesest on väär. 6(15)

3-21-634 Vastustaja sai otsustada kavandatud raieks nõusoleku andmise seega juhul, kui tegevus ei too kaasa kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi elupaiga kahjustamist. Kaitstava linnuliigi elupaiga kahjustamise hindamine põhineb suuresti eriteadmistel. Kohus saab hinnata, kas haldusorgani põhjendused tuginevad adekvaatsetel allikatel ega ole ilmselgelt meelevaldsed ega ümber lükatud kaebaja osutatud eriteadmiste alusel koostatud dokumentidega. Kohane on ka ettevaatuspõhimõte. Vastustaja on WWW kanakulli elupaiga piiritlemisel asjakohaselt lähtunud keskkonnaministri 2015. a-l kinnitatud tegevuskavas toodud suunistest ja põhimõtetest (ptk 1.2.2, 5.3, 3.3) ega ole meelevaldselt kõnealuse elupaiga koosseisu kuuluvaks lugenud mh kaebaja kinnistu eraldist 12, kus kaebaja kavandas veerraiet. Tegevuskava koostatakse LKS § 49 alusel. Püsielupaiga mõiste (LKS 4 lg 5 p 1) kaudu elupaiga määratlemine ei ole vajalik ega muudaks vastustaja järelduste õigsust. Püsielupaiga määratlusest ei tulene järeldust, et kanakulli elupaigaks tuleks lugeda pesapuu ja kitsa ringina joonistatud ala selle ümber, mis ei või väljuda ühe kinnistu piirest. Lisaks ei tulene LKS § 48 lg-st 2 iga-aastase sigimispaigana kasutamise nõuet. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et õigusaktides kasutatud termin „elupaik” on kanakulli puhul samaväärne liigi tegevuskavas kasutatud täpse ökoloogilise terminiga „pesapaik” – s.o ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Vastustaja selgitas, et WWW kanakulli elupaik on vahelduva maastiku tõttu keskkonnaregistrisse kantud kahe piiritletud elupaigaosana, mis moodustavad tervikuna ühe elupaiga – põhjapoolne elupaigaosa pindalaga 8,4 ha asub valdavalt XXX kinnistul (ÜÜÜ) ja teine osa asub vahetult XXX kinnistust lõunas, pindalaga 7,9 ha

(OOO).

Keskkonnaameti vastusest kaebusele nähtub, et kanakulli elupaikade (sh WWW kanakulli elupaiga) piire on keskkonnaregistris 2020. a novembris tellitud ja 2021. a aprillis vastu võetud lepingulise töö „Kanakulli leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris” alusel korrigeeritud. Viidatud töö aluseks on võetud tegevuskavas antud suunised ja põhimõtted. Tegevuskava p-st 5.3 nähtub, et seni on kanakullipesad registrisse kantud reeglina punktobjektidena. Alles viimase aasta jooksul on pesapaiku hakatud registreerima ka tervet pesitsuspuistut hõlmavate pindalaliste objektidena, mis on kahtlemata ökoloogiliselt sobivam lahendus, sest pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused ning pesapaigal (elupaigalaigus) leidub sageli mitmeid pesi, lisaks on piiritletud elupaigalaigus võimalik vältida häirimist (vt LKS § 55 lg 6). Edaspidi tuleks tegevuskava kohaselt kanakulli pesapaik selle avastamisel keskkonnaregistrisse kandmiseks alati esitada kui pindalaline objekt, mis piiritletakse elupaigapõhiselt (vt tegevuskava lk 36). Pärast elupaiga piiride korrigeerimist ei ole WWW kanakulli elupaik enam keskkonnaregistrisse kantud eraldi elupaigaosadena (lahustükkidena), vaid moodustab ühe elupaiga laigu (keskkonnaregistri kood OOO) pindalaga 15,88 ha ja hõlmab ühte kanakulli pesapuud. Keskkonnaamet on selgitanud, et 300 m raadiune ring ümber kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus. Kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on soovitatust väiksem, kuid liigiekspertide hinnangul kaasatud siiski tervikuna sobiva metsaosa ulatuses. Kuna WWW kanakulli elupaigas (YYY kinnistul) asub pesa, siis vastab see ühtlasi liigi tegevuskavas kasutatud ökoloogilisele terminile „pesapaik”. Kuigi veerraie mittelubamise ajal (11.01.2021) oli keskkonnaregistris registreeritud XXX kinnistul ja sellest vahetult lõunas paiknevad elupaigaosad eraldi, ei tähenda see, et need ei moodustanud juba siis kanakulli jaoks ühte terviklikku elupaika. Vastustaja on selgitanud, et sel põhjusel tehtigi ekspertettepanek konkreetse elupaiga piiride korrigeerimiseks ning moodustati üks elupaiga laik (registrikanne). Nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses on selgelt märgitud, et keskkonnaregistris eraldi koodidega (ÜÜÜ ja OOO) registreeritud elupaigaosad moodustavad tervikuna ühe elupaiga. Seda, et varasemalt keskkonnaregistris koodidega ÜÜÜ ja OOO registreeritud elupaigaosi ei käsitletud tollal eraldiseisvate elupaikadena ning selliselt toimimine ei ole põhjendatud ka nüüd, toetab ka tegevuskava p 1.2.2. 7(15)

3-21-634 Ühestki õigusaktist ei tulene, et uuendusraiet võib keelata üksnes juhul, kui konkreetsel kinnistul või eraldisel on tuvastatud pesapaik (pesa) ja faktiliselt peab olema tõendatud isendi olemasolu. Nimetatud põhimõtet rakendatakse LKS §-des 55‒63 sätestatud isendikaitse puhul. Praegusel juhul on piiranguvööndis kavandatud uuendusraie keelatud looduskaitseala kaitsekorda rakendades. Kuna Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks on mh kaitsta kanakulli elupaiku (§ 1 lg 1 p 2) ning ka Vanamõisa-Restu piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse (§ 14 lg 4), tuli Keskkonnaametil piiranguvööndis raietegevuse lubatavuse üle otsustamisel lähtuda sellest, kas tegevus võib kahjustada kaitseeesmärgiks oleva linnuliigi elupaika konkreetse isendi alal esinemist tuvastamata. Kaebaja viidatud loodusdirektiivi art-s 1 toodud elupaiga definitsioonist ega LKS § 48 lg-st 2 ei ole tuletatav, et liik peaks konkreetset kohta asustama igal aastal, et see kvalifitseeruks liigi elupaigaks (vt ka vaideotsuse p 2.9). Liikide elupaikade tuvastamine ja piiritlemine toimub kaitse-eeskirja menetluses ning vastustaja ei pea iga kord metsateatise menetlemisel kohapeal tuvastama konkreetsel eraldisel kaitstava liigi pesapaika või muid elutegevuse jälgi, tõendamaks konkreetsel ajahetkel maa-ala kasutamist elupaigana. Eeltoodu valguses on asjakohatud kaebuse väited, et kaebaja kinnistul ei ole enam kanakulli pesa ja lind pole seal pikemat aega elanud ega siginud. WWW kanakulli elupaiga sisse jääb mh YYY kinnistul asuv metsaala, kus on käesoleval aastal tuvastatud kanakulli edukas pesitsemine (poegade olemasolu). Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole oluline välja selgitada, kas kaitsealal (sh kaebaja kinnistul) asuv mets on kaitsealuse linnuliigi elupaigaks sobiv. Vastustaja on siiski selgitanud, et WWW kanakulli elupaik on olnud asustatud alates 2002. a-st (kasutusel on olnud vähemalt 2 teadaolevat pesa) ja pesametsaks sobiv mets on piisavas ulatuses säilinud, mida kinnitab elupaiga jätkuv asustamine kanakulli poolt. Kuigi kaebaja kinnistul on mitmed elupaika jäävad osad majandamisega raiutud liiga hõredaks (st WWW kanakulli elupaiga kvaliteet on madalseisus), on vastustajale teadaolevalt kõnealune elupaik asustatud olnud juba ca 20 aastat. Elupaika ei ole seega määratletud ühe kanakulli paari eluea kaudu. Kuigi kanakull on hetkel valinud pesapaigaks YYY kinnistul asuva keskealise puistu, on vastustaja selgituste kohaselt edukaks pesitsuseks (sh toitumiseks) siiski vajalik, et pesapaiga ümber oleks piisavalt vana metsa, mida kanakullile antud juhul pakubki kaebaja kinnistu. Tegevuskavas on peetud oluliseks, et kanakulli pesapaigana (elupaigana) piiritletakse pesapuust ligikaudu 300 m raadiuses olev soovitavalt vähemalt 60-aasta vanuse puistuga metsaala. Seejuures, kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Vastustaja selgitas kõnealuse 300 m osas, et tegemist on kompromissiga, arvestades metsaomanike huve, kuna üksnes linnu enda vajadustest lähtuvalt võiks see olla ulatuslikum. Seega on kaebaja kinnistul olev mets jätkuvalt kanakulli edukaks pesitsemiseks oluline, kuuludes seetõttu ka WWW kanakulli elupaiga koosseisu. Eeltoodut arvestades on alusetu kaebaja seisukoht, et kaebaja kinnistu ei oma linnu elupaigana mingit tähtsust ning kaebaja kinnistu on loetud kanakulli elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar seal aastatel 2002‒2004 pesitses. Ka kaebaja viited Keskkonnaameti poolt 2018. a-l tellitud ekspertiisile ei viita, et vastustaja oleks WWW kanakulli elupaika „kunstlikult laiendanud“. Elupaikade kaitsmisel ei tule lähtuda pelgalt sellest, kus kaitsealusel liigil võiks teoreetiliselt olla head tingimused elamiseks. Kui mingi pesapaik ka aja möödudes ei vasta enam tüüpilise esindusliku elupaiga tunnustele, ei anna see veel alust selle kaitseta jätmiseks ja arhiveerimiseks (registrist kustutamiseks), kui liik seal reaalselt elutseb ehk peab elupaika jätkuvalt enda jaoks sobivaks. Asjakohatu on seega kaebaja väide, et kaitse alla tuleks võtta hoopis tiheda metsaga GGG kinnistu (riigimaa), mis väidetavalt pakuks kanakullile paremaid elupaiga tingimusi. Samamoodi ei ole asjakohane kaebaja viide pesa nr KLO9107080 arhiveerimisele üks aasta pärast selle hävinemist – WWW kanakulli elupaigas (OOO) asuv pesa ei ole hävinenud, vaid 8(15)

3-21-634 on asustatud. Kunagi kaebaja kinnistul asunud pesa (ÜÜÜ) ongi praeguseks arhiveeritud (keskkonnaregistris kirjed puuduvad). Samas ei tähenda see, et kaebaja kinnistul olevat metsaala ei oleks seetõttu enam põhjust haarata WWW kanakulli elupaiga sisse. Vastustaja on piisavalt põhjendanud kavandatud veerraie negatiivset mõju WWW kanakulli elupaiga seisundile ning Otepää looduspargi ja Otepää linnuala kaitse-eesmärkidele. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid. Kanakull pesitseb eelkõige vanades raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele suur. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad (vt p 4.1). Tegevuskava p 5.1 kohaselt on pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk populatsiooni soodsa seisundi saavutamine suuruses 700– 1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang). See seab eesmärgiks aastaks 2029 kanakulli arvukuse tõusu 700‒1000 paarini, mis on ligi 70% rohkem, kui on praegune arvukus. Selleks, et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik kanakulli arvukuse tõus, on seega oluline kaitsta kõiki juba kaitstavatel aladel asuvaid kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku kaitse alla (p 6, lk 37‒38). Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒ 2026 (kaitsekorralduskava) nähakse samuti kanakullile olulise ohutegurina kõrge looduskaitselise väärtusega puistufragmentide vähenemist piiranguvööndis ning Otepää loodusala pikaajaliseks eesmärgiks on kaitsekorralduskava kohaselt 2 kanakullipaari olemasolu (vt p 2.1.6.1.1). Viimastel aastatel (2016‒2020) tehtud seirete tulemusel on Otepää loodusalal teada vaid 2 asustatud kanakulli pesitsusterritooriumi, neist kõigil aastatel on üks olnud WWW kanakulli elupaik. Seetõttu on vastustaja pidanud oluliseks tagada, et kanakulli edukas pesitsus WWW kanakulli elupaigas jätkuks. Vastustaja on selgitanud, et 2017‒2018. a-l teostatud raiete järgselt on WWW kanakulli elupaiga kvaliteet madalseisus ning täiendava uuendusraie tegemine XXX kinnistu eraldisel 12 viiks tõenäoliselt elupaiga rikkumise või hävimiseni. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna praegu pesitseb Otepää loodusalal 2 paari kanakulle, on kaitse-eesmärk täidetud. Selleks, et säiliks 2 kanakullipaari olemasolu, ongi mh vajalik piiranguvööndis asuvat WWW kanakulli elupaika uuendusraie keelamisega kaitsta. Liigikaitse on kõige tulemuslikum just sobivate elupaikade kaitse kaudu. Vastustaja on selgitanud, et kui kanakull asub pesitsema Harimäe sihtkaitsevööndisse (riigimetsa), siis muudetakse elupaiga piire. Kui liik pesitseb edasi piiritletud piiranguvööndi elupaigas, kaalub Keskkonnaamet Otepää looduspargi tsoneeringu muutmist, st WWW kanakulli elupaiga sihtkaitsevööndisse arvamist. Piiranguvööndis uuendusraiete keelamine on oluline ka selleks, et kanakulli pesamets säiliks, kuniks on otsustatud selle sihtkaitsevööndisse arvamine. Kuna vastustaja leidis, et kaebaja taotletud veerraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi kahjustumise ehk raie teostamine eraldisel 12 pole kanakulli elupaigale kujutatavat ohtu arvestades võimalik, ei pidanud ta samal ajal kaaluma tingimuse seadmist, mis keelaks raiet teostada üksnes linnu pesitsusajal. Lindude peamisel pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on sõltumata Keskkonnaameti poolt tingimuse seadmisest tahtlik häirimine (sh raietegevus) seadusega keelatud. Põhjendamatud on kaebaja väited vastustaja vastuolulise käitumise ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta. Heaks kiidetud metsateatis on tähtajaline luba (haldusakt), mis antakse kehtiva õiguse alusel ning mis lubab raiet teostada 12 kuu jooksul. Seega ei saa isikul varasemate metsateatiste rahuldamisest tekkida õigustatud ootust sellele, et Keskkonnaamet lubab tulevikus kas samadel või teistel eraldistel metsaraiet teostada. Kaebaja pidi juba Otepää looduspargis Vanamõisa-Restu piiranguvööndis kinnistu soetamisel võtma arvesse, et uuendusraied on tema kinnistul lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. 9(15)

3-21-634 Uuendusraiete lubamisel kaalub Keskkonnaamet igakordselt raiete mõju kaitse-eesmärkidele. Taotletavate raiete puhul tuleb mh arvesse võtta kavandatud alal varem teostatud raiete mahtu ja ulatust ning konkreetse ajahetke kanakulli elupaiga seisundit. Samuti peab otsuse tegemisel igakordselt arvestama maaomaniku huviga oma metsa majandada ning piirata seda nii vähe kui võimalik ja samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Praegusel juhul pidi vastustaja mh arvestama sellega, et 2017. a-l teostatud raiete tulemusel on WWW kanakulli elupaiga territooriumil vana metsa osakaal vähenenud ning täiendavate uuendusraiete teostamine killustaks elupaika ja vähendaks vana metsa osakaalu veelgi, mis omakorda viiks kanakulli elupaiga ebasoodsasse seisundisse ja tõenäoliselt põhjustaks elupaiga hülgamise. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud väita, et raiete tulemusel ei ole looduses midagi muutunud. Lisaks on võrreldes 2017. a-ga kanakulli ohustatus suurenenud ja liik vajab seetõttu tõhusamat kaitset („Lühikokkuvõte Eestis esinevate haudelindude (Aves) liikide ohustatuse hindamistulemustest 2019“ LISA 1). Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et varasemate raietega oli jõutud selle piirini, millest edasi raie lubamine (sõltumata selle liigist) kahjustaks väga tõenäoliselt elupaika. Asjas pole esitatud tõendeid või veenvaid põhjendusi, mis annaks alust pidada seda hinnangut meelevaldseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-634 Kohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et elupaik XXXXXXXXXXX peaks hõlmama XXX kinnistu asemel hoopis pesapaika ümbritsevaid BBB, FFF ja GGG kinnistut. Arusaamatuks jääb, millised faktid ja tõendid kinnitavad, et XXX kinnistu on linnu poolt elupaigana kasutatav ja oluline elupaiga toimivuse tagamiseks, kui 11 aasta jooksul pole Keskkonnaameti loal raiete tegemine häirinud linnu sigimist ja elutsemist YYY kinnistul. YYY pesa vaatlusandmed kinnitavad, et praktiliselt igal vaatluskorral on YYY kinnistul olevast pesast leitud munad või pojad. Kohus pole seda kaebaja väidet analüüsinud. Kohus on jätnud hindamata, et kinnistu ei vasta kanakulli elupaigaks vajaliku metsa nõuetele. Kinnistul ei ole tihedat varju pakkuvat metsa ja tegemist ei ole tüüpilise esindusliku kanakulli elupaigaga. Lisaks asub pesa üle 300 m kaugusel toimivast pesast, mida eraldab veel tee. Seetõttu ei ole kinnistu elupaiga osana määratletud õigesti. Kinnistul on metsa tihedus poole väiksem kui linnule vajalik, mistõttu pole põhjendatud kinnistu hõlmamine elupaika. Isegi elupaiga piiride tõmbamisel on eksitud tegevuskava p 5.3 vastu, kuna tegevuskavas ei ole ette nähtud, et kanakull elutseks ja kasutaks elupaigana üksteisest eraldatud lahustükke. Kohus ei ole kontrollinud, kas kinnistu hõlmamine elupaika on tehtud põhjendatult, lähtudes proportsionaalsuse testist. Kohtu väide, et metsateatiste tegemise ajal moodustasid elupaigad ÜÜÜ ja OOO ühtse elupaiga, on väär. Sellekohased tõendid puuduvad. Kaebuse lisa 2 kohaselt ei moodusta need elupaiga lahustükid ühte terviklikku maa-ala. Elupaigad ei ole isegi puutumuses. Elupaiga piiriks on tegevuskava p 5.3 kohaselt tee, mis eraldab kinnistut kanakulli tegelikust elupaigast (esialgne OOO). Kohtu viide LKS § 48 lg-le 2 ei ole õige, kuna kaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on kanakulli elupaikade kaitse, ei saa elupaigana käsitada tervet kaitseala, vaid põhjendatud ja vajalikku osa sellest, kus lind reaalselt elutseb ja mis on vajalik tema elutsemiseks. Omandiõiguse piiramine, milleks elupaika hõlmamine on, peab toimuma põhjendatult ja kontrollitavate faktide alusel. Väär on kohtu järeldus, et praeguse vaidluse lahendamisel pole vaja välja selgitada, kas kaitsealal asuv mets on kaitsealuse linnuliigi elupaigaks sobiv. Metsa seisukord on sama oluline kui kinnistu kaugus pesapuust, mille järgi hinnatakse sobilikku esinduslikku elupaika. Kanakulli elupaigad, mis vajavad kaitset, saavad olla ainult esinduslikud elupaigad, mida XXX kinnistu ei ole. WWW kanakulli elupaik ei ole enam esinduslik. Alusetu on ka väide, et kanakulli kaitse tegevuskava annab aluse laiendada elupaiga piire kaugemale kui 300 m. Kohtu viide tegevuskava p-le 5.3 on väär, kuna kinnistu mets ei ole sobilik ja laiendus ei ole proportsionaalne, sest ei oma põhielupaiga maa-alaga isegi puutumust. Keskkonnaamet ei ole esitanud kaalutlusi, miks on kinnistu ökoloogiline olukord kanakullile parem kui BBB, FFF ja GGG kinnistutel. Elupaigana kasutamine ei tähenda toitumisala või lennukoridori. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks üldse kaalunud kinnistu WWW elupaika hõlmamise otstarbekust ja proportsionaalsust. Metsateatise registreerimisest keeldumise otsus on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Veerraie lubamine ei mõjutaks kuidagi kanakulli tegelikku elukvaliteeti ja elupaika. Aastatel 2010 ja 2017 lubati oluliselt ulatuslikumaid uuendusraieid teha ning siis olid metsateatised kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga. Seega on silmakirjalik väita, et nüüd viiks 0,38 ha suurune veerraie kanakulli elupaiga hävinemiseni. Metsateatise registreerimisest saab kaitseeeskirja § 7 lg 1 ja § 16 lg 2 kohaselt keelduda vaid objektiivsete asjaolude esinemisel, mis peavad erinema 2010. ja 2017. a olukorrast. Seda antud juhul ei ole, mistõttu on keelduva metsateatisega rikutud põhiseaduse §-st 10 tulenevalt õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Faktiliselt ei ole looduses midagi muutunud. Ilmselgelt ei ole perioodil 2008‒2019 kanakulli arvukus langustrendis, mistõttu on alusetu väita, et kanakull on nüüd ohualdis.

11(15)

3-21-634

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-634 puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LKS § 48 lg 2 kohaselt tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 2 kohaselt on looduspargi kaitse-eesmärk mh kaitsta kanakulli elupaika. Kaitse-eeskirja § 14 lg 4 sätestab, et Vanamõisa-Restu piiranguvööndi üks kaitse-eesmärke on kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Niisiis on tegemist liigi kaitsega ala kaitse kaudu ‒ kanakulli kaitsega Otepää looduspargi kaitse kaudu. Vastavalt LKS § 49 lg 1 p-le 2 koostatakse liigi kaitse tegevuskava liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. LKS § 4 lg 5 p-i 1 ei ole õige tõlgendada viisil, et püsielupaigaga saab tegemist olla üksnes siis ja senikaua, kui kaitsealune liik ala reaalselt kasutab, vaid püsielupaiga määratlemisel on oluline arvestada ka elupaigaga seotud kaitsealuse liigi eripära (nt kas liik kasutab vaheldumisi mitut elupaika ja taasasustab ka vanemaid elupaiku jne), mille puhul saab lähtuda asjaomase liigi kaitse tegevuskavast (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 12; 11.10.2018 otsus nr 3-15-2771, p 12; 05.04.2018 otsus nr 3-15-2818, p 13). Seega tuleb looduspargi kaitse-eesmärgiks oleva kanakulli elupaiga mõiste puhul arvestada ka kanakulli kaitse tegevuskava (dtl 155 jj; ptk 1.2). Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt tuleb aga kaitstavatel aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid. Kanakulli kaitse tegevuskava elupaiga määratlusest on lähtutud ka AT ekspertiisis (dtl 48 jj): seaduses kasutatud termin „elupaik“ on kanakulli puhul samaväärne täpse ökoloogilise terminiga „pesapaik“ ehk ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa (lk 6). Kanakulli pesapaik on aga kanakulli pesa või pesi ümbritsev pesapuistu 300 m raadiuses, nagu on kirjeldatud kanakulli kaitse tegevuskavas (lk 3). Ekspertiisis pole väidetud, et kanakulli toitumiskoht või potentsiaalne pesamets ei saa olla kanakulli elupaiga osa.

3-21-634 pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Apellatsioonkaebuses välja toodud argumendid, mille kohaselt on XXX kinnistu lahustükk ja YYY kinnistust teega eraldatud, pole kanakulli elupaiga määratlemisel seega olulised. Kanakulli kaitse tegevuskavas on viidatud (lk 7), et mosaiikne maastik võib olla kanakullile isegi sobivam elupaik, kui ühtlane metsamassiiv.

3-21-634 selgitanud, et oluline on säilitada XXX kinnistu senine seisund, kuna seal kasvav vana mets on oma omadustelt kanakulli toitumisala ning see metsa osa moodustab 1/3 kogu pesapaiga ümbruses (500 m raadiuses pesast) olevast vanast metsast. Sellest tulenevalt on Keskkonnaamet järeldanud, et täiendava uuendusraie (ka veerraie) tegemine XXX kinnistu eraldisel 12 viiks suure tõenäosusega kanakulli elupaiga rikkumise või hävimiseni ning oleks seetõttu vastuolus Otepää looduspargi ning Otepää linnuala kaitse-eesmärgiga kaitsta kanakulli elupaiku. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid argumente, mis selle järelduse ümber lükkaks, st, et taotletud uuendusraie ei rikuks kanakulli elupaika (seejuures ei oma määravat tähtsust küsimus, kas kanakull on täna ohulähedane liik või ohualdis liik). Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ega ole rikkunud kaalutlusreegleid. Kaebaja majandushuvi raietegevuseks ei kaalu konkreetsel juhul üles avalikku huvi loodusväärtuse kaitseks. WWW elupaika ei ole võimalik säilitada muude kaebajat vähem koormavate meetmetega. Asjaolu, et kaebajal on varem lubatud kinnistul raieid teostada, ei anna talle õigustatud ootust, et seda saab piiranguteta teostada ka tulevikus. Tõele ei vasta kaebaja väide, et võrreldes eelnevate raietega ei ole looduses midagi muutunud, mistõttu ei saaks ka raie lubamisest keelduda. Eelnevad raied ongi põhjuseks, miks WWW kanakulli elupaik on täna kehvas seisus ehk teisisõnu ‒ eelnevad raied ongi see muudatus looduses, mis tõi praegu kaasa raiekeelu.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.