Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2215
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.09.2020 otsuse nr 12.2-3/053016-3 ja teate nr 12.2-3/053016-4 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks asja uuesti lahendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja JL
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
19. oktoober 2022
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-2215 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. detsembril 2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-20-2215 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X võõrandas 24.03.2017 korteriomandi Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXX) müügihinnaga 120 000 eurot ning esitas 14.03.2018 residendist füüsilise isiku 2017. a tuludeklaratsiooni, milles ei deklareerinud kasu vara võõrandamisest. Deklaratsiooni alusel tekkis X-l tulumaksu tagastusnõue 749,34 eurot, millest 80,57 eurot jäi tulevaste maksukohustuste katteks ja 668,77 eurot kanti isiku pangakontole 19.03.2018.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 28.12.2018 teate alusel X 2017. a tulude deklareerimise õigsust kinnisvara võõrandamisel ja MTA 28.03.2019 maksuotsusega nr 12.25/010410 kohustati X tasuma 2017. a eest tulumaksu 6159,36 eurot (sh nõuti tagasi alusetult tagastatud tulumaks 749,34 eurot). Maksuhaldur tuvastas, et X ei kasutanud korterit enne võõrandamist oma elukohana, vaid korter oli antud üürile, mille tõttu ei saanud X kasutada tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastust ja tal ei olnud TuMS § 25 lg 1 järgi alust saada maksusoodustust tasutud eluasemelaenu intressidelt (96,89 eurot). X omandas korteri 19.12.2005 ostuhinnaga 86 280,73 eurot (1 350 000 krooni). Vara võõrandamisel saadud kasust on tal õigus maha arvata soetamisel tasutud riigilõiv ja notaritasu ning võõrandamisel tasutud notaritasu ja vahendustasu (kokku 3012,34 eurot).
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.06.2020 otsusega nr 3-19-864 osaliselt X kaebuse ja tühistas MTA 28.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-5/010410 osas, milles MTA jättis kinnisvara soetusmaksumust suurendavate kuludena arvestamata veetrassi ja gaasikatlamaja ehitusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulud. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et kaebaja ei kasutanud korterit kuni võõrandamiseni oma peamise ja alalise elukohana, vaid see oli välja üüritud, mistõttu TuMS § 15 lg 5 p-st 1 tulenev maksuvabastus ei kohaldu. Samuti ei saanud kaebaja arvata oma maksustatavast tulust maha korteriga seotud eluasemelaenu intresse (TuMS § 25 lg 1). TuMS § 38 lg-s 1 sätestatud soetamismaksumuse koosseisu ei saa arvata kaebaja tasutud pangalaenu intresse, sest tegemist on üksnes pangale makstava tasuga raha kasutamise eest. TuMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 seavad kulude arvestamise eelduseks dokumentaalsete tõendite olemasolu. Kaebaja ei ole tõendanud, et tehingukulud olnuks maksuhalduri märgitust suuremad ning väidetavalt soetamise järgselt korteris teostatud parenduste ja täienduste kulude (ca 30 000 eurot) kohta puuduvad kaebajal dokumendid. Majavälise veetrassi ehituskulude (1971 eurot) ning gaasikatla ja majasisese veetrassi rajamise kulude (1809,64 eurot) osas on maksuhaldur leidnud, et nende tegemine ei ole nõuetekohaselt tõendatud ning osaliselt on tegu korteriühistu kulude ja osaliselt jooksvate kuludega. Samas sai kaebaja esitatud dokumentide arvestamata jätmisest esmakordselt teada alles maksuotsusest. Tegu on olemuselt kuludega, mida saab käsitada parendamisena TuMS § 38 lg 1 tähenduses. Koostöös kaebaja ja ühistuga on maksuhalduril võimalik selgitada välja, kui suur osa kulutustest langes kaebajale ja kas ta on need reaalselt kandnud. Halduskohtu otsus jõustus edasi kaebamata 31.07.2020.
4.MTA uuendas 08.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/053016-1 maksumenetluse ja kohustas X esitama kuludokumendid seonduvalt veetrasside ja gaasikatla ehitusega ning andma selgitusi samade kulutuste tõendamiseks varem esitatud dokumentide kohta. X esitas maksuhaldurile 21.08.2020 taotluse arvestada XXX korteri soetusmaksumuse hulka täiendavad parendamiskulud 26 260,87 eurot (sh katuse parandus 2182,28 eurot, parendused 17 484,84 eurot, vallasvara 5000 eurot, gaasitrass 1593,75 eurot). 2(7)
3-20-2215
5.MTA jättis 16.09.2020 otsusega nr 12.2-3/053016-3 rahuldamata X 21.08.2020 taotluse MTA 28.03.2019 maksuotsuse muutmiseks. Halduskohtu otsusest tulenevalt uuendas MTA 08.07.2020 korraldusega menetluse üksnes veetrasside ja gaasikatla ehitusega seotud kulude tuvastamise osas. X 11.08.2020 ja 12.08.2020 dokumentide ja selgituste põhjal hindas maksuhaldur veetrasside ja gaasikatla ehituse kuludeks kokku 4238,76 eurot. X kinnitas 21.08.2020, et nõustub veetrasside kuludega 2766,24 eurot ja gaasikatla kuludega 1472,52 eurot, ning esitas taotluse arvestada soetusmaksumuse hulka täiendavalt 26 260,87 eurot. Maksuhaldur käsitab seda maksuotsuse muutmise taotlusena vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p-le 2. Gaasitrassi ehitamise kulu 1593,75 eurot ei saa arvestada soetusmaksumuse hulka, sest need kandsid teised isikud. Esitatud uued kuludokumendid tuleb jätta arvestamata, sest X jättis need MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust rikkudes (hooletusest) maksumenetluses tähtaegselt esitamata. Osas, mis ei puuduta veetrasside ja gaasikatlamaja ehituse kulusid, jääb maksuhaldur maksuotsuses toodud seisukohtade juurde, millega on nõustunud ka halduskohus.
6.MTA lõpetas 16.09.2020 teatega nr 12.2-3/053016-4 X suhtes maksukontrolli läbiviimise ning suurendas 28.03.2019 maksuotsuses tuvastatud soetusmaksumuse summat 4238,76 euro võrra (sh veetrassi kulud 2766,24 eurot ja gaasikatla kulud 1472,52 eurot, millega X oli 21.08.2020 kinnituses nõustunud). Sellega vähenes maksuotsusega määratud maksukohustus 847,75 euro võrra ja tagasinõutavaks tulumaksuks kujunes 5311,61 eurot.
7.X esitas Tallinna Halduskohtule 11.11.2020 kaebuse, mis võeti menetlusse nõuetega tühistada MTA 16.09.2020 otsus nr 12.2-3/053016-3 ja 16.09.2020 teade nr 12.2-3/053016-4 ning vaadata vaidlusega seotud küsimus uuesti läbi. Maksuhaldur jättis alusetult arvestamata gaasitrassi ehitamisega seotud kulu 1593,75 eurot. Jääb arusaamatuks, miks on osa kaebaja esitatud kuludokumentidest jäetud kõrvale. Kaebaja suhtes rakendub TuMS § 15 lg 5 p 1, sest ta võõrandas korteri 24.03.2017, mil seda ei olnud üürile antud. Kaebaja soetas XXX korteri karbi kujul, mida tõendab 19.12.2005 sõlmitud notariaalne leping. Kuna korteris puudusid täielikult elamiseks vajalikud elementaarsed asjad (põrandad, vaheseinad, vannituba, köök jne), siis tuleb need lugeda korteri soetusmaksumuse hulka. Põhjendamatult on kõrvale jäetud ka makstud vahendustasud ja lõivud.
8.Maksu- ja Tolliamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. MTA 16.09.2020 teade on kaebajat soodustav haldusakt. Veetrassi ja gaasikatla kulude (4238.76 eurot) arvestusega on kaebaja nõustunud ning selle üle ei ole vaidlust. Põhjendatud ei ole etteheited gaasikatla ja gaasitrassi kulude eristamisest, sest gaasitrassi ehituse kulu osas selgus, et seda ei kandnud kaebaja, vaid teised isikud. Gaasitrassiga seotud väited väljuvad mh haldusasjas nr 3-19-864 tehtud otsuse p-s 18.4 maksuhaldurile ette antud piiridest (ülejäänud osas maksuotsus kehtib). MTA 16.09.2020 otsus ei käsitle kaebaja tulumaksuarvestust, vaid kaebaja 21.08.2020 taotlust arvestada täiendavate kuludega summas 26 260,87 eurot. Need kulud jäeti MKS § 102 lg 1 p 2 alusel kõrvale ja maksuhaldur on seda piisavalt põhjendanud (st osaliselt ei kandnud kulusid kaebaja ja osaliselt jäid dokumendid hooletusest õigeaegselt esitamata). TuMS § 15 lg 5 p 1 ja lg 6 kohaldamist on hinnatud Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 otsuses. Kaebaja seisukohtadest jääb mulje, et ta ei aktsepteeri haldusasjas nr 3-19-864 jõustunud kohtuotsust. Kuna haldusasja nr 3-19-864 lõppedes jäi lahtiseks vaid küsimus veetrassi ja gaasikatla kulude arvestamisest korteri soetusmaksumuse hulgas, siis ei ole põhjendatud etteheide, et MTA 16.09.2020 otsusest ei selgu võõrandamisest saadud kasu arvutamise metoodika. Kaebaja ei saa praeguses asjas uuesti avada vaidlust MTA 28.03.2019 maksuotsuse õiguspärasuse üle.
9.Tallinna Halduskohus jättis 30.09.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja on leidnud, et MTA 16.09.2020 teate osas on kaebus ebaõigesti menetlusse võetud, sest tegemist 3(7)
3-20-2215 on kaebajat soodustava haldusaktiga, kuid ei ole taotlenud kaebuse (osaliselt) läbi vaatamata jätmist ega hilisemates seisukohtades kaebeõigusega enam tegelenud. Kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmine ei ole lisaks kohustuslik. MTA 16.09.2020 otsus baseerub sisuliselt Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 otsusel nr 3-19-864, mille kohaselt tuli vastustajal koostöös kaebaja ja korteriühistuga selgitada välja veetrassi ja gaasikatlamaja ehitusega seotud kulud. Maksuhaldur on aktsepteerinud veetrasside ja gaasikatla kuludena 4238,76 eurot ning kaebaja on sellega 21.08.2020 nõustunud. Seejuures nähtub 14.08.2020 e-kirjast, et vastustaja aktsepteeris teatud määral ka kaebaja väiteid kulude erinevate korterite vahel jagunemise kohta ja eeldas, et kaebaja on kulutused korteriühistule hüvitanud. Seda ei saa pidada kaebaja jaoks ebasoodsaks. Kaebaja esitas täiendavalt kinnistusisese gaasitrassi ehitusega ja muude parendustega seotud dokumente summas 26 260,87 eurot, et arvestada neid korteri soetusmaksumuse juurde. MTA käsitas seda põhjendatult maksuotsuse muutmise taotlusena (MKS § 102 lg 1 p 2). Kaebaja on seisukohal, et MTA 28.03.2019 maksuotsusega määratud tulumaksukohustust ei peaks üldse eksisteerima. Vastustaja leiab, et tõendite varasemalt esitamata jätmine oli põhjustatud kaebaja hooletusest ning kohus nõustub MTA 16.09.2020 otsuse sellekohaste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Arvestamata ei saa jätta ka Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 otsuse nr 3-19-864 põhjendusi, mille järgi oli vaidlustatud maksuotsus õiguspärane, v.a veetrassi ja gaasikatlamaja ehitusega seotud kulude arvestamata jätmise osas. Sellega seoses andis maksuhaldur kaebajale võimaluse esitada maksukohustust vähendavad kuludokumendid ja neid ongi arvestatud. Praeguses haldusasjas ei saa MTA 28.03.2019 maksuotsust enam ümber hinnata ega asuda seisukohale, et kaebajal maksukohustust üldse ei esinenud. Maksuhaldur on hooletusest tingitud hilinemisele vaatamata kaebaja uusi tõendeid mingil määral siiski hinnanud (nt tuvastas, et gaasitrassi eest maksid teised isikud). MTA 16.09.2020 teade kontrolli lõpetamise kohta on olemuslikult seotud MTA 16.09.2020 otsusega ning kuna kaebaja maksukohustus on MTA 28.03.2019 maksuotsusega võrreldes vähenenud, siis on see kaebaja jaoks soodne otsustus. Kuna MTA 16.09.2020 otsus on õiguspärane, siis ei ole alust tühistada ka MTA 16.09.2020 teadet ja puudub vajadus korrata selle põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Kuna 16.09.2020 otsus ja teade on õiguspärased, siis ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub 01.11.2021 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja soetas 19.12.2005 korteriomandi Tallinnas XXX. Lepingu pst 3.1 nähtub, et korter soetati siseviimistluseta (st puudusid vaheseinad, põrandad, WC-pott, siseuksed, valamud, köök jne). Kaebaja võõrandas korteri 24.03.2017 ja vahetult enne müüki oli see tema alaline elukoht. Kaebaja ei ole varem ühtegi korteriomandit võõrandanud. Müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud korterit üürile antud. Seega tuli kohaldada TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ja lg-s 6 sätestatud maksuvabastust (vt Riigikohtu 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13, p 12). Maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, st maksukoormust suurendavalt (nt Riigikohtu 03.04.2000 otsus nr 3-3-1-4-00), nagu see on toimunud praeguses asjas. Halduskohus on jätnud TuMS § 15 lg 5 p 1 ja lg 6 ning § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 täielikult käsitlemata, kuigi kaebaja nendele tugines. Kohus on eiranud kaebaja soovi ja tahet, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Rikutud on ka menetlusnormi, sest kuigi kaebaja taotles nõude uuesti läbi vaatamist, ei ole halduskohus seda teinud, samuti jättis kohus igasuguste põhjendusteta kaebaja esitatud tõendid täielikult tähelepanuta. Vastustaja on esitanud halduskohtule kuludokumente valikuliselt, kuigi kaebaja on kõik dokumendid omalt poolt maksuhaldurile edastanud. Halduskohus jättis välja nõudmata ka kaebaja telefonivestluse 4(7)
3-20-2215 MTA ametnikuga, milles ametnik käskis kaebajal esitada taotluse koos kõikide lisadega, mida kaebaja 21.08.2020 tegigi, kuid vastustaja neid kohtule ei esitanud. Seepärast esitaski kaebaja taotluse koos lisadega kohtule ise, kuid halduskohus ei ole ainsatki tõendit hinnanud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust. Halduskohus nõudis kaebajalt riigilõivu 174,35 eurot, kuid ei ole tühistamisnõuet üldse käsitlenud.
11.Maksu- ja Tolliamet palub 02.12.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vaidlustatud kohtuotsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Vastustaja jääb 25.02.2021 vastuses ja 06.09.2021 täiendavas seisukohas esitatud põhjenduste juurde. Kaebaja seisukoht, et XXX korter oli vahetult enne müüki tema alaline elukoht, on vastuolus Tallinna Halduskohtu jõustunud 30.06.2020 otsusega nr 3-19-864 (p-d 13–15.4) ning praeguses asjas sama vaidluse uuesti tõstatamine ei ole asjakohane. Kaebaja väited kohtu poolt materiaalõiguse normide (TuMS § 15 lg 5 p 1, § 37 lg 1) rikkumisest rajanevad eeldusel, et halduskohus pidanuks praeguses haldusasjas vaatama uuesti läbi haldusasjas nr 3-19-864 juba lahendatud vaidluse maksuotsuse üle. See ei ole õige. Halduskohus märkis korrektselt, et haldusasjas nr 3-19-864 jäi lahtiseks üksnes arvestuslik küsimus veetrassi ja gaasikatlamaja ehitusega seotud ning dokumentaalselt tõendatud kulude osas, mis sai MTA 16.09.2020 teatega kaebaja jaoks soodsa (st maksukohustust vähendava) lahenduse. Kaebaja tõstatatud TuMS § 15 lg 5 p 1 ja § 37 lg 1 küsimused on lahendatud varasemas jõustunud kohtuotsuses. Haldusasjas nr 3-19-864 lahendamata jäänud küsimuste raamidest väljunud kaebaja taotluse maksuotsuse muutmiseks lahendas maksuhaldus põhjendatult MKS § 102 lg 1 p 2 alusel tehtud otsusega. Kuna kaebaja ei olnud esitanud temalt nõutud kuludokumente õigeaegselt, siis ei olnud alust maksuotsust muuta. Osa praeguses asjas kohtule esitatud kuludokumentidest on esmakordsed (sh paljud neist üldse loetamatud) ning kaebaja ei olnud neid esitanud varasemas maksu- ega kohtumenetluses. Maksukohustuse vähendamise eesmärgil uute tõendite esitamine on piiratud (MKS § 102 lg 1 p 2) ning kaebaja ei ole tõendite esitamisega hilinemist millegagi põhjendanud, mistõttu saab järeldada vähemalt hooletust. Kaebaja hinnanguline kuluarvestus ei ole käsitatav soetusmaksumusena, rääkimata vallasvarast. Gaasitrassiga seotud kulusid ei kandnud kaebaja, vaid teised isikud. MTA ametnikud ei ole jaganud kaebajale tahtlikult valeinfot ning taotletud telefonikõnede salvestisi ei oleks enam saanud esitada. Kaebaja peamine probleem näib olevat, et ta ei aktsepteeri, et 16.09.2020 otsusega lahendati MKS § 102 lg 1 p 2 alusel üksnes tema 21.08.2020 taotlus, ning tal puudub võimalus veelkord vaidlustada 28.03.2019 maksuotsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.06.2020 otsusega nr 3-19-864 (jõustunud 31.07.2020) X kaebuse ja tühistas MTA 28.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-5/010410 osas, milles MTA jättis XXX soetusmaksumust suurendavate kuludena arvestamata veetrassi ja gaasikatlamaja ehitusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulud. Halduskohtu otsuse kohaselt (p-d 18.3–18.4) tuli maksuhalduril nende kulude täpne summa selgitada välja koostöös kaebaja ja korteriühistuga. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. MTA jätkas 08.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/053016-1 varasemat kontrollimenetlust seoses veetrasside ja gaasikatla ehitamise kuludega ning kohustas X esitama nendega seotud dokumente ja selgitusi.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebajale jääda halduskohtu 30.06.2020 otsusest või MTA 08.07.2020 korraldusest ekslikku muljet, et kontrollimenetlus jätkub kogu 28.03.2019 maksuotsusega tasumiseks määratud maksusumma suhtes. Kaebaja on küll väitnud, et ta ei esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust põhjusel, et vastustaja ametnikud olevat 5(7)
3-20-2215 telefonitsi kinnitanud, et tal on võimalik jätkuvas menetluses esitada kõik kuludokumendid (sh muude kulude kohta), kuid asjas olevad tõendid seda versiooni ei toeta. Nimelt nähtub esitatud e-kirjavahetusest (MTA 25.02.2021 vastuse lisa 14), et MTA püüdis 08.07.2020 korraldust kaebajale korduvalt kätte toimetada ja alles 04.08.2020 e-kirjas on maksuaudiitor viidanud eelnevale telefonivestlusele, saates samas korralduse kaebajale uuesti koos palvega kinnitada selle kättesaamist ja esitada nõutud teave hiljemalt 11.08.2020. Kaebaja esitaski oma vastused ning dokumendid 11.08.2020 ja 12.08.2020 e-kirjadega. Olukorras, kus e-kirjad kinnitavad, et kaebaja on 08.07.2020 korraldusele esmakordselt reageerinud alles pärast halduskohtu otsuse edasikaebamise tähtaja (30.07.2020) möödumist, ei saa mõistlikult järeldada, et halduskohtu otsus jäi edasi kaebamata MTA ametnike ebaõigete selgituste tõttu. Kaebaja ei ole seejuures täpsustanud, kes konkreetselt olevat temale valeinfot andnud. Vastustaja on selgitanud, et MTA ei salvestanud 2020. a-l veel konkreetsete maksuaudiitorite töötelefonile tehtud kõnesid, vaid üksnes kontaktkeskuse kõnesid ja sedagi vaid 90 päeva, mistõttu polnuks 11.11.2020 kaebuses taotletud salvestisi ajavahemikust 01.07.2020–20.09.2020 suures osas enam juba objektiivselt võimalik esitada (st isegi kui tegemist olnuks kaebaja kõnedega MTA kontaktkeskusesse).
15.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti võtnud MTA 28.12.2018 teatega alanud ja MTA 08.07.2020 korraldusega jätkatud kontrollimenetluse raames arvesse üksnes dokumente ja seletusi, mis puudutasid veetrasside ja gaasikatlamaja ehitamiseks tehtud kulutusi, ning kõiki ülejäänud kaebaja esitatud kuludokumente käsitanud MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatud taotlusena 28.03.2019 maksuotsuse muutmiseks. Seejuures ei ole asjas vaidlust selle üle, et veetrasside ja gaasikatlamaja ehituskuludena on XXX korteri soetusmaksumuse hulgas võetud õigesti arvesse summat 4238,76 eurot (sh veetrasside kulud 2766,24 eurot ja gaasikatla kulud 1472,52 eurot). X on nimetatud summaga nõustumist kinnitanud 21.08.2020 maksumenetluses (MTA 17.11.2020 vastuse lisa 1) ja ka kohtumenetluses, esitades vastuväited üksnes muude kulutuste arvestamata jätmisele. Samuti ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla MTA 16.09.2020 kontrolli lõpetamise teates välja toodud tulumaksu arvestamise metoodikat. Sisuline vaidlus on eelkõige MTA 16.09.2020 otsuse üle, millega keelduti 28.03.2019 maksuotsuse muutmisest.
16.MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Selles sättes väljendub põhimõte, et kaasaaitamiskohustust (MKS § 56 lg 1) süüliselt rikkunud maksukohustuslane ei saa pärast maksuotsuse tegemist tugineda sellistele tema maksukohustust vähendavatele tõenditele, mis tal olnuks võimalik esitada või mille kogumist saanuks ta taotleda juba maksumenetluses. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et mõningate tõendite esitamise või kogumise vajadus võib maksukohustuslasele selguda alles maksuotsusest, kuid sel juhul tuleb need esitada või nende kogumist taotleda maksuotsuse üle peetavas halduskohtumenetluses (nt Riigikohtu 08.02.2022 otsus nr 3-20-928, p-d 17 ja 20; 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p-d 21–22).
17.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja oli 21.08.2020 ja 26.08.2020 uute tõendite esitamisel (v.a seoses veetrasside ja gaasikatlamaja ehituskuludega) vähemasti hooletu, mistõttu ei saanud neid MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt võtta arvesse tema maksukohustust vähendavatena. Vastustaja poolt haldusasjas nr 3-19-864 esitatud varasema kontrollimenetluse dokumentidest (vt MTA 25.02.2021 vastuse lisa 23.1) nähtub, et juba MTA 28.12.2018 e-kirjas paluti kaebajal esitada mh XXX korteri soetamisega otseselt seotud kulutusi tõendavad dokumendid, tuues rõhutatult välja, et TuMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 järgi saab arvestada ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid. Dokumentide esitamist nõuti täiendavalt MTA 10.01.2019, 24.01.2019 ja 27.02.2019 e-kirjadega ning MTA 06.03.2019 korraldusega nr 9-1/0927. Seda, et tema esitatud dokumendid ei ole piisavad, pidi kaebaja mõistma hiljemalt MTA 28.03.2019 6(7)
3-20-2215 maksuotsusest, kuid ka maksuotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse menetlemise käigus ei ole X esitanud tõendeid, millele ta on soovinud tugineda 21.08.2020 taotluses, vaid piirdus paljasõnaliste väidete ja hinnangutega (vt Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 otsus nr 3-19-864, p-d 17.1–18.2). Praeguses kohtumenetluses on kaebaja koos 04.08.2021 seisukohaga esitanud hulgaliselt lisadokumente, mida ei olnud maksuhaldurile esitatud isegi enne 16.09.2020 otsuse tegemist (st KA dateerimata kinnituskiri ning failides „IMG-7112“ kuni „IMG-7117“ sisalduvad osaliselt poolikud ja loetamatud kulutšekid). Seejuures ei ole kaebaja kordagi põhjendanud, miks tal ei olnud dokumente võimalik hoolikalt tegutsedes esitada juba varem.
18.Seonduvalt kaebaja väitega, et XXX korteriomandi oluliseks osaks olev eluruum oli kuni võõrandamiseni tema elukohaks, mistõttu tulnuks selle korteri müügist saadud kasule kohaldada TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ja lg-s 6 ettenähtud maksuvabastust, märgib ringkonnakohus, et see küsimus on Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 otsusega nr 3-19-864 lõplikult lahendatud ja praeguses haldusasjas ei ole võimalik sama vaidlust uuesti pidada (vt HKMS § 43 lg 1 p 1, § 152 lg 1 p 1, § 177 lg 1). MTA ei pidanud maksuvabastusega seonduvat 16.09.2020 otsuses ka eraldi käsitlema (st MKS § 102 lg 1 p 2 kontekstis), sest kaebaja ei olnud selles küsimuses maksuhaldurile mingeid uusi tõendeid esitanud.
19.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.09.2021 otsus muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 174,35 eurot, kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.