lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2636/6

Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2636/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2636

Haldusasi

Menetlusosalised

SWIRE OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 22.10.2021 otsuse nr 6-1/233-1 tühistamiseks ja Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks Kaebaja – SWIRE OÜ, esindaja advokaat Tõnis Loorits

Vaidlustatud kohtulahend

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SWIRE OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Võtta menetlusse SWYRE OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale.

Võtta asja juurde määruskaebuse lisad 1–4.

Jätta rahuldamata SWYRE OÜ taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

Jätta SWYRE OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.SWYRE OÜ-le anti 29.01.2021 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000429.
2.SWYRE OÜ esitas 05.02.2021 majandustegevuse majandustegevusest ajutisest loobumisest kuni 31.12.2021.

registrisse

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

(MTR)

teate

3.Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (sh SWYRE OÜ-le) ettekirjutuse nr 4-6/2-1 teabe esitamiseks. SWYRE OÜ vastas 20.08.2021, et äriühing ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud.

3-21-2636

4.RAB tunnistas 22.10.2021 otsusega nr 6-1/233-1 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 p 3 alusel SWYRE OÜ tegevusloa nr FVT000429 ja sellekohased MTR-i andmed kehtetuks, sest SWYRE OÜ ei ole teenuse osutamisega alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest.
5.SWYRE OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 22.10.2021 otsuse nr 61/233-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks ennistama tühistatud tegevusluba nr FVT000429 ja tegema tegevusloa kohta sissekanne MTR-i. Koos kaebusega esitas SWYRE OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni haldusasjas jõustuva kohtuotsuse tegemiseni. 1) Kaebaja on loonud veebiplatvormi aadressiga https://swyre.tech, mis on integreeritud koostööpartnerite operatsioonisüsteemidega, otsinud koostööpartnerid tugiteenuste osutamiseks, pidanud läbirääkimisi, sõlminud koostöölepingud ja integreerinud teenused enda veebiplatvormiga, korraldanud raamatupidamisteenuse osutamise, palganud juhatuse liikme, tegelnud töötajate värbamisega, sõlminud ettevõtte tegevuskoha pidamiseks üürilepingu, leidnud kliendid, kes hakkaksid teenuse käivitamisel kaebaja teenust kasutama. 2) Kaebaja lähtus oma tegevuse korraldamisel ja teenuse käivitamise välja reklaamimisel põhimõttest, et teenus käivitatakse esimesel võimalusel. Kaebaja oleks saanud igal hetkel teavitada MTR-i, et tegevusloast ajutiselt loobumine on tühistatud. Realistlik olnuks alustada tegevust 15.11.2021. Kaebaja on virtuaalvääringu teenuste osutamiseks kandnud kulusid 53 656 eurot, millele lisanduvad platvormi arendusteenuse kulud. Teenuse osutamiseks loodud taristu igakuine ülalpidamiskulu on 6342 eurot. Kaebaja bilansis on ettevõtte kontol käibekulude kandmiseks 2995 eurot. Kaebaja osanike investeerimisfondis on veel vahendeid ca 15 000 eurot. Selle summa arvelt on võimalik kanda jooksvaid käibekulusid. 3) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral loobuvad kliendid, kellele on reklaamitud välja teenuse käivitamine ja kelle tulevased teenusmahud on arvestatud äriplaani, samuti koostööpartnerid koostööst, kuna uudis tegevusloa kehtetuks tunnistamisest hävitab kaebaja kui teenuse osutaja usalduse kolmandate isikute ees. Viimane tähendab omakorda, et kaebaja teenus lõpetaks funktsioneerimise ja uute koostööpartnerite leidmine oleks takistatud. Kaebaja igakuised jooksvad kulud muudaksid kaebaja maksejõuetuks ca 2,8 kuuga. Isegi kui kaasatakse täiendavaid investeeringuid, ei ole kohtumenetluse lõppedes enam võimalik edukalt enda äriplaani realiseerida. 4) Esialgse õiguskaitse rakendamine ei oleks ka vastustaja seisukohast ebaproportsionaalne. Vaidlustatud otsus on selgelt õigusvastane, sest kaebaja vastab RahaPTS §-st 72 tulenevatele kontrollieseme nõuetele. Vastustajal on õigus teostada kaebaja tegevuse üle järelevalvet. 5) Kaebaja kaalus võimalust taotleda paralleelselt kohtuvaidlusega uut tegevusluba. Paraku ei ole RAB väljastanud alates 2021. a juunist ühtegi virtuaalvääringu teenuste tegevusluba. Taotlusi ei ole lõpuni menetletud vaatamata seaduses sätestatud menetlustähtaegadele. Meedias kommunikeeritakse virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade mitteväljastamist, seni käimasolevate menetluste peatamist ja tegevusvaldkonna täielikku taaskäivitamist. Seega kaebaja ainukene võimalus enda õiguste kaitseks on esialgne õiguskaitse.
6.RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 1) Kaebajal puudub aktiivne majandustegevus, seega ka esialgse õiguskaitse vajadus. Viited tekkida võivale kahjule ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole tegutsenud ja tal ka ei ole kavas hakata tegutsema enne 31.12.2021. 2(7)

3-21-2636 2) Kaebaja on selgitanud, et lähtus tegevuse korraldamisel ja teenuse käivitamise väljareklaamimisel põhimõttest, et teenus käivitatakse esimesel võimalusel. Kaebaja põhjendused selle kohta, et ta on kohe valmis teenust pakkuma, ei ole usutavad. Kaebajale väljastati tegevusluba 29.01.2021 ja juba 05.02.2021 esitas ta MTR-i teate majandustegevusest ajutise loobumise kohta kuni 31.12.2021. 3) Kaebaja väidab, et kohe tegevusloa väljastamise järel alustas ta tegevusloa esemeks oleva teenuse käivitamiseks ettevalmistuste tegemist. Neid tegevusi jõudis kaebaja alustada ja läbi viia seitsme päeva jooksul, sest 05.02.2021, kui ta esitas majandustegevusest ajutiselt loobumise teate, olid juba ilmnenud takistused. Kaebaja selgitab, et selleks hetkeks oli ilmnenud, et investeeringute kaasamine, läbirääkimised koostööpartneritega, infotehnoloogilise taristu lõpuni arendamine ja integreerimine viibib. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et 29.01.2021 oli reede. Seega pidanuks kõik kaebaja loetud tegevused olema alustatud ja läbi viidud nelja päeva jooksul, mis pole realistlik. Pigem oli kaebaja eesmärgiks kohe pärast tegevusloa saamist loobuda ajutiselt majandustegevusest. 4) Kuna kaebaja on ajutiselt loobunud majandustegevusest kuni 31.12.2021, siis ei ole mõistetav, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua ettevõtte maksejõuetuse 2,8 kuuga. Pankrotioht on välja mõeldud kohtu mõjutamiseks või on ettevõte juba makseraskustes ja kaebaja välja toodud ettevalmistused, koostööpartnerid ja kliendibaas on näilik. Jätkusuutliku ettevõtte puhul ei saa maksejõuetus tekkida 2,8 kuuga. Lisaks ei ole kaebaja võimalikku makseraskust tõendanud ega põhistanud. 5) Üldjuhul tulenevad ettevõtte peamised kohustused aktiivsest majandustegevusest. Kui kaebajal ei ole majandustegevust, tuleb hinnata püsikulude jätkumist. Kaebaja peaks esitama tõendid, et kohtul oleks võimalik hinnata, kas kaebaja tegelikkuses kulusid kannab. Vastustaja on kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud RahaPTS § 75 p 3 alusel, sest kaebaja ei olnud alustanud teenuse pakkumist kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 6) Ei ole arusaadav, kuidas saab mittetegutseval ettevõttel olla kindel kliendibaas. Kaebaja ei ole selgitanud, miks uute klientide värbamine oleks võimatu. Kaebaja ei ole tõendanud konkreetsete klientide tulevasi teenusemahte. Jääb arusaamatuks, miks on koostöösuhete taastamine hiljem võimatu.

7.Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2021 määruse resolutsiooni p-s 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 1) Esialgse õiguskaitse vajadus ei ole äratuntav. RAB on tunnistanud kaebajale 29.01.2021 väljastatud tegevusloa kehtetuks. Seega ei saa kaebaja virtuaalvääringu teenuseid pakkuda. Samas esitas kaebaja juba 05.02.2021 MTR-i teate majandustegevusest loobumise kohta kuni 31.12.2021. Kaebaja pole pärast tegevusloa väljastamist asunud virtuaalvääringu teenuseid pakkuma (pole alustanud taotletud tegevusalal tegutsemist). 2) Kaebuse eduväljavaated on vähesed. RahaPTS § 75 p 3 sätestab, et RAB tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole asunud taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. See norm ei näe ette kaalutlusõigust. Asjaolu, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) on ette nähtud võimalus ajutiselt majandustegevusest loobuda (MSÜS § 34), ei lükka kohtu esialgsel hinnangul edasi kuuekuulist perioodi, mil ettevõtja peab RahaPTS alusel välja antud tegevusloa alusel tegevust alustama (vt ka MSÜS § 34 lg 5). Kuna esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt oleks kaebaja reaalselt olnud valmis kõnesoleval tegevusalal tegutsema alates 15.11.2021, siis on kaebaja ise tinginud olukorra, kus RAB pidi seadusest tulenevalt kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistama. 3(7)

3-21-2636 3) Ka kaebuses esitatud väited vastustaja (varasema) halduspraktika kohta ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Kui kaebaja soovib tegutseda kõnealuses valdkonnas, on tal võimalik taotleda RAB-lt uut tegevusluba. Asjaolu, et virtuaalvääringu teenuse osutamise algus võib uue taotluse esitamise tõttu veelgi edasi lükkuda, ei anna alust järeldada, et kaebaja majandustegevus peaks enne seda täielikult lõppema või ta kaotab tänaseks leitud koostööpartnerid või kliendid ning saab mainekahju. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses põhistanud raskesti kõrvaldavate või pöördumatute tagajärgede tekkimist. Kuluaruanne ja arvelduskonto kinnitus ei anna alust järelduseks, et taotluses kirjeldatud negatiivsed tagajärjed võiksid saabuda käesoleva kohtumenetluse ajal. Kui vastustaja viivitab ebamõistlikult kaua uue tegevusloa taotluse menetlemisega või jätab kaebaja tegevusloa taotluse rahuldamata, võib kaebaja pöörduda kohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.SWYRE OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 23.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja jäi varasemate seisukohtade juurde ja rõhutas järgmist. 1) Kaebus ei ole perspektiivitu. MSÜS § 34 lg 2 muutuks sisutuks, kui majandustegevuse ajutine peatumine ei tooks kaasa RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise tähtaja peatumist. Vastustaja varasem praktika kinnitab kaebaja tõlgenduse õigsust ja õigusnormid ei ole vahepeal muutunud. Vastustaja selgitus turu läbipaistvusest, riskidest turul ja seadusandja eesmärgist ei ole asjakohased, sest riskide maandamise seisukohalt ei ole erisusi äriühingul, kellel pole virtuaalvääringu tegevusluba ja äriühingul, kelle tegevusluba on ajutiselt peatatud. Riske tuleb maandada tegutsevate ettevõtete puhul. 2) Uue tegevusloa taotlemine ei taga kaebaja õiguste kaitset. Kaebaja selgitas halduskohtule, et esialgset õiguskaitset kohaldamata saabub tema maksejõuetus juba lähikuudel, kuid uue tegevusloa menetlemiseks on RAB-l aega kuni 120 päeva. Vastustaja ei ole juba 2021. a juunist ühtki tegevusluba väljastanud. Kohtul on võimalik kohustada vastustajat tegevusloa taotluste, nende menetlusaja ja väljastatud tegevuslubade kohta statistiliste andmete esitamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja lõpuks poleks kaebajal enam kliente, kellele teenust osutada. 3) Kaebaja on piisavalt põhistanud pöördumatute tagajärgede tekkimist. Kolm klienti on andnud kaebajale kinnituse, et hakkavad kaebaja teenuseid kasutama, kui need saavad kättesaadavaks (määruskaebuse lisad 1–3). Kaebaja tegi ka väljavõtte enda finantsprognoosist, millest selgub äriplaani realiseerimise ajagraafik (lisa 4). Need tõendid näitavad, et tänaseks on kaebaja jäänud ilma viiest potentsiaalsest suurkliendist, kuid esialgset õiguskaitset kohaldamata jääks kaebaja ilma ka viimasest kolmest. Äriplaani ei olegi võimalik väga konkreetsete tõenditega tõendada. Lisaks, kui kaebaja ei saa alustada majandustegevust välja reklaamitud ajal, vähendab see kaebaja usaldusväärsust klientide silmis. 4) Esialgse õiguskaitse kontekstis ei ole tähtsust, et tegevusluba peatati ajutiselt seitse päeva pärast tegevusloa saamist. Ettevalmistusi teenuse osutamiseks alustatakse juba enne tegevusloa saamist. Pärast tegevusloa väljastamist sai kaebaja aru, et tegevuse käivitamine viibib planeeritust veidi kauem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

4(7)

3-21-2636

9.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). RAB esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea seetõttu määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida RAB-lt täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega. HKMS § 210 lg 1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Määruskaebuse õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja juurde määruskaebuse lisad 1–4 (kirjavahetus potentsiaalsete klientidega ja väljavõte finantsprognoosist). Need on asjakohased tõendid, sest kaebaja soovib nendega tõendada oma esialgse õiguskaitse vajadust.
11.Määruskaebuses esitatud taotlus nõuda RAB-lt teavet alates 2021. a juulist esitatud virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotluste, üle 120 päeva pikkuste tegevusloa menetluste ja alates 2021. a juulist väljastatud tegevuslubade arvu kohta jääb rahuldamata, sest see teave ei ole määruskaebuse õigemaks lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Teave virtuaalvääringu tegevuslubade väljastamise kohta on avalikult kättesaadav MRT-s. MRT järgi on virtuaalvääringu teenuse osutamiseks väljastatud alates 2021. a juulist neli tegevusluba (kehtivusaja algus vahemikus 22.10.2021–16.12.2021). Ringkonnakohus arvestab selle teabega määruskaebuse lahendamisel. Määruskaebuse lahendamisel ei ole määrav, kui palju tegevusloa taotlusi on RAB-le esitatud või kui pikalt taotlusi menetleti (vt täpsemalt allpool). II
12.Halduskohtu määruse resolutsioon – jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata – on õige. Määruskaebuse väiteid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
13.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kui vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka talle soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem heastamine ei ole otstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal olema kindel. Kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, v.a kui selliste tagajärgede saabumine ei ole pikema aja jooksul võimalik või tõenäoline (vt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16).
14.Kaebajale väljastati 29.01.2021 virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, kuid ta esitas 05.02.2021 MTR-i teate majandustegevusest ajutisest loobumise kohta kuni 31.12.2021. RABi 22.10.2021 otsusega tunnistati kaebaja tegevusluba kehtetuks, mistõttu ei ole kaebajal võimalik alates 01.01.2022 (ega ka hiljem kohtumenetluse ajal) virtuaalvääringu teenuste osutamisega alustada ja sellega tulu teenida. Määruskaebusele on lisatud e-kirjavahetus, milles kolme äriühingu esindajad avaldavad valmisolekut hakata kasutama kaebaja pakutavaid virtuaalvääringu teenuseid (lisad 1–3). On usutav, et mida kauem teenuse osutamise alustamisega viivitada, seda suurem on tõenäosus, et need potentsiaalsed kliendid leiavad endale kaebaja asemel mõne teise teenuseosutaja. Kui kohtuvaidlus osutub kaebaja jaoks edukaks, oleks tal teoreetiliselt võimalik nõuda RAB-lt saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid praktikas on sellise kahjunõude eelduste tõendamine väga keeruline. Eeltoodu põhjal ei saa välistada, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. 5(7)

3-21-2636

15.Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
16.RahaPTS § 75 p 3 kohaselt tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Ringkonnakohtu eelhinnangu kohaselt ei eelda selle sätte kohaldamine kaalutlusõiguse teostamist, nagu leiab kaebaja, vaid määratlemata õigusmõiste sisustamist (vrd Riigikohtu 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198, p 12). Selles, et kaebaja ei osutanud ühelegi kliendile tegevusloa väljastamisest (29.01.2021) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni (22.10.2021) virtuaalvääringu teenust (s.o virtuaalvääringu rahakoti- või virtuaalvääringu vahetamise teenust, vt RahaPTS § 3 p-d 91–101), ei ole vaidlust. Kuigi perspektiivikas ei ole kaebaja seisukoht, et RahaPTS § 75 p-s 3 kasutatud mõistet „taotletud tegevusalal tegutsema asumine“ tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab väga laialt kõikvõimalikku virtuaalvääringu teenuse osutamise ettevalmistamist. Tähelepanu väärivad aga kaebaja väited, mis puudutavad RahaPTS § 75 p 3 tõlgendamist koostoimes MSÜS § 34 lg-tega 2 ja 5, arvestades mh RAB-i (väidetavalt 2021. a jooksul muutunud) halduspraktikat nende normide tõlgendamisel. Seega praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebuse edulootusi pidada suureks, kuid kaebus ei ole ka ilmselgelt perspektiivitu, mis annaks aluse jätta esialgne õiguskaitse ainuüksi sel põhjusel kohaldamata.
17.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et võimalus taotleda uut virtuaalvääringu teenuse tegevusluba ei ole tõsiselt võetav alternatiiv esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Esiteks võtab see aega (kuni 120 päeva, vt RahaPTS § 71). Teiseks on RAB 2021. a suvel teada andnud, et muudab mh tegevuslubade väljastamise halduspraktikat senisest oluliselt rangemaks (vt nt 25.06.2021 teavitus virtuaalvääringu teenuse osutajatele, kaebuse lisa 1). Seda kinnitavad kaudselt ka MTR-i andmed, mille järgi on tegevuslubasid 2021. a teises pooles väljastatud väga vähe. Kuna RAB on halduspraktikat rangemaks muutnud, puudub kindlus, kas kaebajale üldse väljastataks uus virtuaalvääringu tegevusluba, kuigi 29.01.2021 seisuga täitis ta RAB-i hinnangul tegevusloa saamise eeldused.
18.Eelnev ei anna siiski alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, sest kaebaja õiguste riive ei ole kuigi intensiivne ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi. Kaebaja virtuaalvääringu teenuse osutamine ei ole RAB-i 22.10.2021 otsuse tõttu järsult katkenud, vaid kaebaja ei ole seda teenust hoolimata tegevusloa olemasolust kunagi osutanudki. Kaebaja peatas oma majandustegevuse ajutiselt kuni 31.12.2021 juba nädal aega pärast virtuaalvääringu teenuse tegevusloa saamist ning on jäänud üld- ja paljasõnaliseks oma seletustes, millised takistused olid tal teenuse osutamisega alustamiseks. See viitab võimalusele, et kaebaja taotles tegevusluba n-ö igaks juhuks või muudel eesmärkidel, kui soovist asuda ise tegevusloaga lubatud tegevusalal tegutsema. Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et ta on lõpetanud praeguseks kõik vajalikud ettevalmistused ja saaks pärast esialgse õiguskaitse korras tegevusloa kehtivuse taastamist virtuaalvääringu teenuse osutamisega alustada 01.01.2022, nagu ta majandustegevuse peatamise teadet esitades plaanis (või saanuks seda teha veelgi varem, arvestades kaebuse väiteid, et oli valmis teenust osutama juba 2021. a novembris). Ligikaudu aasta kestnud ettevalmistustööde ja selle tulemuste, sh selle aja jooksul sõlmitud (eel)kokkulepete kohta ei ole kaebaja kohtule seni tõendeid esitanud. Määruskaebusele lisatud e-kirjavahetuse järgi on kolme äriühingu esindajad avaldanud valmisolekut kaebajaga tehinguid teha, kuid see ei

6(7)

3-21-2636 kinnita, et kaebajal on ka tegelikult valmisolek neile virtuaalvääringu teenuseid osutada. Kaebaja on viidanud neis e-kirjades, et tegeleb alles tegevusloa saamisega („we are nearly completing our licencing application“), mistõttu võivad ka vastajate kinnituskirjad väljendada pelgalt üldist huvi tulevikus kaebajaga koostööd teha. Kahelda võib ka selles, kas kaebaja püsikulud on nii suured, nagu ta väidab, ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine viiks lähikuudel kaebaja maksejõuetuseni (vt ka finantsprognoosi väljavõte, määruskaebuse lisa 4). Tõendeid oma kohustuste olemasolu ja suuruse kohta ei ole kaebaja seni esitanud. Suurte püsikulude puhul on mõistlik eeldada, et äriühing teeb kõik võimaliku, et asuda esimesel võimalusel tegevusloaga lubatud teenust osutama ja teenida sellega tulu, millega mh kulusid katta, mitte ei peata oma majandustegevust peaaegu aastaks kohe pärast tegevusloa saamist. Kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt ka võimalik mainekahju tulenevalt sellest, et ta ei saa alustada virtuaalvääringu teenuse osutamisega tema enda äriplaanis kavandatud ajal. Kui kaebaja taotles virtuaalvääringu tegevusluba, kuid tegelikult ei hakanud ega plaaninudki hakata tegevusloaga lubatud teenust osutama, on kaebaja väidetav hea maine ja usaldusväärsus, mis tulenes tegevusloa olemasolust, kunstlik. Lisaks teavitas RAB kõiki virtuaalvääringu teenuse osutajaid juba 25.06.2021 oma uuest halduspraktikast, mille järgi tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest, kusjuures seda tähtaega ei peata see, kui ettevõtja on teatanud MSÜS alusel majandustegevusest ajutisest loobumisest. Sel ajal oli kaebajal võimalik veel virtuaalteenuse osutamisega alustada, et mitte riskida tegevusloa kehtetuks tunnistamise ning sellest tingitud usaldusvääruse kaotamisega. 01.10.2021 esitas RAB kaebajale otsuse projekti, mille järgi kavatses tunnistada kaebaja tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 p 3 alusel. Seega pidi kaebaja vähemalt viimastel kuudel oma klientidele tegevuse alustamise aja välja reklaamimisel arvestama võimalusega, et see ei pruugi olla realistlik. Eeltoodud asjaoludel on kaebaja õigustest kaalukam avalik huvi tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus ning hoida turult eemal ettevõtjad, kes tõenäoliselt ei soovi tegelikult ise tegevusloaga hõlmatud tegevusalal tegutseda ja soovivad tegevusluba omada vaid n-ö igaks juhuks või üldiselt oma usaldusväärsuse tõstmiseks.

19.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 23.11.2021 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja