OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara kaebus tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1 ning kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara 12.06.2019. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul
Menetlusosalised
Kaebaja I – OÜ Salonova Kaebaja II ‒ OÜ Lilto Kinnisvara Kaebajate volitatud esindaja Ravo Vitsut Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada kaebuse nõudeid ja menetleda kaebust nõuetes „tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul“.
2.Rahuldada kaebus ja tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.
3.Mõista Harku vallalt OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara kasuks menetluskulud summas 1630 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara on Oru maaüksuse (katastritunnus 19801:011:0250), asukohaga Liikva küla, Harku vald, kaasomanikud võrdsetes osades.
2.Harku Vallavolikogu 26.08.1997 otsusega nr 75 kehtestati Oru maaüksuse elamukvartali detailplaneering, millega moodustati terviklik elamurajoon, kuhu planeeriti 35 elamumaa krunti ning transpordimaa, tehnorajatise ja lähipuhkuse maa-ala krundid (edaspidi: 1997. a DP või kehtiv DP).
3.Harku Vallavalitsus algatas 11.01.2005 korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamise Oru maaüksusel, mille lisana kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne (edaspidi: 2005. a algatatud DP)
4.Harku Vallavalitus kinnitas 22.01.2008 korraldusega nr 90 uue detailplaneeringu lähteülesande.
5.Harku Vallavolikogu kehtestas 17.10.2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu (edaspidi: üldplaneering), mille kohaselt asub Oru maaüksus elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
6.Harku Vallavalitsus teatas 21.09.2018 OÜ-le Salonova ja OÜ-le Lilto Kinnisvara kirjaga nr 12-1/56-1 soovist 2005. a algatatud DP menetlus lõpetada.
7.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 01.10.2018 vastuskirja ettepanekuga menetlust mitte lõpetada.
8.Harku Vallavalitsus esitas OÜ-le Salonova ja OÜ-le Lilto Kinnisvara 12.11.2018 e-kirja, milles selgitas detailplaneeringu menetlemise lõpetamise vajadust.
9.Harku Vallavolikogu kehtestas 31.05.2018 otsusega nr 51 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastike määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi: teemaplaneering), mille kohaselt asub Oru maaüksus tihehoonestusalal.
10.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 12.06.2019 Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, milles paluti tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldus nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“ ning algatada Liikva küla Oru kinnistu detailplaneeringu koostamine taotluse alusel. Taotluses sooviti Harku valla üldplaneeringu tingimustele vastavalt planeerida 37 üksikelamu krunti, üldkasutatav haljasala, juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud.
11.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara sõlmisid 29.10.2019 Harku Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga lepingu nr 5-9/421/19 „Detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“ (edaspidi: DP üleandmise kokkulepe)
12.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara sõlmisid 03.09.2020 Harku Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga DP üleandmise kokkuleppe lisa 1, millega kaebajad võtsid kohustuse viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates omal kulul välja ehitada kogu detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri.
13.21.12.2020 toimus Harku vallavolikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni koosolek, kus otsustati mitte toetada Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamist.
14.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid 17.03.2021 Harku Vallavalitsusele kirja, milles palusid uuesti läbi vaadata nende taotlus Oru maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.
15.Harku Vallavalitsus otsustas 27.05.2021 otsusega nr 42 mitte algatada detailplaneeringu koostamist Liikva külas Oru maaüksusel (otsuse p 1), lõpetas 2005. aastal algatatud Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu koostamise (otsuse p 2) ja tunnistas kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11. jaanuari 2005. a korralduse nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“ (otsuse p 3).
16.OÜ Salonova ja OÜ Lilto Kinnisvara esitasid Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse, milles taotlesid tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 42 punkt nr 1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama kaebajate 12.06.2019 taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.
17.Tallinna Halduskohus võttis 19.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 42 "Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine 2005 aastal algatatud Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu koostamise lõpetamine".
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja ei viita ühelegi planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-s 2 toodud detailplaneeringu algatamisest keeldumise alusele, vastustaja otsuse põhjendus on laialivalguv ja õiguslikult konkretiseerimata. Arvestades asjaolu, et käsitletav detailplaneeringu algatamise taotlus hõlmab ala, millel on üldplaneeringuga ettenähtud elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusala, ei saa kaalutlusõigust enam kasutada juba menetleja enda poolt üldplaneeringuga määratletu ümberotsustamiseks. Käsitletaval juhul saab vastustaja kaalutlusõigust kasutada ainult osas, mida kaebajad soovisid ümber planeerida ja mis erineb juba kehtivast planeeringust. Oru maaüksusel kehtib 1997. a DP, mis lubab sinna rajada 35 elamukrunti. Kaebajad soovivad rajada 37 elamumaa krunti. Samuti soovivad kaebajad puurkaevu ja kanalisatsiooni puhastusseadmed ümber planeerida ühisveevärgi ja tsentraalsele kanalisatsioonile (ÜVK). Kaebajatel on õiguspärane ootus, et omavalitsusüksus täidab oma ülesandeid, viib läbi ruumilist planeerimist, korraldab planeerimisalast tegevust ja tagab üldplaneeringuga ettenähtud maa-alale vastava planeeringu. Harku vald Harku Vallavalitsuse isikus on sõlminud kaebajatega DP üleandmise kokkuleppe, mille punktide 3.2.4.-3.2.4.6 kohaselt on kaebajad kohustatud ehitama viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates omal kulul välja kogu detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri. DP üleandmise kokkuleppe lisa punkti 2 kohaselt kohustuvad kaebajad enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist seadma Harku valla kasuks Oru maaüksusele hüpoteegi summas 547 850 eurot, millega tagatakse tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine ja sotsiaalse infrastruktuuri tasu maksmine. DP üleandmise kokkuleppe ja selle lisa näol on tegemist kehtiva ja õiguslikult siduva lepinguga. Kaebajad on võtnud eeltoodud lepingu ja selle lisaga endale ühepoolseid täiendavaid õiguslikult siduvaid kohustusi kokku 547 850 euro ulatuses. Sõlmitud kehtiva lepinguga on kaebajad võtnud enda kanda kohaliku omavalitsuse kohustused välja ehitada planeeritava ala ja seda ümbritseva ala tehniline infrastruktuur. Eelmainitud lepingu alusel on kaebajad kohustatud maksma ka sotsiaalse infrastruktuuri tasu. Nimetatud lepingu täitmine on tagatud hüpoteegiga. Seega on ekslik vastustaja otsuses toodud põhjendus, et planeeritaval alal ei ole planeeritud infrastruktuuri arendust. 2) Ülekaalukal avalikul huvil põhinevaks põhjuseks PlanS § 128 lg 2 p 3 mõttes ei saa olla kohaliku omavalitsuse suutmatus täita oma seadusest tulenevaid põhiülesandeid, s.t planeerida ja rajada vallas sotsiaalne infrastruktuur. Oru maaüksusele on kehtestatud detailplaneering juba
1997. aastal ja juba kakskümmend neli aastat on kohalikul omavalitsusel teada, et piirkond on planeeritud ning see juba on tiheasustusega ala (endine aiandusühistu piirkond, mis on väljaehitatud üksikelamuteks), mis vajab sotsiaalse infrastruktuuri planeerimist ja väljaarendamist. Veelgi enam, piirkonna väljaarendamine ja seeläbi uute elanike lisandumine aitab kohalikul omavalitsusel pakkuda ja välja arendada nimetatud avalikult kasutatavaid hüvesid ning täita enda seaduses sätestatud kohustusi. 3) Detailplaneeringu algatamiseks ei pea tuvastama PlanS kohaselt „ülekaalukat erandlikku erahuvi“. PlanS § 128 lg-s 2 tuuakse välja juhud, millal detailplaneeringut ei algatata. Detailplaneeringu algatamisel ei ole eeldusi ja seda ei saa siduda planeeringu kehtestamisega. Kaebajad on detailplaneeringu taotlust esitades lähtunud kehtivast planeeringust ja üldplaneeringust, eeldades, et üldplaneeringuga on arvestatud piirkonna tasakaalustatud arengut. Kohalik omavalitsus on kohustatud lähtuma oma tegevuses enda poolt kehtestatud üldplaneeringust ja kehtivatest planeeringutest. Vallavolikogu ei saa teha käesolevas asjas otsust edasilükkava tingimusega, ehk kui kohalik omavalitsus on suuteline täitma seadusest tulenevat kohustust ja välja arendada sotsiaalse infrastruktuuri, siis on võimalik taotlus uuesti läbi vaadata. Vastustaja väited piirkonna ja kinnistu osas on ka vastuolulised. Vastustaja tunnistab vaidlustatud otsuse punktis E.5, et Oru maaüksuse näol on tegemist perspektiivse tiheasustusega. Samas punktis ütleb vastustaja jällegi, et tagatud ei ole piirkonna majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne jätkusuutlik areng. 4) Alates 2005. aastast, seega 16 aastat, on kaebajad püüdnud aktiivselt realiseerida Oru maaüksuse detailplaneeringut. Erinevaid põhjuseid ettekäändeks tuues on Harku vald venitanud planeeringutaotluste lahendamisega, esitanud lähteülesannetes tingimusi, millega ise hiljem nõustunud ei ole. 2009. aastal olid kõik tingimused täidetud ja koostatud detailplaneering anti Harku vallale üle. Arusaamatutel põhjustel jäi planeering kehtestamata. Kaebajad esitasid 12.06.2019 uue detailplaneeringu algatamise taotluse ja Harku Vallavalitsusel oli aega vastu võtta otsus detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva. Otsus mitte algatada Oru maaüksusel detailplaneering võeti vastu 27.05.2021. a. Seega võttis otsuse tegemine aega üle 23 kuu. Vastustaja rikub süstemaatiliselt ja järjekindlalt planeerimismenetluses kaebajate õigusi. Vaidlustatud otsus rikub kaebajate õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebajad ei vaidle vastu vaidlustatud otsuse punktidele 2 ja 3, kuna kaebajad on oma detailplaneeringu algatamise taotluses palunud tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldus nr 57.
19.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Vaidlust ei ole selles, et 1997. a DP-d ei ole realiseerima asutud. 2004. a pöördus Oru maaüksuse omanik vastustaja poole sooviga kehtiv DP ümber planeerida. Harku Vallavalitsus algatas 11. jaanuari 2005. a korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamise Oru maaüksusel ja algatamise otsuse lisana kinnitati ka planeeringu lähteülesanne, mis kehtis 2 aastat. Lähteülesande kehtimise aja jooksul detailplaneeringut koostama ei asutud. 04.12.2007 esitas huvitatud isik taotluse uue lähteülesande väljastamiseks. Harku Vallavalitsuse 22. jaanuari 2008. a korraldusega nr 90 kinnitati detailplaneeringu uus lähteülesanne. Ka sel korral detailplaneeringut koostama ei asutud. Vastustaja teavitas huvitatud isikut 21.09.2018 kirjaga nr 12-1/56-1 soovist Oru maaüksuse detailplaneeringu menetlus lõpetada. Huvitatud isikud esitasid 08.10.2018 vastuskirja ettepanekuga menetlust mitte mingil juhul lõpetada vaid vaadata asjad lähiajal üle ja viia menetlus siiski lõpuni. Esitatud ettepaneku osas edastas kohalik omavalitsus huvitatud isikule 12.11.2018 e-kirja, milles selgitati 2005. aastal algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamise vajadust. 12.06.2019 esitas huvitatud isik uue detailplaneeringu algatamise taotluse sooviga tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldusega nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“ ning algatada Liikva külas Oru kinnistu detailplaneeringu koostamine esitatud taotluse alusel.
Esitatud taotluse kohaselt sooviti Harku valla kehtiva üldplaneeringu tingimustele vastavalt planeerida 37 üksikelamukrunti (krundi min suurus 2000 m2), üldkasutatav haljasala, juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud. Harku Vallavalitsus sõlmis huvitatud isikuga 29.10.2019 DP üleandmise kokkuleppe ja 21.09.2020 selle lisa. 2) Taotletav ehitustegevus ja maakasutus (kehtiva detailplaneeringuga kavandatud 35 elamumaa krundi asemel kavandada alale 37 elamumaa krunti) ei ole vallavolikogu hinnangul lähitulevikus elluviidav. Oru maaüksus paikneb üldplaneeringu ning teemaplaneeringu kohaselt kogu ulatuses elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üld- ja teemaplaneeringus maa-alale elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusala määramisel lähtus kohalik omavalitsus üksnes 1997. a detailplaneeringust, mille elluviimist ei ole käesoleva hetkeni alustatud. Kuna kehtiva DP elluviimisega ei ole käesolevaks hetkeks alustatud, ei ole Oru maaüksuse näol tegemist olemasoleva kompaktse asustusega alaga vaid pigem just perspektiivse tiheasustusalaga, kus käesoleval hetkel ei ole välja ehitatud ühtset tänavavõrku ning puuduvad ka piirkonda teenindavad tehnovõrgud. Maaüksust ümbritseb leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Maaüksuse edelapoolse piiri äärest piirneb ala endiste aiandusühistu kruntidega, kuid puuduvad seosed (ühtne tänavavõrk ja piirkonda teenindavad tehnovõrgud) varasemalt kavandatud aiandusühistute kruntide ja 1997. a DP-ga kavandatud tiheasustusala vahel. 3) Käsitletavast alast eraldiseisvalt, kuid siiski Liikva külas, paiknevad samuti varasemalt kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud erinevad elamupiirkonnad, kus kokku on kavandatud u 200 uut elamuühikut lisaks piirkonnas olevatele aiandusühistutele ja olemasolevatele hajaasustuse põhimõttel püstitatud elamutele. Eelnimetatud elamualadel on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalsete puurkaevude, kogumismahutite ja puhastitega. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tõi välja komplitseeritud olukorra (põhjaveeressurss on ammendumas, ulatuslikud alad valla territooriumist jäävad kaitsmata põhjaveega alale) veevarustuse ja kanalisatsiooni osas. Seetõttu peab kohalik omavalitsus pöörama tähelepanu piirkonnas tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaarendamisele, mis on väga ressursimahukas, arvestades, et olemasolevate elamualade arendajad on valdavalt krundid maha müünud ning ei osale puuduvate ÜVK kohaste trasside väljaehitamisel. Siinkohal väljendub avalik huvi PlanS § 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Käesolevaks hetkeks on Liikva küla elamuarendus jõudnud etappi, kus täiendavate elamuühikute juurde kavandamine on vastutustundetu juba piirkonnas elavate elanike suhtes, kuna lisaks eluliselt vajalikule tehnilisele infrastruktuurile on piirkonnas puudu ka sotsiaalne infrastruktuur (piirkonda teenindav lasteaed, kool jne). Piirkonda varasemalt kehtestatud detailplaneeringute alusel elamumaa kruntide realiseerimisel on tehniline infrastruktuur välja ehitatud puudulikult ja vajab kaasajastamist, mis vajalike lepingute puudumisel on jäänud kohaliku omavalitsuse kohustuseks. 4) PlanS ei sätesta planeeringu algatamisest keeldumise aluseid ammendavalt, vaid annab kohalikule omavalitsusele ulatusliku kaalutlusruumi ning seeläbi puudub isikul subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu algatamise taotluse rahuldamist. Kuigi detailplaneeringu algatamise ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, ei kaasne ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu koostamise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneeringu algatamise taotlus jätta rahuldamata, kui planeeringu eesmärk ei ole vastuvõetav ega vasta valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning selles küsimuses on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum. Detailplaneeringu algatamise taotluse teinud isikul ei saa olla õiguspärast ootust detailplaneeringu algatamisele.
5) Kinnistu omanikul ei ole üldjuhul kohustust detailplaneeringut realiseerida, kuid sellega ei kaasne õigust muutunud soovidele vastava detailplaneeringu kehtestamiseks. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et aastatetagune planeeringulahendus sobitub konkreetsele alale piiramatu aja jooksul. Kui detailplaneeringu lahendus ei vasta aja möödudes valla muutunud majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnavajadustele, on kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneeringu algatamise taotlus jätta rahuldamata, kui planeeringu eesmärk ei ole vastuvõetav või selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, vaid eelkõige kehtestatud detailplaneeringutest ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Käesoleval hetkel Liikva külas Oru maaüksuse realiseerimise alustamine või ümberplaneerimine on piirkonnas elavate elanike suhtes vastutustundetu. Piirkonda täiendava elamuala kavandamine ei ole käesoleval hetkel avalikkuse huvides, kuivõrd olemasolevatel elamualadel puuduvad ÜVK kohased trassid ning käesoleval hetkel puudub kohalikul omavalitsusel ka võimalus pakkuda piirkonnas elavatele peredele igapäevaseks elutegevuseks vajalikke avalikult kasutatavaid hüvesid (piirkonda teenindav lasteaed, kool jne). Senisel piirkonna arendamisel ei ole piisavat tähelepanu pööratud tasakaalustatud ruumilisele arengule ning tagatud ei ole piirkonna majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne jätkusuutlik areng.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus võttis 19.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõudes tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 42 "Liikva külas Oru maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine 2005. aastal algatatud Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu koostamise lõpetamine". Kohus leiab, et kaebuse eesmärki silmas pidades oleks õigem jääda nõuete juurde, nagu sõnastasid kaebajad need oma kaebuses. See ei mõjuta asja lahendamist. Kohus menetleb seega nõuet tühistada Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel, ning kohustada Harku valda uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.
21.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
22.Vaidlust ei ole selles, et Oru maaüksusel kehtib 1997. a DP, mis näeb ette tervikliku elamurajooni moodustamist, kuhu planeeriti 35 elamumaa krunti ning transpordimaa, tehnorajatise ja lähipuhkuse maa-ala krundid. 1997. a DP kehtestamise otsuse (kaebuse lisa 3) p 3 kohaselt muudeti Oru maaüksuse sihtotstarve põllu- ja metsamaast elamumaaks (ekinnistusraamatu kohaselt on praegusel hetkel Oru maaüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa). 1997. a DP-d pole kehtetuks tunnistatud ega muudetud. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse § 2 kohaselt enne PlanS jõustumist (01.07.2015) kehtinud planeering kehtib edasi ka peale PlanS jõustumist. Vaidlust ei ole selleski, et üldplaneeringu (kehtestatud 17.10.2013) kohaselt on Oru maaüksuse juhtfunktsiooniks elamumaa ning samasuguse maa kasutamise funktsiooni näeb ette teemaplaneering (kehtestatud 31.05.2018). Need planeeringud näevad Oru maaüksust tihehoonestusalana. Seega on vastustaja aja jooksul, sh veel mõned aastad tagasi heaks kiitnud kõrgema taseme planeeringuid, mis näevad ette sama maakasutuse funktsiooni kui 1997. a DP. Kohus ei saa lähtuda vastustaja paljasõnalisest väitest, et üldplaneeringusse ja teemaplaneeringusse kanti planeerimislahendus täiendavat kaalumist läbi viimata. Planeerimislahenduse fikseerimise näol on tegemist igal juhul vastustaja kaalutlusotsusega ning vastustaja käesolevas menetluses esitatud põhjendused ei muuda planeerimisdokumentides fikseeritud lahendust vastustaja jaoks kuidagi vähem siduvaks. Uue PlanS rakendamisel oli kohalikel omavalitsustel kohustus vaadata enne PlanS jõustumist kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt 2018. a 1. jaanuariks. Ka siis oli võimalik kaaluda, kas ajakohastada planeeringu juhtotstarbed, mis ei vastanud enam kohaliku omavalitsuse
ruumilise arengu vajadusele. Vastustaja ei ole pidanud üldplaneeringu muutmist vajalikuks, vaid on jätnud selle Oru maaüksuse osas muutmata. Vastustaja veebilehelt nähtub, et peale üldplaneeringu kehtestamist on see üle vaadatud kahel korral. Hiljem on vastustaja kehtestanud teemaplaneeringu, milles on jätkuvalt Oru maaüksuse maakasutuse juhtfunktsioonina märgitud elamumaa. Kohtu arvates on vastustaja loonud Oru maaüksuse detailplaneeringut, üldplaneeringut ja teemaplaneeringut kehtestades Oru maaüksuse omanikule õiguspärase ootuse selleks, et kehtivat detailplaneeringut oleks võimalik ellu viia. See tähendab ka õigust detailplaneeringulahendust vajadusel kaasajastada.
23.Käesoleval juhul on vastustaja keeldunud algatamast 1997. a DP muudatust. Asjaoludest nähtuvalt algatati Oru maaüksuse omaniku 2004. a taotluse alusel Harku Vallavalitsuse 11. jaanuari 2005. a korraldusega nr 57 detailplaneeringu koostamine Oru maaüksusel ja algatamise otsuse lisana kinnitati planeeringu lähteülesanne. 04.12.2007 esitas huvitatud isik taotluse uue lähteülesande väljastamiseks ning Harku Vallavalitsuse 22. jaanuari 2008. a korraldusega nr 90 kinnitati detailplaneeringu uus lähteülesanne. Esitatud tõenditest tulenevalt muutus detailplaneeringu menetlus taas aktiivseks 2018. a-l, mil 21.09.2018 kirjaga nr 12-1/56-1 andis vastustaja huvitatud isikule teada soovist Oru maaüksuse detailplaneeringu menetlus lõpetada. Huvitatud isikud ei olnud sellega nõus, 12.06.2019 esitas huvitatud isik uue detailplaneeringu algatamise taotluse sooviga tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 11.05.2005 korraldusega nr 57 „Liikva külas Oru elamukvartali detailplaneeringu algatamine“. Uue detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovis huvitatud isik planeerida 37 üksikelamukrunti. Lisaks üksikelamukruntidele on planeeritud 1 krunt elektrialajaamale, 3 krunti juurdepääsuteedele ja 1 haljasala maa kasutusotstarbega maaüksus. Kokku on planeeringualale kavandatud 42 maaüksust. Erinevalt kehtivast planeeringust oli kavas veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitudes ÜVK trassidega. Seegi oli vastustajapoolne suunis (vt vastustaja arhitekti 12.11.2018 e-kiri, kaebuse lisa 7). Harku Vallavalitsus sõlmis huvitatud isikuga 29.10.2019 DP üleandmise kokkuleppe ja 21.09.2020 selle lisa. Huvitatud isik soovis 2019. a DP muudatustega korrigeerida detailplaneeringulahendust vähesel määral. Kehtiva detailplaneeringu kohase 35 elamumaa krundi asemel planeeriti 37 üksikelamu krunti. Lisaks nähti ette liitumine ÜVK trassidega. Kui vaadata vastustaja keeldumise põhjendusi, siis ei puuduta need üksnes detailplaneeringu muutunud lahendust, vaid detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimist, st seda, mis tuleneb juba kehtivast DP-st. Asudes faktiliselt takistama kehtiva detailplaneeringu realiseerimist läbi DP muudatusest keeldumise, on vastustaja käitunud kohtu hinnangul õigusvastaselt. Vastustaja kaalutlusruumi ei kuulu kehtiva ning kõrgemate planeeringutega kooskõlas oleva detailplaneeringulahenduse elluviimise takistamine. Kui vastustaja leiab, et Oru maaüksuse kehtiv detailplaneering ei ole enam kooskõlas Harku valla ruumilise arengu eesmärkidega (nt täiendava tiheasustusala kavandamine ei ole põhjendatud), tuleb selleks muuta üldplaneeringut ning algatada kehtiva detailplaneeringu muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus. Sh võimaldab PlanS § 140 lg 1 p 1 detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Vastustaja pole vastavat menetlust alustanud. Vastustaja on läbivalt väitnud, et 1997. a DP-d pole asutud realiseerima. Samas on vastustaja ise menetlenud juba aastast 2005 kehtiva DP muudatust, sh sõlminud 2019 ka DP üleandmise kokkuleppe, millega on huvitatud isikutele tekitatud ootus, et 1997. a DP-d on jätkuvalt võimalik ellu viia. Asjaolu, kas detailplaneeringu realiseerimise viivitus on etteheidetav kaebajatele või vastustajale, ei oma planeerimisotsuste kehtivuse seisukohast tähtsust, kuna kohaliku omavalitsuse muutunud soovid on jäänud planeeringutes kajastamata. Kaalutlusõigust saab korrektselt teostada, kui vastustaja tegevusel on õiguslik alus, mida praegusel hetkel ei ole.
24.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37 lg 1 kohaselt peab vallal ja linnal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu
integreerimisele ja koordineerimisele. KOKS § 37 lg 4 kohaselt peab arengukava arvestama valla ja linna üldplaneeringut. Juhul, kui vallas on kehtestatud planeeringuid, peavad valla arengut kavandatavad dokumendid sellega arvestama. Seega pidi Harku vald arvestama võimalusega, et kehtivat detailplaneeringut asutakse realiseerima. Arvestades, et detailplaneering on kehtinud pikka aega, ei saa vald asuda tänasel päeval väitma, et raha eelarves selleks ei ole. Vastav väide on jäänud ka sisustamata, arvestades, et DP üleandmise kokkuleppes on detailplaneeringualal tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustus pandud arendajale. Detailplaneeringu kehtestamine tagab õigustatud ootuse, et seda saab ka ellu viia, muidu muudub detailplaneeringu kehtestamine sisutuks. Kui vald näeb, et kehtiv planeering ei vasta enam valla ruumilise arengu eesmärkidele, tuleb muuta planeeringuid või need kehtetuks tunnistada. Kohtu hinnangul on vastustaja käitunud vastuoluliselt, sõlmides esmalt detailplaneeringu üleandmise kokkuleppe, kuid asunud hiljem väitma, et detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuvõetav ega vasta valla ruumilise arengu eesmärkidele. Piirkonna teiste arendajate varasem käitumine ei puutu käesolevasse asjasse. Sisuliselt kehtiva planeeringu realiseerimine ei saa olla ka vastutustundetu piirkonnas elavate elanike suhtes. Küsimust, kas põhimõtteliselt on põhjendatud täiendava tihehoonestusala kavandamine Harku valda, ei saa tõstatada olukorras, kus kehtiv planeering sellise hoonestusala ette näeb. Nagu mainitud, on nõutaval määral sisustamata jäänud vastuväide seonduvalt ÜVK trasside väljaehitamisega. Vastustaja on vastava kohustuse üle andnud arendajale, mistõttu jääb ebaselgeks, millised ületamatud probleemid jääksid vastustaja jaoks lahendamata. Väide, et arendaja võib rikkuda sõlmitud lepinguid, ei ole kaalukas argument. Kohtu arvates pole kaalukas argument ka see, et tegemist pole käesoleval hetkel kompaktse asustusega alaga, vaid perspektiivse tiheasustusalaga. Kohus märgib, et planeeringutega kavandataksegi elukeskkonna muutusi tulevikus, see ei muuda aga planeeringuid vähem siduvateks.
25.Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja ei ole korrektselt tuginenud PlanS § 128 lg 2 keeldumise alustele. Kuigi tegemist ei ole suletud loeteluga, ei ole vastustaja toonud välja legitiimseid põhjuseid kehtivat DP-d vähesel määral muutva detailplaneeringu menetlemisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul kujutab kaebajate ebamäärasesse olukorda jätmine ‒ DP muutmisest keeldutakse, kuid ei välistata muudatuste tegemist millalgi tulevikus ‒ kaebajate omandiõiguse ebaproportsionaalset piiramist.
26.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Tühistada tuleb Harku Vallavolikogu 27.05.2021. a otsuse nr 42 punkt 1, millega on jäetud algatamata detailplaneering Liikva külas Oru maaüksusel ja vastustajat tuleb kohustada uuesti läbi vaatama kaebuse esitajate 12.06.2019. a taotlust detailplaneeringu algatamiseks Liikva külas Oru kinnistul.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Lisaks taotlevad kaebajad õigusabikulude hüvitamist summas 1600 eurot (käibemaksuta). Seega on kaebajate menetluskulu kokku 1630 eurot. Kohtu hinnangul on haldusasja keerukust ja mahtu arvestades tegemist põhjendatud menetluskuluga. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud summas 1630 eurot. Halduskohtumenetluses ei maksta menetluskuludelt viivist (Riigikohtu Halduskolleegiumi 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-37-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.