X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsusele ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks registreerida ehitisregistris 27.07.2019 kasutusteatis nr 1811301/04265
Menetlusosalised
Kaebaja – X, nõustaja RK Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja KR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
04.10.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-484 resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit muutma ehitisregistris Tallinnas Taime tn 2 asuva hoonet puudutavaid kandeid selliselt, et Taime tn 2-13 korteriomandi reaalosa kajastuks eluruumina vastavalt 27.07.2019 kasutusteatisele. Teha vastavas osas uus otsus.
2.Kohustada Tallinna Linnaplaneerimise 1811301/04265 uuesti läbi vaatama.
Mõista X-lt Tallinna linna kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.11.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-21-484 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X omandis on Taime 2-13 korteriomand, mille reaalosaks on hoone soklikorrusel paiknev 38,50 m2 suuruse üldpinnaga ruum. X esitas 27.07.2019 kasutusteatise nr 811301/04265-1 eelnimetatud ruumi kasutusotstarbe muutmiseks ja selle kasutuselevõtuks eluruumina.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet keeldus 18.06.2021 otsusega ehitusseadustiku (EhS) § 55 p-de 1, 2 ja 6 alusel 27.07.2019 kasutusteatises nimetatud mitteeluruumi otstarbe muutmisest eluruumideks. EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Vastavalt EhS § 11 lg-le 1 peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 11 lg 2 sätestab, et ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul hügieeni, tervist ja keskkonda (p 3) ning kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sh korrashoiunõudeid (p 10). Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus nr 85) § 1 lg 2 kohaselt on eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärgi inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine, sealjuures peab eluruumis olema inimesel võimalik viibida ööpäevaringselt. Määruses nr 85 ei ole ammendavalt loetletud kõik eluruumile esitatavad nõuded. Nt hõlmab ohutuse hindamine ka olukorda, kus keldri- ja soklikorrusele, mille põrand on ümbritsevast maapinnast madalam, soovitakse rajada eluruum. Taime 2-13 ruumi põrand on vähemalt 90 cm keskmisest maapinnast madalamal. Seega esineb uputuse tekkimise oht. Lisaks korteriomanike elu ja tervise kaitsele tuleb arvestada ohtu teiste majaelanike varale. Uputus võib kahjustada ka teiste majaomanike vara. Ehitusprojektile lisatud insolatsioonianalüüsis on aluseks võetud kaks erinevat standardit, millest üks ei kehti. Insolatsiooni puudutavaid standardeid ei kajastata ka seletuskirjas, mistõttu ei vasta ehitusprojekt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg-le 1 ega EhS §-le 13. Andmed põranda kõrguse kohta pole õiged. Insolatsiooni mõõtmist ei ole teostatud põrandast 90 cm kõrguselt, sest sellel kõrgusel aknad puuduvad. Terviseamet oli esmalt seisukohal, et CO2 mõõtetulemused olid standardi soovitusele vastavad vaid magamistoas, kuid elutoas ja WC-s ületasid need soovituslikku taset vastavalt 1,35 ja 1,52 korda. Hiljem möönis Terviseamet mõõtetulemuste nõuetele vastavust, kuid dokumentidest ei selgu, millised konkreetsed abinõud põhjustasid näitude paranemise.
3.X esitas 08.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas 28.06.2021 ning milles taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist 28.07.2019 esitatud kasutusteatise registreerimiseks ehitisregistris. Kuna vastustaja ei reageerinud kasutusteatisele EhS § 48 lg-s 2 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul, tuleb lugeda, et vastustaja aktsepteeris kasutusteatist.
2(7)
3-21-484 Linna 18.06.2021 otsuses toodud põhjendused ei ole asjakohased. Vastustaja väited ei tugine ühelegi tõendile. Kaebaja esitas koos kasutusteatisega insolatsioonianalüüsi ja hinnangu õhukvaliteedile, mis mõlemad näitasid, et ruumid on eluruumina kasutamiseks nõuetekohased.
4.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 18.06.2021 otsuses toodud põhjenduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2022 otsusega kaebuse ning tühistas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse ja kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit muutma ehitisregistris Tallinnas Taime tn 2 asuva hoonet puudutavaid kandeid selliselt, et Taime 2-13 korteriomandi reaalosa kajastuks eluruumina vastavalt 27.07.2019 kasutusteatisele. Põhjendatud ei ole 18.06.2021 otsuses võetud põhimõtteline seisukoht, et elamu soklikorrusel asuvate ruumide ohutu kasutamine eluruumidena ei ole võimalik. Kuna seaduses kasutusteatise kontrollimiseks antud tähtaeg on möödunud, tuleb vaidlustatud otsuse tühistamisel lugeda, et vastustaja on kasutusteatist aktsepteerinud ning seega peab vastustaja ehitisregistri andmeandjana tegema ehitisregistri kannetes kohased muudatused. EhS § 48 lg-st 2 tuleneb, et kasutusteatise saamisel on pädeval haldusorganil aega selle kontrollimiseks 10 päeva: kui haldusorgan selle aja jooksul ei reageeri ehk ei teavita kasutusteatise esitajat vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib isik hakata ehitist kasutama ja muuta selle kasutusotstarvet. Tähtaja möödumisel on pädev haldusorgan kohustatud tegema kasutusteatisest tulenevad muudatused ehitistregistri andmetes. EhS § 46 lg-id 2 ja 5 ning lg 6 p-i 1 tuleb koosmõjus mõista selliselt, et pädev haldusorgan peab kasutusteatise esitamisele järgneva 10 päeva jooksul võtma seisukoha, kas aktsepteerida vaikimisi ehitise kasutamist või mitte. Viimasel juhul tuleb tal kasutusteatise esitajat sellest teavitada enne 10-päevase tähtaja lõppu. Sellega käivitub kontrollimenetlus, mis tuleb läbi viia kasutusloa menetluse läbi viimiseks ette nähtud tähtaja jooksul. EhS § 54 lg 4 sätestab, et pädev asutus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Seadus ei anna selgelt vastust küsimusele, millised tagajärjed on selle tähtaja eiramisel. Ehitise puhul, mille kasutamise eelduseks on kasutusloa olemasolu, on ilmne, et 30päevase tähtaja lõppemine ei saa olla samastatav kasutusloa andmisega. Kasutusteatise puhul ei pruugi EhS § 48 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kontroll aga päädida haldusakti andmisega, sest haldusakti annab pädev haldusorgan vaid juhul, kui peab kontrolli tulemusena vajalikuks esitada mingisuguseid nõudeid või teeb otsuse, mis tugineb kasutusloa andmisest keeldumise aluse olemasolule. Muul juhul aktsepteerib haldusorgan kasutusteatist vaikimisi ning teeb ehitistregistris vastavad muudatused. Seega tuleb EhS § 48 sätteid tõlgendada nii, et kui haldusorgan, olles esmalt kasutusteatise esitamisele järgneva 10 päeva jooksul teavitanud isikut kasutusteatise täiendava kontrollimise vajadusest, ei anna 30 päeva jooksul haldusakti, milles on kas esitatud isikule täiendavaid nõudeid või milles on kohaldatud mõnda kasutusloa andmisest keeldumise alust, siis tuleb lugeda kasutusteatis vaikimisi aktsepteerituks ning pädeval haldusorganil on kohustus teha vastavad muudatused ehitisregistri andmetes. Seejuures ei ole kuidagi välistatud hilisem riikliku järelevalve teostamine ehitise nõuetele vastavuse ja selle nõuetekohase kasutamise kontrollimiseks. Kaebaja esitas kasutusteatise 27.07.2019. Vastustaja esitas väljavõtte ehitisregistri andmetest, kust nähtuvalt on 31.07.2019 tehtud asjaomase kasutusteatise juurde märge „Teade ehitisregistrist – teatisega esitatud andmed vajavad täiendavat kontrolli“. Seega teatas vastustaja ehitisregistri andmekogu kaudu kaebajale, et kasutusteatis vajab kontrolli. Vastustaja oleks pidanud kontrolli läbi viima ja vajadusel haldusakti andma 30 päeva jooksul 3(7)
3-21-484 ehk hiljemalt 30.08.2019. Vaidlust pole, et selle tähtaja jooksul ei andnud vastustaja EhS § 48 lg-s 6 sätestatud haldusakti. Tähtaja möödumisel tuli lugeda, et vastustaja on ehitisteatise aktsepteerinud ning tal tekkis kohustus teha ehitisregistris vastavad muudatused, et Taime 213 korteri reaalosa kajastuks seal eluruumina. See kohustus ei ole ära langenud. Vastustaja andis haldusakti, s.o keeldus Taime 2-13 kasutusotstarbe muutmisest peaaegu kaks aastat pärast EhS § 48 lg-s 6 sätestatud tähtaja möödumist, omamata selleks enam õiguslikku alust. Nimelt oli vastustaja kasutusteatise vaikimisi aktsepteerinud juba 30.08.2019. Kui vastustaja jõudis 2021. a-l seisukohale, et Taime 2-13 ruumide kasutamine eluruumina on ohtlik, oleks sellele reageerimise ainsaks võimaluseks olnud riikliku järelevalve menetlus vastavalt EhS §-dele 130 jj. Juba eeltoodud põhjendustel tuleb 18.06.2021 otsus tühistada. Vaidlustatud otsus on ka sisuliselt õigusvastane ja põhjendamatu. Tähelepanuta tuleb jätta kõik need kaalutlused, mis on esitatud praeguse kohtumenetluse käigus, kuid ei ole tulene vaidlustatud otsusest enesest. Kaalutlusotsuse täiendamine uute või oluliselt põhjalikumate kaalutlustega ei ole kohtumenetluses üldjuhul lubatav. Asjaolu, et soklikorrusel on veeuputuse oht suurem, ei tähenda, et ruumide kasutamine eluruumidena ei ole õiguslikult lubatav. Otsuses ei ole veenvalt põhjendatud sellise tõsise ohu olemasolu. Kaebaja esitas koos kasutusteatisega insolatsioonihinnangu. Vastustaja ei nõudnud menetluse käigus kaebajalt selle analüüsi täpsustamist ega hinnanud ka ise, kas eluruumile kehtestatud valgustingimused on tagatud. Samuti esitas kaebaja ise andmed ruumide õhukvaliteedi osas, kuid vastustaja lükkas need kõrvale väitega, et ei usu neid, sest varasemad mõõtmistulemused olid teistsugused. Otsusest nähtuvalt ei tundnud vastustaja sisulist huvi selle vastu, kas nt valgusvõi siseõhuga seotud eluruumile esitatavad normatiivsed nõuded on täidetud, vaid lähtus põhimõttelisest seisukohast, et soklikorrusel ei saa elada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsus osas, millega halduskohus kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit muutma ehitisregistris kandeid, ning teha asjas uus otsus, millega kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebaja 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse tühistamise osas apellatsioonkaebust ei esitatud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on kasutusteatisi menetlevaks pädevaks asutuseks EhS § 48 lg 2 mõistes. Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega. Samas asus halduskohus oma otsusega haldusorgani asemele. Vastustaja teostas kasutusteatise menetluses kaalutlusõigust, kuid paraku jäi analüüs mõnevõrra pealiskaudseks ja tõendamatuks. Sealjuures leidsid mõned faktilised asjaolud täpsemalt tuvastamist alles kohtumenetluse käigus. Vastustaja oleks pidanud enne 18.06.2021 otsuse tegemist läbi viima tunduvalt põhjalikuma haldusmenetluse, kuid see ei saa olla põhjuseks, et kohus kohustab vastustajat ilma uue ja põhjalikuma menetluseta kasutusteatist teavitatuks lugema ja kasutusteatise andmed ehitisregistrisse kandma. Kohus ei võtnud lahendis mingis sisulist seisukohta, mis puudutab asjaolu, et lisaks välistest tingimustest tulenevale uputuse ohule viitas vastustaja 13.12.2021 menetlusdokumendis ka Taime tn 2 hoone sisesele uputusohule. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et kasutusteatise menetluses puudub Päästeameti kooskõlastus. Seega jättis kohus olulised asjaolud hindamata ja jõudis seeläbi väära tulemuseni. Vastustaja peab kaebaja taotluse uuesti lahendamisel uuesti kohaldama kaalutlusõigust ning kohus ei saa seda teha haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab vastustajat kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Halduskohus leidis ebaõigesti, et EhS ei reguleeri kasutusteatise menetluse läbiviimise korda. EhS § 48 lg 6 sätestab, et juhul, kui kasutusteatis vajab täiendavat kontrolli, lähtutakse 4(7)
3-21-484 kasutusloa menetluse, sh kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Õige pole halduskohtu mõttekäik, et pärast seda, kui kasutusteatise menetluses on juba üle mindud kasutusloa menetlusnormide kohaldamisele, loetakse kasutusteatis vaikimisi teavitatuks, kui möödub kasutusloa andmiseks ette nähtud 30 päeva. Kui kasutusteatise menetluses on asutud rakendama kasutusloa menetlusnorme, tuleb teavitatuks lugemise otsus teha kaalutlusõiguse alusel, tehtud otsus peab olema põhjendatud ja vastama EhS-i nõuetele. Kui otsuse tegemine võtab rohkem aega, kuid see on vajalik asja õigemaks otsustamiseks, on põhjendatud 30-päevase menetlustähtaja ületamine. Vajadusel saab lähtuda haldusmenetluse üldistest alustest ehk haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 41 sätestatust.
7.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt avaldatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses (HKMS § 197 lg 1). Kuna vastustaja ei vaidlustanud halduskohtu otsust osas, millega tühistati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsus, on ringkonnakohtus vaidluse all vaid küsimus, kas halduskohus kohustas vastustajat õigesti muutma ehitisregistri kandeid kaebaja 27.07.2019 kasutusteatise alusel või oleks halduskohus saanud vastustajat üksnes kohustada kaebaja 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus oleks pidanud vastustajat kohustama kaebaja 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9.Vastustaja on halduskohtu otsuse põhjendusi osaliselt vääralt mõistnud. Halduskohus ei rikkunud otsuses HKMS § 158 lg-t 3 ega asunud kaalutlusõigust teostama vastustaja asemel. Halduskohus analüüsis otsuse põhjendava osa p-des 11–19 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse sisulist õiguspärasust ning leidis, et otsuses toodud põhjendused ei olnud piisavad, et keelduda 27.07.2019 kasutusteatise andmete kandmisest ehitisregistrisse. Kuna ameti 18.06.2021 otsuse osas ei ole apellatsioonkaebust esitatud, ei peatu ringkonnakohus vastavatel halduskohtu põhjendustel. Oluline on vaid märkida, et halduskohus ei kohustanud vastustajat 27.07.2019 kasutusteatise andmeid ehitisregistrisse kandma mitte ameti 18.06.2021 otsuse sisulise õigusvastasuse tõttu, vaid põhjusel, et halduskohtu hinnangul oli vastustaja 27.07.2019 kasutusteatise juba 30.08.2019 vaikimisi aktsepteerinud, sellest tulenes igal juhul kohustus kasutusteatise andmed ehitisregistrisse kanda ja ametil puudus õiguslik alus 18.06.2021 otsuse tegemiseks (vt halduskohtu otsuse põhjendava osa p-d 9–10). Seega on apellatsioonkaebuse lahendamisel oluline hinnata, kas halduskohus on EhS §-i 48 õigesti tõlgendanud. Kui nimetatud tõlgendusest ei tulene kohustust kasutusteatise andmeid ehitistregistrisse kanda, oleks halduskohus pidanud ameti 18.06.2021 otsuse tühistamisel kohustama ametit 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Nagu halduskohus õigesti märkis, on 18.06.2021 otsuse näol tegemist kaalutlusotsusega ning vastavalt HKMS § 158 lgle 3 ei teosta kohus kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus saaks vastustajat kohustada kasutusteatise andmeid ehitisregistrisse kandma üksnes juhul, kui vastupidine oleks ilmselgelt õigusvastane. Taolise juhtumiga ei ole praegusel juhul tegemist. Kohus hindab vaid ameti 18.06.2021 otsuse õiguspärasust ega teosta haldusmenetlusele omast igakülgset kontrolli, kas vaidlusaluse ruumi puhul on kõik selle eluruumina kasutamise tingimused täidetud.
10.EhS § 48 lg 2 kohaselt, kui kasutusteatise esitamisest 10 päeva jooksul ei teavita pädev asutus teatise esitajat vajadusest kasutusteatises esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, võib 5(7)
3-21-484 isik muuta ehitise kasutusotstarvet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellest tuleneb muu hulgas pädeva asutuse kohustus teha ehitistregistris vastavad muudatused. Kaebaja poolt 27.07.2019 esitatud kasutusteatise puhul on teada, et 31.07.2019 kanti teatise juurde märge andmete täiendava kontrolli kohta. Seega ei ole EhS § 48 lg 2 asjakohane.
11.EhS § 48 lg 6 sätestab, et kui esinevad lg-s 5 sätestatud kasutusteatise kontrollimise alused, lähtutakse kasutusloa menetluse, sh kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Vastavalt EhS § 54 lg-le 4 annab pädev asutus kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et eeltoodust saab järeldada, et kui kasutusteatise suhtes kontrolli teostamisest teavitamisest 30 päeva jooksul ei ole antud haldusakti kas esitatavate nõuete või kasutusteatise registreerimisest keeldumise kohta, võib lugeda kontrolli lõppenuks ning muuta ehitise kasutusotstarvet. Vastav eriregulatsioon on kehtestatud üksnes EhS § 48 lg-s 2 ning puudutab olukordasid, kus kontrolli läbi ei viida. EhS § 48 lg 6 eesmärk ei ole sätestada täiendav tähtaeg, mille möödumisel võib automaatselt ehitise kasutusotstarvet muuta, vaid sellega on antud õigus lähtuda kontrolli läbiviimisel kasutusloa menetluse normidest. Halduskohus on põhjendamatult pidanud oluliseks asjaolu, et kasutusteatise alusel andmete ehitisregistrisse kandmisel ei anna vastustaja haldusakti. Vastustajal on EhS § 48 lg-st 2 tulenevalt 10 päeva aega otsustada, kas kontrollida kasutusteatist täiendavalt. Kui kontrolliotsustus on tehtud, algab haldusmenetlus, mis lõpeb kas andmete kandmisega ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga. Tõlgendus, mille järgi 30 päeva möödumisel loetakse, et pädev asutus on kasutusteatise vaikimisi heaks kiitnud, läheb vastuollu pädeva asutuse enda otsustusega viia kasutusteatise osas läbi täiendav kontroll. Samuti toob see kaasa ohu, et kasutama hakatakse ehitisi, mis ei vasta nõuetele, pole ohutud või riivavad teiste isikute õigusi (EhS § 48 lg 5).
12.Halduskohus leidis õigesti, et kontrolli teostamisel tuleb kasutusteatise puhul haldusmenetlus läbi viia 30 päeva jooksul. Nimetatud tähtaega on võimalik pikendada (EhS § 2 lg 4 ja HMS § 41). Vastustaja on avaldanud, et praegusel juhul puudusid 30-päevase tähtaja mittejärgimiseks asjakohased põhjused ning 27.07.2019 kasutusteatis jäi pärast 31.07.2019 märke tegemist ametnike vahetumise tõttu lihtsalt tähelepanuta. Kuid isegi õigusvastase viivituse esinemisel ei saa kaebaja nõuda, et vastustaja kannaks kasutusteatise andmed ilma alustatud kontrolli lõpuni viimata ehitisregistrisse. Kui haldusorgan on tegevusetu või viivituses, on võimalik esitada halduskohtule kohustamiskaebus (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja pöördus kohtusse 08.03.2021. Kuna vastustaja tegi kohtumenetluse ajal 18.06.2021 otsuse ning kaebaja muutis vastavalt kaebust, pole siinkohal vaja analüüsida algse kohustamiskaebuse lubatavust tähtaegsuse mõttes.
13.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus halduskohtu 07.01.2022 otsuse osas, millega halduskohus kohustas vastustajat muutma vastavalt 27.07.2019 kasutusteatisele ehitisregistris kandeid. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab vastustajat 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.
6(7)
3-21-484 Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2, millega mõisteti Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot, sest tühistamisnõude osas on halduskohtu otsus jõustunud ning kohustamisnõude puhul on mõlema vaidlusaluse alternatiivi puhul tegemist nõude rahuldamisega: kohus saab oma äranägemisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.