X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.06.2022 otsuse nr 162046-2 ja 12.08.2022 vaideotsuse nr 5.23/32837-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks lahendada uuesti tema 31.05.2022 avaldus Kaebaja: X. X. Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2022 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA/vastustaja) 20.04.2010 otsusega nr 162046 määrati X. X.ile (kaebaja) ennetähtaegne vanaduspension 26 kuud enne vanaduspensioni vanusesse jõudmist riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 9 alusel (enne 01.01.2021 kehtinud redaktsioon). 1(5)
2.04.11.2021 esitas kaebaja vastustajale avalduse tema pensioni ümber arvutamiseks, sest tema ennetähtaegne vanaduspension on kehtetu. Arvutustes palus ta lähtuda kehtivatest seadustest.
3.15.11.2021 saatis kaebaja vastustajale pöördumise, mille kohaselt soovis oma pöördumisele vastust.
4.19.11.2021 otsusega jäeti kaebaja avaldus rahuldamata. Kaebaja avaldust käsitleti kui kaebaja soovi arvutada ennetähtaegne vanaduspension ümber paindlikuks vanaduspensioniks.
5.21.11.2021 esitas kaebaja vaide, mis jäeti 15.12.2021 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja pöördus 19.11.2021 otsuse ning vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kohus lõpetas oma 13.06.2022 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-21-2974 haldusasja menetluse, kuna kaebaja esitas kohtule kaebusest loobumise avalduse.
6.31.05.2022 esitas kaebaja vastustajale avalduse pensioni ümber arvutamiseks, viidates seejuures RPKS §-le 6124 ja 251 lg-le 6.
7.15.06.2022 otsusega nr 162046-2 jäeti kaebaja avaldus rahuldamata.
8.13.07.2022 esitas kaebaja otsusele vaide, mis jäeti 12.08.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/32837-3 rahuldamata.
9.Kaebaja esitas 29.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 30.08.2022 määrusega menetlusse nõudes Sotsiaalkindlustusameti 15.06.2022 otsuse nr 162046-2 ja 12.08.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/32837-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks lahendada uuesti tema 31.05.2022 avaldus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
10.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 10.1 SKA-l pole volitust seaduste vabaks kohaldamiseks ega otsustamiseks, mis võimalik, mis mitte. Seadused on täitmiseks kohustuslikud. Pole viidet, miks kehtivas seaduses mõni paragrahv ei kehtiks või kodanike grupile ei rakenduks, et täita RPKS § 6124. 10.2 Kaebaja pole taotlenud pensioni liigi vahetamist. Kaebaja soovib vaid, et tema pension ümber arvutataks. 10.3 Kaebaja jäi pensionile 05.2010 ennetähtaegselt tol ajal kehtinud seaduse kohaselt. Aastaks 2013 oli riik pensionilt kinni pidanud nõutud summad ennetähtaegsuse eest. Siis ei nimetatud pensioni ümber vanaduspensioniks (RPKS § 9 lg 7), mida ei saanudki taotleda. 01.01.2021 redaktsiooniga tekkis võimalus pensioni ümber arvutamiseks (RPKS § 6124). Kaebaja kinnitas, et saab vähendatud pensioni kolm aastat, mitte eluaegselt. 10.4 RPKS § 6122 tähendab, et kui ennetähtaegne pension on määratud 2020 aasta detsembris, siis 3 aastat saab täis 2023 aastal, mille järel ongi vajalik „jätkata“. Kaebajal sai ennetähtaegne aeg täis 2013. aastal. Sellest tulenevalt on vastustaja viide RPKS § 6122, kui põhjendus avalduse mitterahuldamiseks alusetu. Vaidlustatud otsuses vastavale sättele ka ei viidata. Pole püütud rakendada SÜS §-i 7. Ei ole aru saada, miks ennetähtaegne vanaduspensionär on vanaduspensionär või miks ei kohaldu antud juhul RPKS § 6124.
2(5)
10.5 Vaide lahendaja ei lahendanud sisuliselt kaebaja poolt esitatud vaiet, vaid asus menetlema kaebaja avaldust. Kaebaja ei taotle vanaduspensioni määramist ega keeldumist. Kaebaja on vanaduspensionär. Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. 11.1 Ennetähtaegse vanaduspensioni aluseks olnud RPKS § 9 tunnistati kehtetuks alates 01.01.2021 seoses paindliku vanaduspensioni regulatsiooni kehtestamisega (RPKS § 91). Kuid isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1.jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni RPKS enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel (RPKS § 6122). Kaebajale on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 01.01.2021 ning talle makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni jätkuvalt ja eluaegselt, mitte vaid 3 aastat või kuni vanaduspensionieani. 11.2 Ennetähtaegse vanaduspensioni suurus arvutatakse täiendava pensionistaaži omandamisel ümber RPKS §-s 25 sätestatud korras. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja omandanud täiendavat pensionistaaži. 11.3 Kaebusega soovib kaebaja teha arvutust, arvestades kehtivat seadust ning viitab seejuures RPKS §-le 6124, mille kohaselt enne 2021 aasta 1. jaanuari määratud vanaduspension arvutatakse isiku avalduse alusel ümber või selle maksmine peatatakse RPKS §-s 251 sätestatud korras. Kaebaja ei ole esitanud avaldust pensioni maksmise peatamiseks makstava pensioni vähendamiseks 50% ning otsustades tema avaldust, siis seda ta ei soovi. Muid ümberarvutuse aluseid RPKS § 251 kaebajale ei anna. 11.4 Kui kaebaja soovib siiski RPKS § 251 alusel peatada pensioni maksmine, siis tuleb tal esitada sellekohane avaldus, millele järgnevalt arvutatakse pension ümber. Kui kaebaja ei soovi pensioni maksmist peatada ega saada pensioni vaid 50% ulatuses, ei ole tal võimalik RPKS § 251 alusel mingeid ümberarvutusi taotleda.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas 27.04.2010. a avalduse talle ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks ning otsusega nr 162046 määrati kaebajale RPKS § 9- s sätestatud vanaduspension eluaegselt alates 27.04.2010. Kaebaja jäi pensionile 26 kuud enne vanaduspensioniiga. Vaidlus on selles, kas kaebajal on peale PRKS § 9 lg 1 kehtetuks tunnistamist 01.01.2021 tekkinud õigus nõuda pensioni ümber arvutamist RPKS § 6124 alusel. Samuti on vaidlus selles, kas kaebajale määrati ennetähtaegne (vähendatud) vanaduspension kolmeks aastaks või eluajaks.
14.Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine ja arvutamine oli sätestatud enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKS § 9 lg-s 1, mis nägi ette, et isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. RPKS § 9 lg 7 sätestas, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks või soodustingimustel vanaduspensioniks, lg 5 kohaselt määrati ennetähtaegne vanaduspension eluaegselt. Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks RPKS §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4% võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni (RPKS § 9 lg 2).
3(5)
15.Eelnevast tulenevalt määrati ennetähtaegne vanaduspension vanaduspensioneast varem ja vähendatud summas eluaegselt. See tähendab, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei saanud ümber arvutada. Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et ennetähtaegset vanaduspensioni saab suuremaks ümber arvutada pensioniõigusliku staaži suurenemisel (RPKS § 9 lg 6 ja § 25). Nimetatust järelduvalt ei saa pensioni suurust muuta üksnes arvutusmeetodi muutmisega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-68-10, kus Riigikohus leidis: „Juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel uue vanaduspensioni määramise võimalust riikliku pensionikindlustuse seadus ette ei näe. Vastupidi, RPKS § 9 lg-s 7 sätestatakse: "RPKS § 25 lg 1 p 3 näeb ette määratud pensioni ümberarvutamise pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks (§ 7) või soodustingimustel vanaduspensioniks." Seega on välistatud ka RPKS §-s 7 vanaduspensioni määramine juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni asemel. Ennetähtaegset vanaduspensioni on võimalik üksnes ümber arvutada ja seejuures jääb ümber arvutatud pension ikkagi ennetähtaegseks vanaduspensioniks. /.../ seadus annab juba määratud ennetähtaegse vanaduspensioni suurendamise ainsaks võimaluseks ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamise.” (p-d 12 ja 13). Nimetatud haldusasja kontekstist tulenevalt sai Riigikohus silmas pidada ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamist üksnes pensioniõigusliku staaži suurenemisest tingituna, kuid kindlasti mitte pensioni määramise aluse muutumisest tingituna. 16. Ennetähtaegse vanaduspensioni määramise aluseks olnud RPKS § 9 tunnistati kehtetuks alates 01.01.2021 seoses paindliku vanaduspensioni regulatsiooni kehtestamisega (RPKS § 91). RPKS § 6122 kohaselt makstakse isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, ennetähtaegset vanaduspensioni RPKS enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. Seega nägi seadusandja sõnaselgelt ette, et seadusemuudatuse jõustumine ei muuda ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise tingimusi isikutele, kelle osas oli otsus ennetähtaegse vanaduspensioni maksmiseks tehtud enne 01.jaanuari 2021. Seega ei tekkinud kaebajal alates 01.01.2021 õigust nõuda pensioni ümber arvutamist. Vastustaja on asjakohaselt viidanud RPKS §-le 6622 ning selgitanud, et tulenevalt nimetatud sättest jätkatakse määratud ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ka pärast 01.01.2021. Samas on oluline, et ka muutunud regulatsiooni tingimustes jäi kehtima printsiip, mille kohaselt on isiku pension väiksem, kui ta jääb pensionile enne ametlikku pensioniiga ja suurem, kui ta lükkab pensionile jäämist edasi (RPKS § 91 lg 2 koostoimes § 111 lg-ga 5 ja 6). Pension määrati ka muutunud regulatsiooni tingimustes eluaegselt. See tähendab, et ka muutunud regulatsiooni tingimustes ei oleks kaebaja saanud nõuda pensioni ümber arvutamist üksnes seetõttu, et ta jõudis kolm aastat peale ennetähtaegse vanaduspensioni määramist vanaduspensioni ikka. Nii enne kui ka peale 01.01.2021 kehtinud RPKS regulatsioon vastavat võimalust ette ei näinud, st ennetähtaegsel pensionile jäämisel määratakse isikule pension väiksemas suuruses eluaegselt ja selle ümberarvutamine on võimalik üksnes pensioniõigusliku staaži suurenemisel. Vastavat asjaolu vastustaja ei tuvastanud ning kaebaja ka ei väida, et ta on omandanud täiendava pensioniõigusliku staaži.
17.Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja on kaebuses andnud ebaõige tähenduse RPKS §-s 6124 01.01.2021 jõustunud regulatsioonile, mis sätestab, et enne 2021 aasta 1.jaanuari määratud vanaduspension arvutatakse isiku avalduse alusel ümber või selle maksmine peatatakse käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud korras. Sätte jõustumisega ei tekkinud võimalust kaebajale määratud pensioni suuruse ümber arvutamiseks. RPKS § 251 annab pensionärile võimaluse vanaduspensioni täielikuks peatamiseks (lg 4) või pensioni suuruse vähendamiseks 50% ulatuses (lg-d 1-3). RPKS § 6124 laiendab seda võimalust ka pensionäridele, kelle pension määrati enne 01.01.2021. Seejärel on isikul õigus esitada avaldus pensioni maksmise 4(5)
jätkamiseks (lg 5) või maksmiseks täies ulatuses ehk suurendamiseks (lg 3). Sellisel juhul suurendatakse pensioni suurust vastavalt RPKS § 111 lgle 7. Sätte tähenduses tekkis isikul alates 2021. aastast õigus endale määratud igakuine vanaduspensionisumma võtta soovi korral välja pooles mahus või pensioni saamine mõneks ajaks peatada. Nimetatud sättest tulenevalt ei tekkinud isikul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, aga õigust nõuda määratud pensioni suurendamist tavapärase vanaduspensioni suuruseni peale vanaduspensioni ea saabumist, nagu leiab kaebaja. Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avaldatud kohaselt loodi sättes toodud võimalus eeskätt neile, kes on juba pensioni saajad, kuid tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad seeläbi hiljem kasvatada oma pensioni suurust. Peatatud pensioniosa ei maksta pensioni peatamise järgselt korraga välja, vaid isik saab igakuiselt veidi suuremat pensioni elu lõpuni (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid-ja-soodustused#paindlik). Seega ei loonud säte alust ennetähtaegse pensioni ümber arvutamiseks kaebuses toodud viisil ning kaebaja poolt sätte sisule antud tõlgendus ei ole õige.
18.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja 15.06.2022 otsusega õigesti jätnud rahuldamata kaebaja 31.05.2022 avalduse ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamiseks vastavalt RPKS § 6124.
19.Vastuseks kaebaja väidetele, mille kohaselt ei ole vaidemenetluses lahendatud mitte tema vaiet, vaid lahendatud tema avaldust, märgib kohus, et vaidemenetluse esemeks oli SKA 15.06.2022 otsuse õiguspärasus. Kuivõrd otsuse aluseks oli kaebaja avaldus, siis hõlmas vaide lahendamine kaebaja poolt vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kontrollimist. Nimetatu on vaidemenetluse eesmärk ja ülesanne, mis tähendab, et kaebaja avalduse ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine ei ole menetlusõiguse normi rikkumine. Kuivõrd kohus tuvastas, et SKA 15.06.2022 otsus on õiguspärane ning kaebaja poolt esile toodud asjaoludel ei ole vaidemenetluses kaebaja õigusi rikutud, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue 12.08.2021 vaideotsuse tühistamiseks.
20.Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Nimetatud põhjusel puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet lahendada uuesti kaebaja 31.05.2022 avaldus.
21.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
MENETLUSKULUD
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.