Kaebaja 8 – Tokendrive OÜ; Kaebajate 1 – 8 ühine volitatud esindaja advokaat Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning kohustada Rahapesu Andmebürood, lugedes 30.04.2021 taotluste alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload vaikimisi antuks, tegema kanded CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade kohta majandustegevuse registrisse.
2.Mõista Rahapesu Andmebüroolt kaebajate kasuks välja menetluskulu 1620 eurot (käibemaksuta). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.02.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ (edaspidi kaebajad) esitasid 30.04.2021 Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB) taotlused virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade (edaspidi tegevuslubade) saamiseks. RAB võttis taotlused nende esitamisele järgnevalt 30.04.2021 menetlusse. Edasi pikendas RAB 25.06.2021 menetlustähtaega kuni 20.08.2021 ning seejärel pikendas menetlustähtaega veel korduvalt.
2.Kaebajad esitasid 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlustega kohustada RAB-i väljastama neile vaikimisi tegevusload virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning tegema neile virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade kohta sissekanded majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Kaebaja esitas 10.12.2021 täiendava seisukoha, milles taotles ka kaebuse muutmist ja tõendite kogumist, kuid kohus jättis taotlused 14.12.2021 määrusega rahuldamata.
3.Kaebajad esitasid 18.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohta märkis kohus 19.01.2022 määruses, et lahendab taotluse otsuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 71 näeb tegevusloa taotluse lahendamiseks ette 60 päeva, võimalusega pikendada seda kuni 120 päevani. Kaebajate taotluste puhul sai maksimaalne menetlustähtaeg läbi 30.08.2021, kuid selleks ajaks RAB loamenetlusi lõpuni viia ei suutnud. Kolmandat menetlustähtaja pikendamise võimalust ei olnud. Järelikult majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 20 lg 4 esimesest lausest tulenevalt pidi RAB alates 30.08.2021 andma kaebajatele tegevusload vaikimisi ning kandma tegevusloa andmed registrisse. Kaebajaid teavitati 27.08.2021 vaikimisi tegevusloa väljastamata jätmisest avaliku huvi ja kolmanda isiku õiguste kaitse kaalutlusel (MSÜS § 20 lg 4 lause 2), kuid keeldumise aluseid ei ole tegelikult sisustatud, need on otsitud ja formaalsed. Kaalutlusõigus jäeti kohaselt teostamata. Puudub ülekaalukas oluline avalik huvi, mis võimaldaks õiguspäraselt õigustada kaebajate põhiõiguste riivet praegusel viisil ja annaks vastustajale õigustuse jätta täitmata enda seadusest tulenevad kohustused.
2 (17)
4.2.Seisukoht, et kaebajatel ei ole kohustamiskaebuse esitamiseks õigust, on vastuoluline, ebaõige ja kohut teadlikult eksitav. Materiaalõiguslik MSÜS § 20 lg 4 käsitlus on ebaõige ja vastuoluline. Ühest küljest väidetakse, et eraldi tegevusloa väljastamist tegevusloa vaikimisi antuks lugemisele ei eelne, kuid teisalt selgitatakse, et praeguses asjas ei saa mingil juhul toimuda tegevusloa vaikimisi väljastamist ega selle nõudmist. MSÜS § 20 lg 4 sõnastus on selge. Kui vastustaja leiab, et vaikimisi tegevusluba ei saa anda ja MTR-i sissekandeid teha, siis on ainuke võimalus kohustamiskaebus. RahaPTS § 71 muudeti 2020. aastal ja pikendati menetlusperioodi kuni 120 päevani, kusjuures seletuskirjas märgitakse selle osas selgelt, et pikema menetlustähtajaga soovitakse ära hoida MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud vaikimisi loa andmist ilma tegeliku kontrolli läbiviimiseta. Ehk teisisõnu erinevalt vastustaja arvamusest ei muutu RahaPTS § 72 vaikimisi tegevusloa andmisega sisutühjaks ja vastustajal tuleb loamenetlus resultatiivselt 120 päevaga läbi viia, mis on enam kui piisav. Kõrvalekalle eelnevast saab tuleneda ainult MSÜS § 20 lg 4 teise lause alusel. RahaPTS § 72 ei saa muutuda sisutühjaks ka seetõttu, et vastustaja saab igal ajal pärast tegevuslubade vaikimisi andmist kaebajate üle järelevalvet teostada.
4.3.Ebaõige ja eksitav on ka seisukoht, et kaebajatel pole õigust nõuda ning vastustajal pole kohustust lugeda tegevuslubasid vaikimisi antuks. Ilmselgelt ebaõige on seisukoht, et MSÜS § 20 lg 4 üldreegel virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade menetlemisele ei kohaldu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ (edaspidi teenuste direktiiv) pole asjakohane, sest direktiivid ei ole otsekohalduvad, kui ei esine erandeid. 2006. aasta direktiiv ei saa endas kätkeda erandeid 2017. aasta RahaPTS muudatuste ja samade RahaPTS normide 2020. aasta modifikatsioonide suhtes. Selge on see, et direktiivist tulenevate kohustustega on arvestatud ka 2020. aasta õigusmuudatuses. Õigusmuudatusest nähtuvalt ei ole seadusandja andnud vastustajale õigust hälbida RahaPTS §-st 71 tulenevatest menetlustähtaegadest ega MSÜS § 20 lg-st 4 ning
121.loamenetluse päeval on vastustajal kohustus väljastada vaikimisi tegevusluba ja teha MTR kanne. Täiendava info kogumise vajadus ei saa olla MSÜS § 20 lg 4 kohaldamata jätmise aluseks, mistõttu tuleb hinnata ka 27.08.2021 menetlustoimingu kutse õiguspärasust (vt ka 3-21-2636).
4.4.Viited olulisele avalikule huvile ja kolmandate isikute õiguste kaitsele on alusetud. Riiklikust 2020. aasta riskihinnangust ei tulene objektiivset alust olulise avaliku huvi kaalutluse kohaldamisele kaebajate tegevuslubade menetlemisel (mittemenetlemisel). Riskitaseme osas on antud küll hinnanguid, kuid esitatud arvandmed ei kinnita neid. Riskihinnangu lisa 13 näitab, et kehtivaid virtuaalvääringu teenuste tegevuslubasid oli 10.03.2021 444, kuid läbiviidud järelevalvemenetlusi ainult 1 ning tuvastatud rahapesuintsidendid puudusid. Ka riskihinnangus toodud statistilised näitajad rahapesu riskide osas on alla keskmisest madalamad. Oluline avalik huvi kui kaebajate põhiõiguste piirangu eeldus ei saa jääda abstraktseks, vaid see peab olema objektiivselt äratuntav ja individuaalselt sisustatav. Vastustaja sisustab seda läbi riikliku riskihinnangu, kuid sealt ei nähtu tegelikule riskile viitavaid asjaolusid, mida ei oleks võimalik optimeerida järelevalve teostamisega. Jääb arusaamatuks, kust tuleneb siseriiklik ohuhinnang olukorras, kus ohuhinnangule eelnevalt ei ole järelevalvet teostatud ega ühtegi rikkumist tuvastatud. Kolmandate isikute õiguste kaitse maandamise õiguspärane mehhanism on samuti hõlmatud teostatava järelevalvega, mis on vastustaja kohustus, mitte vaid võimalus.
4.5.Vastustaja tegevus on ajendatud tegelikkuses varjatud motiividest ja need ei ole seotud olulise avaliku huvi ega kolmandate isikute kaitsega. H. Rosin on ka 49 kaebaja seaduslikuks esindajaks asjades, kus peetakse samuti kohtuvaidlust vastustajaga (3-20-1750 ja 3-20-1752), milles kohus leidis, et mistahes riskide maandamiseks on võimalik vastustajal teostada järelevalvet, mitte etteulatuvalt keelata tegevust. Eelnevaga seoses vastustaja juhi poolt 16.09.2021 toimunud Eesti Krüptoraha Liidu seminaril „Virtuaalvääringu tegevuslubade menetluspraktika Eestis“ antud sõnavõtud ning avalikus meedias kajastatud teated ja sõnavõtud (16.09.2021
3 (17)
Rahandusministeeriumi pressiteade ja 13.10.2021 vastustaja asutuse juhi intervjuu), samuti vastustaja planeeritavad seadusmuudatused kinnitavad vastustaja tegelikke motiive. Vastustaja soovib kõik turul olevad tegevusload tühistada ja alustada uutel kriteeriumitel tegevuslubade menetlust nullist. Vastustaja lähtub loamenetluses enda subjektiivsest ja kontrollimatust arusaamast, sh ei talu ta spetsiifiliselt seoseid H. Rosinaga. Vastustaja lihtsalt ei teosta selleks ettenähtud aja jooksul loamenetlusi kuni ajani, mil võetakse vastu tema initsieeritud seaduseelnõu.
4.6.Kaebajate juhatuse liikme korrektset ärialast mainet on kontrollitud üle 70 korra ja kinnitatud, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele. 49 juhul on seda kinnitatud vastustaja poolt ka kohtumenetluste käigus ja tuvastatud kohtuotsusega. Vastustaja poolt korraldatavat toimingut on viidud varem läbi 3 korda. Sama toimingut on viidud läbi ka kirjalikult 09.06.2021. Kaebajate juhatuse liige on veel juhatuse liige mitmes äriühingus, millel on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. Kõige hiljutisemad tegevusloa väljastamise otsused on tehtud 31.05.2021, ehk siis kaebuse aluseks olevate loamenetluste jooksul. Korrektse ärialase maine kontroll on enda sisult registripõhine toiming (vt SE 8 teise lugemise muudatusettepanekud, lk 5) ja intervjuu ei anna sellele lisaväärtust. Kui intervjuu korraldamine oleks põhjendatud, siis see ei välista tegevusloa vaikimisi andmise kohustust. See, kuidas on korraldatud ettevõtte tegevus virtuaalvääringu teenuse pakkumisel, ei ole kontrollieseme osa. Tegevusmudel ei pea tehiolude osas olema enne tegevusloa väljastamist valmis. Kaebajatel tekib teenuse osutamise kohustus alles hiljemalt 6 kuu möödumisel peale tegevusloa väljastamist.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebajatel puudub õigus esitada kohustamiskaebust. Alus majandustegevuse registrisse kande tegemiseks tuleneb RAB vastavasisulisest otsusest (RahaPTS § 71). Tegevusloa vaikimisi antuks lugemisele ei eelne eraldi tegevusloa väljastamist, mida kaebuses taotletakse. Lisaks kui vastustajal ei ole olnud võimalik RahaPTS nõuetele vastavuse sisulist kontrolli seaduses sätestatud tähtaja jooksul lõpuni viia, siis ei saa järgneda tagajärge, et tegevusluba loetakse antuks vaikimisi. Vastasel juhul muutuksid kohustuslikud kontrollieseme asjaolud sisutuks (RahaPTS § 72) ja tegevusloa võiksid saada nõuetele mittevastavad ettevõtted. See tekitab tõsise ohu Eesti majandussüsteemi usaldusväärsusele ning pärsib RahaPTS üldise eesmärgi täitmist.
5.2.Vastustajal ei ole õigust ega kohustust lugeda kaebajatele nende poolt taotletud tegevuslubasid antuks vaikimisi.
5.2.1.Teenuste direktiivi alusel siseriiklikus õiguses toodud sätted finantsteenuste osutamisega seonduvalt kohaldamisele ei kuulu (direktiivi põhjenduspunkt 18 ja MSÜS seletuskiri). MSÜS seletuskiri 2010. aastast ei loetlenud loakohustusega tegevusalade hulgas virtuaalvääringu teenuse pakkumist, sest vastavaid tegevuslubasid väljastab RAB alles 2017. aastast. RahaPTS 10.03.2020 jõustunud muudatustega toodi selgelt välja, et virtuaalvääringu teenuse pakkumine on finantsteenus (RahaPTS § 2 lg 5). Virtuaalvääringu teenuste pakkujatele tuleks kohaldada samu nõudeid nagu finantseerimisasutustele (RahaPTS ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, Riigikohtu lahend 3-3-1-75-15). Sellise suuremate riskidega ning avaliku huviga valdkonnas kohalduvad kõrgendatud ja rangemad nõuded, mistõttu ei kohaldu virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade menetlemisel MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud üldreegel.
5.2.2.MSÜS § 20 lg 4 kehtestamise aluseks on teenuste direktiivi art 13 lg 4, mida selgitavad põhjenduspunktid 39 ja 43. MSÜS-ist ega teenuste direktiivist ei tulene kohustust anda tegevusluba vaikimisi olukordades, kus menetluses on tekkinud vajadus täiendavalt tegevusloa andmise aluseks olevate nõuete täitmist pärast menetlustähtaja saabumist kontrollida. Vastupidi,
4 (17)
avalikust huvist ja kolmandate isikute õiguste kaitse vajadusest lähtuvalt saab sellest kõrvale kalduda. Vaikimisi tegevusloa andmise institutsiooni kehtestamise mõtteks on olnud eelkõige see, et koormavate formaalsuste tõttu ei peaks huvitatud isik ilmtingimata tegevusega alustamiseks ootama asutuse ametlikku otsust. Kui aga on tekkinud kahtlus, et ettevõte ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning tekib täiendav vajadus nõuetele vastavuse kontrolliks (RahaPTS § 72) ning sellest tulenevalt on vaja tegevusloa andmise otsuse tegemiseks täiendavat infot koguda, siis ei saa seda kuidagi pidada pelgalt formaalsuseks. MSÜS § 20 lg-t 4 saab rakendada üksnes juhtudel, kus sisuline tegevusloa taotluse menetlus on juba lõpuni viidud, kuid ei ole jõutud veel otsust vormistada. Säte ei kuulu kohaldamisele aga juhtudel, kui ilmnevad asjaolud, mis vajavad täiendavat kontrollimist ning esinevad MSÜS § 20 lg 4 teises lauses toodud asjaolud.
5.2.3.Vastustaja on täiendava info kogumise vajadusest tulenevalt ning tuginedes MSÜS-ile andnud kaebajatele teada menetlustähtaja muudatustest. Vastustaja selgitas kaebajatele 27.08.2021 teavitustes avalikku huvi (kuritegude ennetamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine) ja kolmandate isikute õigusi (kliendid usaldavad raha kaebajate kätte), mis ei võimalda lugeda tegevuslubasid vaikimisi antuks. Seadusandja on ette näinud, et vaikimisi tegevusloa väljastamine ei ole automaatne ja igakordne õigus. Kaebuse väited olulise avaliku huvi puudumise osas ning etteheited, mille kohaselt on menetlustähtaja pikendamise vajadused otsitud ja formaalsed, on täiesti alusetud.
5.2.3.1.Täiendavalt teavituste põhjendustele tuleb märkida, et Euroopa Kohtu kohtupraktikaga tunnustatud olulise avaliku huviga seotud põhjuste mõiste hõlmab erinevaid valdkondi (vt ka teenuste direktiivi põhjenduspunkti 40). Sellest nähtuvalt tuleb mõistet igakordselt sisustada erinevalt, lähtudes konkreetse asjaga seonduvatest faktilistest asjaoludest. Praegusel juhul on oluline avalik huvi see, et ei tekiks ohtu Eesti majandussüsteemi usaldusväärsusele ega läbipaistvusele. Virtuaalvääringu teenust saavad pakkuda vaid ettevõtted, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning kes peavad tagama, et nende poolt osutatavate teenuste kaudu oleks takistatud rahapesu ning terrorismi rahastamine. Samal ajal peab olema tagatud klientide vara kaitse. Üks nõue on RahaPTS § 72 lg-s 11 sätestatud korrektse ärialase maine nõue ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul. Selle kontrollimiseks kutsuti H. Rosin 21.09.2021 vastustaja juurde vestlusele. Eesti rahapesu ja terrorismi tõkestamise siseriikliku riskihinnangu 2020 kohaselt on virtuaalvääringu teenusepakkujate valdkonnast lähtuvat rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riski hinnatud kõrgeks. Tegemist on enim haavatava sektoriga, mida kurjategijad kasutavad rahaliste vahendite kandmiseks. Seetõttu peab vastustaja senisest veelgi ulatuslikumalt ettevõtjaid kontrollima, et riskid ei realiseeruks.
5.2.3.2.Kliendid peavad olema kindlad, et pakutav teenus ja teenust pakkuvad isikud vastavad seaduses sätestatud kohustuslikele nõuetele. Kui nõuetelevastavust pole lõpuni kontrollitud ja tegevusload loetakse antaks vaikimisi, siis võib teenust pakkuda põhimõtteliselt igaüks. Esineb suur oht, et kliendi vara võetakse üle. Alles hiljuti leidis aset juhtum, kus Poly Network platvormilt varastati üle 600 miljoni dollari. See ilmestab teenusepakkujatele seatud kõrgendatud nõuete ja hoolsuskohustuse, samuti vastustaja kontrollikohustuse olulisust. RahaPTS materiaalõiguslikud eeldused ja eesmärk on oma olemuselt sellised, mis ei võimalda ühelgi juhul lugeda tegevusluba antuks vaikimisi.
5.3.Ka pärast ettevõtete juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja, teenuse pakkumise eest vastutava isiku, kontaktisiku ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise eest vastutava isikuga (kõigi kaebajate puhul on selleks isikuks Hannes Rosin ehk üks ja sama isik täidab kaheksa ettevõtte
5 (17)
peale kokku 32 ametikohta) vestluse läbiviimist võivad ilmneda veel uued asjaolud, mis samuti enne otsuse tegemist täiendavat kontrollimist või täiendava info kogumist eeldavad.
5.4.Kaebajate tegevus viitab soovimatusele aidata kaasa tegevuslubade taotluste võimalikult kiirele lahendamisele. Kaebajad said 27.08.2021 kutsed vestluse läbiviimiseks 21.09.2021, kuid vestlus on kaebajatest tulenevalt korduvalt edasi lükkunud, viimase seisuga kuni 21.01.2022. Kaebajaid on seitsmel korral menetlustoimingule kutsutud, kuid kaebajatele vastu tulles on vastustaja mitmeid uusi menetlustoimingu aegu määranud.
5.5.Kaebajate menetluskulud ei ole kogu ulatuses põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab kaebuse kõigi kaebajate osas ning kohustab RAB-i, lugedes virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload vaikimisi antuks, tegema kanded CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade kohta majandustegevuse registrisse.
7.Virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses (RahaPTS § 3 punkt 9). Virtuaalvääringu teenuseks on teenus, mis jaguneb omakorda virtuaalvääringu rahakotiteenuseks ja virtuaalvääringu vahetamise teenuseks. Esimene neist on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. Teine on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu (vt RahaPTS § 3 punktid 91, 10 ja 101). RahaPTS § 70 lg 1 punkt 4 näeb virtuaalvääringu teenuse pakkumise korral ette tegevusloa kohustuse, ja selle loamenetluse tähtaega reguleerib RahaPTS § 71.
8.Vaidlus on MSÜS § 20 lg 4 kohaldamise üle koosmõjus RahaPTS §-ga 71. RahaPTS § 71 sätestab: „Tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani.“ MSÜS § 20 lg 4 sätestab: „Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.“
6 (17)
9.Vastupidiselt vastustaja väidetule kohaldub virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemise menetluse puhul MSÜS § 20 lg 4. MSÜS on üldseadus, mida kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (MSÜS § 2 lg 1). MSÜS § 2 lg-tes 2–5 sätestatud välistustes puudub virtuaalvääringu teenuse osutamine. RahaPTS § 54 lg 1 punkt 11 näeb ette, et RAB ülesandeks on tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine MSÜS-is sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi. RahaPTSis ei ole tehtud erisust MSÜS § 20 lg-st 4. Nt osa eriseadustes sätestab eraldi, et menetlustähtaja ületamisel ei loeta tegevusluba vaikimisi antuks ega tegevust vaikimisi registreerituks (veeseaduse § 198 lg 2, § 212 lg 2, looduskaitseseaduse § 572 lg 2, metsaseaduse § 123 lg 2). Seega on vastustaja seisukoht, et RahaPTS menetluste puhul ei saa ühelgi juhul lugeda tegevusluba antuks vaikimisi, alusetu. Selline lähenemine eeldaks seadusemuudatust.
10.Samuti tõid kaebajad asjakohaselt esile RahaPTS-is 10.03.2020 jõustunud muudatuste põhjendused vastava eelnõu 8 SE seletuskirjast1: „RahaPTS § 71 muutmine. Selle sättega muudetakse ajaperioodi, mille jooksul rahapesu andmebüroo peab tegevusloa taotluse lahendama. Ajaperioodis muudatuse tegemine tuleneb olulisest põhimõttelisest muudatusest loamenetluse kontrolliesemes. Senisele formaalsele kontrollile lisatakse muuhulgas laitmatu maine kontrollimine. Laitmatu maine kontrolli ei ole võimalik teostada üheselt, tegemist on laialdase kontrolliesemega, mis eeldab muuhulgas päringuid teistesse asutustesse (samuti välismaa asutustesse), taotlejalt selgituste saamist nii kirjalikult kui ka suuliselt ja lisaandmete ja –dokumentide esitamist. Tegemist on krediidiasutuse seaduses 2. peatükis märgitud tegevusloa menetluse analoogiaga ning vajab seetõttu kontrolli teostamiseks MSÜS §-s 20 märgitud tähtajast pikemat tähtaega, et hoida ära MSÜS § 20 lõikes 4 sätestatud vaikimisi loa andmist, ilma tegeliku kontrolli läbiviimiseta.“ Eelnevast nähtub, et mh virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa andmise menetluse puhul rakendub seadusandja enda sõnul MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud kohustus üldreeglina anda vaikimisi tegevusluba, kui selle menetlustähtaeg on möödunud.
11.Vastustaja viitab, et teenuste direktiivist, MSÜS-i seletuskirjast ja RahaPTS 10.03.2020 jõustunud muudatustest tuleneb MSÜS § 20 lg 4 mittekohaldatavus virtuaalvääringu teenuse tegevusloa menetluses (vastus kaebusele punkt 2.2.2). MSÜS-iga on tõesti üle võetud teenuste direktiivi nõuded, nagu MSÜS-i eelnõu (803 SE) seletuskirjas2 (lk 4) märgitakse. Kooskõlas teenuste direktiivi põhjenduspunktiga 18 on MSÜS § 2 lg 4 punktis 1 sätestatud, et MSÜS-i ei kohaldata krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 tähenduses finantsteenuse osutamisele. Virtuaalvääringu teenust ei ole KAS § 6 lg 1 loetelus, ehkki 26.10.2017 uue RahaPTS-i vastuvõtmisel saanuks seadusandja virtuaalvääringu teenuse sinna loetellu lisada. Vastustaja pole samuti esile toonud, milline KAS § 6 lg-s 1 loetletud finantsteenustest hõlmab tema arvates virtuaalvääringu teenust. Puutuvalt vastustaja argumentidesse seoses finantseerimisasutustega märgib kohus, et RahaPTS eristab finantseerimisasutusi ja virtuaalvääringu teenuse pakkujaid (§ 2 lg 1 punktid 2 ja 10) ning finantseerimisasutusena tegutsemist ja virtuaalvääringu teenuse pakkumist (§ 70 lg 1 punktid 1 ja 4) ehk need pole samastatavad. Vastustaja arvates tõi seadusandja 10.03.2020 RahaPTS § 2 lg 5 muudatusega selgelt välja, et virtuaalvääringu teenuse pakkumine on finantsteenus, kuid tegelikult märgitakse sättes seda, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse RahaPTS-is
finantseerimisasutuste kohta sätestatut ehk vastustaja viide on ebatäpne. Vastustaja käsitlus finantsteenustest ei lükka ümber otsuse eelmises punktis toodud seadusandja selget sõnumit, et RahaPTS menetluste puhul kohaldub MSÜS § 20 lg 4.
12.Vastustaja seisukohad on lisaks vastuolulised, sest 27.08.2021 teavituses2 menetlustähtaja pikendamise kohta kuni 19.10.2021 märgiti selgelt, et tegevuslubade menetlustähtajad saabusid (möödusid) vastustaja hinnangul 20.08.2021, mis pidanuks kaasa tooma tegevusloa vaikimisi väljastamise MSÜS § 20 lg 4 üldreegli kohaselt. Samuti põhjendati MSÜS § 20 lg 4 teisest lausest lähtuvalt, miks RAB arvates esineb oluline avalik huvi ja kolmandate isikute õiguste kaitse vajadus, mis ei võimalda vaikimisi tegevuslube anda. Lisaks on RAB-i veebilehel 3 virtuaalvääringu teenuse „õigusliku raamistiku“ osas viidatud MSÜS §-de 15–22, 24–25, 30, 32– 33, 34, 36–40 kohaldumisele ehk hõlmatud on ka § 20 lg 4. MSÜS-i muus osas (§ 25, § 19) kohaldamine RAB-i poolt nähtub ka näiteks 27.08.2021 saadetud vestlusekutsest H. Rosinale.5 Järelikult praktikas, vastuoluliselt esitatud seisukohtadele, juhindub RAB MSÜS-ist ja selle § 20 lg-st 4.
13.Kohus ei nõustu, et virtuaalvääringu teenuse puhul vaikimisi tegevusloa andmist takistaks asjaolu, et sel juhul muutuvad loamenetluses kohustuslikud kontrollieseme asjaolud sisutuks (RahaPTS § 72). Nagu otsuse punktis 10 toodud lõik RahaPTS-is 10.03.2020 jõustunud muudatusi puudutavast seletuskirjast kinnitab, siis on senisega võrreldes pikema menetlustähtaja andmise põhjenduseks just asjaolu, et RAB jõuaks sisulise kontrolli läbi viia. Kui kuni 09.03.2020 kehtinud redaktsioonis nägi RahaPTS § 71 loamenetluseks ette 30 tööpäeva taotluse esitamise päevast arvates, siis kuni 120-päevase menetluse võimaldamise tingis asjaolu, et loamenetluse kontrolliesemesse (RahaPTS § 72) lisandusid võrreldes senise formaalse kontrolliga sisulisemad kontrolliesemed, sh korrektse ärialase maine kontroll. RahaPTS §-s 71 sätestatud maksimaalset tähtaega 120 päeva on seadusandja sisulise kontrolli läbiviimiseks piisavaks pidanud ning millelgi ei põhine vastustaja arusaam sellest, et virtuaalvääringu teenuse puhul 120 päeva piir sisulise kontrolli läbiviimiseks ei kehti. Samuti nõustub kohus kaebajatega, et nende tegevuse üle on RAB-il igal ajal pärast tegevusloa vaikimisi antuks lugemist ja MTR-i sissekande tegemist õigus järelevalvet teostada ning rakendada mh tegevusloa kehtetuks tunnistamise õigust (RahaPTS § 64 lg 1, § 75, MSÜS § 37).
14.Vastustaja väidab, et MSÜS-ist ega selle aluseks olevast teenuste direktiivist ei tulene vastustajale kohustust tegevusloa vaikimisi väljastamiseks olukorras, kus tegevusloa menetluses on tekkinud vajadus täiendavalt tegevusloa andmise aluseks olevate nõuete täitmist pärast menetlustähtaja möödumist kontrollida.
14.1.Kohus leiab vastupidi, et kui sellist erandit pole MSÜS § 20 lg-s 4 toodud, siis järelikult on vastustajal kohustus tegevusluba vaikimisi anda. Eristada tuleb pelgalt väidet, et „asjaolusid on vajalik täiendavalt uurida“ ja olukorda, kus ettenähtud menetlustähtaja jooksul on tekkinud kahtlused, mis reaalselt vajavad täiendavat uurimist, sest nende kahtluste pinnalt võib tegevusloa andmisel esineda oht avalikule huvile või kolmandate isikute õigustele. Kui täiendavate asjaolude kontrollimise vajadus on piisavalt ja konkreetselt seostatud avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste kaitse vajadusega, siis Vt Cryptolux OÜ osas näidist kaebuse lisana 2. Puudub vaidlus, et samasisulised teavitused saadeti ka teistele kaebajatele, ehkki kohtule neid ei esitatud.
Vastustaja 21.10.2021 esitatud lisa 2 (digikonteineris).
8 (17)
kahtlemata nende alustega seostatuna saab täiendava informatsiooni kogumise vajadus olla aluseks tegevusloa vaikimisi mitteandmisele. Pelgalt asjaolu, et RAB ei ole jõudnud menetlustähtaja ega pikendatud tähtaja jooksul kõiki asjaolusid kontrollida, ja abstraktne väide, et isikuid on vaja veel uurida, ei ole MSÜS § 20 lg 4 üldreeglist kõrvalekaldumise aluseks. Seda ei nähtu ka MSÜS-i seletuskirjast ega MSÜS § 20 lg 4 aluseks oleva teenuste direktiivi art 13 lg-st 4, vaid vastupidi seal viidatud „pikendatud tähtaeg“ ongi mõeldud selleks, et sisuline kontroll jõutaks õigeaegselt läbi viia.
14.2.Vastustaja viidatud teenuste direktiivi põhjenduspunkti 39 järgi võidakse autoriseering „/.../ anda lisaks ametlikule otsusele ka vaikimisi tehtud otsusega, mis võib näiteks tuleneda pädeva asutuse vaikimisest või asjaolust, et huvitatud isik peab ootama taotluse kättesaamise kinnitust, selleks et alustada asjaomase tegevuse teostamist või et selline tegevus oleks seaduslik /.../“. Direktiivis toodud näited ei anna alust järelduseks, et need on ammendavad juhud vaikimisi tegevusloa andmiseks ja lisaks ei ole vaikimisi tegevuslubade andmist MSÜS § 20 lg-s 4 selliste juhtumitega piiratud. Sellest põhjenduspunktist näiteks ei selgu ka, mis põhjusel asutus vaikib – kui asutus on olnud täiesti tegevusetu ega ole üldse asjaolusid uurinud, siis võiks väita, et vaikimisi otsuse andmine kujutaks olulist ohtu avalikule huvile ja kolmandatele isikutele, sest tegevusloa saaks isik, kelle osas pole aimugi, kas ta nõuetele vastab. Kui aga asutus on asjaolusid uurinud ja menetlustähtaja möödumisel vaikib, siis on pigem kindlus, et nii olulisi kahtlusi ei tekkinud, mis välistaks vaikimisi tegevusloa andmise. Lõppkokkuvõttes taandub küsimus teenuste direktiivi põhjenduspunkti 39 arvestades siiski konkreetse juhtumi asjaoludele ja MSÜS § 20 lg 4 eranditele ehk kui avalik huvi või kolmandate isikute õigused on ohus, siis vaikimisi tegevusluba antuks ei loeta.
14.3.Vastustaja viitas veel osaliselt teenuste direktiivi põhjenduspunktile 43, kuid kohtu hinnangul on oluline tuua nimetatud punkt välja pikemalt, nimelt: „/.../ tuleks teatud ühenduse ja siseriiklikul tasandil kaasajastamise ja hea haldustavaga seotud algatusi eeskujuks võttes kehtestada haldusliku lihtsustamise põhimõtted, mille kohaselt muu hulgas piirataks eelnevate autoriseeringute saamise kohustus juhtudele, mil see on vältimatu, ning kehtestataks põhimõte, mille kohaselt teatud ajavahemiku möödudes loetakse autoriseering pädevate asutuste poolt vaikimisi antuks. Sellise kaasajastamise puhul säilitatakse läbipaistvusele ja ettevõtjaid puudutava teabe ajakohastamisele esitatavad nõuded ning selle eesmärk on kõrvaldada viivitused, kulud ja tegevust piiravad mõjud, mis tulenevad näiteks ebavajalikest või ülemäära keerukatest ja koormavatest menetlustest, toimingute dubleerimisest, dokumentide esitamisega seotud bürokraatiast, pädevate asutuste volituste meelevaldsest kasutamisest, vastuse andmise ebamäärastest või liiga pikkadest tähtaegadest, antud autoriseeringute piiratud kehtivusajast ning ebaproportsionaalsetest tasudest ja trahvidest. /.../“. Eelnevate autoriseeringute saamise kohustuse piiramine juhtudele, mil see on vältimatu, tähendab seda, et autoriseeringut (s.o tegevusluba, registreeringut, litsentsi vms) ei tohiks nõuda mistahes valdkondades tegutsemiseks, vaid ainult teatud valdkondades, milles see on vältimatu (vt teenuste direktiivi art 9). Puutuvalt vaikimisi otsuse tegemisse kinnitab direktiivi põhjenduspunkt 43 just seda, et ettevõtjaid tuleb kaitsta mh pädevate asutuste volituste meelevaldse kasutamise ning ülemäära koormava ja keeruka menetluse eest. Seega nimetatud põhjenduspunkti arvestades taandub küsimus jällegi konkreetsetele asjaoludele ja sellele, kas tegevusloa menetluse venimine on kaebajate puhul objektiivselt põhjendatud ning paigutatav MSÜS § 20 lg 4 erandite alla või mitte.
9 (17)
15.Puudub vaidlus, et maksimaalne 120-päevane tähtaeg kaebajate loataotluste lahendamiseks möödus 30.08.2021, sest loataotlused esitati 30.04.2021, nagu kaebuses esile toodi. Ehkki vastustaja 27.08.2021 menetlustähtaja pikendamise teavitustes kaebajatele märgiti, et esialgu pikendati menetlust kuni 20.08.2021, siis arvestades 27.08.2021 teavitust menetlustähtaja korduva pikendamise kohta, saab kohtu hinnangul lugeda, et RAB oli menetlustähtaega pikendanud vähemalt kuni 30.08.2021. RAB kaebajatele aga tegevuslube vaikimisi antuks ei lugenud ning vastavaid MTR-i sissekandeid ei teinud, põhjendades seda 27.08.2021 teavitustes MSÜS § 20 lg 4 teisest lausest nähtuvate eranditega (oluline avalik huvi, kolmandate isikute õiguste kaitse). Samal päeval koostas vastustaja ka kutsed H. Rosina kui kaebajate juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja, teenuse pakkumise eest vastutava isiku, kontaktisiku ja rahvusvahelise sanktsiooni eest vastutava isiku vestlusele kutsumiseks 21.09.2021.4
16.Kokkuvõetult märkis vastustaja teavituses, et ei ole 27.08.2021 seisuga veendunud kaebajate vastavuses kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72) ning selle kontrollimist ei ole võimalik lõpetada 20.08.2021 kuupäevaks (s.o esialgse seisuga pidanuks loa vaikimisi väljastamine toimuma juba ligi nädal enne teavituse saatmist). Teavituse alguses põhjendati, et isikute tegevusloa taotluse käigus ei ole selgunud asjaolud, kas isikud vastavad kõikidele kontrollieseme asjaoludele ning lõpus, et tegevusluba ei saa väljastada „kõiki kontrollieseme asjaolusid kontrollimata“. Avaliku huvi osas põhjendati, et virtuaalvääringu teenuse pakkumine on riiklikust riskihinnangust tulenevalt väga kõrge rahapesuriskiga valdkond ja loakohustus omab kuritegusid ennetavat funktsiooni. Rõhutati turuosaliste rolli ja vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning et loakohustusega tegevusaladele tegutsevatele äriühingutele on RahaPTS-is (§ 72 lg 1) sätestatud rangemad nõuded. Kolmandate isikute kaitse kohta märgiti, et kui klient usaldab rahalised vahendid kolmanda isiku kätte, siis see toob RahaPTS nõuete täitmise osas taotlejatele kõrgemad ootused. Kliendid võivad jääda kaitseta ja kaotada rahalised vahendid, kui tegevusluba antakse vaikimisi isikule, kes ei pruugi vastata nõudmistele. „Kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse“ pealkirja all põhjendati, et tegevusloa vaikimisi väljastamata jätmine on sobiv ja vajalik meede, sest vastasel juhul ei täida RAB-i läbiviidav menetlus RahaPTS-i eesmärki. H. Rosinaga on vajalik läbi viia vestlus, et kontrollida täiendavalt ettevõtte tegevuse kohta ja RahaPTS § 72 lg 11 ja p 2 [tegelikult lg 1 punktid 11 ja 2] kontrollieseme asjaolude kohta. Avalik huvi on kaalukam taotlejate huvidest, sest võimaldades tegevusalale siseneda ettevõttel, kelle osas ei ole olnud võimalik kontrollida kõiki kontrollieseme asjaolud, suureneb rahapesu ja terrorismi rahastamise oht. Vaikimisi tegevusloa taotlusega nõustumine oleks teiste äriühingute suhtes ebaaus. Vaikimisi mittenõustumine pole ebaproportsionaalne, sest teenuse pakkumine äriühingu poolt, kes ei vasta kontrollieseme asjaoludele, ei ole seadusest tulenevalt lubatud. RAB soovib vestlusel hinnata H. Rosina korrektset ärialast mainet. Menetlust pikendati kuni 19.10.2021 ning vestlus pidi toimuma 21.09.2021 (kuid seda ei ole siiani toimunud). RAB 27.08.2021 vestluskutses põhjendati, et esitatud andmete põhjal vajatakse RahaPTS § 72 lg 1 punktides 11 ja 2 sätestatud kontrollieseme asjaolude kontrollimiseks täiendavat informatsiooni H. Rosina selgituste näol, kuna soovitakse veenduda ja saada täiendavat informatsiooni, kas isikul on korrektne ärialane maine ja kuidas on korraldatud ettevõtte tegevus teenuse pakkumisel. Samuti sooviti hinnata H. Rosina vajaliku hariduse, kutsealase sobivuse, vajalike võimete, isikuomaduste ja kogemuste olemasolu, leides, et kõige efektiivsem on läbi viia vestlus.
CoinGrove OÜ näidis vastustaja 21.10.2021 esitatud lisana 2 (digikonteineris).
10 (17)
17.Kohus leiab, et olulise avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste kaitse põhjendused tegevusloa vaikimisi andmisest kõrvalekaldumiseks ei saa olla niivõrd abstraktsed nagu need vastustaja poolt 27.08.2021 teavitustes esitati. Vastustaja ei ole määratlemata õigusmõisteid sisustanud konkreetsest olukorrast lähtuvalt (nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, punkt 23.4), millest tulenevalt on ka kaalutlused MSÜS § 20 lg 4 erandi kohaldamiseks ebapiisavad ega arvesta konkreetsete juhtumite asjaolusid.
17.1.Kohus nõustub vastustajaga, et kuritegude ennetamine ning Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamise tõkestamine rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks on oluline avalik huvi, kuid sellise põhjendusega võiks keelduda kõigile tegevuslubade andmisest, sest sisuliselt on iga virtuaalvääringu teenuse pakkuja potentsiaalne oht. Vastustaja viitab üldisemalt finantssektori turuosaliste rollile ja vastutusele, mis hõlmab lisaks virtuaalvääringu teenuse osutajatele ka teisi turuosalisi ehk põhjendused on väga üldised ning mitte konkreetsetest kaebajatest lähtuvad. Ka põhjendus, et virtuaalvääringu teenuse osutajale on RahaPTS § 72 lg-t 1 arvestades kehtestatud rangemad nõuded (ilmselt peetakse silmas punkte 4–6, mis puudutavad otseselt virtuaalvääringu teenust), ei käsitle konkreetselt kaebajatest tulenevat ohtu avalikule huvile. Sellise põhjendusega nõustumine viiks taas absurdini, et põhimõtteliselt ei tohiks ühelegi virtuaalvääringu teenuse pakkujale tegevusluba anda, sest seadus seab neile niivõrd ranged nõuded. Eelnev muudaks nimetatud valdkonnas tegevusloa taotlemise võimaluse sisutühjaks. Kokkuvõtvalt on vastustaja põhjendanud, et virtuaalvääringu teenusele seatud nõuete järgimine on avaliku huvi seisukohalt oluline, kuid ei tegeletud konkreetselt sellega, kuidas kaebajad seda avalikku huvi ohustavad. Märgitakse, et kõiki asjaolusid pole kontrollitud ja ei saa veendunud olla nõuetelevastavuses, kuid asjaolude kontrollimiseks oligi võimaldatud 120 päeva, mille raames mh küsiti H. Rosinalt kirjalikult 09.06.2021 põhjalikke küsimusi korrektse ärialase maine ja äriühingu tegevuskoha kohta ning H. Rosin vastas neile 21.06.2021.5 Vastustaja ei selgitanud 27.08.2021 teavituses, kutses ega ka vastuses kaebusele, millised kahtlused jäid talle H. Rosina kirjalike vastuste või ka muu menetlustes kogutud informatsiooni pinnalt. Vastustaja ei põhjendanud, milliseid probleeme ta nt H. Rosina sobivuse ja tegevuse puhul nägi, mis võimaldaks leida, et tegevuslubade vaikimisi antuks lugemisel esineks oht avalikule huvile. Samuti oli RAB-il pärast H. Rosina vastuste saamist üle kahe kuu aega asjaolusid kontrollida ja vestlus korraldada, kuid ei nähtu, mida selle kahe kuuga tehti ning et oleks üritatud vestlust õigeaegselt korraldada. Ei selgu, miks ei olnud ettenähtud aeg sisulise kontrolli läbiviimiseks piisav. Kuna kõigi kaheksa kaebaja puhul oli kontrollitav füüsiline isik sama, siis seda enam oleks vastustaja pidanud suutma asjaolud välja selgitada 120 päeva jooksul. Vastustaja väidab 21.10.2021 vastuse punktis 2.2.4 ka ise, et kahtluste tekkimisel ettevõtte nõuetelevastavuse osas ei saa tegevusluba vaikimisi anda, kuid selliseid kahtlusi ei selgita.
17.2.Ka kolmandate isikute kaitse argumenti põhjendatakse üldsõnaliselt võimalusega, et kliendid võivad kaotada oma rahalised vahendid ja teenusepakkujatele on kõrgendatud ootused. Kõigest oletatakse, et kui kõiki asjaolusid pole kontrollitud, siis ei pruugi virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuetele vastata, kuid jätkuvalt ei tooda välja ühtegi põhjust ega asjaolu, miks kaebajate puhul on alust eeldada ohtu kolmandate isikute õigustele. Virtuaalvääringu teenuse valdkonnas tegutsemine ise ei saa olla ohu põhjenduseks, kuna sel juhul tuleks kõigi taotlejate puhul leida, et nii kõrgete riskidega valdkonnas ei tohiks ükski ettevõtja tegutseda.
Näidis Cryptolux OÜ osas kaebaja 10.12.2021 seisukoha lisa 7, H. Rosina vastus lisa 8.
11 (17)
17.3.Puutuvalt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklikusse riskihinnangusse 20206 (vt RahaPTS § 11) märgib kohus, et vastustaja tugines 27.08.2021 teavituses sellele vaid üldise väite esitamisel, et virtuaalvääringu teenus on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond. Selle viite alusel ei pea kaebajad ega kohus asuma ise otsima riskihinnangust põhjendusi, millega MSÜS § 20 lg 4 üldreeglist erandi kohaldumist õigustada, eriti arvestades, et seal ei käsitleta konkreetselt kaebajaid.
18.Vestluse osas märgib kohus veel, et seda peeti vajalikuks läbi viia ettevõtete tegevuse ning RahaPTS § 72 lg 1 punktide 11 (ettevõtja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja ja omaniku korrektne ärialane maine) ja punkti 2 (kontaktisiku vastavus seaduse nõuetele, milleks on RahaPTS § 17 lg 5 järgi alaline Eestis töötamine ning kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine) kontrollieseme asjaolude osas. RahaPTS § 72 lg 2 sätestab: „Korrektse ärialase maine olemasolu hindab tegevusloa andja, võttes arvesse isiku varasemat tegevust ja sellega seotud asjaolusid. Korrektse ärialase maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud.“. Eelnev kinnitab, et kui vastustaja soovis vestluse korraldamise vajaduse kaudu põhjendada MSÜS § 20 lg 4 erandit, siis pidanuks ta selgitama, millised kahtlused tal H. Rosina maine osas tekkisid. Samuti ei nähtu RahaPTS §-s 72 sätestatud kontrolliesemest nii üldist kontrollitavat asjaolu nagu „ettevõtte tegevus“. Kui vastustaja soovib sellega põhjendada vestluse korraldamise ja menetluse pikendamise vajadust, siis peaks ta ka konkreetsemalt sisustama, mida selle küsimuse all mõeldakse, millised on kahtlused ja milliste sätete alusel „tegevust“ kontrollitakse.
19.Vastustaja ei vaidle vastu kaebajate väitele, et nende juhatuse liikme H. Rosina korrektset ärialast mainet on kontrollitud üle 70 korra ja kinnitatud, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele.
19.1.Kohtule ei nähtu haldusasjades 3-20-1750 ja 3-20-1752 tehtud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustest 7 otseselt vastustaja ega kohtu kinnitust, et H. Rosinal on korrektne ärialane maine. Siiski asjaolust, et vastustaja ei ole nendele 49-le H. Rosinaga seotud äriühingule tegevuslubade andmisest või nende muutmisest keeldumisel tuginenud mh H. Rosina ebakorrektsele ärialasele mainele, pole asjakohatu järeldada, et vastustajal puudusid vastavad etteheited. Asjakohane on ka H. Rosinaga kui Cryptosale OÜ kontaktisikuga 11.07.2019 läbi viidud intervjuu 8 , mille eesmärk oli mh isiku hariduse, kutsealase sobivuse, vajalike võimete, isikuomaduste, kogemuste ja laitmatu maine kontroll. H. Rosina kui Tradeshark OÜ (teiste hulgas kaebajaks asjas 3-20-1750) juhatuse liikmega vesteldi veel 19.06.2020 9 ning kuigi küsimused puudutasid Tradeshark OÜ tegevust ja tegevuskohta, siis andis isiklik kokkupuude H. Rosinaga vastustajale teavet ka näiteks isiku võimete ja isikuomaduste kohta. Tradeshark OÜ taotles samuti virtuaalvääringu teenuse tegevusluba ning H. Rosina arusaamad ja pädevus oma valdkonda puudutavatele küsimustele vastamisel võimaldavad tema kohta järeldusi teha ka teiste äriühingute puhul. Kohus möönab, et vestlustest on möödunud suhteliselt pikk aeg, kuid samas sellised kontrollitavad asjaolud nagu haridus, Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika/rahapesu-jaterrorismirahastamise-tokestamine, täpsemalt vt „13. Virtuaalvääringute teenuste pakkujate riskide analüüs 2020-2021“
Kaebaja 10.12.2021 seisukoha lisad 1-4.
Protokoll kaebaja 10.12.2021 seisukoha lisa 5.
Protokoll kaebaja 10.12.2021 seisukoha lisa 6.
12 (17)
kutsealane sobivus, võimed ja isikuomadused ei muutugi ajas niivõrd kiiresti. Ärialane maine võib kiiresti muutuda, kuid kohus nõustub kaebajatega, et sel puhul on tegemist eelkõige registripõhise kontrolliga (selgitused SE
teise lugemise
muudatusettepanekutes : „Korrektse ärialase maine olemasolu välistavateks või kahtluse alla seadvateks asjaoludeks on kehtivate väärteo- ja kriminaalkaristuste olemasolu, samuti finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodi, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu.“). Kohus ei nõustu siiski kaebajaga, et vestlus ei võiks üldse lisaväärtust anda. Samuti ei väida kohus, et kui isikuga on juba kunagi vestlusi peetud, siis puudub RAB-il õigus seda uuesti teha. Asjaolud siiski võivad muutuda ja ei saa eeldada, et isiku sobivus nt kontaktisikuks olemiseks on püsiv. Nagu eespool korduvalt toodud, tuleks varasemaid vestlusi ja 09.06.2021 kirjalike küsimuste vastuseid arvestades siiski täpsemalt põhjendada, milliste kahtluste kõrvaldamiseks oli vestlus praegusel juhul vajalik, kuid seda tehtud ei ole.
19.2.Kohus nõustub, et ka teistele H. Rosinaga seotud äriühingutele, sh 2021. aasta jooksul enam kui 20 äriühingule11 virtuaalvääringu teenuse tegevusloa andmine kinnitab H. Rosina nõuetelevastavust, sest vastasel juhul poleks tegevuslube antud. Viimased tegevusload H. Rosinaga seotud äriühingutele anti 31.05.2021, mida on vaidlusaluste 30.04.2021 loataotluste menetluses igati asjakohane arvestada.
20.Kohus möönab, et vastustajal võivad olla menetluse venitamiseks muud motiivid, millele viitab kaebaja. Eespool toodud riiklikust riskihinnangust (täpsemalt 13. ptk) nähtub, et riigil on tõsiseid probleeme virtuaalvääringu teenuse valdkonna vähese reguleeritusega ja vähese järelevalve ressursiga, mööndes, et virtuaalvääringute tegevuslube antakse välja ilma piisava võimekuseta kontrollida hilisemalt tegevusloa nõuete ning tegutsemisnõuete täitmist. Võimalike leevendusmeetmetena mainitakse mh „lubade väljastamisega nullist alustamise võimalust“ ja „erandlike meetmete võtmist ehk tegevuslubade väljastamise peatamist“ (punkt 13.2). Siiski pole vajalik sellel teemal pikemalt peatuda, sest asja lahendamiseks on oluline, kas seaduses sätestatud eeldused tegevusloa vaikimisi antuks lugemiseks olid täidetud või oli erandi kohaldamine põhjendatud.
21.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustajal oli kohustus MSÜS § 20 lg 4 esimese lause alusel lugeda kaebajate tegevusload vaikimisi antuks ning teha vastavad kanded MTR-i. Vastustaja on alates 31.08.2021 õigusvastaselt viivitanud kaebajate tegevuslubade vaikimisi antuks lugemise ning MTR-i kannete tegemisega. MSÜS § 20 lg 4 teisest lausest tulenevale erandile tuginemine ei olnud praegusel juhul piisavalt põhjendatud. Kuna õigusvastane viivitus on aset leidnud juba alates 31.08.2021, siis pole oluline, millistel põhjustel ei ole siiani jõutud vestluseni H. Rosinaga (sh et isikule endale pole vestluste ajad sobinud). Sisuliselt vastustaja ei jõudnud 120 päeva jooksul kõiki olulisi asjaolusid välja selgitada, kuid püüab seda otsitult paigutada MSÜS § 20 lg 4 erandite alla, et menetlust pikendada ja tegevusluba vaikimisi mitte väljastada. Sellisel viisil menetlustähtaja pikendamise võimalust üle 120 päeva RahaPTS § 71 aga ette ei näe. Kui vastustajal tekkisid 120 päeva jooksul konkreetsed kahtlused kaebajatele tegevuslubade andmise suhtes, tulnuks need välja tuua nii vestluse kutset kui MSÜS § 20 lg 4 erandit põhjendades. Et sellised konkreetsed alused puudusid, ei anna alust menetluse lõputuks pikendamiseks üldiste argumentidega ning vastustaja oleks pidanud lugema tegevusload vaikimisi antuks ja tegema vastavad MTR sissekanded.
Kaebaja 10.12.2021 seisukoha lisa 14. Kaebaja 10.12.2021 seisukoha lisad 10-13.
13 (17)
22.Eelnevat arvestades on kaebajate kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud, sest vastustaja tegevus oli õigusvastane, sellega rikuti kaebajate õigust tegeleda ettevõtlusega ning vastustajal on MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev kohustus teha MTR-i kanded kaebajate virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kohta, milleks kohus saab teda kohustada (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1 ja 5). Kohtule ei nähtu haldusmenetluse materjalidest ega vastusest kaebusele, et vastustajal oleksid 30.08.2021 seisuga olemas olnud tegelikud põhjused vaikimisi tegevuslubade antuks lugemisest keeldumiseks avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste kaitse eesmärgil. Isegi, kui sellised põhjused oleksid tekkinud hiljem, ei saaks need enam muuta asjaolu, et alates 31.08.2021 jäeti tegevusload õigusvastaselt andmata ja vastavad kanded tegemata. RAB-i menetlus sai 30.08.2021 ehk 120 päeva täitumisel läbi ning tal ei ole võimalust asja (uuesti) otsustada, mistõttu saab kohus teha konkreetse kohustamisotsuse.
23.Kohus märgib täiendavalt, et kui pärast vaikimisi lubade andmist selgub, et ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele, siis on võimalik algatada tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus (RahaPTS § 75 punkt 4).
24.Esialgse õiguskaitse taotluse peab kohus otstarbekaks lahendada siiski mitte käesolevas otsuses, vaid eraldi määrusega.
Menetluskulud
25.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Seega jäävad vastustaja kanda nii kaebaja kui ka tema enda kulud.
26.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 punkt 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
27.Kaebajad taotlesid 10.12.2021 menetlusdokumendis menetluskulude 2705 eurot (ilma käibemaksuta, sh õigusabikulud 2585 eurot ja riigilõivud 120 eurot) väljamõistmist vastustajalt. Õigusteenuse tunnihind on 110 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusteenuse osutamisele kulus kokku 23 tundi ja 30 minutit. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo FORT arved järgmiselt: 08.10.2021 nr 211018, 09.11.2021 nr 211114, 02.12.2021 nr 2112006 ja 10.12.2021 nr 2112017.
28.Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskuludele vastu, leides, et pole usutav 23,5 tunni kulumine ning tuues välja järgmist:
28.1.Halduskohtumenetluses ei ole asjakohased kaebaja esindaja toimingud, mis on tehtud 08.09.2021 ja 17.09.2021 (kohtueelne menetlus) kokku 2 tundi 15 minutit. Eelnimetatud toimingud on kohtueelne õigusnõustamine ja ei ole seotud kohtumenetlusega. Tegemist ei ole halduskohtumenetluse mõttes menetluskuludega. Lisaks „materjalide läbitöötamine“ kordub nii kohtueelse menetluse kui kohtumenetluse toimingutes.
14 (17)
28.2.20.09.2021 koondspetsifikatsioonist nähtub, et selle päeva koondajakulu on olnud 4 tundi 45 minutit. Toimingud nagu kirjavahetus kliendiga, kliendile kinnitamiseks esitamine ja tagasiside järgsete modifikatsioonide tegemine ja nõupidamine kliendiga telefoni teel ei ole seotud kohtumenetlusega, vaid need on tehtud üksnes kliendi jaoks. Seega 20.09.2021 toimingute ajakulust tuleb suurem osa maha arvata, sest need ei ole põhjendatud ja asjakohased.
28.3.21.09.2021 toimingud on tarbetud kohtumenetluse mõttes. Menetlusse võtmise määruse läbitöötamine jääb arusaamatuks. Piisab resolutsiooni lugemisest, millele kulub mõni minut. Tarbetud on ka 22.10.2021 dokumentide kliendile edastamine ja nõupidamine kliendiga telefoni teel; 10.11.2021 analüüs, edasise tegevuskäigu planeerimine, kohtumääruse kliendile edastamine koos selgitustega.
28.4.09.12.2021 ja 10.12.2021 ajakulu on ülepaisutatud. Täiendavate seisukohtade tekst ühtib paljus kaebuse tekstiga. Seejuures on toimunud pidev materjalide läbitöötamine ja täiendav analüüs. Kaebaja esindaja on olnud läbivalt üks ja seesama isik.
28.5.Kohtumenetluse kuludeks ei saa olla toimingud, mis on määratlemata sisuga ning nende põhjendatust ei ole võimalik hinnata, nagu näiteks, suhtlus kliendiga, nõupidamine kliendiga, materjalide edastamine kliendile.
29.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on 2120 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.
29.1.Riigilõivude kokku 120 eurot väljamõistmine on põhjendatud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2).
29.2.Kohus nõustub vastustaja arvamusega, et 08.09.2021 ja 17.09.2021 „kohtueelse menetluse toimingud“ ei kuulu halduskohtumenetluses väljamõistetavate esindajakulude alla. Esiteks kaebajad ise märgivad need kohtumenetlusele eelnenud kuludeks ja teiseks spetsifikatsioonide järgi toimingute sisu hinnates nähtub samuti, et tegemist on õigusnõustamisega, mille käigus toimus alles otsustamine ja kaardistamine, kuidas kohtumenetlust algatada. Seega kohtu hinnangul on asjakohased kulud „kohtumenetluse kulud“ alates 17.09.2021, mistõttu tuleb edasi otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle 2337,50 eurot ulatuses. Taotletud menetluskuludes on vaid kaks menetlustoimingut, mis seisnevad kohtule menetlusdokumentide koostamises – kaebus ja 10.12.2021 täiendavad seisukohad, millest umbes kolmandik oli põhjendamatu, sest kohus ei rahuldanud täiendavate tõendite kogumise ja kaebuse muutmise taotluseid. Muud kaebaja sisulised seisukohad on aga asjakohased ja põhjalikud ning on arusaadav ja nähtav, et nende aluseks olevate materjalide läbitöötamisele ning seisukohtade sõnastamisele kulus põhjendatult aega. Samas kuigi kliendiga/klientidega suhtlemine on esindamiseks teatud ulatuses kindlasti vajalik, siis on spetsifikatsioonis üsna palju selliseid ridu, mille osas ei saa täpsemalt hinnata, miks ja mis teemal suheldi, selgitusi anti jne. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et menetlusse võtmise määruses polnud midagi läbi töötada. Vastustaja vastus oli läbitöötamiseks suhteliselt mahukas, kuid samas sellel olid vaid mõned lisad, mille sisu oli kaebajatele ja esindajale ennegi tuttav. Vaidluse iseloomu kohta tuleb üldiselt märkida, et MSÜS § 20 lg-t 4 on koosmõjus RahaPTS asjakohaste sätetega kohtupraktikas käsitletud vaid põgusalt ja
15 (17)
möödaminnes, mistõttu oli kaebajate esindamine sellevõrra ajamahukam. Kohtu hinnangul praeguses asjas see, et esindatavateks olid kaheksa kaebajat, kuigivõrd menetluskulusid võrreldes tavapärasega kergitada ei saanud, sest neil kõigil oli üks juhatuse liige (H. Rosin), kellega esindaja suhtles ning samuti olid nende suhtes tehtud toimingud kaebajate sõnul kattuvad (nt menetlustähtaja pikendamine), mis ei suurendanud erinevate kaebajate osas erinevate asjaolude analüüsi ajakulu. Kokkuvõtvalt, arvestades asja keerukust, materjalide mahtu ja arvete spetsifikatsioone, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kohtu arvates 1500 eurot (käibemaksuta).
30.Kaebajad on palunud kohustada RAB-i tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sarnaselt haldusasjas 3-20-1750 tehtud Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsuses leitule (punkt 23) märgib kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohane menetluskuludele viivise määramise regulatsioon halduskohtumenetluses kohaldamisele ei kuulu (vt ka Riigikohtu 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, punkt 26). Seega puudub alus määrata menetluskuludelt viiviseid.
(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega
RESOLUTSIOON
Jätta Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsust haldusasjas nr 3-212139 ja teha uus otsus, millega rahuldada CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ kaebus.
Tühistada Rahapesu Andmebüroo 1. juuli 2022. a otsus nr 6-1/126-1.
4.Kohustada Rahapesu Andmebürood kandma majandustegevuse registrisse andmed CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ 30. aprilli 2021. a taotluste alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade andmise kohta.
5.Mõista Rahapesu Andmebüroolt CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud iga kaebaja kohta 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot. Rahapesu Andmebürool kanda välja mõistetud menetluskulude hüvitis 3500 (kolm tuhat viissada) euro ulatuses Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 AS-s SEB Pank, märkides maksekorralduse selgitusse haldusasja nr 3-21-2139 numbri.
16 (17)
6.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.