Keskkonnaõigus › Looduskaitse

ASJAOLUD

kohaselt ei ole kavandatud veerraie lubatud, kuna kavandatud raieala asub xxxxxx piiranguvööndis II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigas ning uuendusraie on vastuolus xxxxxxx looduspargi ja xxxxxx linnuala kaitse-eesmärgiga kaitsta kanakulli elupaikasid. xxxxxx looduspark kuulub xxxxxxx linnualana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2) Vastustaja vastusest nähtuvalt on tänaseks xxxxx kanakulli elupaik liidetud kokku üheks kanakulli leiukohaks registrikoodiga xxxxxxxxx. Selle käigus on KeA asunud väitma, nagu kogu väidetav kanakulli elupaik oleks alates 2002. a olnud üks ja seesama elupaik. Kuntslikult suurendatud nn elupaik ei ole kanakulli elupaik selle definitsiooni sisulises mõttes. Asjaolu, et KeA on muutnud keskkonnaregistri pidamise põhimõtteid elupaikade registreerimisel, ei muuda seda põhjendatud elupaigaks, mida lind reaalselt pesitsemiseks kasutab ja vajab. 3) Ainsana avab elupaiga mõistet looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 5 p 1. Seaduses kasutatava elupaiga terminile vastab ökoloogiline termin pesapaik. Elupaiga määratlus peab seega vastama kahele nõudele – kanakull kasutab kinnistut pesitsemiseks ja poegimiseks ja/või kasutab seda perioodilise koondumispaigana. Samas võib elupaiga puhul tegemist olla määratlemata õigusmõistega. xxxxxx looduspargi kaitse-eeskiri samuti ei ava, millistele tunnustele peaks elupaik vastama, kuidas seda tuvastatakse ja defineeritakse. Elupaiga määratlemine ja selle kaitsmine ei saa olla kontorollimatu kaalutlusõigus. Kuna KeA keeldumine on tehtud elupaiga kaitse vajadust silmas pidades, oleks see põhjendatud, kui kaebaja kinnistul eksisteeriks kanakulli pesa ja kanakull kasutaks kinnistut reaalselt elutsemiseks, mida antud juhul ei ole. Kaebaja kinnistu ei vasta elupaiga tunnustele, kuna kanakull ei ole kinnistut sigimis- ja elupaigana 13 aastat kasutanud (2008. a tuvastati pesa xxxxxx kinnistul) ning kinnistu mets ei ole sobilik ja käsitletav esindusliku elupaigana. LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb tagada vaid esinduslike kanakulli elupaikade kaitse.

2(19)

4) Loodusdirektiivi artikkel 1 p f kinnitab samuti, et elupaik on keskkond, kus liik elab igas eluetapis. Antud juhul kanakull ei ela ega pesitse kinnistul juba 13 aastat, mis on piisavalt pikk aeg väitmaks, et tegemist ei ole kanakulli elupaigaga. Seda enam, et Keskkonnaministeerium väitis oma 06.07.2016 vastuses asjas nr 3-14-50060, et püsielupaik kustutatakse registrist kolme järjestikuse kolmeaastase seiretsükli tulemusel üksnes pesa hülgamisel. Kaebaja ei pea põhjendatuks teha vahet püsielupaigal ja elupaigal, kuna mõlemal puhul peab see olema seotud linnu reaalse pesa kasutusega. 5) Keskkonnaregistri kande nr xxxxxxxx kohaselt on kaebaja kinnistul registreeritud kanakulli leiukoht. Seega on KeA vääralt väitnud, et kinnistul on registreeritud kanakulli elukoht. Ka nimetatud registrikande kõrval kuvatavad liigi põhiandmed näitavad, et elu-, sigimis- või püsielupaigana käsitletakse ainult ala, kus kanakull reaalselt pesitseb. Kanakulli elupaiga mõiste peab vastama teatud nõuetele (LKS § 4 lg 5 p 1 ja loodusdirektiivi artikkel 1 p f) ja see peab olema kohtumenetluses kontrollitav. Jääb arusaamatuks, mis faktid ja tõendid kinnitavad, et kaebaja kinnistu on linnu poolt kasutatav ja oluline elupaiga toimivuse tagamiseks. 6) xxxxxx kinnistul olevas pesas tuvastati ka 10.06.2021 edukas pesitsus ja rõngastati 2 poega. xxxxxx kinnistul asuva pesa vaatlusandmed kinnitavad, et kaebaja kinnistu varasemad raied ei oma mingit mõju pesitsemise edukusele. Seega ei oma kaebaja kinnistu linnu elupaigana mingit tähtsust. Kanakulli tegelik ja funktsioneeriv elupaik on vana keskkonnaregistri numbriga xxxxxxxxxx, mis asub xxxxxx ja xxxxxx kinnistutel. Amet käsitleb xxxxxx elupaigana kahte nn „elupaika“ (xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx), mis asetsevad teineteisest sadade meetrite kaugusel. xxxxxx elupaik peaks hõlmama ühte terviklikku maa-ala, kus on linnu pesa ja mida lind reaalselt elutsemiseks kasutab. Ühe elupaiga alla ei saa kuuluda kaks eraldiseisvat maa-ala. Kanakulli keskmine eluiga on 11 aastat ehk see kanakulli paar, kes kunagi kinnistul võis elutseda, on tänaseks surnud. 7) Kaebaja kinnistu eraldise 12 ja xxxxx kinnistu vahele jääb xxxxxx kinnistu ja autotee. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt reeglina hoitakse eemale metsaservadest ja teistest potentsiaalsetest häiringuallikatest – pesa rajatakse keskmiselt 350 m kaugusele metsaservast ning 350 m kaugusele noorest metsast. Kaebajale teadaolevalt kinnistu eraldis 12 on ca 400 m kaugusel xxxxxx kinnistul asuvast kanakulli pesast, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kanakull kasutaks kaebaja kinnistut elupaigana. Seni on ekspertiisides ja erialakirjanduses käsitletud kanakulli püsielupaigana 300 m asustatud pesast. Kanakulli elupaika ei ole proportsionaalne hõlmata suvaliselt metsa, mis ei ole linnu jaoks sobilik ja asub pesast üle 300 m kaugusel. 8) KeA tegevus on vastuoluline. Amet on lubanud 11 aasta jooksul kinnistul teostada erinevaid raied, nägemata ohtu ja riski „elupaiga“ säilimisele. Kinnistul on lubatud alates 2010. a teha raietöid pea kõigil kinnistu eraldistel, sh on eraldisel 12 lubatud teostada 2010. a aegjärgset raiet ja 2017. a lageraiet. KeA praktika metsateatiste kinnitamisel 2010. a ja 2017. a on loonud kaebajale õiguspärase ootuse, et kanakulli mittenaasmisel kinnistule võimaldatakse kinnistul kaitse-eeskirja kohaselt raiet teostada. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-24-11 (p 50) kohaselt õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Antud juhul ei ole looduses midagi muutunud (kanakull ei ole naasnud), mis annaks aluse keelduda eraldisel 12 raiet lubava metsateatise registreerimisest. Tõendamata ja väär on KeA väide, et muutunud on ka kanakulli ohustatuse hinnang. Praegu kuvab www.eelis.ee, et kanakull on jätkuvalt ohulähedane liik, mitte ohualdis liik. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 ja § 16 lg 2 kohaselt saab keelduda vaid objektiivsete asjaolude esinemisel, mis peavad erinema 2010. a ja 2017. a olukorrast.

3(19)

9) Kuna kinnistu asub xxxxx looduspargi kaitsealal ja seda soovitakse jätkuvalt kaitsta kanakulli elupaigana, siis peaks tegemist olema esindusliku ja hästi säilinud kanakulli elupaigaga. LKS § 48 lg 2 alusel on võimalik kaitsta vaid esinduslikke ja toimivaid elupaiku, mida lind reaalselt sigimiseks ja elutsemiseks kasutab. Väide, et kanakulli elupaiga kvaliteet on madalseisus, kuid elupaigana siiski funktsioneeriv, peab olema kontrollitav ning vastama faktilistele eeldustele ja õigusaktide määratlusele. Asjaolu, et LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb 50% kanakulli elupaikadest kaitse alla võtta, ei tähenda, et kaebaja kinnistul tuleb kaitsta kanakulli olematut elupaika. Kõikidest registreeritud kanakulli pesadest (421) tuleb eelistada esinduslikke elupaiku, mida kanakullid reaalselt pesitsemiseks kasutavad. 10) Metsaregistri andmetel on xxxxx kanakulli pesapaigas 500 m raadiuses metsamaad 76%. Üle 60-aastase metsa osakaal on 33%. Seega xxxxx kanakulli elupaik ei ole enam esinduslik ja puudub alus keelata kinnistul raiet. KeA tellis MTÜ-lt Tuulelind 2018. a ekspertiisi (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 10.12.2019 nr 7-4/19/4879-9 all), mis mh analüüsis üle Eesti kõikide kanakulli elupaikade esinduslikkust ning selle alusel kaitse alla võetavate kanakulli elupaikade valikut, ulatust ja tsoneeringut. Ekspertiisi lk 3 kohaselt kanakulli pesapaigana mõistetakse kanakulli pesa või pesi ümbritsevat pesapuistut 300 m raadiuses, nagu on kirjeldatud kanakulli kaitse tegevuskavas. Seega käsitleti ka ekspertiisis pesapaigana/elupaigana metsa, kus on kanakulli pesa. Ekspertiisis välistati esinduslikkuse ühe põhikomponendina teadlikult pesapaiga asustusajalugu, kuna see on kvaliteedilt ja kvantiteedilt ebaühtlane (lk 5). Kaebaja aga leiab, et pesitsusajalugu ei saa välistada elupaiga esinduslikkuse määramisel, mida nõuab ka LKS § 4 lg 5 p 1 ja loodusdirektiivi art 1 p f. Eksperdid, keda KeA kasutab, ei orienteeru õiguslikes terminites ning nende järeldused ei ole õiguslikult korrektsed. Ekspert on välja toonud, et esinduslikus elupaigas peaks olema pesa ja kanakull peaks tavaliselt pesa kasutama vähemalt kolme aastase intervalli tagant. Hoolimata asjaolust, et kaebaja kinnistul on üle 60 aasta vanune mets, ei ole kanakull pidanud 13 aasta jooksul seda sobivaks elupaigaks. Selle asemel pesitseb kanakull xxxxx kinnistul, mida ümbritsevad xxxxx kinnistu, mille eraldistel 4 ja 5 on 39 ja 55 aasta vanune mets ning xxxxxx kinnistu, mille eraldisel 17 kasvab 70 aasta vanune mets. Eeltoodu tõendab, et elupaiga esinduslikkuse määratlemisel ei ole ainutähtis metsa vanuseline struktuur. Ekspertiis selgitab (lk 6), et termin “elupaik” on kanakulli puhul samaväärne täpse ökoloogilise terminiga “pesapaik” ehk ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Eeltoodu kinnitab, et elupaik peab olema seotud pesaga ning pesitusega, mida kaebaja kinnistul ei ole. Kinnistu asub xxxxxx kinnistul paiknevast pesast üle 300 m kaugusel, mistõttu ei saa seda ka kaitse tegevuskava valguses määratleda pesapaigana/elupaigana. Kanakulli elupaigana peaks kaitse alla võtma vahetult kanakulli pesa kõrval (xxxxx kinnistu) oleva suure xxxxx Metskond 67 (kt xxxxxxxxx) kinnistu, mis peaks olema ideaalne potentsiaalne kanakulli elupaik. Kaebaja kinnistul on küll vanemaid puid, kuid mets on hõre ega paku kanakullile nõutavat varju. Samas xxxxx Metskond 67 kinnistu on paksu tiheda metsaga kaetud ning pakuks kanakullile häid elupaiga tingimusi. 11) Kanakulli kaitse tegevuskava p 1.3.1. kohaselt Harjumaal läbiviidud 45 aasta pikkuse uuringu põhjal pesitses kanakull samas pesas mitmel aastal järjest 61% juhtudest (n=18), kolmel juhul 6 aastat järjest, ning vaheaegadega on üht pesa kasutatud 9 aasta jooksul. Seega üle 9 aasta pesa järjepidev kasutus ei ole tõenäoline, arvestades, et kanakulli eluiga on 11 aastat ning pesade vahetamise põhjuseid on mitmeid. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt (lk 9) pesitsetakse varjulistes metsades. Kaebaja kinnistu metsamajandamiskava järgi on eraldisel 12 esimese rinde puude arv 203 puud hektari kohta. Teistel eraldistel on samuti esimese rinde puude arv oluliselt alla 450 puu hektari kohta. Seega ei saa väita, et kinnistu oleks sobilik,

4(19)

perspektiivikas ja esinduslik elupaik kanakullile. Ka KeA ise on tunnistanud, et kinnistu puistu on hõre ja ei ole sobilik kanakulli jaoks. 12) Raiest keeldumise alus (kaitse-eeskirja § 16 lg 2 ja § 7 lg 1) on väär ja otsitud. KeA peab xxxxx looduspargi xxxxxx piiranguvööndis raie keelamisel lähtuma ikkagi xxxxx looduspargi kaitse-eeskirjast, mitte millestki muust. Kaebaja on nõus, et xxxxxx looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste lindude elupaikade kaitse, kuid küsimus on, mille alusel ja millistele faktilistele määratlustele peab elupaik vastama. KeA kaalutlusotsus on kaalutlusvigadega, kuna amet on kaebaja kinnistu lugenud kanakulle elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar aastatel 2002-2004 pesitses kaebaja kinnistul. Keelduv otsus on tehtud kaalutlusvigadega. Kaebaja kinnistu pole vaadeldav kui kanakulli elupaik. 13) Vaideotsuses kinnitas KeA, et xxxxxx loodusalal pesitseb praegu 2 paari kanakulle, mis tähendab, et kaitse eesmärk on täidetud (vt xxxxx looduspargi, xxxxx hoiuala ja xxxxx loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026, p 2.1.6.1.1). Sellest tulenevalt on õigusvastane ja kaebaja õiguslikku ootust rikkuv keelduda registreerimast vaidlusalust metsateatist. 14) Amet ei ole läbi viinud keelduvat otsust tehes proportsionaalsuse testi. Tegemist ei ole sobiva abinõuga, kuna faktiliselt ei ole kanakull alates 2005. a kaebaja kinnistut pesituspaigana/elupaigana kasutanud. Seda enam, et kanakull on II kategooria liik, kelle populatsioon ei ole langustrendis. Metsateatise registreerimata jätmine ei olnud vajalik abinõu, mida kinnitavad varasemad kinnistu metsateatised aastatest 2010 ja 2017. Ettevaatusabinõuna oleks võinud kinnistul veerraie 0,38 ha-l lubada, kuid seada tingimuse, et seda ei tehtaks pesitsusajal. See oleks taganud piisava kaitse-eesmärgi täitmise, et linnu pesitsus ajal raiet ei teostataks. Tegemist ei ole mõõduka abinõuga üle 300 m kaugusel oleva kanakulli pesa kaitseeesmärki silmas pidades. 15) KeA 10.08.2021 vastusest teabenõudele nähtub, et elupaik nr xxxxxxxx kasutusotstarve on sigimispaik. Kaebaja kinnistut ei saa hõlmata sigimispaigana elupaiga koosseisu, kui kanakull kasutab alates 2008. a xxxxxx kinnistut. Sigimispaiga tingimustele peab vastama kogu registreeritud nn elupaiga territoorium. On selge, et sigimiseks kanakull ei ole alates 2005. a kaebaja kinnistut kasutanud. Ameti 10.08.2021 vastusest teabenõudele nähtub, et väidetavalt on läbi aegade olnud elupaigaga xxxxxxxxx seotud 3 pesa, millest pesa nr xxxxxxxxx on arhiveeritud. 23.08.2021 vastuses päringule selgitas KeA, et pesa xxxxxxxxxxx on registrisse kantud 2009. a. Pesas oli edukas pesitsus 2015. a ja pesa on registrist kustutatud (arhiveeritud) 2016 oktoober, kuna pesapuu murdunud ja pesa hävinud. Eeltoodu näitab, et KeA-l puudub ühtne arusaam ja kriteeriumid, mille alusel pesi arhiveerida ning millal käsitleda neid elupaiga osana. Arvestades, et pesa nr xxxxxxxxx arhiveeriti juba üks aasta pärast pesa hävinemise tuvastamist, siis oleks pidanud kaebaja kinnistul eksisteerinud pesa nr xxxxxxxxxxx arhiveerima hiljemalt 2020. a.

5(19)

kanakulli leiukohtade andmed piiritletud pindobjektidena selliselt, et teadaoleva(te) pesapuu(de) ümber oleks piiritletud pesitsuselupaigana kasutatav ja pesapaiga säilimiseks vajalik elupaik, kusjuures teadaolevad sama kanakullipaari pesapaigad on piiritletud üheks elupaigaks (pindobjektiks), mis vajadusel võib koosneda ka lahustükkidest. Kõik pesapuude punktandmed määratleda konkreetse elupaiga alamkirjeteks. Süsteemse korrastamise eesmärk on saada ülevaade kanakulli elupaikade tegelikust arvust nii, et ühe ja sama paari erinevaid pesapaiku ei arvestata edaspidi erinevate elupaikadena, vaid ühe elupaiga erinevate osadena, ning kanakulli kõik elupaigad on piiritletud samade põhimõtete alusel.“ 2021. a aprillis võeti Töö vastu ja saadeti üle-eestiliselt korrigeeritud kanakulli elupaiga andmed Keskkonnaagentuurile keskkonnaregistri täiendamiseks. Ka kõnealuse kanakulli elupaiga (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxxx, xxxxxx kanakulli elupaik) piire korrigeeriti keskkonnaregistris Töö alusel. xxxxx kanakulli elupaiga korrigeeritud pindala on 15,88 ha, see ei koosne erinevatest lahustükkidest ja see hõlmab ühte kanakulli pesapuud. 2021. a seiras T. E. koos T. M. kanakulli elupaika 10. juunil ja tuvastati jätkuvalt kanakulli edukas pesitsemine pesapuul. Pesas oli ja rõngastati 2 pesapoega. Vastavalt Töö lähteülesandele, mis koostati kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavaga, tuli kanakulli elupaikade piiritlemisel arvestada, et „Elupaiga pindobjekt peab hõlmama keskkonnaregistris olevad kanakulli leiukohapunkti(d) (pesapuud) ja liigi poolt kasutatava pesametsa vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatule: elupaigalaik peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“ 300 m raadiusega ring ümber kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus. Kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on liigile sobivat metsaosa, tänapäeval asustatud ja kunagise kanakulli pesapuu (tänaseks keskkonnaregistris arhiveeritud) paiknemist arvestades 15,88 ha, s.o soovitatust väiksem, aga ekspertide hinnangul kaasatud siiski tervikuna sobiva metsaosa ulatuses. 3) Keskkonnaagentuur koostas seisuga 06.05.2021 kanakulli kaitstuste analüüsi, mille alusel on hetkel kaitstud (kaitse all olevaks loetakse kõik elupaigad, mis ulatuvad vähemalt 2/3 ulatuses kaitstavale alale (kaitseala, hoiuala, püsielupaik, üksikobjekti piiranguvöönd) sõltumata ala kaitsekorrast või tsoneeringust) 42% kanakulli pindalalistest elupaikade arvust ja 50% pindalast. Kuigi pindalaliselt on miinimum täis, tuleneb see sellest, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad piiritletud suuremalt, sest pesapuude ümbruses on pesamets suures osas säilinud, erinevalt väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad järjest tükeldatumaks ja muutuvad seeläbi aja jooksul kanakullile sobimatuks. Seega on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid pesi nii kaitstavate alade sihtkaitse- kui piiranguvööndis ning vajadusel muuta kaitsekorda sobivamaks nii kanakullile (raiete keelamine) kui maaomanikule (kitsenduste proportsionaalsem kompenseerimine). Kuna kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse pole siiski piisav, tuleb võtta ka uusi alasid kanakulli kaitseks kaitse alla. KeA-l on töös uute kanakulli püsielupaikade moodustamine esinduslikesse kanakulli elupaikadesse, misjärel on Eestis kaitstud 57% kanakulli teadaolevate (registrisse kantud) elupaikade arvust ja on realistlikum kanakulli kaitse tegevuskavas seatud eesmärkide täitmine (kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini). Uusi kanakulli püsielupaikasid ei moodustata olemasolevatele riiklikult kaitstud kaitsealadele, sh loodusparkidesse. Seal tuleb kanakulli elupaikade kaitse tagada kaitseala kaitse-eeskirjaga.

6(19)

xxxxx kanakulli elupaik (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxxx) on olnud asustatud (aastast 2002) ja pesametsaks sobiv mets on piisavas ulatuses säilinud, mida tõendab elupaiga jätkuv asustamine kanakulli poolt, seega on elupaik kanakulli jaoks funktsioneeriv. Lisaks asub kõnealune elupaik olemasoleva kaitseala piiranguvööndis, mistõttu on otstarbekas ja vajalik selle jätkuv ja tõhus kaitse, et tagada kanakulli kui liigi piisav kaitstus ja soodsa seisundi saavutamine Eestis. Vajadusel tuleb kaaluda kaitsekorra rangemaks muutmist (sihtkaitsevööndi moodustamist). Artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008“ kohaselt oli kanakulli arvukus toona 300-500 paari ja arvukustrend tugevalt langev (andmete usaldatavus B). Artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012“ alusel oli kanakulli arvukusel perioodil 400-600 paari ja arvukustrend mõõdukalt langev (andmete usaldatavus B). Artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013– 2017“ kohaselt oli kanakulli arvukushinnang ka järgmisel 5-aastasel perioodil 400-600 paari ja arvukustrendi hinnati neutraalseks (andmete usaldatavus A). Seega on kanakulli arvukus pikemas ajaloolises perspektiivis olnud tugevalt või mõõdukalt langev ja pole ka viimati hinnatud 5-aastase perioodi jooksul tõusnud, küll on arvukus stabiliseerunud ja andmed täpsemad. Pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt populatsiooni soodsa seisundi saavutamine suuruses 700–1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang). Seega eesmärgiks on aastaks 2029 kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini, mis on ligi 70% rohkem, kui on praegune arvukus. Et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik kanakulli arvukuse tõus, on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid (kaitstavatel aladel asuvaid) kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku kaitse alla, mis on kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatuga. 4) Kaebaja samastab ekslikult püsielupaiga ja elupaiga mõisted. Püsielupaik on LKS § 50 alusel või ministri määrusega moodustatud kaitstav ala, mis võib lisaks liigi elupaigale hõlmata ka potentsiaalset, leviku laiendamiseks vajalikku elupaika või puhvertsooni ümber elupaiga, et elupaika tõhusamalt kaitsta. Elupaiga mõiste ja selle piiritlemise alused on lahti kirjutatud kanakulli kaitse tegevuskavas ptk-s 5.3 „Seni on kanakullipesad registrisse kantud reeglina punktobjektidena. Alles viimase aasta jooksul on pesapaiku hakatud registreerima ka tervet pesitsuspuistut hõlmavate pindalaliste objektidena (ptk 3.3), mis on kahtlemata ökoloogiliselt sobivam lahendus, sest pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused ning pesapaigal (elupaigalaigus) leidub sageli mitmeid pesi, lisaks on piiritletud elupaigalaigus võimalik vältida häirimist (vt LKS § 55 lg 6). Edaspidi tuleks kanakulli pesapaik selle avastamisel keskkonnaregistrisse kandmiseks alati esitada kui pindalaline objekt, mis piiritletakse elupaigapõhiselt: elupaigalaik peaks hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Pindalalise objekti alamkirjena esitatakse pesa(de) koordinaadid.“ Kõnealune kanakulli elupaik on piiritletud kooskõlas tegevuskavas esitatud suunistega ning oli viimase kontrolli käigus aastal 2021 asustatud, seega on tegemist kanakullile sobiva elupaigaga. Ei saa eeldada, et kanakulli elupaik piirdub vaid selle kinnistuga, kus paikneb hetkel tema pesapuu. Kanakull vajab elupaigaks piisavalt suurt metsamassiivi, kus paikneb hetkel tema pesapuu. Elupaigaks piisavalt suur metsamassiiv peab tagama häirimatu pesitsemise, suurema tõenäosuse pesa sagedaseks asustamiseks, suurema sigimisedukuse ja ka varupesade rajamise võimaluse, mistõttu piiritletakse kanakulli elupaik kooskõlas tegevuskavas antud suunistega (vt tegevuskava p 1.2.2).

7(19)

LKS § 48 lg 2 ei sätesta, et sigimispaik peab olema iga-aastaselt kasutatav. Arvestades asjaolu, et kanakull asustab erinevatel aastatel erinevaid varupesi, mis kõik ei ole meile teada, ning liigi arvukus on langenud, mistõttu kõik elupaigad ei saagi püsivalt olla asustatud ja arvukuse tõusu eelduseks on sobivate ajutiselt asustamata elupaikade olemasolu, mida saab taasasustada, võivad mõned elupaigad teatud aastatel olla kanakulli poolt asustamata või pole asustatus meile teada, kuid on käsitletavad jätkuvalt sigimiselupaigana, mida liik teatud aastate järel asustab. Kanakulli kaitse tegevuskava alusel toimub nii püsielupaikades kui väljaspool püsielupaiku asuvate pesade keskkonnaregistris arhiveerimine ainult kanakulli elupaiganõudlust hästi tundva eksperdi hinnangu alusel. Arhiveerimise üheks tingimuseks on ala väike taasasustamise tõenäosus. See, et pesapaik on mõned aastad asustamata, asustatud teise röövlinnuliigi poolt või pole asustatus teada, ei tähenda, et tegemist pole liigi sigimispaigaga. xxxxx kanakulli elupaiga määratlemisel puudub vastuolu ka nn loodusdirektiivi artiklis 1 toodud elupaiga definitsiooniga. Nimetatud definitsioon ütleb, et liigi elupaika tuleb arvata kõiki liigi bioloogilisi etappe hõlmavad keskkonnad, mis on liigile eriomaste abiootiliste ja biootiliste tegurite abil määratletud. Näiteks on enamik linnuliike rändsed, mis tähendab, et selle definitsiooni kohaselt kvalifitseeruvad liigi elupaigaks nii talvitusalad, rändepeatuspaigad kui sigimisalad. Seejuures ei käsitle viidatud definitsioon liigi asustusajalugu ega määratle, et liik peab konkreetset sigimisala (või talvitusala või rändepeatuspaika) asustama igal aastal, et see kvalifitseeruks liigi elupaigaks. KeA ja liigieksperdid lähtuvad elupaikade piiritlemisel kanakulli kaitse tegevuskavas antud suunistest ning käesolevaks hetkeks on elupaigad nende järgi üle Eesti samadel alustel piiritletud ja keskkonnaregistris korrigeeritud. 5) Hetkel keskkonnaregistris registreeritud pesas (xxxxxx kinnistul) on kanakull pesitsenud aastatel 2009, 2010, 2014, 2016-2019, 2021 ja varasemalt xxxxx kinnistul asunud pesas 20022004. Seega ei ole korrektne kaebuse väide, et kanakulli pesitsus ühes pesas järjest üle 9 aasta ei ole tõenäoline. 9 aastat on Harjumaa uuringualal asuva kanakulliterritoorium olnud asustatud, kuid kanakull on sellel ajal kasutanud vähemalt 2 erinevat pesa. xxxxx kanakulli elupaik on olnud kasutuses alates 2002. a ja kasutusel on olnud vähemalt 2 teadaolevat pesa (xxxxx ja xxxxx kinnistul). Elupaiga kasutus ei ole seotud kanakulli elueaga, kuna ühe paarilise hukkudes leitakse teine paariline ja sobilikke pesapaiku asustatakse mitmete põlvkondade vältel. xxxxx kanakulli elupaik oli vahepeal piiritletud küll kahe eraldi registrikandena, kuid kanakulli jaoks on tegemist ühe tervikliku elupaigaga. Seetõttu tegi ekspertettepaneku piiride korrigeerimiseks ja nüüdseks on moodustatud üks elupaiga laik (registrikanne). Paljudesse registrisse kantavatesse elupaikadesse jääb kaasnevaid madala kvaliteediga metsaosi (kuna metsamajandus on elupaiku killustanud). Kuna xxxxx kanakulli elupaik on olnud pikki aastaid asustatud, siis elupaiga seisund tervikuna on soodne. Kuigi xxxxx kinnistul on mitmed elupaika jäävad osad majandamisega raiutud liiga hõredaks ja peidulise eluviisiga kanakulli jaoks pole need pesapaigaks sobivad, asustab kanakull jätkuvalt xxxx elupaika, mistõttu elupaik tervikuna on kanakulli jaoks funktsioneeriv. Liigi elupaiga seisundi kõige olulisem kriteerium on elupaiga sobivus liigile (vastavus liigi elupaiganõudlusele), ka asustatus (kas liik seal elutseb) ja pesitsusedukus (poegade olemasolu). xxxxx kanakulli elupaik on teadaolevalt asutatud ca 20 aastat ja kanakull on seal edukalt pesitsenud pikka aega. Keskmised metsa kirjeldavad parameetrid (metsamaa pindala, metsa vanus) on oluliseks allikaks elupaiga piiritlemisel ja kaitse tagamisel, aga ka pikemalt asustamata elupaiga esinduslikkuse määramisel. Tunnustatud eksperdid on viidanud, et kanakull eelistab pesapaigana vanu metsaosasid. Ka antud kanakulli territooriumil on asunud kõigepealt pesapaik vanas metsas. Seejärel on ta pesapaiga valinud keskealises puistus, kuid edukaks pesitsuseks on vajalik, et pesapaiga ümber oleks piisavalt vana metsa. Seejuures on oluline, et kanakulli pesapaigana (elupaigana) piiritletakse pesapuust ligikaudu 300 m raadiuses olev soovitavalt 8(19)

vähemalt 60-aasta vanuse puistuga metsaala ja kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Seega kuulub xxxxx kinnistul olevat pesa ümbritseva pesapaiga koosseisu ka xxxxx kinnistul olev metsala ja ebakorrektne on väita, et kanakull ei kasuta xxxxx kinnistu metsaala. Kuna kanakullil on häirimatu pesa asukoht xxxxx kinnistul, siis vahepealsetel aastatel ei ole tal olnud vajadus xxxxxx kinnistule pesa rajada. xxxxxx kinnistu metsaala on vajalik piisava ulatusega metsamassiivi ja xxxxx kanakulli elupaiga funktsioneerimiseks. 6) KeA ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt raiest keeldumise alus on väär ja otsitud ning amet peab xxxx looduspargi xxxxxx piiranguvööndis raie keelamisel lähtuma xxxxxx looduspargi kaitse-eeskirjast, mitte millestki muust. Kaebaja seisukoht on selgelt vastuolus metsaseadusega (MS). MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib KeA nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Seega ei sisalda seadus loetelu, milliste õigusaktide nõuetest tuleb KeA-l raiete lubamise hindamisel lähtuda. Sellest järeldub, et KeA ei ole ületanud diskretsiooni piire. MS § 41 lg 8 kohaselt, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on KeA-l õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks. Kuivõrd KeA leidis, et kavandatav raie ei vasta õigusaktide nõuetele, keeldus amet raie registreerimisest ning põhjendas seda ka kirjalikult. xxxxxx kinnistu eraldis 12 asub xxxxxx looduspargi xxxxxxx piiranguvööndis ning II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaigas (xxxxxxxxxxx). Kaitsekord xxxxxx looduspargis on sätestatud xxxxx looduspargi kaitse-eeskirjaga. LKS § 31 lõike 2 punkt 5 sätestab üldreegli, mille kohaselt, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud uuendusraie. Kaitse-eeskirja § 16 lõige 3 annab sisuliselt üldreeglile leevenduse, mille kohaselt on lõigetes 1 ja 6 nimetamata puistutes ning piiranguvööndites kaitseala valitseja nõusolekul turberaie lubatud järgmistel tingimustel: 1) xxxxx, xxxxx ja xxxxx piiranguvööndis kuni 1,2 hektari suuruse langina; 2) punktis 1 nimetamata piiranguvööndites kuni 5 hektari suuruse langina. Kaitse-eeskirja § 7 lõike 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kaitse-eeskirja § 3 kohaselt on kaitseala valitseja KeA. Tulenevalt eeltoodust ei saa tekkida õigustatud ootust, et kavandatud veerraie, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 16 lõikes 3 sätestatud langi suuruse piirangutega ning vastab ka MS-s toodud nõuetele veerraie lubamiseks, on igal juhul lubatud. KeA-l kui kaitseala valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie (sh veerraie) lubamist ning raiet mitte lubada, kui see on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamisega. Kaitseala valitsejale antud kaalutlusõigust uuendusraie lubamisel on selgitatud ka xxxxxx looduspargi kaitse-eeskirja seletuskirjas (lk 38): „Väikesemahuline uuendusraie on ajalooliselt kuulunud talumetsade majandamise juurde ning see ei ohusta kaitse-eesmärkide saavutamist piiranguvööndis. Samas on jäetud kaitseala valitsejale õigus teha kaalutlusotsus, kuna teatud juhtudel (näiteks kui raie toimub mõne kaitsealuse liigi elupaiga läheduses) võib olla vajalik kaitseala valitseja poolsete tingimuste seadmine (näiteks tuginedes looduskaitseseaduses esitatud isendikaitse põhimõtetele). Kõiki selliseid juhtusid ei ole määrusega võimalik ette näha.“ 7) Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 2 järgi on xxxxx looduspargi kaitse-eesmärgiks muuhulgas kanakulli elupaikade kaitsmine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 4 järgi on xxxxxx piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks muuhulgas kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. xxxxx looduspark 9(19)

hõlmab ka xxxxx linnuala, kus tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju linnuala kaitseeesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi, tulenevalt „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 38. Nimetatud korralduse järgi on xxxxxx linnualal muuhulgas kanakull liigiks, mille isendite elupaiku tuleb kaitsta. Linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide kaitse tuleb tagada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, eeskätt artiklitele 4 ja 5, mille kohaselt tuleb liikmesriigil tagada kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide säilimine ja paljunemine nende levikualal. xxxxx looduspargis paikneb kanakulli jaoks esinduslik elupaik ja seetõttu on liik ka xxxxxx looduspargi ning xxxxx linnuala kaitse-eesmärgiks seatud. Otsus raie keelamise osas sündis kaalutlusotsusena, arvestades Xxxxx looduspargi ja Xxxxx linnuala kaitse-eesmärke, kaitseala valitsejale antud kaalutlusruumi, liigi kaitsekategooriat ja ohustatust, ning raie võimalikku mõju liigile ja tema elupaigale. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 sätestab selgelt, et kui tegevus, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut (sh uuendusraie) võib kahjustada ala kaitse-eesmärgi saavutamist, on kaitseala valitsejal õigus tegevust mitte kooskõlastada. Taolist mõttekäiku toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-14-358. 8) Metsateatise esitamine ei anna esitajale õigustatud ootust, et KeA kavandatava raie registreerib. KeA arvestab metsateatise menetlemisel menetlemise ajal olemasolevaid parimaid teadmisi ja olemasolevat informatsiooni. KeA vaatab iga metsateatise läbi hetkeolukorda arvestades ja koostoimes haldusmenetluse seadusega (HMS). HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja õigeks kaebaja väidet, et KeA tegevus on vastuoluline. Metsaregistri andmetel on KeA 2010. a lubanud Xxxxx kinnistu Xxxxx kanakulli elupaiga alal aegjärkset raiet ja sanitaarraiet. 2010. a ei olnud kanakulli elupaigad veel piiritletud elupaikadena Keskkonnaregistrisse kantud. Keskkonnaregistrisse olid kantud vaid kanakulli pesade asukohad. Sellest teadmisest lähtudes ka raiete lubamist kaaluti ja raied lubati. 2017. a aegjärkse raie lubamisel eraldisel 58 (2,4 ha, registrikanne nr xxxxxxxxxxx) ja lageraie lubamisel eraldisele 128 (0,21 ha, registrikanne nr xxxxxxxxxxx) leidis KeA, et raie ei kahjusta kanakulli elupaika ulatuses, mis viiks elupaiga rikkumise või hävimiseni. Raie lubamisel oli KeA teadlik Xxxxx kanakulli elupaigast ja on raie lubamist kaaludes sellega arvestanud. Registrikandele xxxxxxxxxx lisatud selgitustest on kirjas: „...Seega toimub kõnealusel eraldisel turberaie lubamine kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) kaalutlusotsuse alusel, mille käigus analüüsitakse, kas kavandatud tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärke....“. Otsuse tegemisel peab KeA arvestama ka maaomaniku huviga oma metsas raiet teha, st piirata tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. 2021. a eraldisel 12 kavandatud veerraie mittelubamisel, leidis KeA, et suure tõenäosusega viiks raie elupaiga rikkumise või hävimiseni. Otsuse tegemisel arvestas KeA ka juba varem tehtud raietega, seireandmetega ja ka seire käigus elupaiga seisundi hinnanguga. KeA ei nõustu kaebaja väitega, et 2017. a eraldise 11 alal (metsateatise esitamise aegne eraldis 5) raiet lubava metsateatise registreerimisega on loodud õigustatud ootus, mistõttu on keelduva metsatatisega rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 alusel on KeA-l õigus keelata uuendusraieid ka piiranguvööndis. Järelikult, kui kinnistu asub Xxxxx looduspargis, kuigi piiranguvööndis, kus on majandustegevus teatud piirangutega lubatud, peab maaomanik arvestama sellega, et

10(19)

uuendusraie võib olla seal lühema või pikema perioodi jooksul võimatu, tulenevalt kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. Kaebaja oli teadlik, et tema kinnistu asub Xxxxx looduspargis xxxxxx piiranguvööndis, seega pidi olema teadlik, et uuendusraied on tema kinnistul lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. See tähendab metsaomanikule riski, et kui tema kinnistu asub Xxxxx looduspargis, kuigi mitte kõige rangema regulatsiooniga vööndis, siis võib seal uuendusraie olla lühema või pikema ajaperioodi jooksul võimatu. Maaomanikul ei saa tekkida õigustatud ootust, kui ühel eraldisel on uuendusraie lubatud, siis see on kindlasti lubatud ka teistel eraldistel. Uuendusraiete lubamisel kaalub KeA igakordselt raiete mõju kaitse-eesmärkidele, antud juhul kanakulli elupaigale. KeA-l on kohustus antud juhul kanakulli elupaiga soodsa seisundi tagamiseks arvesse võtta kogu olemasolev informatsioon ja teha selle põhjal kaalutletud otsus. Ühel metsaeraldisel kavandatud raie ei pruugi kaasa tuua elupaiga rikkumist või hävimist, kuid see võib toimuda siiski koosmõjus teistel eraldistel kavandatud või juba teostatud raietega. KeA-l tuleb ühes piirkonnas (antud juhul Xxxxx kanakulli elupaigas) kavandatavate raiete puhul hinnata kavandatavate raiemahtude mõju ning arvesse tuleb võtta ka varasemalt teostatud raiete mahtu ja ulatust, samuti antud hetke kanakulli elupaiga seisundit ja liigi ohustatust. 2017. a raietega on Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteeti halvendatud. 2017. a teostatud aegjärkse raie tulemusel on tekkinud Xxxxx kanakulli elupaiga alal lage ala, sellega on elupaiga territooriumil vana metsa (60-aastast või vanemat metsa) osakaal vähenenud. Veel täiendavate uuendusraiete teostamine (mille tulemuseks on lage ala või selguseta ala), killustab elupaika ja vähendab vana metsa osakaalu veelgi ja viiks suure tõenäosusega kanakulli elupaiga ebasoodsasse seisundisse, mis põhjustaks elupaiga hülgamise. Metsa majandamise eeskirja § 5 lg 4 järgi võib veerraiel raiuda lageraie korras langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuse riba, st veerraie tagajärjel tekib ka lage ala. Lagedaks raiutud riba kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%. Seetõttu on Xxxxx kanakulli elupaiga hülgamine raiete järgselt KeA hinnangul tõenäoline ning läheb vastuollu Xxxxx looduspargi ning Xxxxx linnuala kaitse-eesmärgiga. Nõus ei saa olla ka kaebaja väitega, et looduses midagi muutunud ei ole. Võrreldes 2017. a on halvenenud Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteet. Halvenenud on just elupaiga põhjapoolse osa seisund (ala kuhu jääb ka Xxxxx kinnistu). KeA möönab, et suuresti 2017. a tehtud raiete tõttu on Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteet halvenenud, kuid on elupaigana funktsioneeriv ja tervikuna siiski jätkuvalt liigile soodne. Muutunud on ka kanakulli ohustatuse hinnang. Eesti kanakulli sigiv asurkond on viimase (2019. a; EELIS) ohustatuse hindamise järel arvatud kategooriasse „ohualdis“. 2008. a oli kanakulli riiklik ohustatuse hinnang „ohulähedane“. Seega on liigi ohustatus suurenenud ja liik vajab tõhusamat kaitset. 9) KeA palub jätta tähelepanuta kaebaja seisukohad seoses xxxxx Metskond 67 kinnistuga, kuna need väljuvad kaebuse piiridest. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust tulevikus aset leida võivad sündmused. Kaebus on oma sisult vastuoluline. Kaebaja on oma kaebuses mitmel korral rõhutanud, et tema hinnangul ei ole metsa vanus oluline näitaja, kaebuse p-s 2.20 on aga asunud vastupidisele seisukohale.

KOHTU PÕHJENDUSED

12(19)

Poolte vaidlus on elupaiga faktilise looduses piiritlemise ja õigusaktidest lähtuva määratlemise üle.

vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“ KeA viidatud töö aluseks on seega võetud kanakulli kaitse tegevuskavas antud suunised ja põhimõtted. Nimelt nähtub tegevuskava p-st 5.3, et seni on kanakullipesad registrisse kantud reeglina punktobjektidena. Alles viimase aasta jooksul on pesapaiku hakatud registreerima ka tervet pesitsuspuistut hõlmavate pindalaliste objektidena, mis on kahtlemata ökoloogiliselt sobivam lahendus, sest pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused ning pesapaigal (elupaigalaigus) leidub sageli mitmeid pesi, lisaks on piiritletud elupaigalaigus võimalik vältida häirimist (vt LKS § 55 lg 6). Edaspidi tuleks tegevuskava kohaselt kanakulli pesapaik selle avastamisel keskkonnaregistrisse kandmiseks alati esitada kui pindalaline objekt, mis piiritletakse elupaigapõhiselt: elupaigalaik peaks hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses (vt tegevuskava lk 36). Pärast elupaiga piiride korrigeerimist viidatud töö alusel ei ole kõnealune elupaik (Xxxxx kanakulli elupaik) enam keskkonnaregistrisse kantud eraldi elupaigaosadena (lahustükkidena), vaid moodustab ühe elupaiga laigu (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxx) pindalaga 15,88 ha ja hõlmab ühte kanakulli pesapuud. KeA on selgitanud, et 300 m raadiune ring ümber kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus. Vastustaja on märkinud, et kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on soovitatust väiksem, kuid liigiekspertide hinnangul kaasatud siiski tervikuna sobiva metsaosa ulatuses. Kuna Xxxxx kanakulli elupaiga laigus (Xxxxx kinnistul) asub pesa, siis vastab see ühtlasi liigi tegevuskavas kasutatud ökoloogilisele terminile „pesapaik”. 10.2 Kuigi KeA poolt veerraie mittelubamise ajal (11.01.2021) oli keskkonnaregistris registreeritud Xxxxx kinnistul ja sellest vahetult lõunas paiknevad elupaigaosad eraldi, ei tähenda, et need ei moodustanud juba siis (keelduva otsuse tegemise ajal) kanakulli jaoks ühte terviklikku elupaika. Vastustaja on selgitanud, et sel põhjusel tehtigi ekspertettepanek konkreetse elupaiga piiride korrigeerimiseks ning moodustati üks elupaiga laik (registrikanne). Ühtlasi on nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses selgelt märgitud, et keskkonnaregistris eraldi koodidega (xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx) registreeritud elupaigaosad moodustavad tervikuna ühe elupaiga. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, justkui vastustaja oleks sisuliselt alles kohtumenetluses asunud eri kinnistutel asuvaid elupaigaosi käsitama ühe elupaigana. Seda, et varasemalt keskkonnaregistris koodidega xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx registreeritud elupaigaosi ei käsitletud tollal täiesti eraldiseisvate elupaikadena ning selliselt toimimine ei ole põhjendatud ka nüüd, toetab ka kanakulli kaitse tegevuskava. Selle p 1.2.2 kohaselt kanakull ehitab oma pesa metsa ning valib selleks eelistatult suuremad metsaalad. Pesitsuspuistu suurus on positiivses seoses pesa asustatusega, ning ehkki kanakullid võivad pesitseda ka väikestes fragmentides (Eestis 12 ha suuruses metsas), on sigimisedukus väiksemates metsalaikudes madalam, kuna pesad on seal kergemini kiskjatele leitavad (lk 8). Tegevuskavas kirjeldatud kaitsealuse liigi eripära ja elupaiga piiritlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas käsitlus, justkui kanakulli elupaik saaks piirduda üksnes ühe konkreetse metsaeraldise või kinnistuga. Maa-ala, mida kanakull kasutab elupaigana (st vajab edukaks pesitsemiseks), võib hõlmata ka mitmel kõrvuti asetsetaval kinnistul asuvaid metsaeraldisi. Pelgalt see, et keskkonnaregistris olid varasemalt Xxxxx kinnistul ning sellest lõunas (Xxxxx ja xxxxxx kinnistul) paiknevad 14(19)

elupaigaosad eraldi registreeritud, ei tähenda, et looduses ei moodustanud need kanakulli jaoks üht terviklikku maa-ala. Seetõttu ei ole kohane väide, et elupaiga alla ei saa kuuluda kaks eraldiseisvat maa-ala. Kohtule ei nähtu, et KeA käsitlus oleks meelevaldne.

proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Vastustaja esindaja selgitas kõnealuse 300 m osas, et tegemist on kompromissiga arvestades metsaomanike huve, kuna üksnes linnu enda vajadustest lähtuvalt võiks see olla ulatuslikum. Seega on kaebaja kinnistul olev mets jätkuvalt kanakulli edukaks pesitsemiseks oluline, kuuludes seetõttu ka Xxxxx kanakulli elupaiga koosseisu. Eeltoodut arvestades on alusetu ka kaebaja seisukoht, et kaebaja kinnistu ei oma linnu elupaigana mingit tähtsust ning KeA on kaebaja kinnistu lugenud kanakulli elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar seal aastatel 2002-2004 pesitses. Ka kaebuses väljatoodud viited KeA poolt 2018. a tellitud ekspertiisist ei viita sellele, et vastustaja oleks Xxxxx kanakulli elupaika „kunstlikult laiendanud“. Asjaolu, et kaebaja kinnistul oli keskkonnaregistri andmetel registreeritud kanakulli „leiukoht“, ei viita samuti sellele, et kaebaja kinnistu ei saa olla Xxxxx kanakulli elupaiga osa ja vastustajal ei ole selle kaitsele tuginedes õigust uuendusraiet keelata. Vastustaja selgitustest nähtuvalt Xxxxx kanakulli elupaiga sisse jääv metsaala vastab ökoloogilisele nõudlusele, mistõttu ongi see käsitletav liigi elupaigana ja hõlmatud kaitsealasse. Elupaikade kaitsmisel ei tule lähtuda pelgalt sellest, kus kaitsealusel liigil võiks teoreetiliselt olla head tingimused elamiseks. Kui mingi pesapaik ka aja möödudes ei vasta enam tüüpilise esindusliku elupaiga tunnustele, ei anna see veel alust selle kaitseta jätmiseks ja arhiveerimiseks (registrist kustutamiseks), kui liik seal reaalselt elutseb ehk elupaika jätkuvalt enda jaoks sobivaks peab. Ilmselgelt asjakohatu on seega kaebaja väide, et kaitse alla tuleks võtta hoopis tiheda metsaga xxxxxx Metskond 67 kinnistu (riigimaa), mis väidetavalt pakuks kanakullile paremaid elupaiga tingimusi. Samamoodi ei ole asjakohane kaebaja viide pesa nr xxxxxxxxxx arhiveerimisele üks aasta pärast selle hävinemist – Xxxxx kanakulli elupaigas (xxxxxxxxxxx) asuv pesa ei ole hävinenud, vaid on asustatud. Kunagi kaebaja kinnistul asunud pesa (xxxxxxxxx) ongi praeguseks arhiveeritud (keskkonnaregistris kirjed puuduvad). Samas ei tähenda see, et kaebaja kinnistul olevat metsaala ei oleks seetõttu enam põhjust haarata Xxxxx kanakulli elupaiga laigu sisse.

vähenemist piiranguvööndis ning Xxxxx loodusala pikaajaliseks eesmärgiks on kaitsekorralduskava kohaselt 2 kanakullipaari olemasolu (vt p 2.1.6.1.1). KeA on välja toonud, et viimastel aastatel (2016-2020) tehtud seirete tulemusel on Xxxxx loodusalal teada vaid 2 asustatud kanakulli pesitsusterritooriumi, neist kõigil aastatel on üks olnud Xxxxx kanakulli elupaik. Seetõttu on KeA pidanud oluliseks tagada, et kanakulli edukas pesitsus Xxxxx kanakulli elupaigas jätkuks. Vastustaja on selgitanud, et 2017-2018. a teostatud raiete järgselt on Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteet madalseisus ning täiendava uuendusraie tegemine Xxxxx kinnistu eraldisel 12 viiks tõenäoliselt elupaiga rikkumise või hävimiseni ja oleks vastuolus Xxxxx looduspargi ning Xxxxx linnuala kaitse-eesmärgiga kaitsta kanakulli elupaiku. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna praegu pesitseb Xxxxx loodusalal 2 paari kanakulle, on kaitse-eesmärk täidetud. Selleks, et säiliks 2 kanakullipaari olemasolu, ongi muu hulgas vajalik piiranguvööndis asuvat Xxxxx kanakulli elupaika uuendusraie keelamisega kaitsta. Liigikaitse on kõige tulemuslikum just sobivate elupaikade kaitse kaudu. Ainuüksi asjaolu, et viimastel aastatel on kanakulli arvukus stabiliseerunud (mitte tõusnud), ei saa olla aluseks kanakulli elupaikade kaitseta jätmiseks. 13.3 Vastustaja on vastuses kaebusele lisaks välja toonud, et Keskkonnaagentuuri koostatud kanakulli kaitstuste analüüsi (seisuga 06.05.2021) kohaselt on hetkel kaitstud 42% kanakulli pindalalistest elupaikade arvust ja 50% pindalast. Vastustaja on selgitanud, et kuigi pindalaliselt on miinimum täis, tuleneb see asjaolust, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad piiritletud suuremalt, sest pesapuude ümbruses on pesamets suures osas säilinud, erinevalt väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad järjest tükeldatumaks ja muutuvad aja jooksul kanakullile sobimatuks. Ka seetõttu peab KeA oluliseks kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid pesi nii kaitstavate alade sihtkaitse- kui piiranguvööndis. Seejuures ei ole vastustaja hinnangu järgi ka kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse piisav, st kanakulli kaitseks kavandatakse lisaks uute alade kaitse alla võtmist. Samuti on vastustaja selgitanud, et kui kanakull asub pesitsema xxxxx sihtkaitsevööndisse (riigimetsa), siis muudetakse elupaiga piire. Kui liik pesitseb edasi piiritletud piiranguvööndi elupaigas, kaalub KeA Xxxxx looduspargi tsoneeringu muutmist, st Xxxxx kanakulli elupaiga sihtkaitsevööndisse arvamist. Viimatine küsimus pole käesoleva vaidluse objektiks. Piiranguvööndis uuendusraiete keelamine on oluline ka selleks, et kanakulli pesamets säiliks, kuniks on otsustatud selle sihtkaitsevööndisse arvamine. 13.4 Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud kaebaja järeldus, et kanakulli kaitseks ei ole proportsionaalne keelata kaebajal veerraie teostamine. Kuna vastustaja leidis, et kaebaja taotletud veerraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi kahjustumise ehk raie teostamine eraldisel 12 pole kanakulli elupaigale kujutatavat ohtu arvestades võimalik, ei pidanud ta samal ajal kaaluma tingimuse seadmist, mis keelaks raiet teostada üksnes linnu pesitsusajal. Lindude peamisel pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on sõltumata KeA poolt tingimuse seadmisest tahtlik häirimine (sh raietegevus) seadusega keelatud, kuid praegusel juhul oli kaitse-eesmärgi täitmiseks vajalik, et konkreetsel eraldisel üldse kavandatud raiet ei toimuks.

17(19)

Kaebaja pidi juba kinnistu soetamisel Xxxxx looduspargis xxxxxx piiranguvööndis võtma arvesse, et uuendusraied on tema kinnistul lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul ehk tal ei pruugi soovitud ajal osutuda võimalikuks raiete teostamine kinnistul. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et uuendusraiete lubamisel kaalub KeA igakordselt raiete mõju kaitseeesmärkidele (antud juhul kanakulli elupaigale). Taotletavate raiete puhul tuleb muu hulgas arvesse võtta ka varasemalt kavandatud alal teostatud raiete mahtu ja ulatust ning konkreetse ajahetke kanakulli elupaiga seisundit. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et otsuse tegemisel peab igakordselt arvestama maaomaniku huviga oma metsa majandada ning piirata nii vähe kui võimalik ja samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Seega sellest, et KeA ei pidanud varasematel aastatel piirkonnas kaebaja viidatud raiete teostamist kanakulli elupaika oluliselt kahjustavaks ja need ei sundinud kanakulli oma pesa hülgama, ei saa teha järeldust, et mis tahes raied ei saa ka edaspidi elupaigale negatiivset mõju avaldada ega kaitse-eesmärke kahjustada. Praegusel juhul pidi vastustaja muu hulgas arvestama sellega, et 2017. a teostatud raiete tulemusel on Xxxxx kanakulli elupaiga territooriumil vana metsa (60aastase või vanema metsa) osakaal vähenenud ning täiendavate uuendusraiete teostamine killustaks elupaika ja vähendaks vana metsa osakaalu veelgi, mis omakorda viiks kanakulli elupaiga ebasoodsasse seisundisse ja tõenäoliselt põhjustaks elupaiga hülgamise. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud väita, et raiete tulemusel ei ole looduses midagi muutunud ning taotletud raie ei avaldaks mingit mõju kaitsealuse liigi elupaigale ja liigile. Lisaks on KeA asjakohaselt selgitanud, et võrreldes 2017. aastaga on kanakulli ohustatus suurenenud ja liik vajab seetõttu tõhusamat kaitset – kui 2008. a oli kanakulli riiklik ohustatuse hinnang „ohulähedane“, siis 2019. a hindamise järgi „ohualdis“ (vt „Lühikokkuvõte Eestis esinevate haudelindude (Aves) liikide ohustatuse hindamistulemustest 2019“ LISA 1, leitav arvutivõrgus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=-159687570). Tuginemine Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-24-11 (p 50) ei ole käesolevas vaidluses kohane, kuna praegusel juhul ei saa väita, et õigus oleks kaebaja kui õiguse subjekti suhtes olnud sõnamurdlik. Maaomanikule ei ole õiguskorras antud õigust teostada soovitud ajahetkel ja meelepärases ulatuses mistahes raiet. Uuendusraie osas näeb seadus üldreeglina ette, et see on piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Antud juhul kaitse-eeskiri küll võimaldab teatud juhul uuendusraiet piiranguvööndis teostada, kuid seda üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. See, et kaebaja on varasemalt saanud oma kinnistul (sh eraldisel 12) raie teostamiseks KeA-lt nõusoleku, aga nüüd mitte, ei tähenda, et kaebajale õiguskorras antud õigused ei ole püsinud stabiilsena – kaebajal oli ja on jätkuvalt õigus teostada kinnistul uuendusraiet üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Nõustuda ei saa seega kaebaja loogikaga, et kui varasemalt on kinnistul raieid lubatud, siis järgnev raie ei saaks sellest tulenevalt elupaika kahjustada. Vastustaja esindaja selgitas ka kohtuistungil, et varasemate raietega oli jõutud selle piirini, millest edasi raie lubamine (sõltumata selle liigist) väga tõenäoliselt kahjustaks elupaika ehk ka 0,38 ha mahus veerraie viiks elupaiga degradeerumiseni. Kohtule pole esitatud tõendeid või veenvaid põhjendusi, mis annaks alust pidada seda hinnangut meelevaldseks.

18(19)

(allkirjastatud digitaalselt)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.