Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1524
Haldusasi
OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara taotlus trahvida Harku valda Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas 3-211524
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara, volitatud esindaja Ravo Vitsut Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. augusti 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Harku valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harku valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. augusti 2022. a määrus muutmata.
2.Mõista Harku vallalt OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara kasuks välja määruskaebuse menetluses kantud menetluskulu 220 eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara taotlus menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 248 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2021 otsusega asjas nr 3-21-1524 OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara kaebuse ning tühistas Harku Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 42 punkti 1, millega oli jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustas Harku valda uuesti läbi vaatama kaebajate 12.06.2019 taotluse detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul (resolutsiooni p 2). Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust ei esitatud ja otsus jõustus 21.01.2022.
3-21-1524
2.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 04.07.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse trahvida Harku valda Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 otsuse täitmata jätmise eest.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.08.2022 määrusega OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara taotluse ning määras Harku vallale Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmata jätmise eest rahatrahvi 2600 eurot. Asjaolu, et kohus ei määranud tähtaega otsuse täitmiseks, ei tähenda, et vastustajal on õigus kohtuotsus täita talle sobilikul ajal. Jõustunud kohtuotsus tuleb täita viivitamata. Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi. Vastustajale pole etteheidetav see, et ta püüdis alguses leida mõlemat poolt rahuldavat kokkulepet. Vastustajale pidi hiljemalt täitmisteate saamisest 10.03.2022 olema selge, et läbirääkimised on luhtunud ning kaebajad ootavad vastustaja poolt kohtuotsuse täitmist. Sellest ajast alates tekkis vastustajal kohustus astuda samme, sest detailplaneeringu algatamise üle otsustamine on vastustaja pädevuses. Planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 4 järgi algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Praegusel juhul tuleb analoogia korras juhinduda samast tähtajast, st vastustaja oleks pidanud otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta tegema hiljemalt 10.04.2022. Alates 11.04.2022 on vastustaja Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 otsuse täitmisega viivituses. Piisav ei ole vastustaja alustamine tegevustega, mis lõppastmes viivad kohtuotsuse täitmiseni. Vastustaja on viidanud, et on ette valmistanud Oru detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu, mis esitatakse ka kaebajatele seisukoha esitamiseks. Teadmata on see, kas üldse või millal see eelnõu vastu võetakse ning kas ja millal saab toimuma võimalik üldplaneeringu muutmine, millele vastustaja on viidanud. Vastustaja on ise välja toonud, et tal on olnud selge soov alates 2018. aastast kehtiv detailplaneering kehtetuks tunnistada, ning leiab, et nüüd on see võimalik. Seega on vastustajal olnud piisavalt aega otsustada, kas õiguslikku olukorda muuta. Halduskohus on 21.12.2021 otsuses kirjeldanud, kuidas vastustaja on aastate jooksul korduvalt erinevaid planeerimisdokumente kehtestades või neid üle vaadates kõrgema taseme planeeringutes kehtestanud Oru maaüksusel maakasutuse põhimõtted, mis lähtuvad juba 1997. aastal kehtestatud detailplaneeringust, st võimaldavad Oru maaüksusel elamuehitust. Ka on vastustaja 2018. aastast sõlminud kaebajatega kokkuleppeid, mis on suunatud kehtiva detailplaneeringu realiseerimisele. OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara sõlmisid 29.10.2019 Harku Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga lepingu nr 5-9/421/19 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks. 03.09.2020 sõlmisid Harku Vallavalitsus ja detailplaneeringu koostaja detailplaneeringu üleandmise kokkuleppe lisa 1, millega kaebajad võtsid kohustuse viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates omal kulul välja ehitada kogu detailplaneeringukohase tehnilise taristu. Seega on vastustaja käitumine olnud vastuolus tema enda seisukohaga Harku valla arengueesmärkidest ja -võimalustest. Vastustajal on olnud piisavalt aega, et planeeringuid muuta või neid kehtetuks tunnistada. Vastustaja muud põhjendused puudutavad vastustaja enda töökorraldust ega saa õigustada enda kohustuste täitmata jätmist. Seega on kohustuse täitmisega viivitamine toimunud vastustaja süül. Trahvisummat 1000 eurot iga viivitatud kuu kohta on põhjendatud. Trahv täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni. Trahvitaotluse esitamise ajaks (03.07.2022) oli viivitus kestnud 2 kuud ja 22 päeva (alates 11.04.2022).
2(4)
3-21-1524
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Harku vald palub 05.09.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.08.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta taotlus Harku valla trahvimiseks rahuldamata. Harku vald on asunud kohtuotsust täitma, pidades kaebajatega läbirääkimisi, jäädes ootama Harku Vallavolikogu otsust sotsiaalinfrastruktuuri väljaehitamise kulude suuruse muutmise kohta ning seejärel, nähes, et pooled ei jõua kompromissini, on vald astunud samme Harku Vallavolikogu 26.08.1997 otsusega nr 75 Liikva küla Oru maaüksuse elamukvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades läbirääkimiste ajaga, detailplaneeringute temaatika keerukusega, haldusmenetluse normidega ja Harku valla enda õigusaktidest tulenevate nõuetega ning asjaoluga, et kohtuotsuses ei olnud välja toodud, mis ajaks hiljemalt peaks olema volikogu otsus üle vaadatud, ei ole vald veel viivituses. Harku vallal on pooleli 209 erinevat planeerimismenetlust, alates 21.05.2022 on vastustaja planeeringute arhitekti koht täitmata ning seadusest tulenevad tähtajad 30–90 päeva planeeringu algatamise taotluse saamisest arvates ei ole praktikas täidetavad. Harku vald ei nõustu kaebajate väitega, et vald ei reageerinud täitemenetluse alustamisele. Kohtutäitur edastas 24.03.2022 Harku Vallavolikogu kantseleile täitmisteate, milles anti võimalus 30 päeva jooksul lahendada asi vabatahtlikult. Vald mõistis, et läbirääkimisteks rohkem enam võimalusi ei ole ning vastustaja asus eelnõud koostama. Kuna planeeringumenetlused võtavad aega, eriti veel põhjalikult motiveeritud negatiivse haldusakti koostamine, siis ei olnud realistlik vaadata taotlus läbi 30 päeva jooksul. Seega tasus vald kohtutäituri tasud.
5.Vastuses määruskaebusele paluvad kaebajad jätta määruskaebus rahuldamata. Kohalikul omavalitsusel peab olema pädevus ja võimalus 30 päevaga detailplaneeringu algatamise taotlus läbi vaadata. Vastustaja ei ole teatanud pärast 12.06.2019 taotluse saamist, kohtumenetluse ajal, pärast kohtuotsuse tegemist ega täitemenetluse alustamisel, et esineb mõjuv põhjus ning ta vajab tähtaja pikendamist PlanS § 128 lg 4 alusel 90 päevani. Vastustaja on viidanud, et ta ei täida isegi 90 päeva jooksul oma kohustust. Vastustaja ei saa sobivat tähtaega määrata oma suva järgi, jättes kaebajad või teised menetlusosalised teadmatusse. Vastustaja töökorraldus ei õigusta kohustuste täitmata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et arvestades detailplaneeringute temaatika keerukust, haldusmenetluse norme ja Harku valla õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning asjaolu, et kohtuotsuses ei olnud välja toodud, mis ajaks hiljemalt peaks olema volikogu otsus üle vaadatud, ei ole vastustaja veel viivituses. Vastustaja pidi juba detailplaneeringu algatamise taotluse saamisel 12.06.2019 tegema vajalikke toiminguid, mis võimaldaks taotluse lahendamise planeerimisseaduses sätestatud tähtaja jooksul. Asjaolude muutumisel 27.05.2021 otsuse tegemise ja halduskohtu otsuse jõustumise vahel võisid küll kaasa tuua täiendavate menetlustoimingute tegemise vajaduse ja mõningase ajakulu uue otsuse tegemisel, kuid haldusmenetluse kestus kohtuotsuse täitmisel oli lubamatult pikk. Vastuväited taotluse lahendamise tähtajale tulnuks vastustajal esitada haldusasja põhivaidluses. 3(4)
3-21-1524 Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti kohaldanud tähtaja arvestamisel analoogiat PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud 30-päevase tähtajaga, mis hakkas kulgema pärast kompromissläbirääkimiste nurjumist. Vastustaja kui haldusmenetlust korraldav organ pidi aktiivselt jälgima, kas kompromissi saavutamine detailplaneeringu algatamise taotluse esitajatega on võimalik ja kas kõik menetlusosalised on huvitatud kompromissi saavutamisest. Arvestades, et detailplaneeringu algatamise taotlus esitati juba 2019. a juunis, tuli vastustajal teha tavapärasest aktiivsemaid jõupingutusi, et jõuda kohtuotsusega nõutud haldusakti andmiseni . Vastustaja oleks pidanud otsuse detailplaneeringu algatamise või sellest keeldumise kohta tegema hiljemalt 10.04.2022 ning alates 11.04.2022 on vastustaja Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 otsuse täitmisega viivituses. Halduskohus määras vastustajale trahvi alles enam kui viis kuud pärast kompromissläbirääkimiste ilmselget luhtumist. Trahvi määramise taotlus esitati 115 päeva pärast halduskohtu otsuse jõustumist, seega detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamiseks PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud maksimaalse tähtaja möödumise järel.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustajal on olnud piisavalt aega, et kehtivaid planeeringuid muuta või neid kehtetuks tunnistada. Vastustaja muud põhjendused puudutavad vastustaja enda töökorraldust ega saa õigustada enda kohustuste täitmata jätmist. Vastustajal on olnud piisavalt aega, et kaebajate taotlust nõuetekohaselt menetleda ja leida selleks vajalikud ressursid. Seega on kohustuse täitmisega viivitamine toimunud vastustaja süül. Vastustaja argumentide aktsepteerimine oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 15, kuna muudaks haldusorgani viivituse halduskohtus vaidlustamise sisutühjaks ja devalveeriks kohtuotsuse seadusjõudu.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Harku valla määruskaebuse rahuldamata.
10.Kaebajad on esitanud taotluse nõuda vastustajalt kaebajate kasuks välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud Tallinna Ringkonnakohtus 220 eurot ning viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ette nähtud ulatuses. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 103 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kaebajad on kandnud määruskaebemenetluses esindajakulu 220 eurot, mis vastab esindaja kahele töötunnile tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Esitatud arve kohaselt seisnes õigusabi määruskaebusega tutvumises, korraldava kohtumäärusega tutvumises ning vastuse koostamises ja kohtule esitamises. Esindajakulu kandmine seoses Harku valla 05.09.2022 määruskaebuse menetlusega ringkonnakohtus on õigusabiteenuse osutaja arvega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna ringkonnakohus jätab Harku valla määruskaebuse rahuldamata, kannab Harku vald HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajate määruskaebemenetluse kulud. Esindajakulu kandmine on olnud HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalik ja kulude suurus ei ole ülemäärane.
11.Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2021 otsus asjas nr 3-18-2294, p 27). Seega puudub ringkonnakohtul alus viivise väljamõistmise taotluse rahuldamiseks ning see taotlus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.